Býginde әlemning tórt kózi Janaózenge tigilgen shaq. Ol jerdegi basshynyng da, múnayshynyng da әr qadamy qogham baqylauyna ilingen. «Jas Alashtyn» nazary әrdayym osy jaqta. Búl joly «QazMúnayGaz» Barlau Óndiru» aksionerlik qoghamynyng bas diyrektory Alik AYDARBAEVTY ashyq әngimege shaqyrdyq. Bas tartqan joq. Kerisinshe, «jasyratyn eshtenem joq, bәlkim, óndiristi birge aralarmyz» degen úsynys bildirdi. Bәrin kózben kórdik. Ereuil basyldy degenmen, kónilderi ornyqqan múnayshy kórinbeydi. Bilikti basshy ony da jasyrmady.

QARAJANBASTA

Sapardy Qarajanbas kenishinen bastaghandy jón kórdik. Onyng se­bebi de joq emes edi. Jalaqylaryna riza bolmay, ony kóterudi әu basta talap etken de osy ke­nishting múnayshylary-túghyn. Keyin olargha beyildestik tanytqan «Ózenmúnaygaz» ben «Qarajanbas» kompaniyasynyng ereuildegen múnayshylary júmystaryna kiriskenimen, osy kenishting ondaghan adamy әli de talaptarynan bas tartqan joq. Ony da bilgimiz kelgen.

Býginde әlemning tórt kózi Janaózenge tigilgen shaq. Ol jerdegi basshynyng da, múnayshynyng da әr qadamy qogham baqylauyna ilingen. «Jas Alashtyn» nazary әrdayym osy jaqta. Búl joly «QazMúnayGaz» Barlau Óndiru» aksionerlik qoghamynyng bas diyrektory Alik AYDARBAEVTY ashyq әngimege shaqyrdyq. Bas tartqan joq. Kerisinshe, «jasyratyn eshtenem joq, bәlkim, óndiristi birge aralarmyz» degen úsynys bildirdi. Bәrin kózben kórdik. Ereuil basyldy degenmen, kónilderi ornyqqan múnayshy kórinbeydi. Bilikti basshy ony da jasyrmady.

QARAJANBASTA

Sapardy Qarajanbas kenishinen bastaghandy jón kórdik. Onyng se­bebi de joq emes edi. Jalaqylaryna riza bolmay, ony kóterudi әu basta talap etken de osy ke­nishting múnayshylary-túghyn. Keyin olargha beyildestik tanytqan «Ózenmúnaygaz» ben «Qarajanbas» kompaniyasynyng ereuildegen múnayshylary júmystaryna kiriskenimen, osy kenishting ondaghan adamy әli de talaptarynan bas tartqan joq. Ony da bilgimiz kelgen.

Qarjanbasqa kelgende qas qa­ray­dy. Janadan salynghan vahtalyq keshenderding birine jayghastyq. Eske sala ketsek, búghan deyin mynnan asa adamdy júmyspen qamtityn kólikterdi jóndeytin songhy ýlgidegi tehnikamen jabdyqtalghan kәsiporynnan ózge Qarajanbasta 400 oryndyq jәne Qalamqas kenishinde 200 oryndyq vahtalyq qalashyqtyng túrghyzylatyny turaly Aydarbaevtyng ózi talay astyn syza aitqan edi. Oryndalypty. Jangha jayly bólmeler men taza juynatyn oryndary zamanuy jabdyqtarmen jabdyqtalypty.

Alik Serikúly bizben birge kesh­ki as iship, júmysshylar auqatynyng sapasymen tanysty. Kóz ala berdi әreketi bolar dep oilagham ishtey. Ózining qarapayymdylyghyn kórset­kisi kelgen shyghar. «Joq, - desti múnayshylar, - ótken jeltoqsannan song ba, basshymyz bizge jii kele­di. Onysyn biz de tәuir kóremiz. Solay boluy tiyis te ghoy. Ol kelgen sayyn problemalarymyzdy aitamyz, olar sheshilip te jatyr». Keshki asqa jinalghan múnayshy qauymy as sapasyna narazylyq bildirdi. Jadyna týigen basshy birden tiyisti adamdargha tapsyrma berip jatty.

Ertengi kýn óndiristi aralap, múnayshylarmen kezdesuden bastaldy. Renishi tarqamaghan múnayshylar týsinui tiyis mәseleler de barshylyq. Sonyng biri janadan qúrylyp jatqan kólik jóndeu mekemesi qúrylysyna ózining bolashaq júmys oryny retinde barynsha qolghabys jasau, irgetasyn birge qalasu. Sodan song jana eu­ro­palyq talaptargha say jabdyqtalghan jayly júmys ornynda su jana tehnikamen beymaral júmys bastau. Bitken iske synshy kóp. Al janadan iske asyryla bastaghan dýniyege min taghushylardyng ilegi odan da asyp týsetini belgili. Etekten tartatyn taghy bir mәsele - týrli dengeydegi basshylar men múnayshylardyng ara qatynasy. Yaghni, seh bastyghy, master degender de bas basyna by boludy әli kýnge deyin jón sanaytyn kórinedi. Oghan shiryghuy basylmaghan enbekshi tap kóner emes. Osynday bir kiykiljinning kuәsi boldyq. Múnayshy degen mamandyghyn qasiyettegen qarajanbastyqtar kez kelgen qara júmysty isteuden bas tartqan. «Biz qara júmysshy emespiz. Jer qazatyn traktor túryp, bizdi qolmen transheya qazdyrmaq. Jasamadyq» desti olar. Bas diyrektor qazylyghyn aitty. Júmysshy talaby oryndy dedi. Jylgha juyq uaqyt júmyssyz jýrse de talaptaryn aitudan jalyqpaghan qarajanbastyqtardyng taghy bir ótinishi - úiyghan újymdy bir-birinen bólmeu. Ol talapty da eskeruge uәde berildi. Yaghni, jana óndiris iske qosylghanda olar da jana mamandyqqa ie bolady. Qayta dayarlau, oqytudan ótedi. Al múnayshy bolyp qala ber­gisi keletinderi qalaghan ke­nishterinen oryn tabady. Aytylghan sóz - atylghan oq. Onyng orynda­luyn biz de qadaghalaytyn bolamyz.

BOYaMASYZ ÁNGIME

Kesh bata vahtalyq poselkege oraldyq.

- Sharshamaydy eken­siz...

- Júmystyng kóptigin óziniz de kórdiniz. «QazMúnayGaz» Barlau Óndirudin» aldyndaghy mindet­ter­di jýzege asyru ýshin, jaghdaydy onaltu ýshin atqarylatyn ister qayda әli. Eng bastysy, ózinning kýmәning men kýdi­gindi, sharshaghanyndy ózinning qarauyndaghylargha, tipti orynbasarlaryna da kórsetpeu kerek. Óitkeni olar basshy retinde saghan qaraydy, ýlgi alady. Baqylau­shylar da jetkilikti: arasynda niyettester de, ilik izdeu­shiler de bar. Sondyqtan ylghy da sergek bolugha tura keledi. Qanday jaghdayda da der kezinde úiyqtaudy jәne tan­erten­gilik jattyghudy qúr ji­bermeuge tyrysamyn. Sol ýshin kóp rette keybir manyzdy, qyzyqty dýniyelerden bas tartugha tura keledi.

- Degenmen, mynaday tyghyz kestemen ony saqtau da mýmkin emes tәrizdi ghoy...

- Shynymdy aitsam, men ózimdi asa bir enbekqor janmyn dep aita almaymyn. Ózim de, qarauymdaghylar da basqa miy­nistrlik qyzmetkerlerindey týngi saghat toghyzgha deyin kensede otyrmaydy. Mening bir basty ústanymym bar. Ol - kýndi útymdy josparlau. Asa manyzdy mәseleni ghana býgingi kýnning sheshimine qaldyru jәne ony oryndau. Birsypyra kezdesulerden bas tartugha tura keledi. Oghan renjiytinder de bar. Biraq jaghday solay. Kóp nәrsege ýlgeru ýshin osylaysha keyde ózindi shekteysin.

- Siz qazir Astanadan góri Aqtau­da, Ózen men Qarajanbasta kóbirek ua­qyt ótkizetin siyaqtysyz. Bir jaghynan últ­tyq kompa­niya­nyng top me­nedjer­le­rining enbek­shi tapqa tek jeltoqsan oqighasynan song kónil bóle bastaghany óki­nishti-aq, әriyne...

- Rasynda, men múnda uaqy­tymnyng 70 payyzyn ótkizemin. Qal­ghany Astananyng ýlesinde. Astanada asa manyzdy mәseleler sheshiletini ras. Onda bir kezderi 400 adamnan túratyn qomaqty shtat bar edi. Ony 25 payyzgha qysqarttyq, 300 adam qaldy. Onyng ózin taghy 50-60 adamgha qysqartu josparda bar. Bizding astanalyq kensemiz jyljymaly boluy kerek. Solay boldy da. Újymdy basqaru sayasaty týbirinen ózgerdi. Mening orynbasarlarym - Abat Núr­seyit­ov, pen Baqytjan Óte­ghaliyev, aktivterdi basqaru jó­nin­degi diyrektor Dәuletjan Hasanov, qyzmetkerlerdi damytu jәne basqaru jónin­degi basqarushy diyrektor Botagóz Áshir­beko­va, әleu­mettik saya­sat depar­ta­mentining diyrektory Baqyt Imanghaliyev ýnemi osynda. Kәsiporyn­dardaghy jaghdaydy túraqty týrde monitoringten ótkizedi. Problema boldy ma, dereu sheshedi, qoldarynan kelmese bizding aldymyzgha qoyady. Mún­da maghan 20-30 adam kómek­tesedi. Qúrylymda kóp nәrse ózgerdi. Qazannan bastap ÓMG men EMG qayta bólek aksio­nerlik qo­gham atandy. Onyng ózi onaygha týsken joq. Óitkeni olardyng jeke aksionerlik qogham boluyna kelispeytinder de jet­kilikti edi. Biz bir ortalyqtan bas­qarudy bastan ótkerdik. Ne ózgerdi? Eng bastysy, ol nege alyp keldi? Qyz­met babyn asyra paydalanushylyq pen shekten shyghudyng nәtiyjesi kóz aldarynyzda. Áriyne, «QazMúnayGaz» Barlau Ón­diru» bas aksioner retinde baqylaudy uystan shygharmaydy. Onsyz taghy bolmaydy. Sebebi bý­ginde kóp problemany dereu sabyrlylyqpen әri dúrys sheshe alatyn basshylar joqtyng qasy, olardy qayta tәr­biyeleuge tura keledi. Mәse­lening taghy bir úshy - satyp alularda. Kóp rette tender mәse­lesi óndiristen de manyzdy sanalyp kelgenin joqqa shyghara almaymyn. Al filialdar búl proses­­terding birine de qatyspady, oghan qúqy da bolghan joq.

- Satyp alular demek­shi, óndiristi aralau barysynda milliondaghan qarajatqa satyp alynghan jabdyqtardyng qoymada paydasyz jatqanyn kózben kórdik. Mәselen, qúny 33 mln. tenge túratyn kollektor ornyna alynghan әl­de­bir mehanizmning ózi nege tú­rady? Nemese 72 myng dollargha Koreyadan alynghan iyilgish túrbalar. Al jala­qygha kelgende qa­rajat joq.

- Qoymada artyq bólshekter, búrandalar jatqanyn da kór­diniz. Búl jaqsy. Isine myghym qojayynnyng qory boluy kerek. Al myna aityp otyrghan kereksiz zattardyng qomaqty somagha alynyp, qoymada jatuy­nyng sebebi kezindegi dúrys jasalmaghan biznes prose­s­terding saldary. Kompaniyadaghy tútas satyp alugha, tenderge qatysty ketken qatelik­ter. Ony «Qarajanbas» AQ satyp alu departamentining ja­na basshysy Dastan Jarqynbekov retteytin bolady.

- Jalaqy talaby ózge­ris­siz qalghan synayly. Jú­mys­shylar ony kóterudi әli talap etip otyr. Olay bolsa, mәseleni she­shildi dep qalay aitugha bolady?

- Janadan ashylghan ón­diris­tegi jalaqy dengeyi «Qa­ra­janbas» kompaniyasymen birdey. Olar endi jalaqylaryn «Ózenmúnaygazben» den­gey­lestirudi talap etip otyr. Jalpy jalaqyny ósiru turaly talap zandy estiledi tyndaghan qúlaqqa. Sondyqtan da olar audandyq koeffisiyent, aimaqtyq koeffisiyent tәriz­di býginde jeke mәni joq, biraq Enbek kodeksine say jalaqy ishine eseptelip ketken saualdardy kóteredi. Ony talap qoyshylardyng ózderi de jaqsy týsinedi. Týptep kelgende, әngime koeffiysent emes, jalaqyny kóteru turaly. Qazir olar «Ózenmúnaygazben» salystyrghanda shamamen 15% kem alady. Ony tenestiru de uaqyt enshisinde. Degenmen, mynany eskeruimiz kerek. Jalaqy dengeyi kóteri­luine óndiru kólemi, kәsiporyn ekonomikasy dengeyi de aitarlyqtay әser etedi. Olar alatyn jalaqylaryn az sanaydy. Bir jaghynan týsinikti de. Óitkeni jalaqy eshuaqytta kóptik etpegen. Biraq kez kelgen mekeme júmysshysy tek jalaqy turaly oilaytyn bolsa, onda óndiris­ting órkendeui turaly әngime dalada qalmay ma? Rasyn aitqanda ol óz mýddesin kәsiporyn mýddesine qarsy qoyady. Bir jaghynan alghanda, búl - tútas bir basshylyqtyng kinәsi. Ony kәsiporyn mýddesin birlesip oilaugha eshkim tartqan joq. Býgingi ortaq taqyrybymyz osyghan tireledi. Tughan kәsip­oryn, úrpaq sabaqtastyghy degen iydeologiya búrynnan bar. Ony eshkim alyp tastaghan emes. Ókinishtisi sol, oghan eshkim der kezinde týbirli mәsele re­tinde mәn bermegen. Búl jaydy batys ekonomikasy әldeqashan basynan keshir­di. Biz endi kele jatyrmyz enbek pen kapital dauyna.

- Qarajanbasta týnedi­niz, júmysshylar ashanasynda tamaqtandynyz. Mú­ny «Ja­na­ózen­ning sabaghy» nemese basshy re­tin­degi kredonyz dep týsinge­nimiz jón be?

- Men qarapayym júmysshy otbasynda tuyp óstim. Áke tәr­biyesin kórmegendikten asa kóp artyqshylyqtargha qolym jete qoyghan joq. Áldebir bas­tyqtyn, әkimning nemese tanymal múnayshynyng balasy bolmaghan song da, jyly-júm­saqtyng auyly menen alys edi. Búghan deyin Qyzylordada túrdym, vahtalyq әdispen júmys istedim. Qay kezde bolmasyn júmysshylarmen birge ashanada tamaqtandym. Sebebi men olardyng jan dý­niyesin tereng týsinemin. Ózimdi újymnan bólgim kelmeydi. Sondyqtan kredo dep týsin­geniniz abzal.

- Múnayshylardyng seni­mine ie bolamyn dep ediniz. Ne oryndaldy? Ne ózgerissiz qaldy? Qarajanbastaghy jaghday múnayshylardyng kýmәni­nen habar bergendey...

- Senim bildiru artyp ke­ledi dep nyq aita alamyn. Áriyne, aitylghan uәdelerding oryndalatynyna kýmәnmen qaraytyndardyng barlyghyn joqqa shygharmaymyn. Degenmen, qazir «Embi­múnaygaz» ben «Ózenmúnaygaz» keudesin kere týsti. Ondaghy basshylar jú­mys­tarynyng jandanyp kele jatqanyn kórip otyr. Búl olar­gha kýsh beredi. Jýzege asyp jat­qan zattargha qatysty qoldaudy estip te, kórip te ke­lemin. Biyl biz Manghystau oblysy boyynsha eki mekemeni qúrugha 20 mlrd. tengeden astam qarajat bóldik. Manghystaudaghy Qaraqiyaq audany men Janaózen qalasynyng әleu­mettik infraqúrylymdaryn damytu ýshin 900 mln. tenge bólindi, 200 mln. tenge Jana­ózendegi kommunaldyq mekemelerde әleumettik jú­mys oryndaryn ashugha júm­sal­dy. Atyrau oblysyna әleumettik infraqúrylymdar ýshin 6,6 mlrd. tenge bólindi. Týsinbeu­shilik te bar. Biraq bireuge ar­tar ókpem joq. Óziniz kórdiniz ghoy, seh bastyghy júmysshylar júmys istegisi kelmeydi dep shaghym tý­sirdi. Al jiliktep kelgende, múnayshylar tehnika atqaratyn mәnsiz isti qolmen jasaghysy kelmegen. Búl, әriyne, sol jer­­degi basshynyng bilik­siz­digi. Áli kýngi eski týsinik jo­yylmay keledi. Qolyna sәl biylik tiygeni óz betinshe adamdargha búiyrghysy, yqpal etkisi keledi. Al mú­nayshylar biz odan joghary júmysqa layyq­tymyz dep talap qoyghan. Men olarmen kelisemin. Olarmen júmys isteuge bolady, týsinisuge de bolady. Ol qoldan keledi. Mening de óndiris­tegi tәjiriybem jetkilikti. Áriyne, qazir jaghday sәl shashyranqy. Júmys barysynda kim kimge baghynyshty ekeni belgisizdeu. Biraq erteng jana kәsiporyn iske kirisip, әrkim­ning mindeti aiqyn­dal­ghanda, әngime basqasha bolady. Ony múnayshylardyng ózderi de týsinedi.

- Enbek dauynyng bir úshy kәsipodaqtardyng jú­mysynyn, naqtyraq aitsaq, erkin­di­gining joqtyghynyng saldary desek qarsylyq tanytpassyz. Býgingi kәsip­odaqtar ne tyndyryp jatyr? Olargha bostandyq be­rilgen be, joq әl­­de mú­nayshylar qúqyn siz­dermen «aqyldasyp» qorghay ma?

- ÓMG men Qarajanbastaghy barlyq mekemeler kәsipodaq basshylaryn óz qalaularynsha saylady. Mәselen, janadan qúrylghan Tehnologiyalyq kólik jәne únghyma­lar­gha qyzmet kórsetu JShS kәsipodaghy úiymy jetekshisi bolyp Súltanghaly Esbay saylandy. Biz birigip júmys istep jatyrmyz.

- Qarajanbasmúnaydyng qoyghan talaptarynan bas tartpaghan birsypyra mú­nayshylary әli kýnge deyin narazylyq tanytyp, kompaniya me­ke­mesining aldynda túr. Ol mә­sele qalay rettelmek?

- Jyl basynda búryn júmystan shygharylghan adamdardy qayta júmysqa qabyldau prosesi meyilinshe ashyq jýrgizildi. Janadan qúrylghan mekemege mynnan asa júmysshyny qayta qabyldadyq. Keybir ondaghan adam bizding keri shaqyruymyzdy tyndamady. Jalaqy tólenetinin, jana kәsiporyn júmysy bastalghanda júmysqa shyghatyndaryn aittyq. Kelis­pedi. Sonda mә­se­le nede? «Ádildikke qol jet­kizu ýshin túra beremiz» dedi. Biz olargha «eger ózinizdi zansyz júmystan shygharyldym dep sanasanyz, apellyasiya­lyq shaghym týsiriniz, biz qoldayyq» dedik. Biraq olar «joq, sonyna deyin túramyz» dep, rayynan qaytar emes. Eger olar kezdesuge niyettense, men erinbeymin, әngimelesuge dayynmyn. Júmysqa súransa, qabyldaudan bas tartpaymyz. Basqa uәde bere almaymyn.

- Qyzmetkerlerdi bas­qaru men әleumettik sayasattaghy ózgeristerdi de sholyp ótsek...

Qyzmetkerlerdi oqytugha kóp kónil bólemiz. Onsyz eshnәrse ónbeydi. Mamandarymyz Fransiyagha oqugha baryp keldi, Bakuge ketti. Ózimizde ýlken treningtik ortalyqtar salu josparymyzda bar. Múnayshylardy, barlyq den­geydegi jetekshilerdi ýnemi oqytpay, bәri bos әureshilik bolmaq. Odan aqsha ayaudyng qa­jeti joq. Búryn da múnday oqular bolghan, әriyne. Ókinish­ke qaray, formalidy týrde ghana. Qazir Ózende basshylar, masterler, seh bastyqtary arasynda timbildingter óte bastady. Ol adamdardy jaqyndastyrady. Olar basshylyqtyng ózderine kónil audarghanyn, ózderimen júmys isteuge yntaly ekenin kórip otyr. Kóptegen múnayshylar reabilitasiyadan ótti. Sóit­se de, «múnyng bәri kózboyaushylyq, erteng Aydarbaev ketedi» degendi aitatyndar da bar. Mening maqsatym - әr kisining ózine jýktelegen mindetti atqaruyna qol jetkizu. Úsynysym da qarapayym: «Jigitter, kelinder, birigip júmys is­teyik elimiz ýshin, memleketi­mizding bolashaghy ýshin múnay óndirudi úlghaytayyq». Áleu­mettik sayasat ta júmysshylardyng enbek jaghdayyn jaqsartumen tikeley baylanysty. Jalpy, bizding salyp jatqan kәsiporyndarymyz qanday! Alyp jatqan qondyrghylarymyzdyng Qazaqstanda tendesi joq. Osynshama qysqa merzim ishinde zamanauy servistik kәsiporyn qúru búryn-sondy bolmaghan. Keudemdi bosqa soq­qanym emes, rasy osy. Salynyp bitkende, ol әli bә­rine ýlgi bolady. Juyrda әde­yi QMG BÓ diyrektorlar kenesining kezekti otyrysyn Ózende ótkizdik. Barlyq QMG top me­nedjerleri, tәuelsiz shetel­dik diyrektorlar tan­ghaldy. Shynymdy aitsam, armanym - bulidozermen eskining bәrin kýrep tastap, onyng ornyna osynday zamanauy mekemeler túrghyzu. Ony oryndaytynymyzgha shek keltir­meymin.

- Aqshany qaydan almaqsyz?

- Kompaniyany damytamyz, ak­tivter satyp alamyz degen qarajattyng bәrin osynda júm­saymyz. Osydan 1,5 ay shamasynda bizding rynoktaghy 40% aksiyamyzdyng iyeger­le­rin, sheteldik investorlardy shaqyrdyq Ózenge. Batys kompaniyasy degen atpen is jýzinde qanday artta qalghan kenestik kezenning qaldyqtarymen júmys istep jatqanyn kórsetu bolatyn maqsatymyz. Óitkeni olar aksioner bol­ghan song nege ónim óndiru kólemi artpaydy dep saualdy jii qoyady. Olar bastaryn ústap, bizdi qanshama jyl aldap kelgen desti. Biz olargha jasalyp jatqan júmystar, milliardtaghan shyghyndar turaly aittyq.

- Qalay sonda, shetel­dik­­ter aldynda «qúpiyany» ashqanynyz ýshin sizdi esh­kim mandaydan sipamaghan bolar?

- Paradoks, senesiz be, biz keri­sinshe olardan qúptau esti­dik. Sebebi olar - adal investorlar. Olar ýshin biz­degidey qanday jolmen bolsyn aqsha tabu maqsat emes. Olar ýshin enbek jәne qorshaghan orta qauipsizdigin saqtay otyryp, taza tabys tabu paydadan da joghary orynda. Sheteldik investorlar «dú­rys, qalay isteseniz de, la­yyqty kәsiporyn qúrynyz» dedi. Sol sebepti qazir kýr­deli shyghyndar kólemi artyp otyr. Mәselen, «Embimú­nay­gaz» AQ Prorva kenishinen shyghatyn ilespe gazdy kýkirt­ten tazartyp, konteynerlermen tasymaldaugha mýmkindik be­retin innovasiyalyq baghdarlama jýzege asyrylatyn bolady. Prova-Teniz múnayqúbyry jón­deu­den ótti. Aqkin­gen-Aqqúdyq-Qisymbay ke­nish­terinde úzyndyghy 61 shaqyrymdyq joghary qysymdy gaz qúbyry salyndy. Atyrau-Astrahani tas joly boyyndaghy kenish­ter arasyndaghy joldar jóndeuden ótip jatyr. «Ózenmúnaygaz» AQ eki uchaske­sindegi salynyp jatqan kә­siporyn­dar, únghymalardy jabatyn súiyq da­yyndau, jer­asty jabdyqtaryn, múnay jabdyqtaryn jón­deu sehtary - 1000 shaqty kólikti bir mezette jón­dey­tin sehtar - búl jobalardyng barlyghyna 100 mlrd. tengeden astam qarajat júmsalady dep josparlandy. Onyng 20,6 mlrd. ten­gesi iygerilip te jatyr. Múnyng bәrine maghan kim rúqsat etip otyr deysiz ghoy. Bizding ýs­timizden de qaraytyn «Qaz­MúnayGaz» últtyq kompaniya­sy men «Samúryq-Qazyna» últtyq әl-auqat qory bar.

- Mine, mine men de sony súraghym kelgen.

- Mening qolymda kózirim bar. Qanday ekenin bilginiz kele me? «Eger búl budjetpen keliskile­riniz kelmese, «Barlau Óndirudi» óz qoldarynyzgha alynyzdar. Múnayshylargha baryp búlay etu kerek emes dep týsindirinizder» deymin. Óitkeni men múnayshylargha sóz berdim, ony oryndaugha tiyistimin. Qolymnan kelmese, ornymdy bosatuym kerek qoy. Osy jerde men «QazMúnayGaz» últtyq kompaniyasynyng basshysy Lәzzat Qiynov­tyng ýlken qoldauyn basa aitqym keledi. Ózi múnayshy bolghan Qiynov myrzagha múny tereng týsindiruding mýlde qajeti joq. Búl biz ýshin erekshe demeu.

- «Embimúnaygazdyn» sar­qylghan kenishi - Bayshonastaghy halyqty kóshiruge qar­jy bólineti­nin aitqan ediniz. Biraq olardyng biyl taghy qystaytyn týri bar.

- Qarjy bólu turaly uәde­miz­di 100 payyz oryndadyq. Atyrau oblysynyng búrynghy әkimi basynda qarajattyng aldymen jartysyn ghana bóludi súraghan, sony iygergen son, qalghanyn bólersizder degen. Jana әkim aqshany tolyq bóludi súrady. Biz qosymsha kelisimshart jasasyp, barlyq 5,4 mlrd. tengeni shotqa saldyq. Endi Atyrau oblystyq әkimdigi túrghyn ýy qoryn tekseru turaly әngimeni kóldeneng tartyp otyr. Sudyng da sú­rauy bar, aqsha bóldik dep syrt qalmaymyz. Qarajattyng iygerilui men merzimi baqylauda bolady. Se­bebi bizge dý­yim el qarap otyr. Bayshonas maghan jat meken emes. Bir kezderi sol auylda óndi­ristik tәjiriybeden ótkenmin. Sondyqtan Bayshonas taghdyryna beyjay qaray almaymyn. Ol - bizding múnayshylarymyzdyng auyly. Olardy eleusiz qaldyrady degen oy tumasyn.

- Ángimenizge raqmet!

Ángimelesken -

Sәniya TOYKEN.

Atyrau - Aqtau -

Qarajanbas - Aqtau.

"Jas Alash" gazeti