V

Sol eki inirden song meni eshqanday súraqqa shaqyrmady. Birge jatqandardan shaqyrylyp, qayda ketkendikteri belgisiz, qayta bir kórinbey joghalyp jatyr. Ýsh kýn ishinde sol jatqan nómirlerimde menen basqa ýsheui ghana qaldy.

Kelgenime 14-shi kýnning tany atysymen myltyq asynyp, beline eki-ekiden granat baylaghan eki saqshy kelip, qolyma qyspaq saldy da, aiday jóneldi. Qatynas beketine bardyq. Ýsheumizdi Ýrimji jaqqa jýrgen birneshe avtobustan eshqaysysy almady. Ishinde shulap syghylysyp túrghan adamdardan endi bir adam siyarlyq ta bostyq joq eken. Kóshe saqshysynyng bastyghy keldi de, bir avtobusty joldan tosyp toqtatyp, aqyryp-shaqyldap jiberip kirgizdi ýsheumizdi. Avtobusqa týstik degenimizben, myltyqty aidaushylarymdy jabylghan esik «tistep», qúiryqtary syrtta qalghan eken. Baqyrayghan kózderi sonda da menen aiyrylar emes.

Avtobus oryndyqtarynda otyrghan hanzulardan birnesheui tynbay baqyryp jylap keledi. Keybir lauhandardyn[1] aitqan toqtaularyna qaraghanda, balasynan aiyrylyp qalghan analardyn, sheshesinen aiyrylghan balalardyn, óshiretke talasudan, tyghylys-syghylystan janshylyp ólgen әlsizderinin, әke-sheshelerinin, bala-shaghalarynyng zary eken.

V

Sol eki inirden song meni eshqanday súraqqa shaqyrmady. Birge jatqandardan shaqyrylyp, qayda ketkendikteri belgisiz, qayta bir kórinbey joghalyp jatyr. Ýsh kýn ishinde sol jatqan nómirlerimde menen basqa ýsheui ghana qaldy.

Kelgenime 14-shi kýnning tany atysymen myltyq asynyp, beline eki-ekiden granat baylaghan eki saqshy kelip, qolyma qyspaq saldy da, aiday jóneldi. Qatynas beketine bardyq. Ýsheumizdi Ýrimji jaqqa jýrgen birneshe avtobustan eshqaysysy almady. Ishinde shulap syghylysyp túrghan adamdardan endi bir adam siyarlyq ta bostyq joq eken. Kóshe saqshysynyng bastyghy keldi de, bir avtobusty joldan tosyp toqtatyp, aqyryp-shaqyldap jiberip kirgizdi ýsheumizdi. Avtobusqa týstik degenimizben, myltyqty aidaushylarymdy jabylghan esik «tistep», qúiryqtary syrtta qalghan eken. Baqyrayghan kózderi sonda da menen aiyrylar emes.

Avtobus oryndyqtarynda otyrghan hanzulardan birnesheui tynbay baqyryp jylap keledi. Keybir lauhandardyn[1] aitqan toqtaularyna qaraghanda, balasynan aiyrylyp qalghan analardyn, sheshesinen aiyrylghan balalardyn, óshiretke talasudan, tyghylys-syghylystan janshylyp ólgen әlsizderinin, әke-sheshelerinin, bala-shaghalarynyng zary eken.

Al, osylardy sonshalyq sastyryp, qualap-soqqylap kele jatqan soghystan eshqanday derek joq. Tyrs etken myltyq dauysy estilmeydi. Eger, shekarada soghys bola qalsa, osy jolmen kýnbatysqa qaray әsker jýrmes pe edi. Akoptar qazylyp, ýkimetting barlyq qúraly jaugha qarsy shoshaya qalmas pa edi? Múny oilap, týbine jete almadym. Tipti ózimdi qayda aidap bara jatqanyn da bilmey, mәngirip kelemin. Avtobus Ýrimji kóshesine kirip, Qyzyltau túmsyghyna kelgende aidaushylarym aiqaylap toqtatyp, meni týsirdi. Meni týsiru ýshin emes, ózderi temir «tisten» qútylu ýshin aiqaylapty. Syghyludan denelerindegi su týgel shyghyp ketkendey, kiyimderi malshynyp, bulary búrqyray shyqty da, auyzdaryn aspangha ashyp, әreng tynystady. Meni qashyp ketpesin dep kirgizgen avtobus ishine ózderining bastary men myltyqty qoldaryn ghana sighyzghan ghoy. Búl «qamqorlyqtaryn» qalay úmytayyn, esirkey qaradym jýzderine. Eki qara súr mening qinauymnan endi qútylghanday, isinip júmylugha ainalghan bitik kózderin jyrtityp, óshige qaraydy.

Meni «Shynjan gazeti» darbazasynyng aldymen jol qatynas beketine qaray jayau aidady. Hanzu júrtshylyghy búl kóshege de siyspay tizilip, qarsy kelgenderin qaghyp-soghyp әreng ótip jatyr. Ayaq basar jerdi әreng tauyp jyljyp ýsheumiz kelemiz. Jol qatynas beketine qaray bizben birge shúbaghan hanzulardyng әldekimdi jabyla tildep kele jatqany estildi. «Shantu», «shantu»[2] dep yanattaghandaryna qarap, sózderin tyndadym. Týsinigim birnesheuining tildey shaghynularynan әreng tolyqtandy Ishkerige qaytyp ketuge asyqqan  qalyng kóshkin, amanat qoyghan aqshalaryn ala ketu ýshin qazir bankilerdi basyp jatyr eken. Ár kýni sonyng úzynnan-úzaq sozylghan óshiretine baryp túryp, kassirge jete almay-aqshalaryn tez qaytaryp ala almay qatty asyghyp jýripti. Kóshe úighyrlary sony bilip, әr kýni erte túryp barady eken de, bankke qoyghan aqshalary bolmasa da, aldynghy óshiretke tizilip alady eken. Asyghyp bosyp jatqan hanzulargha sol alghan óshiret oryndaryn satu ýshin tiziledi eken. Óshiretti aldynghy jaqtan alghandarynyng oryn baghasy 200-300 yuangha deyin kóterilipti. Myna qaytyp kele jatqandar sol úighyrlargha qanshalyq jalynghandyqtaryn aityp tildep keledi. «Jerlik esekter bankidegi aqshalaryn qaytaryp alugha asyqpasa da bolar edi ghoy! Shujúnjuishylar múnda basyp kirgenimen jerlik halyqqa tiyispeydi. Al, biz erterek ketip qalmasaq, 45-shi jylghyday qyrylmaymyz ba? Sony týsindirip, óshiret ornyna jýz yuan úsynsam da kónbedi. Ýsh jýz yuan súraydy. Al, mening bankimdegi aqsham 500 yuan ghana. Jarymynan kóbin óshiret aqysyna bersem, ne qalady mende, júrtyma eki jýz yuanmen qalay jetpekpin!» dep óksip qalyp, «shantudy» bar dauysymen tildedi bireui.

Qútyby saqshysynyng da maghan qoyghan súraghynyng qyryq besinshi jylghy qyrghynnan qoryqqandyghynan shyqqan súraq ekendigin osy sózden týsindim. Ol soghysta adam óltirmedim degenim, jan qútqarar jauap bolghanyn da endi anyqtadym. Búl tergeude shujúnjuigha qashtyng deytin qyspaqtyn, tipti, shujúnjuy deytin ataudyng atalmay qalghandyghy, saqshylardyng qazir Sovet armiyasynan asa qatty qorqynyshta otyrghandyghyn úqtyrdy.

Kýn әli týsten aua qoymasa da eki aidaushym meni sol tústaghy laugay mekemesine aidamay, jol qatynas beketining meymanhanasyna aparyp, kóshkin qonaqtyng kóptiginen jatyn oryn biyletin ala almady. Qayta qayyra aidap aparyp, «júrtshylyq meymanhanasynan» da oryn taba almay, temir jol meymanhanasyna qaray aidady. Múnda laugay mekemesimen telefon arqyly sóilesip, meni Shayar Tarym maydanyna qaytaryp aparyp tastaugha Qútyby saqshysynyng ózi mindettelgeni de týsinikti boldy.

Múryndarynan aghyza oibaylap, temir jol vogzalynan ólik kóterip kele jatqan eki top qarsy kezdesti aldymyzdan. Ishkerige jýretin poyyzgha shygha almay talasqan mol bosqynnyng ayaq astarynda janshylyp ólgen eki bala men bir әieldi kótergender eken!..

Qútybidan qayta aidalyp kele jatyp búl kórgenderim jylarlyq ta, kýlerlik te oqighalar edi. Kýlerlik jayt, quyp-qyryp kele jatqan eshqanday jaudyng qarasy kórinbey-aq múnshalyq mol júrtshylyqtyng tek, 45-shi jylghy ýsh aimaq tónkerisindegi qyrghyn elesinen ghana qorqyp qashyp, birin-biri janshyp qyrylyp kele jatqandyqtary ghoy. Búdan kýlkili komediyada az kezdeser. Al, jylarlyq jayt, búl dýrbelende de ynghay qorghansyz-әlsiz beyuazdardyn, jetim-jesir, kәri-qúrtandardyng ayaq astynda qyryluy. Búl, adamgershilikten azghyndaudyng asa ashynyshty tragediyasy.

Biraq ózim myna sergeldennen túyaq serpe almay myljalanyp kele jatyp janshylghandargha jylay alarmyn ba. Ásirese, sonshalyq qiynshylyq astynda birqansha jyl jazghan shygharmalarymnyng dýley qaraqshylardyng qolyndaghy tamyzyq pen tazalyq qaghazyna ainalyp ketkendigi boy jighyzar emes. Onyng ýstine, auystyrar ish kiyimim qalmaghandyghynan qútyrghan bitter qatty basynyp, qasqyrsha talap keledi.

Aydap jýrgen eki saqshy bir kesh týnep shygharlyq oryndy vokzal manynan da taba almay, kesh bata meni bir týkpirdegi jalghyz týp shegirshinge qosa kisendep tastady. Qoldarynan kelgen eng ýlken jaqsylyqtary, ashanadan aldyryp bergen qaldyq bir tabaq qoyyrtpaq kespesi boldy. Tamaq jegizu ýshin qolymdaghy qyspaqty alysymen myqtap-myqtap qasyndym. Kegimdi qashan da bir alarmyn degendey azuymdy basa qasynyp edim. Ákki bitter búl pighylymdy «bilip qoyghan» eken. Tamaq jep bolyp, qolyma qyspaq qayta salynysymen óshige-órshelene talady. Myna qylmyskerdi osy týnde óltirip tastamasaq, bizdey qanqúmar úrpaq ataulynyng basynan qauip ketpeydi dep jar salyp, birlik sapqa sary masany da shaqyrghan siyaqty. Sóitip, eki diviziya qaraqshy jabyla shanyshqylady meni...

Typyrlap jatyp týn ótkizip, tang bozarghanyn kórdim. Kezektesip úiyqtaghan eki aidaushym kisenderin alyp, shegirshinnen aiyrdy. Taghy da tiri qalghanyma shýkirshilik aita týregeldim. Avtobus beketine qaray aiday jónelgende qanshalyq quanghanymdy súramanyz. Dóngelekpen jýretin kólikting joly qanshalyq búdyrly, oiqy-shoyqy bolsa, bit talaghan mendey jolaushynyng sonshalyq rahat tabatyndyghyn 46-shi jyldyng qysynda Ile jolynan bir kórgemin ghoy!

Ontýstik Shynjangha jýretin avtobustaghy jolaushylar onshalyq kóp emes eken. Qatty silkinetin eng artqy oryndyqqa jete shalqamnan týstim. Jauymnyng bireuin bolsa da janyshtaghym kelip, әdeyi qatty qúladym. Jaryqtyq jel taban mening múqtajymdy bile qoyghanday tonqalanday jóneldi. Ójet jaularymnyng soyqandy túmsyqtary týgel-aq zaqymdaldy bilem, jym bola qaldy. Al, úiyqtamaymysyn!

Kýndiz «jәnnәtta» úiyqtap, týnde «tozaqta» typyrlap, Shayar Tarym laugay maydanyna ýshinshi kýni týs aua jettim. Maydan shtabynyng ózim biletin «tәrbiyelep basqaru» bólimining esigin qolymdaghy shoyyn qyspaqtyng tegeurinimen úryp edim. Ádetten tys shaqyldap, qatty úrylypty. Jýgire shyqty sol bólimdegi úighyr bastyghym.

- Ói, sen kim? - dedi shoshyna ýnilip. Qolymdaghy qyspaq pen sonymdaghy eki saqshygha kezek qaraghanda kókshil sary kózi badyraya qaldy. -Sen kim? Ýi-ýi, sen Bighabilmisin? Múnshalyq ne bolghan saghan? Kir, bólimge kir!

Bólimde hanzu kadrlardan eshkim kórinbedi. Núsqaghan oryndyghyna otyra jauap qattym.

- Qasqyr qatty talap kele jatqandyqtan esiginizdi qatty úryp qoyyppyn, keshiriniz!

Bastyghym qasqyr degenimdi «ýkimet» dep qana týsinip qalypty. Týregelip túryp qalghan eki әskerge qarap qoyyp kýbirledi.

- Olay deme, olay deme! Jә, ne boldy, qylmys ótkizip qoyghanbysyn?

- Joq, osy bólimnen ýsh ailyq rúqsat alyp ketkenmin ghoy. Qútyby tauyna shyghyp ketken bala-shaghamdy izdep bara jatqanymda qaraqshy tonady. Kiyim-keshegimnen de eshtene qaldyrmay, jol qaghazymdy tartyp aldy. Odan audandyq saqshy ústap, on tórt kýn las abaqtygha qamady da, osynda aidap keldi. «Qasqyr» dep otyrghanym - biyt!

- Biyt?... Ei, alyndar kuәizylaryndy! - Hanzusha sóilep, badyraya qarady aidaushylaryma. Bireui elpildey kelip, qyspaqty ashyp әketisimen qasynghanyma qarap olar taghy tóndi. - Mynau aldylarynnan qashty ma?.. Ótkizgen qylmysy bar ma?

- Joq, bilmeymiz, bastyghymyzdyng búiryghy boyynsha...

- «Búiryq boyynsha?» Shash al dese bas ala beresinder me? Sol bastyqtaryna aita baryndar, búl adamda qalpaq joq. Rúqsatpen qaytarghanbyz. Jәne jaqynda búl jerden tizimi óshirilip, delosy saqshy nazaratyna qaytarylghan. Sender jetkenshe sol qyzghanghan jerlerine ózi de jetedi!.. Endi bildinder me? Qaytyndar! - Osy sózben aidaushylarymdy qaytardy da, maghan qarady. - Ana jylghy Ýrimjining tauyq úyasynan da búlay jýdemey qaytyp edin. Jana tanymay qaldym. Qazirgi jaghdaydy ózing de bilip kelgen shygharsyn. Osy jaghdaydan paydalanyp, ýii bar, senimdi shynsyndardyng birqanshasyn qaytardyq. Sol qatarda seni de maydan tiziminen óshirip, delondy qaytardyq. Endi sen múndaghy mal baghyp jatqan dostarynnyng qosyna baryp, biraz demalyp, býtindelip qaytsang bolady. Jol qaghazyndy jýrer kezinde kelip, menen al!.. Qazir hanzu kadrlar «demalysta». Al, olar qaytyp kelse de qaghazyndy menen al, úqtyng ba? Ýrimjige jýretin avtomobili de shyghyp qalar. Jaqyn jerdegi myna Ensegendi bilemisin? Demala jatyp habarlasuyna osy qotan qolayly.

Auyr sergeldenning sonynan jylt ete týsken myna jaqsylyq, boyymdy jenildete qoydy. Rahmet aita sala aty jaman aq qúmgha qaray tótelep tarttym. IYenge shyqqan song tyr jalanashtanyp sheshinip, jau qorghanyna ainalghan kóilek-shtandy jantaq pen aq tikenge soqtymay kelip...

Shalqalap jatqan jalghyz Ensegenning qoryly jalghyz tamdy kýrkiretip, dauylsha ýiirip әketip barady eken. Kirip kelip, jauan kelte tanauynan qysa qoydym. Jer shary bir sәtken tynyshtyq taba qalghanday bolyp edi. Lezden song qystyqqan jel auzynan búrq ete týskende ózimdi úshyryp jibere jazdady. Dauyl ótinen sheginip túra qaldym.

- Ýi, búl kim? Kimsin, ýi, sen? - Gýr ete týsti. Úipalanghan qalyng aq saqal-múrty men qasy tik túryp, ashuly angsha kýrjie qarady maghan. Qyp-qyzyl otty kózi ónmenimnen ótkendey.

- Assalaumaghaliykim! Men - Bighabilmin.

- Bighabil?... Ýi, sen... - kózin syghymday týsip, ýnile qaldy da, atyp túrdy ornynan. - Ýi, ne bolghan saghan? - Qúshaqtay aldy. - Qashan keldin?

- Kelip túrghanym osy! Jau tonap, saqshy qamap, osynda qayta aidap әkeldi!

- Otyr, otyra ghoy! Áyteuir kózing tiri eken!..

Týtigip, semip kelgenime ashyna qarady da, bir ayaq airan qúiyp әkelip ústatyp, daladaghy oshaqqa shәugim qoya sala kelip otyrdy qasyma. Bastan keshken oqighany, kórgen-bilgenimdi tyndap alyp, bir-aq týregeldi ornynan. Ynylday jýrip sham jaqty da, shay jasap berip, kelte beshpetin kie jóneldi.

Keshki qaytqan qoydy iyirip, qorshaugha qamay sala eshki sauynyna kirisken kómekshi jigiti semiz toqty әkelip bata tilegende de, ony soyyp jiberip, qazangha et salghanda da, qart joq. Jigitting qarbalastyghyna qarap, men kómektestim.

Sol et pysqan shaqta esegin jorghalata jetti qart. Maghan ólshep tigilgendey shap-shaq jana beshpet-sym men kiyilmegen eki par kóilek-shtan tauyp әkelipti.

- Múny lezde qaydan taptynyz?

- Ói, Bighash-ay, osy maydanda әli de bes-alty jýz qazaq bar emes pe, sening basyna is týskenin estigende qaysysy ayanady. Bәrining de ýilerine  qaytu ýmitimen jiyp jýrgen jana kiyimderi bar. Ásirese osy dýrbeleng shyqqannan beri maldaghylarymyz týgel qottanyp qaldyq. Al, syrtqa shyq ta, juynyp kiyin!

«Ózderi qanghyp jýrgen osy sorlylardyng peyili men kórsetip kele jatqan kómegine qaray menen ne jaqsylyq óteler!» degen qysylyspen juyna túryp, kóz jasymdy ýnsiz tóktim...

Tamaqtan song Ensegen qart esile shertti әngimesin.

Búl jaqta da nedәuir qyzyq dýrbeleng bolyp jatyr eken. «Auyl itteri bóri kórgende birlesedi» degendey, maydannyng qytymyr kadrlary men әskerleri ózderining qyrmagha salghysy kelip jýretin «qylmystylaryn» jarym aidan beri qolpashtay qalypty. Quyrshaq retinde paydalanatyn jergilikti últ kadrlaryna qúqyq berip, óz oryndaryna otyrghyzypty da, ózderi «jazdyq demalys» syltauymen ýilerinen shyqpay jatyp alypty. Búryn kózderining aghymen ghana qaraytyn «shynsyndardy» shaqyryp, araq úsynyp, tatu-tәtti yntymaqty boludy, «partiyanyng endigi sayasaty osy» ekendigin aitady eken. «Sen jaqsy ózgerdin, demalysym bitip, qyzmetime otyrghan song seni ózim qaytaramyn!» dep uәde berushileri kóbeyipti. Bala-shaghaly, semiyaly shynsyndardyng bala-shaghasyna aralasyp, etene jaqyn tuystay baylanysa qalypty. «Teginde shujúnjuishylar shabuyldap kele qalsa, qalyng jynghyl arasyna birge jasyrynalyq. Quyp izdey qalsa, jau senderge tiyispeydi. Sondyqtan sender ghana kórinip, dauys bersender, olar qumaytyn bolady» dep aqylgóy tәi-tәiler[3] jorghaq qaghyp, iship-jemge jomart «qamqorgha» ainalypty.

Al, әskerler búl jerdegi soghystyng útymdy taktikasyn taba qoyypty. Ofiyserleri shynsyndargha da, laugaylargha da úqtyryp bolypty búl taktikalaryn: «Jau osy maydangha shabuyldap kire qalsa, qoryqpandar! Biz senderdi qorghaymyz. Tek basqa jaqqa qashamyz dep qyrylmay, bizge ilessender bolghany. Osy manaydaghy jynghyldargha bólinip-bólinip tyghylamyz. Jau sonymyzdaghy qúralsyz senderdi ghana kórip, beyghamsy qalady. Dәl sol mezette daldalarynnan ot ashyp, qyryp salamyz!» dep nasihattapty.

Týisikten júrday búl ósiyetke «aqymaq qylmyskerler» jatyp kep kýlipti. Kónildendirdik dep, olar kýlgen sayyn sóilepti uaghyzshylar: «Jaudan qoryqpandar, qashpandar! Qashsandar-aq oq tiyedi. Kim ekendikterindi bilmey biz de pulemet pen avtomattan ajal jaudyryp qoyymyz mýmkin. Bizden aiyrylmay dalda bolyp bersender, senderge de, bizge de zor payda keledi. Jaudy osylay qyrghyndap jenip, otannan quyp shyqqanymyzdan song senderge zor keshirim jariyalanady. Bizge senderdi qamatyp otyrghan osy shujúnjuishylar ekendigin, osy shet jaulardy qúrtsaq, elimizge kommunizm ornaytyndyghyn tolyq týsinip alsandar, bizden aiyrylyp qylmys ótkizbeytin bolasyndar!» deydi eken.

Tarym maydanyndaghy «qoryqpandar» dep qoyyp, ózi qaltyrap jatqan osy ahualdy әrqaysysynyng óz dauysymen sóilegen Ensegen meni de kóp kýldirdi.

- Shynsyndar jaghy osy ósiyetti estigen sayyn qashyp jatyr. «Senderge dalda bolyp qylmys ótkizgenshe, qashyp shyghyp, halyq aldynda aq ólimmen ólgenim dúrys shyghar!» dep zytqandar kóbeyip qaldy. Qazir olardy izdep shyqqan eshkim joq. Tipti birin-biri bilmey qaldy! - dep toqtady Ensegen. - Ózinning Qapasyng maghan keshe ghana kelip, qoshtasyp ketti. Al, biz, myna altaylyq qozghalanshylar qaytsek eken?

Qartayghan kisilerimizding búl súrauyna asa jauapkershilikpen oilanyp qaldym. Attary «bandy, qúraldy keri tónkerisshi» ghoy.

- Sizder jerlerinizge aman-esen jete qalsanyzdar da «taghy da qozghalang kóterip qyrghyndatugha keldi» dep ústap beruge asyghatyndar әli de barshylyq bolsa kerek! - dep kýrsindim men. - Osy dýrbelenning ózi de ýkimet taqymynyng qanshalyq quaty qalghandyghyn týsindirip bolyp qaldy ghoy. Qazir bar jaghynan daghdaryp, zahod túiyghyna kirip bolghanday. Jaugha qarsy attanysqa kele almay, túp-tura ózderining inine qaray qashyp jatqan sebebi sol bolsa kerek. «Osy taydan jyghylmay kózim ashylmaydy eken» deytin balanyng qylyghy kórinip jatyr. Men siyaqty shekaradan ótuge emes, óz jer, óz semiyalarynyzgha baru ýshin endi az uaqyt shyday túrsanyzdar bolar! Bir ózgeris bolghaly túr. Qaytaruyna bir, iyә, eki-aq jyl, «osy taydan» ózdikterinen-aq yrshyp týser me eken deymin!

- Áy, men de dúrys-aq oilaghan siyaqtymyn-au! - dep kýldi qart. Basqalargha ózim de osy aqyldy aityp jýr edim!

Men qazirgi osy dýrbelenning neden tuylghandyghy jónindegi súraugha kóshtim.

- Jә, osy ýrkinning aldymen qay jerden qalay bastalghandyghyn bilesiz be?

- Bastaluy jóninde búl maydanda taralyp jýrgen qaueset ras bolsa, bylay, - dedi Ensegen. - «Shynjangha zor jau tóngendigi» aldymen osy tústaghy armiyanyng qolbasshysynan taralypty. Ol qolbasshy shekaragha jaqyn bir biyik qarauylgha shyghyp, dýrbimen qaraghan eken. Úzyn shekara boyynan úzynnan-úzaq sozylyp qalyng zenbirek, tanki, onyng artyna sansyz aeroplan qabat-qabat tizile qalghany kórinipti. Shet-shegine dýrbisin jetkize almay, shoshynyp qaytqan general, kele sala ýy mýlki men bala-shaghasyn jóneltipti ishkerisine. «Dereu shabuylgha ótpeytin bolsa, Sovet odaghynyng múnshalyq mol qúraly alan-ashyq shetke bir-aq toptala ma! Áne, qozghaldy, mine ótti!» dep ýzdiksiz qarauyldap túrghandarynda, bir jýirik aeroplan shekara boyymen oqtay atyla úshqan eken. Shekaradaghy myqtylarymyzdyng ózi tym-tyraqay qashypty. Sol qorqynyshty habar lezde tarap, halyq birin-biri basa-jansha ýrkipti. Toqtausyz әli ýrkip jatsa kerek. Sen de aityp kelding ghoy. Biraq, sonshalyq mol kýsh beri jyljysa, aldylarynan tosqan eshkim joq, endigi bizge de jetpes pe edi? Mening estigenim osylay ghana, ha-ha-ha...ha...a... «Baq-baq etken tekeni qar jaughanda kórermiz» deushi edi. Shujúnjuiyding múnysy, ýrkek atqa ton qaudyrlatqanday, synau ýshin shygharghan oiyny ma eken dep qaldym! Anda-sanda bir qaudyrlatyp qoyyp kýlip jatsa kerek!.. Bizding «zor sekirip ilgerilep, on bes jylda Angliyany basyp ozghanymyz» osy bolghany ghoy!

Qatar qarqyldasa kýlip jatyp, úiqygha ketkenimizdi sezbey de qalyppyz. Ertenine aldymen jaqynyraq jerdegi týieshilerding qymyz torsyghy, odan song qorjyn-qorjyn et pen bauyrsaq keldi. Bighabildi qaraqshy tonap, tyrday jalanash aidap әkep tastapty dep estigen alystaghy qotandardan da keshtetip, týndeletip kelip qaytqandar bar. Sóitip, aqsha men kiyim jaghynan eki sótke ishinde-aq tolyqtanyp boldym da, artyghyn ózderine alghysh jaudyryp qaytara berdim.

Osy dýrbeleng basylmay túrghanynda neghúrlym shekaradan da ótip aludyng qamy meni qayta asyqtyrdy. Ýshinshi kýni maydan shtabyna baryp qaytqan Ensegen әlgi úighyr bastyqqa jolghyp, Ýrimjige erteng bir jýk avtomobiyli jýretindigin estip keldi. Sýzbe, qatyq, et-may, bauyrsaqpen tolghan bir qapshyq pen kiyim salynghan bir qapshyqty eki iyghyma taghy da asyp, keri esekti taypalta jóneldim.

Maydan shtaby atynan berilgen tanbaly qaghaz búl sapargha úighyrsha jazylsa da, meni myqtap tanystyryp jazylypty: «Maydanymyzgha  «tómenge týsip», qalpaqsyz júmysshy bolyp istep kelgen Bighabil Jappar úzaq jyldyq nәtiyjeli enbegimen baghalanyp, búrynghy óz ornyna qaytaryldy» degen kuәlik men ýshin túsau keser toy jasaugha layyq qaghaz ghoy. Avtomobilige berezent jauyp basylghan jýkting ýstine shyghyp alyp, qamqorlaryma qos qolymdy kótere búlghap qoshtastym.

Taghy eki jarym kýnde jetippin. Ýrimjidegi dýrbeleng әli de sendey soghylysqan qalpynda ekendigin kórip, búl joly túp-tura oqu-aghartu mengermesine kirip bardym. (Ornalastyrsa osy mengermening qyzmetkeri bolyp, shtatyna qayta kirip alyp qashqanym dúrys qoy. Eger osy betimmen kete berip, taghy ústalsam, Tarymgha taghy aidalmaymyn ba?) Búrynghy qyzmettesterden qalghan tanysym az eken. Búl tanystardyng ózderi de sol kezdegi tómen, jas qyzmetkerler. Amandasqan son-aq qaghazymdy kórip, kótermeley jóneldi. Ózim qúrghan qazaqsha oqu qúraldar bólimi tipti shúrqyray qarsy aldy. Bólimning mindetti qyzmetine keyin kelgen partiyaly beytanystar da qúshaq jaya úmtyldy maghan. Qúshyrlana qúshaqtady. Bes-alty jyl toqtap qalyp, qayta jýrgizilgen mektep qyzmeti oqu qúraldarymen qamdau jaghynan qatty qinalyp jatqandyghy sol amandasu ýstinde aitylyp ta ýlgerdi. Búrynghy oqu qúraldar «kertartpa», «zor sekirip ilgerileuge» layyqtalyp keyin qúrastyrylghan oqu qúraldar syldyr sayasy úran. Sóitip, birneshe ret qaytalap istese de bir jyldaghysy bir jylgha jaramay, kalendarsha tozyp qala beripti. Endi bәrin de qayta jasau kerek eken. Osy qylmys ýstinde qaytyp kelgen mening qútqarushy júldyzday jarqyrap kórinuim ghajap pa!

Qyzmetkerleri osylay shúrqyrasyp jatqanda, mengermening orynbasar bastyghy Aqymetqannyng ózi de kirip keldi. Áukesi salbyrap qartayyp qalsa da qaryny qalpynda eken. Sauysqanshylaghan saqtyghy әli de basym kórinedi. Qol berip amandassa da qorghanystyq dalda izdegendey, bir qolyn joldau qaghazyma sozdy.

- Oi, bәle, aman-esen keldim de azamatym! - Oqyp shygha sala tipti jylyndy jýzi. - Densaulyghyng qalay? Ýiinnen hat-habar baryp túrdy ma?

- Múndaghy kelininizdi tómendete týsirip jibergensizder ghoy. Al Dórbiljindegi ýlken ýiim aman eken, hat baryp túrdy! - dep, suyryp salma aqynsha qisynday qoydym ótirikti.

- Jә, olay bolsa bәri de tabylady. Jigitter myna aghalaryndy endi basqa qyzmetke auysyp ketuden saqtandar! Kýn kóru jónin menen súramaytyn boldyndar ghoy, múnda aldymen dananyn[4] keltirip alalyq, saqshy nazaratyna endigi kelip te qalghan shyghar! Ol oryngha múnyng ózin endi jibermeu kerek. Biz ózimiz sóileselik! Bala-shaghasyn qaytaryp әkelu ýshin ýiine ketti dey salmaymyz ba!... Solay emes pe, Bigha, qulyq degen ózine de myqtap daryghan shyghar, ha-ha-ha-ha-a.., qalay dedim?

- Dәl taptynyz, nazyr, men barsam saqshy orynynyng tilmashtyghyna, iә zavhozdyghyna ózderi bas salatyn niyet kórsetkenderi bar bolatyn!

- Bәse, jabysady olar, solay bolsyn! Seni endi onday qyzmetke qor ete almaymyz!... Aytpaqtayyn... jan sany kóbeyip ketkendikten Ýrimjige endi qyzmetker qabyldamaytyn núsqau shyghyp edi. Al, Bighabil kóne, búryn ózimizding kәsiptik maman qyzmetkerimiz edi ghoy, osy jaghynan myqtap ústau kerek múny!

Sol kýni aldymen shaqyrghan bireuining ýiine qonaq bolyp, әdeygidey ziyapatpen qarsy alynyp edim. Ertenine tanerteng Aqymetqan sayasy jaqtaghy basalqa úighyr qyzmetkerlerden ekeuin qosyp, oqu qúraldar bólimining bastyghyn saqshy mengermesine jibergeni estildi. Týsten keyin ne jauap alyp qaytqandyqtaryn biluge Aqymetqangha bardym. Saqshy mengermesi, Ýrimjining qala ishine endi syrttan eshqanday adam qabyldanbaytyndyghyn aityp qaytarypty.

- Oghan sen endi alang bolma! - dedi Aqymetqan. -Áyteuir sayasy jaqtan beting beri qarapty ghoy, endi óz qyzmetinnen basqa eshqayda jibermeymiz seni. Múnda ornalasqanynsha bala-shaghandy izdep taba ber!

- Olay bolsa, men aldymen ýlken ýiime baryp qaytayyn! - dep ótine qoydym osy orayda. -Maqpal ózining qayda ekendigin әrqashan ýlken ýige habarlap túrmaq bolatyn. Balam ýlken sheshesining qolynda. «Mәdeniyet tónkerisinin» alghashqy kezinde toqtap qalghan mektep qyzmeti qayta jýrgizildi ghoy. Sol baylanyspen mektep sharlaugha shyqqan inspektor retindegi kuәlik qaghazben baryp qaytsam bolar?

- Dórbiljinge barasyng ghoy?.. Maqúl, búl da qazir ótetin talap. Mekeme jaghynan kuәlik jazdyryp, avtobus biyletin aldyryp bereyin! - dep qúlshyndy Aqymetqan.

Aqiya men Izbasar mening taghy da qaytyp kelgenimdi estip izdep shyqqan eken. Mekeme darbazasynyng aldynan kezdesti de, ym qaghyp, syrt kóshege qaray búryla jóneldi. Sondarynan quyp jetip, Izbasardy kóterip alyp sýidim de, ózderinen aiyrylysqannan songhy ahualdy qysqasha sóilep berdim. Endi oqu-aghartu mengermesinen kepildik qaghaz alyp ketetin bolghanymdy estigende Aqiya kýlip jiberdi. Toqsynnan Qúmardyng da kelip, ýige barmay jasyrynyp jýrgenin aitty sonson. «Hynan qyrghynyn»[5] janqaltasynan tastamay, Qúljannyng kóshege shyghuyn kýtip jýr eken. Mening qaytyp kelgenim әshkere bolyp qalghandyqtan, Qúljandy o dýniyege jóneltudi taghy da birneshe kýn keshiktiruge ekeui ótken inirde kelisipti. Izbasardyng meni ýige shaqyryp moynymnan qúshaqtay jalynghanyna ekeumiz jylap aiyrylystyq búl joly.

Sonyng ertenine avtobus biyleti de, mengermening kuәlik qaghazy da qolyma tiydi. Tarym maydanynyng joldau qaghazy siyaqty búl kuәlikting de úighyr jazuymen jazylghany bolmasa, búl saparym kónil tolarlyq senimdi sapar bolghanday sezildi. Múnda keluimning tórtinshi kýni tang bozara attandym. Kóshedegi qashqyndardyng dýrbeleni sayabyrlap qalghannan qauiptenip, tebine zytqym kelse de avtobus ózining bir qalypty jýrisinen tanbady.

Kýiting túsyna týs aua jetip, sondaghy jolhat tekseretin tosqauyl qyzyl ala aghashtyng aldyna toqtady. Jýregimdi qauipting yzgharly shanyshqylary týrtkilep, typyrlata jóneldi. Osy tospa aghashtan ótsek-aq, Shәueshek jolyna búrylyp, Dórbiljinge erteng týs uaqytynda-aq jetip barar edim ghoy!...

Avtobustyng ashylghan esiginen qara súr eki saqshy ofiyseri kirip kelip, jolaushylardyng jol biyletine bir-birden ýnildi. Tekseru tipti qatayghan eken. Hanzu jazuyndaghy joldamalardyng ózin de auyr qabaqpen asyqpay oqyp-tekserip keldi de mening úighyrsha jazylghan joldamama kelgende, basyn shayqap qalyp, «týs!» dedi zildi ýnmen. IYegin esikke jalghyz-aq siltedi. - «Nәrselerindi alyp týs!».

Sumkalaryn kótere týsken, menimen alty jolaushynyng joldamalary týgel úighyrsha jazylghan eken. Qyzyl ala aghashty qayyryp ashyp, avtobusty jolgha saldy da bizdi jol shetindegi kýzet ýiine kirgizip týsinik berdi: «hanzusha jazylsa da saqshy ornynyng tanbasy basylmaghan jolqaghaz týgel inabatsyz. Búl, avtonom rayondyq saqshy mengermesining núsqauy. Shekara rayonyna óte almay qalghandyqtaryng ýshin bizge ókinbender! Pikirlerindi Shihu audandyq saqshy mekemesi tyndaydy!» dedi.

Esikten qayta shyqqanymyzda saqshynyng adam ústaytyn jabyq qara mashinasy aldymyzgha kelip túra qalghan eken. Artyndaghy jalghyz esikten kirgizip, syrtynan týrmedegidey shaqyldatyp qúlyptady da ala jóneldi. «Endi jiyp alu ornyna baratyn boldyq!» dep kýbirlesti qasymdaghylar.

Audan saqshy mekemesi emes, qaltarys kóshedegi bir qara qaqpagha aparyp kirgizdi. Sonynda dýngen tilmәsh bar bir ofiyser shyghyp, aldymen meni tintti de tós qaltamdaghy aqshany, symymnyng ishki jasyryn qaltasyndaghy Tarym maydanynyng joldau qaghazyn da tauyp aldy.

Altaumyzdy tintip bolghan song ofiyser men tilmәsh, qaghazdarymyzgha bir-birden qarap shyghyp, meni «ekinshi punktke» dep jalghyz aiyrdy da, jiyp alu ornynyng ishki qorasyndaghy «ekinshi punkke» myltyqty әsker aidap kirgizdi. Qiyn qaqpagha kirgendigimdi shoyyn esigining qúlpynan, biyik daualynyng tórt búryshyna da qúraldy kýzet qoyyluynan týsindim. Ondaghy abaqtynyng birinshi kamerasynda on shaqty tútqyn jatyr eken. Bir jaq shetindegi jalghyz orys meni qolymnan tartyp, óz qasyna bir qabat tósenish berip ornalastyrdy. «Bórik kiygenning namysy bir» degen beynemen basqalary da shýiirkelese ketti menimen.

Qara sanaqtardy jiyp alatyn oryn eki dәrejeli eken de biri, qarapayym senimsiz qara sanaqtardy jiyp basqaru orny, ekinshi qauipti qara sanaqtardy jiyp alu orny bolyp ekige bólinipti. Biz, myna jatqan toghyz tútqyn qatty tekseriletin «qauipti qara sanaq» ekenbiz. Múndaghylardy bedel-abyroyy zoryraq bir sayasy oryn kepildikke almasa, saqshy jaghynyng ózi bir kommunanyng júmysyna ornalastyra almaydy eken.

Orysym shәueshektik ekendigin ghana aitty da, qaydan, nelikten ústalyp kelgendigin aitpady. «Ony siz súrama, mynalardyng bәri qytay. Búl abaqtyda ishtesip syrlasugha bolmaydy!» dedi de qoydy. IYә, bir tótenshe zor úrlyghyn moyyndamaghandyqtan, faktti qylmysy joq, shekara jaqtan ústalyp kelgendiginen ghana osynda qamalghan bolar dep mólsherledim.

Búl oryn Qútybidaghy jiyp alu ornynan da beter, tergeuge mýlde shaqyrmay tastady. Aryz qabyldamaytyndyghyn estisem de jaza berdim. «Men, qara sanaq qanghyma emes, Tarbaghatay aimaghyna qarasty mektepterding qyzmetin tekseru ýshin shyqqan inspektormyn. Nanbasanyzdar avtonom rayondyq oqu-aghartu mengermesinen súranyzdar! Mengermening maghan bergen joldamasynyng úighyrsha jazylyp qalghandyghyna men jauapker emes. Birinshiden, búl úighyr avtonomiyaly rayon ghoy. Ekinshiden, hanzu hatshylarymyz demalysqa ketkendikterinen. Ýshinshiden, mening kóbirek qyr rayon-qystaqtardaghy últtyq mektepterdi tekseruge shyghatyndyghymnan tanystyruym úighyrsha jazylghan. Búdan basqa kýmәndi jayym bolsa, meni tergep-tekserip kórinizder!» dep eki ret jazdym. Jauap shyqpady. Ózime tym bolmasa bir kelip súraghan da eshkim bolmady. Sodan eki apta ótkende, shirigen jýgeri úny týgil tyshqaqqa ainaldyrghanda «jalanayaq doqtyryn» bastap dýngen tilmәsh keldi. Esik aldyna jeke shygharyp alyp, atymdy súrady da «endi aryz jazbay-aq qoyymdy» tapsyrdy. «Búl orynnyng eshqanday mәseleni tekserip anyqtau mindeti joq. Oqu-aghartu mengermesine Tarym maydanynan kelip ornalasypsyn. Qalay da qara sanaq emessin. Sening ising tez sheshiledi, kýte túr!» dep qaytty.

Sóitip, «tez sheshiletin isime» taghy da eki apta ótti. Ish aurudan ynqyldap, abaqtynyng dәret shelegin sharyldatqannan basqa tirshilik belgimiz joq, tym-tyrys. Ólim men úiqynyng qaysysy ekendigi belgisiz tynyshtyq. Ólimin deuge ishegimiz shúryldaydy. Aq nan jegendey týs kórip, auzymyz maymandap jatady, qansha «jesek» te qanaghat tappay kýisey beremiz. Kózimizdi ashpasaq bolghany, ansauly tamaghymyz aldymyzda. Onymen qosa syrtqy dýniyedegi radio kernayynyng dauysy men esek dauysy estilip jatady. Týsimizge saghynyshty adamdarymyz da kire qalady keyde. Al, kózimizdi ashyp qalghanymyzda olar joq. Múnday týs-elesterde, kósheden estilgen dauystar da tiri ekendigimizding dәleli ghoy. Biraq, sonyng bәri de sezimimizge әser ete almaydy. Tipti, boyymyzdy jighymyz da kelmeydi, jiya almaymyz da. Denemiz, tútasyp qatqan qorghasynday. Ony qozghaymyn dep qúr әurelenuding qajeti joq tәrizdi. Búl jayt óliktigimizding dәleli. Tegi, Ázireyil «janymyzdy alghan» shaqta asyghystyqtan, iә jalyqqandyqtan sol shybynday ghana týinekting nәzik týkshe tamyrlaryn týgeldep júlmay, shala tastap ketken be, qalay. Eger olay bolmaghanda, ólgendigimiz emes, albastynyng aiqara basyp jatqandyghy bolsa kerek.

Meni dәl sonday halde jatqan bir kýnimning týs uaqytynda qasymdaghy orys oyatty. Basymdy dereu kóterip alyp, jazghyra qaradym jýzine. Túzday kózi bir sәtke ghana oinaqshyp qalyp, kýlki belgisin jylt etkizse de, qabaghy zorlanyp týiilip, ashulanghanday dolyra qarady maghan. Lezde jylarman beynege kele qaldy. Jýzining búl qúbylystarynan eshtene týsine almay, bir jaq qatarymdaghy hanzulargha qaradym. Bastaryn týgel kóterip, qabaqtaryn qarsy jauyp, týiilip qalypty. Kózderining qyzghysh tartyp jasaurap qalghandyqtarynan «jylap» otyrghandyqtaryn, jym-jyrt qaraly beynelerin kórsetti. Bәri de kóz astylarymen maghan qaray beredi. Búlardan da eshtene týsine almay, orysyma qayta qaradym. Ol taghy da kýlip jibere jazdap jymyng ete týskende, shiratylghan jiyren sary múrty týlki qúiryghynsha búlang ete qaldy. Dereu zorlyqpen tomsaryp, ernin jymqyra qoydy da, jylamsyraghanday әreng kýbirledi.

- Maujushiy... kaytys bolypty!

- Maujushiy!.. Ne bolypty deysin? - dep men de kýbirlep súradym.

- Ólip qalypty!... Qazir radioda habarlap jatyr! - Búl jauabyn da jylaghanday qynjylyp aitsa da, qabaghy men múrty jybyrlap ketti. Jyltylday bergen búl dauasyz kýlkisin jasyru ýshin eki alaqanymen shekesin basyp, kózin júma qoydy. Qatarymyzdaghy tútqyn hanzulardyng bizdi andyp otyrghanyn endi týsindim. Orysymnyng meni oyatqan shapalaghy, solardyng súqty kózinen saqtanu ýshin nazalanghan bolghany eken. «Úly kósemimizdin» ólim habary jariyalanyp jatqanda mening «rahattanyp» úiyqtap jatqanyma kektengensip úrypty. Eger qayghyrghan beyne kórsetpesek, naqtyly keri tónkerisshi Mauzydúngha, Mauzydúng iydeyasyna, marksizm-leninizmge, kompartiyagha, sosializm-kommunizmge qarsy degen atyshuly laghynat qamyttaryn naqtap, týgeldep kiyedi ekenbiz!

Men radio tyndaghansyp, qúlaghymdy týre tomsaryp qana otyryp aldym. Eger basqalarsha jylaghanday jasandy beynege kelsem de, orystyng jýzine qarasam da, baqyryp jylap otyryp, qarqyldap kýlgendey asa oqys qylmysqa tap bolatyndaymyn.

Tomsarsam da kónilim kýlkimen jaynap, kópten beri basyp jatqan albastyny serpip tastaghanday kýige kele qalghanymdy sezdim. Ólgen «úly ústaz, úly kósem, úly qolbasshy, úly rólshi» emes, tek, meni basyp jatqan albasty ólimning ózi ghana ólgendey, lezde jenildep qalyppyn.

- Týmen jyl jasatpaq bolghanymyz qayda? - dep kýbirledi orys. Tómen qarap qatty qayghyrghan shyraymen kýrsine kýbirledi. Oghan men de qaramay túqyra týiilip jauap qaytardym.

- Joq, týmen týmen jyl, yaghny jýz million jyl jasasyn dep tileytinbiz ghoy!

- Biri de kabyl bolmady! - Orys tipti jylamsyraghan bolyp túqyrdy. - Aspannyng kúdayy bizdi tyndamaydy!

- Anau eki shujúnjuy jasyryn sóilesip otyr. Úly kósemning ólimine quanysyp qaldy! - dep óz tilinde kýbirledi bir hanzu. Orystyng kózi jalt ete týsti oghan.

- Ny shyau sa isy?[6] - Dýrse qoya bergende eki hanzu janaghy sóilegenin aqtay qoydy.

- Kim kýlipti! -Kýlgen joq, kýlgen joq!

- Kýlmese jymiya ma! - dep orys órshelene týsti. -Úly kósemning ólgen habaryna jymiyp quana qaldy ghoy!

- Maujushiyding opatyna shujúnjuishylar kýlmese, hanzu halqy kýlmeydi. Mine kózimizding jasy! - dep alghashqy pәleqor kózin uqalap-uqalap jibergende orys ornynan atyp túrdy.

- Kim shujúnjui, Sovet shekarasynan ústalyp kelgen sen ýsheuing shujúnjuy bolmay, men shujúnjuy ma!

- Sen orys, shujúnjuiyding shpiony ekendigindi bilmeymiz be?

- Mә, sen «shpion!» - orys úmtylyp baryp әriptesining býiirinen qoyyp jibergende ýsheui qatar úmtyldy oghan. Men aralaryna kirip túra qaldym da, basqalaryna zekirip kómekke shaqyrdym. Zorlap týsirdim arashagha.

Jalaqorlyq jaghynan «kók it te» qalysa qoymay, qaydaghy ótirik jalany tauyp, «kóp itti» bastyrmalata jónelgenine kýlkim qatty qysty. Osy qazaly mezette kýlkiden zor pәle joq ekendigin bilgendigim boyynsha ernimdi qyrshyp, iyegimdi ayausyz shymshyp edim. Qan shygha kelgen ernim men talauray qalghan iyegime orystyng kózi aldymen týsti. Taghy da úmtylyp baryp úrdy bireuin.

- Arashalaghan adamdy nege úrasyn!

Soghystan beytarap túrghan beseumiz tórteuin basyp otyrghyzdyq oryndaryna. Taghy da zorlap tomsardyq. Tayaq jegen bireui baybalamgha basyp, baqyra berdi. Abaqty daualyn sýzuden ghana saqtay aldyq.

- Maujushi, Maujushiy!.. Ayya, Maujushiy!.. Sen kóz júmghan son-aq shujúnjuy basyndy! Senimen birge óleyin, Maujushiy!.. Mine әlden-aq ayaq asty etti, Maujushiy!...

Onyng búl jylauynan joldastarynyng kýlkisi shabyt alyp shiqyldap baryp bәri uqalady kózderin...

Joqtaushynyng baqyruy keshki sasyq umash kelgen song ghana toqtady. Qyrylysyp ólsek te syrttan kelip tergeytin eshkim joq eken. Bir-birine qyp-qyzyl shiyki jalany jauyp-jauyp alyp, syrttan kelip tyndaghan eshkim bolmaghan song ózdikterinen toqtady.

Qashqannyng da, qughannyng da, kisi óltirgenning de, onyng ózin óltirmekshi bolghannyng da jalghyz Qúdaygha jalbarynyp, sol jalghyzdyng basyn qatyratyndyghy adamzattyng ejelgi basalamandyghy edi ghoy. Bir-birine býtindey qarama-qarsy qym-quyt tilekterding qaysysyn qabylday almaq dep oilamay, zansyz-jolsyz jalbaryna beretin. Al, qazir sol tuma nadan basalamandyqtyng «zor sekirip ilgerilep», eselep ósip ketkendigi osy oqighadan da kórinip otyr. Qarap otyrghan kópting kózin baqyraytyp qoyyp-aq jalalaryn bir-birine shimirikpey jauyp, jaqynnan saylap alghan Qúdaylaryna jamyrap kórsete beretin bolypty. «Baugau, úly kósem, myna shujúnjuy sening ólgenine quanyp kýlip otyr!» dep eki jaq ta kórsetedi birin-biri. Úp-úqsas qarama-qarsy jala jabady. Úp-úqsas jala jabushy eki jaqtyng osy týrmege kirudegi «qylmystary» da úp-úqsas ekendigi kórinip túrsa da, «Men emes, mynau jau!», «Joq, mynau jau! Men sol jaulyghyn әshkerelep otyryp, sizge qalaysha jau bolmaqpyn!» dep sendirip, әrqaysysy ózin ghana aqtap ózgesin qaralap qútylmaq bolady...

Ey, úly kósem, úly ústaz, tendessiz kemenger, jalghyz tәnirim, siz - jaratushy da, men - óziniz ermek etu ýshin jasap alghan quyrshaq qúlynyzbyn ghoy. Qúlynyz bolsam da tilimiz úghylatyn bolghan song menen de bir «shaghym» tyndanyzshy!.. Birin qaralap, biri aqtalghysy kelgen osy suayt jalaqorlardyng ar-úyattan osynshalyq kópe-kórneu bezgendigi, qysylatyndary nede? Álde, barlyq pendenizding ózindegi bylyqty ózgege tanyp, «dýnie mýlde malamatan bolyp ketti» dey salatyn ózinizge úqsaghysy kelgeni me?.. Joq, tipti de olay emes, pendeleriniz ózin jaratqan tәnirine úqsaudan eshqashan dәmelengen emes, dәmelense kýpirlik bolmaq. Onday asy pendening dәl tóbesinen úratyndyghynyzdy kýnine neshe ret kórip kele jatpay ma. Árqaysysyna ózderining jandary ghana qayghy ekendigi shuylynan da úghylyp túr ghoy. Ár kýni semizin ghana jeudi shart etken jalmauyz kempir, qamauly adamdarynyng aldyna kelgende sol tútqyndardyng «men aryq, mynau semiz!», «mynau semiz, men aryq!» desip, birin-biri kórsete shulaytyndyqtary turaly ertegi de, әriyne, óziniz biletin ertegi edi ghoy. Sondaghy jalmauyz kempirding tútqyndaryna myna, men birge jatqan sizding tútqyndardyng aiyra tanyghysyz úqsap qalghany qalay?.. Álemdi óziniz dara basqarugha kirisken sonau elu jetinshi jyldan bergi sansyz pendelerinizding kýn kóru joly osy ghana bolyp qalghanyna birer qarap kórdiniz be?... Osy azghyndarynyz, dýniyege óziniz ekken jemisting aldynghy qatarda jetilgenderi ekendigin týisindiniz be? Aldynghy jyly ghana týsinizden shoshyghanday «partiyany burjuaziya qaptap aldy!» dep bir ret oibay salghanynyzdy esinizge qaytadan bir týsirip kórdiniz be?.. Sondaghy sizge elestegen jyn, burjuaziya emes, dәl osy azghyndarynyz bolatyn.

Ólseniz de, aza jiyny ashylyp, «jer besikke» týskeninizshe (qúlaghynyz asa jetilgen qúlaq bolghandyqtan) týisiginiz týgel ólip bolmaytyndyghyna sengendigimnen súrap otyrmyn. Tirshiliginizde ne egip ketkendiginizdi, tym bolmaghanda dúrysyraq týisine ketseniz eken! Dýniyege tәp-tәuir ýmitpen kelseniz de ekkeniniz eshqanday kommunizm sanasyna janaspaytyn, tipti, sol úly múratty masqaragha ainaldyratyn soyqandy jala men soqpaly ótirik, sanany ulandyratyn sayqaldyq, sasyq sayasattardyng shata jiyndysy bolyp qalghandyghyn úgha ketseniz, men de agharyp, siz kiygizgen laghynattyng qara qalpaghynan azat bolyp qalghanday bolar edim ghoy! Ólmes tәnirlikke tizginsiz saylanyp alyp, tym mezgilsiz kettiniz-au!..

Týrmelesterime qarap kýlip qoymauym ýshin tomsaryp alyp oilaghanym osy kýlki boldy. Qayghyrarym, әriyne búl qaza jóninde emes, tirshilik qúldaryn osy tәnirining adamgershilik ar-namystan qalay aiyryp ketkendigi jóninde bolar. Adamzattyng jarqyn keleshegine - qasiyetti ýmitine múnday úrpaq qay niyetimen qarar eken!...

Osydan bastap búl abaqtydaghylardyng eshqaysysyna qaramadym da kýlmedim. Taghy da birqansha kýn ótken song oktyabri jarymdaghanda meni syrtqa shygharyp, qolyma qyspaq saldy da, taghy da, eki әsker aiday jóneldi. Qyspaqtyng qolyma taghy týsui, búl sergeldenning ayaqtaluynan derek bermese kerek. Áyteuir artyq ish kiyimderim tonalmaghandyqtan osy saparda bittemey aidalghan siyaqtymyn. Jәne ótken dýrbelendegidey qystalmay, avtobusqa shaynatpay, Ýrimji qatynas beketine myljalanbay jetip týstik. Aydaushylarym meni búl joly túp-tura laugay mekemesine aidap apardy. Biri esik aldynda kýzetip qaldy da, biri mekemege kirip ketti. Meni osy oryngha ótkizip berip qana qaytpaq tәrizderi bar.

Laugay mekemesine kýn enkeye jetip edik, ekintige deyin tikeydik te túrdyq. Aydaushym kirgen bóliminen shyqpady da, meni tergeuge eshkim shaqyrmady. Mekeme qyzmetkerleri qaytatyn uaqyt bolypty. Qolyma qyspaq salynyp, artymnan myltyq kezelgen maghan qarap qoyyp qana kýbirlesip óte berdi. Ózim habar kýtken esikke qaradym da túrdym. Tegi meni Tarymgha qayta aidap aparyp tastaugha qay oryn mindetti ekendigine kelise almay, Shihu saqshy mekemesimen telefonda sóilesip jatsa kerek. Qyzmetkerlerding qaytugha tiyistileri qaytyp bolghanda shyqty aidaushym. Dymy qúryghanday jýdep, qan-sólden aiyrylyp shyqty. Osy mekemening jauapty bastyghy bar bolsa ózim kirip sóilesip shyghugha rúqsat súrap edim. Jauapty aidaushym «tamady» dep búrq ete týsti.

- Sóilesu saghan qalghan joq, jýr aldygha týs!

Syqyrlaghan esikke jalt qarasam, bastyqqa úqsaytyn semizshe bireui shyghyp qarap túr eken.

- Baugau! - dep sol jaqqa úmtyla týsip túra qaldym. - Osy mekemelerinizde bir tergelsem dep ýmittenip kelip edim. Myna ekeui taghy da aidap әketpekshi bolyp túr. Men - Bighabil. Qalpaghymnyng alynghanyna mine on bes jyl bolyp qaldy. Qolyma qyspaq taghy da týsip túr. Búl segeldenge týskenime jalpy jiyrma jyl ótti. Qazir men Shayar Tarym laugay maydanynyng tiziminde emes, Ýrimjige, búrynghy ornyma qaytarylghan qyzmetkermin!

- Qaytarylghan emes, artqy esikten shyghyp kelgensin! - dep zirk ete týsti, maghan beytanys úighyr bastyq. - Sol maydanyna qaytaryldyn. Ýrimji qabyldamaydy. Búrynghy qyzmetindi úiyqtap týsinde kór!

- Tarymgha qayta aidaghandarynyzben, ol maydan meni taghy qaytarady. Dananym múnda qaytarylghan. Beker sergeldenge sala bermenizder! Men ol maydanda býkil ómirimdi jeytindey eshqashan mýddetsizge kesilip barghan emespin. Tipti bir jylgha da kesilgen emespin, obalgha qaranyzdar!

Bastyq búl sózimnen ýrikkendey artyna kilt búryla jónelgende dauysymdy kótere sóilep qaldym.

- Istegen isime, deloma qarap kórinizder!

Aydaushylarym qodyrandap aiday jónelgende әlgi bastyq olargha esikten qayta qarap aiqaylap, hanzu tilinde tapsyrdy.

- Áy, joldastar, anau qaterli keri tónkerisshi, qashyp ketpesin, aiyrylyp qalmandar, ә!

- Qashpay-aq qaytyp kelemin! - dedim men de aiqaylap. - Kimning keri tónkerisshi ekendigi anyqtalady әli! Tek sizder qara sanaq qanghylardy kóbeyte bermey, tezdetip ornalastyrynyzdar! Adamzatty oiynshyqqa ainaldyra bermenizder!

Sóilep bolghanymsha esik saq etip jabylyp ta ketti. Qatty bir kýrsinip alyp, aidala berdim.

Kýn batyp, shyghys kókjiyekten ymyrt perdesi kórindi. Kýzding suyq lebi sybyrsyz-kýbirsiz sipalay bastady. Qara súr búlt Qyzyltau jotasynan baspalap qana qarap túr. Kýnning qyzyl sәulesi sol búlttyng jiyegine ot tútatqanday, qyzghylt «jalyn» shygharyp edi. Onysy da byqsyp óship bara jatqanday kórindi.

Eki aidaushym tym naumez kónilsiz sybyrlasty da meni jol qatynas beketine qaray búra aidady. Qarsy jaghymyzdan top-top bolyp ótip jatqan kuly qanghylarynyng sózderine qaraghanda bosqyndardy ýkimet shynshynshadan[7] ótkizbey tosyp, shyghyntyq aqshamen beri qayta quyp jatypty.

Kesh batyp, aspanymyz kýngirt tarta bastady. Tarmaq kósheden jolhatynas beketining ýlken kóshesine búryldyq. Sol qol jaghymyzdaghy poyyz beketinen qaptap kele jatqan kóshkinder ýsheumizdi ouyp jibergendey sinirip әketti. IYtermelep-kiymelep qysa týsti manayymyzdaghylar. Artymdaghy aidaushylarymnyng jan dauystary shyqqanyna jalt qarasam, iyqtaryna aiqastyra asqan berezent boqshalarynyng baularyn qiyp-qiyp jiberip, ala jónelgen eken. Myqtylarym degbirden mýlde aiyrylghanday, qalyng adamdy búza jara aiqaylap, qua jóneldi úrylaryn. Dauystary menen alystay berdi. Ong qolymnyng syrtyn týkiriktep jiberip, shoyyn qyspaqtan suyryp aldym da, úryny men de qua jónelgen boldym. Sóitip qalyng nópir arasynan kóshening ong jaq shetine sytyla shyghyp, art jaghyma beze jóneldim de, ailanyp baryp, qayta kirdim tar kóshege.

Búrynghy ózen arnasyna salynghan bir qaltarysty kóshege kire sala qyspaqtyng bir basyn sol qolymnan da suyryp alyp, janqaltama sala jóneldim. «Bit bazary» atalyp ketken jaymaly, kishkene ashana, shayhanaly әlemtapyryq bazar kóshesine shyqtym sóitip. «Bit bazary» kesh týse tipti qújynaytyn. Iyghymdaghy sumkany qolyma alyp, boy týzep, qarapayym bazarshy porymyna auysa qoydym.

Mekeme qyzmetkerleri porymdas palito-plashty tórt-bes qazaq jigit dabyrlasyp, bas-siraq, ishek-qaryn pysyryp satatyn ashanagha bettep keledi eken. «Sorpa ishelik» desedi. Qatarlasa men de ayandadym. Jalang beshpet-sym men basa kiygen sary qalpaqty beytanystyng ileskenine semizshe bireui ýnile qarady.

- Siz kim? - dedi kýbirlep qana. Men de ýnilip, «Shynjan gazetinin» búrynghy bir jas tilshisin shyramyttym. Sol shaqtaghy jas tilshi, menshe, úzaq jyldar jylan jaylamaghan bolsa, endige deyin osylay shar tartyp semirmesin be.

- Qargha tamyrly qazaqpyz ghoy, tanysyp qalarmyz! -degenimde dauysymnan da túspaldaghan bolsa kerek túra qaldy.

- Sender kire berinder! - dedi joldastaryna, onasha qalghanynda kýbirledim.

- Men Bighabilmin.

- Úibay-au, siz... búrynghy ornynyzgha kelip, bala-shaghasyn izdep ketti dep edi ghoy. Aman-esen tauyp keldiniz be?

- Joq, osymen ýshinshi ret izdep shyghyp ústalyp, Tarymgha ýshinshi ret aidalyp edim. Aydaushy saqshylarymnyng ózi qazir ghana jolhatynas beketinde tonalyp, úrylaryn quyp ketkende qashyp shyqtym.

Tilshi jan-jaghyna qarap jiberdi de, palitosyn sheship, maghan kiygize qoydy. Qalpaqty da auystyrdyq...

Ashanagha kirgen jigitterding sonynan kirip barghanymyzda antaryla qarasty ekeumizge. Súmdanyp alghan ónsheing syqayaq jigitter ekendigin tez tanytty: manaydaghy stoldarda otyrghan jat meymandargha qarasyp alyp, bir-birine kózderin qysa-qysa saldy. Birge kelgen dastarqandastarynsha aman-sәlemsiz baryp otyra qaldym. Tilshi ghana kýbirlep tanystyrdy meni. Qashyp shyqqanymdy da aityp ýlgerdi bilem, maghan bir-birden jymiyp qana qarasyp, iyek qaghysty. «Tiyirmende tughan tyshqan dýrsilden qoryqpaydy» ghoy. Qashqyndyghymnan eshqaysysy seskenbeytindigi shyraylarynan tanyldy. Aspazgha tamaqty ýstemelep búiyrdy bir-ekeui.

Aldynghy búiyrtqan tamaqtary kelisimen, qoy basy salynghan tabaqty mening aldyma qoya kýlisti. «Myna bas, Qúday biledi-au, jәnnәtqa kiretin qasiyetti qoydyng basy eken. Layyq adamyna dәl tartylghanyn qarashy! -Jolynyz endi ongharylatyn siyaqty!» dep kýbirlese otyryp araq bótelkelerin shyghardy. Tilshi bәkisin alyp, turay otyryp quzady meni.

- Siz, bizge qaramay jey beriniz, ashyghyp kelgeniniz belgili. Araqty sizben keyinirek qaghystyralyq!

- Men býgin ishpey-aq qoyayyn! Amanshylyq bolsa keyin qaghysarmyz, tez shyghyp ketuim qajet!

- Palitonyzdyng ishki qaltasynda tilshilik kineshkeniz bar! - dep kýbirledi tilshi. Qamsyz otyra beriniz, qútyldynyz! Jalghyz-aq, mekemedegilerinizge qazirshe kórinbeseniz bolghany, sizdi izdeytinder sol jaqtan izdeydi!

- Qara sanaq qashqyndardy aldymen osy «bit bazardan» izdese kerek qoy! - dep men kýbirledim. - Shyrayyma qaray kelip iyiskelemey me?

Araqty aldymen qaghysyp alghandar búl súrauyma kýlkili jauap qayyrdy.

- Qazir siz de qyp-qyzyl bórte bola qalasyz, ha-ha-ha-ha-ha....a...

- Toptasqan qyzyl bórtelerdi kórgende iyisshilder qúiryghyn qysa jóneletin bolghan!

- Ras aitady! - Tilshi maghan kýbirlep taghy týsindirdi. - Masqa sot joq qoy, araq ishken son-aq mastanghan bolyp, tekserushi kelse, qotiynsha qaghatyndar kóbeyip ketti.

- Ýrimji qazir, qara sanaqtardyng úyasy, - dep sózge endi qatynasqan biri kýrsine qarady maghan. -myna ekeumiz de syrttan qashyp kelip, osynda panalap jýrmiz.

- Búrynghy kóne kóz agha-bauyr dostarynyzdan qazir aman túrghan eshkim joq. Eng amany kanjisoda[8]. On shaqty jyldan beri tergelip bitpey jatyr.

- Qazir búl kisining jýz tanystary da juyq mannan tabyla qoymas!

- Meni mýlde sopiyp jalghyz qaldyng dep qorqyta kórmenizder! - dep jymiyp edim, tilmәsh qarqyldap kýle qúptady.

- Basqasyn qoyyp, әli bir-eki aidyng ishinde qonaqqa shaqyrushylaryn da tauysa almas! Bәrin ózim tauyp beremin! Qazirshe qonalqy ornynyz, gazet qyzmetkerleri men júmysshylarynyng arasy bolsyn!... Qane, alghash ketkeninizde siz de, biz de jas edik. Qartayghanymyzda bolsa da aman-esen kórisip otyryppyz. Osy quanyshqa myna tostty bir qaghysyp jiberelik!...

Tezirek «qyzylbórte» bolyp alu ýshin qúlshynyp, «kókboz túlpargha» men de mine jóneldim...

Kóregen tergeushim, tirshilikting basqa qúqyqtaryn týgel tonaghanynyzda araq ishu qúqyghymyzdyng auyzdyghyn alyp qoya beruiniz netken qamqorlyq! Búdan da zor demokratiya bolghan ba! Qyzylbórte bolyp iship dәnigip, «qyzyl kóten» bolsyn degen qamqorlyghynyz ghoy, iye! Qúraldy saqshylarynyz da qashatyn bolghan qyzylbórte batyrlargha qatyn sabau qiyn ba. Balalarynyng shulauy olargha bolysatyn janashyr jaqyndarynyng qiray qúlauy júlyqtarynan keler me. Jalghandy jalpaghynan basyp, qylaryn qylyp, qyraryn qyryp bolghan song bir-bir esinep qana esterin jiyp alyp, týrmelerinizge ózdikterinen ayanday bermey me? Búlardan arzan, búlardan momyn qúl bar ma sonson. Tendessiz danyshpansyz, tergeushim, u berseniz de, atsanyz da kózge týsip, ózinizge jauapkershilik artylar edi ghoy. Olardyng aqshagha ózdiginen satyp alyp ishken uynan sizge tireletin qylmystyng qylshyghy bar ma! Kózdegen maqsatynyzgha jete beru ýshin búdan ótken kóregendik, búdan útymdy amal qayda?! Aqsha da, qúl da, demokrattyq ataq-abyroy da - bәri de osy kókboz túlpargha qúqyq bergen óz qolynyzgha jiyla bermek te, nadandau qyzylbórte júrtshylyghynyzdyng jelkesi, ózderi tapqan qylmyspen qiyla bermek qoy!

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»

---

[1] Lauhan (hanzusha) - shal.

[2] Shantu (hanzusha) - oraghan bas (sәldeli). Úighyrlardy osylay ataydy.

[3] Tәi-tәy (hanzusha) - bәibishe.

[4] Danan - boqsha, joldama-delo.

[5] Hynan qyrghyn - Hynan ólkesinen qauyn-qarbyz shapaghy material etilip shygharylghan uytty araq. Ishkende juastau seziletindikten artyghyraq iship qoyyp ólgender kóp eken. «Hynan qyrghyn» ataluy osydan.

[6] Ny shyau sa isy - nege kýlesing degen hanzusha jazghyru sózi.

[7] Shynshynsha - Shijang ishki ólkelerge jalghasatyn kýnshyghys jaq shekarasyndaghy beket.

[8] Kanjiso (hanzusha) - tergeu oryny (tergeu týrmesi).