Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4298 0 pikir 13 Qarasha, 2012 saghat 10:11

Sәbit DOSANOV: BÚL SYILYQQA MENEN DE ÝLKEN TALANTTARDYNG QOLY JETPEY QALGhAN

Sәbit DOSANOV, jazushy, Memlekettik syilyqtyng iyegeri:

-  «Sәlemning de sәti bar» degen, agha, syilyq alghanynyzdy estip habarlasyp jatyrmyz, qútty bolsyn! Qazaqstannyng Memlekettik syilyghyn endi alyp jatqanynyzben, orystar M.Sholohov atyndaghy syilyghyn sizge bayaghyda berip qoydy ghoy. M.Sholohov syilyghynyng keshegi kenestik Lenindik syilyqtyng zandy múrageri ekenin eskersek, barlyq úpayynyzdy endi týgendep bolghan siyaqtysyz. Óz topshylauynyzsha, elimizding eng mәrtebeli syilyghyn erte aldynyz ba, kesh aldynyz ba?

Sәbit DOSANOV, jazushy, Memlekettik syilyqtyng iyegeri:

-  «Sәlemning de sәti bar» degen, agha, syilyq alghanynyzdy estip habarlasyp jatyrmyz, qútty bolsyn! Qazaqstannyng Memlekettik syilyghyn endi alyp jatqanynyzben, orystar M.Sholohov atyndaghy syilyghyn sizge bayaghyda berip qoydy ghoy. M.Sholohov syilyghynyng keshegi kenestik Lenindik syilyqtyng zandy múrageri ekenin eskersek, barlyq úpayynyzdy endi týgendep bolghan siyaqtysyz. Óz topshylauynyzsha, elimizding eng mәrtebeli syilyghyn erte aldynyz ba, kesh aldynyz ba?
-  «IYgilikting erte-keshi joq». Berilmey qalsa, qayter edik? Bergenine rahmet. Orystar tek M.Sholohov syilyghyn ghana emes, V.Pikuli atyndaghy syilyghyn da berdi, bir emes, eki ret akademik etip saylady. Reseyde naghashym da, jiyenim de joq, әitse de shaqyryp alyp shygharmashylyq keshimdi ótkizip berdi. Adam mandayyna jazylghandy kóredi ghoy, kesh alsam da, Alla taghala bir qinap baryp, jaqsylyghyn syilaydy deydi. Búl syilyqty kesh alghanym dúrys boldy ma deymin, jeke bir shygharmagha almay, «HH ghasyr» atty epopeyagha aldym. Syilyqty jeke romangha alghan bir basqa da, epopeyagha alghan bir bólek. Búl jóninde: «M.Áuezovten keyin tútas bir ghasyrdy surettegen epopeya jazylghan joq», -  dep gazetter jazyp jatty. Epopeyanyng eki tomy orys tilinde Mәskeude basylyp shyqty. Orys әdebiyetining belgili synshysy Kuznesov shygharmagha keng kólemdi baghasyn berdi. Olar mýmkin, artyq ta aityp jatqan shyghar, biraq ne degenmen, «HH ghasyr»  epopeyasy -  mening on jyl boyghy enbegim. Osy enbek ýshin kóz mayymdy tauysyp kóp jyldar múraghattarda otyrdym. «Eshten kesh jaqsy» deydi ghoy, enbegimning baghalanghanyna rahmet. Áytpese búl syilyqqa menen de ýlken talanttardyng qoly jetpey qalghan. Qazirgi ala almay jýrgen qalamgerlerding ishinde de myqty aqyndar, myqty jazushylar bar. Jalpy, qazaq әdebiyeti dýnie jýzi әdebiyetimen iyqtasyp túrghan myqty әdebiyet. «Ádebiyet joq», -  dep jylana beru әdebiyetti órge sýireytin pighyl emes. Ádebiyet bar, biraq ol halyqqa jetpey jatyr. Shet el týgili, ózimizge jetpeydi. Ádebiyetke qamqorlyq kýsheyse, әdebiyet te kýsheyedi.
-  Siz óte ónimdi jazasyz. Sәbit Múqanovtan keyin әdebiyetting barlyq janryna qalam tartqan jazushy dep sizdi ataydy. Kóp tomdyghynyzdy shygharasyz ba?
-  Men ózi enbekke jaratylghan adammyn. Osy uaqytqa deyin  jazghan taza әdeby shygharmalarym jiyrma tomgha jetipti. Biraq óz basym kóp tomdyq shygharugha әues emespin. Óitkeni jazghanynnyng bәri altyn emes. Keregin halyq ózi ekshep alyp oqidy. Dәl qazirgi kezde býgingi kýn turaly jana romanymdy jazugha kirisip kettim. Osy zamannyng qiyndyqtaryn, qayshylyqtaryn, jetistikterin әr týrli minezdegi adamdardyng obrazdary arqyly kórsetpekpin.
-  Syilyq jayyna qayta oralsaq. Búl ózi neshe jerden talantty bolsang da, aldyndaghy aghalaryna, aqsaqaldargha jol berip, kezegindi kýtip baryp qana alatyn mәrtebeli ataq deydi ghoy. Osy mәrtebeli syilyqqa qol jetkizu ýshin qanday ótkelderden óttiniz?
-  Basqany bilmeymin, óz basymnan ótken jayttardy ashyp, tarqatyp aitayyn. Shyndap kelgende, men alatyn bolsam, D.Qonaevtyng kezinde alyp ketetin edim. Óitkeni eng alghash  sol kezde úsynyldym. Ol kezde syilyq mәselesin Dinmúhammed Ahmetúlynyng ózi sheshetin, ol kisimen syilastyghym óte jaqsy edi. Syilyq qolymda túrdy da. Sebebi ol uaqytta Memlekettik syilyq komissiyasy degen formalidy edi. Biraq men tap sol joly aqyn Ghafu Qayyrbekovpen qatar týstim. Al Ghafekeng ózimning agham. «Áy, bala, sen qayda barasyn?», -  dedi ol kisi aghalyghyna salyp. Sózding shyny kerek, jas emespin be, «komissiya ózderi sheshsin», -  dep ol kisining aitqanyna kóne qoymadym. Sol kezdegi Torghay oblysynyng basshysy Erkin Áuelbekov telefon soghyp: «Sәke, myna aghannan úyat bolady», - dedi. Búl az bolsa, Syrbay Mәulenov shaqyryp alyp úrysty. Sóitip «agham túrghanda men almaymyn», -  dep «samootvod» jazyp berdim. Sodan keyin M.Áuezov teatrynda kóp jyldar anshlagpen jýrgen «Dauyl» degen dramamen taghy týstim. Búl joly Sәken Jýnisov aghammen qatar shabatyn bolghan son, taghy da «samootvod»  qaghaz jazugha tura keldi. Taghy bir joly Sayyn Múratbekov  aghammen birge týstik. «Men almasam da, Sayyn alsyn», -  dep jýgirdim. Óitkeni Sayyn qazaq әdebiyetining naghyz klassik jazushysy. Biraq aghalaryma jol bergenime eshuaqytta ókinbeymin, kerisinshe inilik izet kórsetip, solardyng mandayy jarqyraghanyna tilektes boldym. Olar almay, men alyp ketsem, әdiletsizdik bolar edi, arym mazalap, óz úyatyma ózim kýnde kýiip jýrer edim. Sóitip kóp uaqyt aghalaryma jol berumen jýrdim.
-  Sonymen Memlekettik syilyqqa neshe ret týstiniz? «Jyghylghan kýreske toymaydynyn» keri me, kóp týstiniz ghoy...
-  Men Memlekettik syilyq dodasyna osymen jetinshi ret týsip otyrmyn. Basty-basty jayttardy jogharyda aittym, taratynqyrap aitsam, 2003 jyly Sofy Smataevpen týstim. Komissiya mýshelerine: «Sofekenning densaulyghy bolmay jýr, maghan beretin dauystaryndy Sofygha berindershi», -  dedim. Sodan keyingi jyldary jekelegen romandarymmen týstim, biraq birdi-ekili dauystar jetpey jýrdi. Sóitip alty ret qúlap baryp, jetinshisinde qolym jetip otyr.
-  Osy joly alatynynyzgha senimdi boldynyz ba?
-  Jýz payyz sengem joq. Tek Allagha sendim. Óitkeni ayaqastynan adamnyng oiyna kelmeytin әr týrli jaghdaylar bolady. Jýgirgenim de joq,  úiymdastyrghanym da joq. Jasyrmaymyn, anau bir jyldary týskenimde, komissiya mýsheligindegi bir-ekeuine telefon soghyp kórdim. Sonda keybir jigitterding betime «alang bolma, mening dauysym qaltanda» dep túryp, syrtymnan tizimnen syzyp tastaghanyn bilemin. Biraq men bir jigitke riza boldym. Úlyqbek Esdәuletke telefon shalghanymda: «Agha, men sizge dauys bermeymin, ókpelemeniz», -  dedi. «Nege?», -  dedim. «Sizding ataqtarynyz jetedi ghoy, Esenghalida ataq joq, men Esenghaly Raushanovqa beremin», -  dedi. «Tәtti ótirikten ashy shyndyq artyq», aldausyratpay anyghyn aitqan Úlyqbekting osy minezine riza boldym. Sodan keyin telefon soghyp dauys súraudy qoydym. Bәrin de Allagha tapsyryp qoyghanmyn. Kim ekeni qazir esimde joq, bir danyshpannyng aitqany bar:«Ýzdiksiz, adal enbek etken adamgha baqyt basyn iymey qoymaydy», -  dep. Eger jastargha mening ómirimnen alatyn sabaq bolsa, ol mening jan balasyna jamandyq oilamay, kýni-týni damylsyz enbektengenim. Janyndy qinap júmys istey bersen, týbi bir enbeging janady. Alla asyqpaydy, jaqsylyq asyqpaydy, sabyrmen kýtsen, jýregindi quanyshqa toltyrmay qoymaydy.
-  Jeti ret týskennen keyin bolar, syrt kózge siz eki ókpenizdi qolynyzgha alyp syilyqtyng sonynda jýgirip jýrgen jan sekildi kórinetininiz bar. Nege óitesiz? Minez be әlde?
-  Alla taghala kórip túr ghoy: dәl osy joly jýgirgem joq. Keybireuler «súrap alypty», «adam salyp alypty» dep aitady. Kimning auzyna qaqpaq bola alamyn?  Allagha sendim, enbegime sendim, әdildikting bir kelerine sendim. Sodan keyingi bir aitarym, «maghan syilyq keregi joq» deytinderge óz basym senbeymin, ol bos әngime. Jasyratyny joq, mening syilyq alghym keldi. Óitkeni syilyq degen jazushynyng enbegine stimul bolady. Jaqsy jana shygharma jazugha jeteleydi. Sodan keyin senen joghary da, tómen de alyp jatqan kezde, sonshama enbektenip, elenbegening kóniline de keledi, qalamyng kibirtikteydi. Bir súhbattarymda aitqanmyn, býgin bergen syilyghy, arqagha qaqqany, maqtaghany, múnyng bәri uaqytsha, eng sheshushi nәrse - sening shygharman. Búl dýniyeden ketken kezde ataghyng da, marapatyng da úmytylady, tek shygharmang ghana qalady. Keshegi Qasym Amanjolov ta, Múqaghaly Maqataev ta, Júmeken Nәjimedenov te kimnen kem edi? Solar da syilyq ala almay ketti ghoy. Eng bastysy, búlardyng atynda syilyq bar. Qalamger ýshin basty nәrse, ayanbay enbektenu kerek jәne shygharmalarynnyng sany emes, sapasy bolu kerek. Jazghan shygharmang halyqqa qyzmet etui kerek.
-  Ilgerirektegi bir jyldary osy syilyq mýlde berilmey qaldy. Ne sebepten ekenin bilesiz be?
-  Biz ómir sýrip otyrghan qoghamda bir shekten ekinshi shekke oilanbay auysa salatyn bir jaman әdet bar. Kenes Odaghy kezinde alghash berile bastaghanda, osy syilyq ýsh adamgha berilip jýrdi. Al Marfugha Aytqojina apalarymyz alatyn tústa alty adam aldy, mysaly. Sodan keyin bes adamnan, odan  ýsh adam, taghy birde, eki adamnan alyp jýrdi. Memlekettik hatshy kelgen jyldary onsyz da eki jylda bir beriletin syilyqty bir adamgha ghana beretindey jarlyq shygharyp qoydy. «Ólgenderge bermeymiz» deytin qauly bar edi, 2010 jyly sol qaulyny belden basyp, qaytys bolghandargha da beretin bolyp qaldy. Syilyqty alyp alghan son, pendeshilikpen aitqanym emes, biraq syilyqty kóbeytu kerek. Ádebiyette eng bolmasa iri-iri eki syilyq boluy kerek. Qazir bizde segiz jýzge tarta jazushy bar, qazaq әdebiyeti - kez kelgen ozyq elding әdebiyetimen iyq talastyra alatyn ýlken әdebiyet. Mysaly, Resey eng ýlken әdeby syilyghyn jyl sayyn beredi jәne syiaqysyna 200 myng dollar taghayyndalghan. Al bizde bastapqy kezde ýsh myng dollarmen bastady, sodan bes myn, odan on myng dollargha jetti, eng kótergendegisi  elu myng dollar boldy. Onyng ózin bólip-bólip beredi. Mәsele aqshada emes shyghar, biraq Qazaqstanda syilyq sanyn da, sapasyn da kótere týsu kerek dep esepteymin. Bizde arnayy әdebiyet ýshin belgilengen qanday syilyq bar? Memlekettik syilyqtan bólek, «Alash» syilyghy bar, «Tarlan» deytin syilyq bar edi, ol da, mesenattardyng ózi de qúryp ketti. Al әdebiyetting tútas bir altyn ghasyryn jasaghan Angliya, Fransiya, Resey siyaqty elderde jýzge tarta syilyqtar bar ekenin bildim. Memlekettik syilyqty bes adam, on adamgha toptap bermese de, ózara shendes, dәrejeles, eng bolmasa, eki syilyq jasau kerek әdebiyette. Oghan bizding aqyn-jazushylarymyzdyng talanty men әdebiyetimizding kórkemdigi kóteredi.
-  Qúpiya bolmasa, syilyghynyzdyng aqshasyn qalay jaratamyn dep otyrsyz?
-  Birinshiden, syilyghymnyng aqshasyna tuystarym men qalamdastarymnyng basyn qosyp, jaqsylap túryp banket jasaymyn. Meyramhanagha qazirden bastap tapsyrys berip qoydym. Ekinshiden, tóniregimdegi kedey-kepshikterge taratamyn. Sholohov syilyghyn alghanda da taratyp bergenmin. Men eshqashan syilyqtarymnyng aqshasyn jeke basymnyng qyzyghyna júmsaghan emespin, tipti ol mening boyyma júqpaydy da. Syilyq almaghanda da kýnimdi kórdim, sondyqtan aqsha degen nәrsege asa bir arbalghan adam emespin.
-  Ózinizden artylyp, ainalanyzdy asyraugha jetip jatqanyna qaraghanda bay adam boldynyz ghoy? Jalpy, sizdi óte baquatty qalamgerlerding qataryna jatqyzady.
-  Men ruhany jaghynan bay adammyn, biraq materialdyq jaghynan bireuge kýnim týsetindey kedey de emespin. Qanaghat deytin jaqsy qasiyet bolady, sol adamnyng boyynda bar bolsa, qay jerde jýrse de ózin toq, bay sanaydy. Alla taghalam da qanaghatshyl adamdy sýiedi. 
-  Tanerteng ornynyzdan Qazaqstan Memlekettik syilyghynyng iyegeri bolyp oyanghanynyzda birinshi bolyp sizdi kim qúttyqtady?
-  Júma kýni Preziydent Jarlyqqa qol qoyghan eken. Dýisenbi kýni, 5 qarashada әli birde-bir aqparat qúraly habarlamay  túryp, gazetterge shyqpay jatyp eng birinshi bolyp Memlekettik hatshy Múhtar Qúl-Múhammed qúttyqtady. Sodan keyin: «syilyq turaly aqparat kelip týsip jatyr, top jaryp shyghypsyz», -  dep gazetting basshylary qúttyqtay bastady. Qyrymbek Kósherbaev telefon soghyp, lebizin bildirdi. Astana qalasynyng әkimi Imanghaly Tasmaghambetov habarlasyp, jýrekjardy tilegin aitty. Batys Qazaqstan oblysynyng әkimi Núrlan Noghaev  qúttyqtady. Jalpy, qúttyqtau jaghy men kýtkendegiden de artyq bolyp jatyr. Qúday maqtangha jazbasyn, búlar el tanityn azamattar bolghan son, ózing súraghan song aityp jatyrmyn, Jarlyq shyqqaly beri shayymdy da shala ishetin boldym. Telefonmen sóilesuden-aq qol tiymeytin boldy. Keshe Igori Rogov qúttyqtau joldapty. Ózbekstan Jazushylar odaghynan, Tәjikstan jazushylarynan qúttyqtau keldi. Allanyng әr adamnyng ózine ghana arnap beretin baqyty bar ghoy, mening bir baqytym, búlardyng bәrining syrtynda qarapayym oqyrmandarymnan da tilektestik peyil bayqadym. Ómirde esh aralas-qúralastyghym joq, tek anda-múnda әdeby keshterden kórip qalatyn Ózifa Jatqanbaeva degen qúrdasym alghash syilyqqa úsynylghan kýnnen bastap: «Sәbiyt, osy joly sening bәigeden keluing ýshin bar kýshimizdi salamyz, bizden nendey kómek kerek, ait, sen ótpeseng qarsylyq bildiremiz», -  dep bilegin sybana kirisip, tipti keybir komissiya mýshelerine habarlasyp, óz ayaghy jetetin jerge deyin jýgiripti. Múnday oqyrmandarym ýshin rahmetten basqa ne aitamyn? Men tek bir-aq mysal aityp otyrmyn. Osy syilyqty alu barysynda eki nәrsege quandym. Birinshiden, atyn aitpay-aq qoyayyn, bir kezderi keybir qalamdastarym Memlekettik syilyq alyp jatqanda: «Osynday da jazushy bar eken ghoy, múnyng qanday shygharmasy bar edi?», -  dep , atyn alghash ret estip, tanyrqap qabyldaghan adamdar boldy. Al maghan «Dosanov degen jazushy bar eken ghoy, qanday shygharmasy bar edi?», -  dep eshkim aitpaydy dep senemin. Ekinshi quanyshym, syilyqty memleket berip, komissiya berip, halyq qabyldamay jatsa, búl da jaman. Mening qanshama Ózifa sekildi oqyrmandarym bar, oghan kezdesulerde, jýrgen jerlerimde kóz jetkizip, kuә bolyp jýrmin. Búl jaghynan men baqytty jazushymyn dep oilaymyn.
-  Sizben әngimelesu barysynda bayqaytynym, tiri pende balasyn jamandamaysyz. Bireulerdi kekep-múqap otyru, kemshiligin terip, qyjyrtyp, ilip-shalyp sóileu jalpy qalamgerlerding kópshiligine tәn minez ekenine bayaghyda kóz jetkizdik. Biraq sizdi qabyldamaytyndar da jeterlik. Solardyng neshe týrli qiytúrqy, kereghar pikiri men kózqarasyn kóteruge ishki kýshti qaydan tabasyz?
-  Jamandap qaytemin. «Jaqsylyqqa jaqsylyq -  әr adamnyng isi, jamandyqqa jaqsylyq - er adamnyng isi», -  deytin qazaqpyn. Jamandyqty kez kelgen aqymaq jasaydy. Kóshening tasasynda túryp alyp, tas atady da, qan-josasyn shygharyp qashyp ketedi. Qazaqtyng maqalyna qatty sýienetin adammyn. Qazaq: «taspen atqandy aspen at», -  deydi. Áke-sheshemiz kishkentayymyzdan: «elding bәrine jaqsylyq jasa, jaqsylyq jasasang esepsiz jasa, eseppen jasasang sauda bolyp ketedi», -  dep ýiretetin. Qolymnan kelgenshe, aldyma kelgen kisige izgi is jasaugha úmtylamyn. Kemshiliksiz adam joq, mening de kemshilikterim bar shyghar. Biz ómirge kemshilikterimizben kýresu ýshin, týzeu ýshin kelemiz emes pe? Maghan deputattargha deyin kómek súrap keledi. Jogharghy jaqqa shyghyp, sharualarynyng sheshiluine kómektesemin. Ana ministrge, myna ministrge telefon soghamyn, әiteuir bedelim bar, tyndaydy. Uaqytymnyng kóbi keyde osynday sharualarmen ketedi. Bir mysal aitayyn. Birde týs mezgilinde dem alyp jatsam, ýidegi jengen: «saghan bir adam kelip túr», -  dep oyatady. Qystyng kezi edi. Álgi adam Almatyda qaytys bolghan enbek sinirgen әrtis tuysqanynyng jerleuine Torghaydan kelipti. «Arqalyqqa jete almay otyrmyn, soghan sizden aqsha súrap kelip edim» deydi. «Adam qaytatyn aqshasyn eseptep alyp kelmey me?», -  desem, «eseptep alyp kelgenmin, biraq túrmysy nasharlau eken, kýnde nan әkep, sýt tasyp aqsham tausyldy, maghan kómektesiniz», -  deydi. Búl toqsanynshy jyldardyng oqighasy, ol kezde elde aqsha joq, shashymyzdy da әielimiz qiyatyn kez. Ýide әiel ghana júmys isteydi, elden qaryz alatyn da sol. Sóitip әielim aitty: «sen ana Oljastan ýiren, elge eng songhy tiynyna deyin beredi ghoy, myna jerlesine kómektes, ýidegi aqshany ber», -  dep, tamaqqa dep qaldyryp qoyghan azyn-aulaq aqshany bergizdi.Tipti tanymaytyn adamdardyng da keletini bar jәrdem súrap. Keybireulerin kabiynetime alyp kirip, әngimesin tyndaymyn. Kabiynetke kirip: «kitaptarynyz kóp eken, jazushynyng kabiyneti degen osynday bolady eken ghoy», -  dep auzy ashylyp, jan-jaghyna tan-tamasha bolyp qaraydy. Ondayda әielim: «búl jazushynyng kabiyneti emes, eto obshestvennyy priyemnyy pry Preziydente», -  deydi. Búl aitqanynda shyndyq bar endi.
Eshqashan top qúrmadym, topqa qosylmadym. Jazushy joldastarym qoyghan «Japandaghy jalghyz ýi» degen atym bar. Óz basym eshkimge ziyanymdy tiygizbesem de, maghan naqaqtan-naqaq jala japqandar da bar. Biraq artynan kelip keshirim súraydy. Tipti bir jurnalist: «maghan bireuler aqsha berip jazghyzyp edi, sizdi qaralaghanymnyng bәri ótirik eken, arym tynyshtyq taptyrmaghan song býgin meshitke baryp, Alladan keshirim súradym, endi sizden keshirim súrap kelip otyrmyn», -  dep aldyma da keldi. Mening bir úranym bar: «Adamdardy aldaugha shamang keler, ailandy asyrarsyn, biraq Alla taghalany alday da, ailandy da asyra  almaysyn», -  degen. Sosyn Jaratushy ne berse de, adamnyng niyetine, peyiline beredi. Mening niyetim jaman emes. Aytsam, taghy da maqtanamyn-au endi, mening bagha jetpes taghy bir baqytym bar. Mening baqytym әr elding eng myqtylarymen -  Valentin Rasputinmen, Sergey Mihalkovpen, Yuriy Polyakovpen, Shynghys Aytmatovpen, Mústay Kәrimmen, Rasul Ghamzatovpen dostyghym. Ár elding eng ozyq oily adamdarymen dos boldym. Búl -  baqyt. Alla taghala әrkimge әrqalay taghdyr syilaydy. Bir emes, birneshe ret ajal auzynan aman qaldyq. Allagha da rizamyn, elime  de rizamyn.
-  Ángimenizge rahmet!
Súhbattasqan - Aygýl AHANBAYQYZY

"Halyq sózi" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475