Býrkit NÚRASYL

Jaqynda elimizdegi diny úiymdar men birlestikterdi sýzgiden ótkizip, qayta tirkep shyqqan Din isteri agenttigi óz esebin jariyalady. Nәtiyjesinde elimizdegi aty men zaty kýdikti diny birlestikterding sany aitarlyqtay qysqaryp,  basy artyq biraz diny toptardan qútylghanymyz belgili boldy. Atalmysh agenttikting esebin jariyalap túryp, tóragha Qayrat Lama-Shәrip diny úiymdardy qayta tirkeu arqyly elimizdegi diny ahualdy bir jýiege keltirip qana qoymay, res­publikada biregey jәne birtútas islam úiymyn qalyptastyrugha qol jetkizgendigin aityp biraz kýpinip aldy.

Býrkit NÚRASYL

Jaqynda elimizdegi diny úiymdar men birlestikterdi sýzgiden ótkizip, qayta tirkep shyqqan Din isteri agenttigi óz esebin jariyalady. Nәtiyjesinde elimizdegi aty men zaty kýdikti diny birlestikterding sany aitarlyqtay qysqaryp,  basy artyq biraz diny toptardan qútylghanymyz belgili boldy. Atalmysh agenttikting esebin jariyalap túryp, tóragha Qayrat Lama-Shәrip diny úiymdardy qayta tirkeu arqyly elimizdegi diny ahualdy bir jýiege keltirip qana qoymay, res­publikada biregey jәne birtútas islam úiymyn qalyptastyrugha qol jetkizgendigin aityp biraz kýpinip aldy.
Qosh delik! Qúzyrly organdar kesh bolsa da  qayta  tirkeudin  arqa­synda elimizdegi konfessiyalar­dy jikteu jýiesin jetildiru barysynda olardyng naqty sany el aityp jýr­gendey qyryq alty emes, on jeti ekenin anyqtapty. Sol 17 konfessiyagha jatatyn 3088 diny birlestik qayta tirkelgen. Onyng 2228-i Qazaqstan Músylmandary diny basqarmasyna qarasty meshitter bolsa, 269-y pravoslavtar shirkeui bolyp otyr. Al búryndary elimizde emin-erkin «uaghyzyn» jýrgizip, sauatsyz júrttyng «ýshinshi kózin» ashyp berip jýrgen 26 iudaizm birlestigining nebәri tórteui ghana tirkeuden ótipti. Oghan da tәubә! Riym-katolik shirkeuining 79 bólimi men taghy 2 birlestigi aiy onynan tuyp, ary qaray «býldiruge» joldama alghan.  Qalghan «dәstýrli emes» diny úiymdardyng kópshiligi qayta tirkeuden ótpegen nemese qújattaryn der kezinde ótkizbegen.
Osylaysha, bir jyldyq tazalyq júmystary (2011 jyldyng 25 qazany men 2012 jyldyng 25 qazany araly­ghy) elimizdegi diny birlestik nemese qauym­dastyq atauyn jamylghan úiym­dardyng ýshten birinin, yaghny 32 payyzynyng qayta tirkeuge alynbay qaluymen ayaqtaldy. Bir qarasang 32 payyz az kórsetkish emes. On úiymnyng ýsheuining ayaghyna túsau salyndy degen sóz. Biraq nege 32 payyz? Býginde keybir  sarapshylar  32  payyzdyng ózin «az kórsetkish» dep pәtuә jasap ýlgerdi. Óitkeni júrt osy bir «tazalyq nauqany» bastalghanda elding sanasyna salmaq salghan kirme aghymdardyng tobyryn 32 emes, kem degende 50-60 payyzgha azaytu kerek desken-tin. Múny bir dep qoyynyz.
Ekinshiden, kóregendigi bar-joghyn bilmeymiz, Din isteri agenttigining tóraghasy Lama-Shәrip myrza tir­keuden óte almaytyn nemese tirkeuge layyq emes úiymdardyng naqty sanyn tirkeu ayaqtalyp, resmy qorytyndy shyghardan bir emes, birneshe ay búryn «boljap» bildi. Súhbattarynyng birin­de diny úiymdardyng ýshten biri qysqa­ratynyn mәlimdegen bolatyn. Osynyng ózi ataghynan at ýrketin agenttikting bir jyl boyy qara ter bolghan júmysyn jylymyqtatyp jiberdi. Yaghny qazirgi qorytyndyny zang ayasynda jasalghan júmystyng nәtiyjesi emes, aldyn ala josparlanghan maqsatty dýnie dep baghalaugha alyp keldi. Baghasyn alyp ta ýlgerdi, razy bolmaghandar aityp ta jatyr. Bir ghana Qaraghandy qalasynyng ózinde tirkeuden ótpey qalghan úiym­dardyn: «Uaqytymyz az boldy nemese әdilet oryndary tym artyq ketti. Tirkeu erejesin júmsartudy súraymyz», -
dep ondy-soldy hat jazudy bastap ketti. Búl turaly sәl keyinirek.
Taghy bir dýniyeni aitpay ótuge bolmas. Joghary jaq qayta tirkeuding «beynetimen»  jýrgende,  Dini  birles­tik­­ter turaly zannyng bir búryshynan sanylau tauyp ýlgergen pysyqtar atalmysh qújatty paydasyna da jaratypty. Yaghny jana zannyng arqasynda taghy birneshe diny mekeme ómirge joldama alghan. Múny әriyne sensasiya dey almaymyz. Dәl Qayrat Lama-Shәrip ózi basqaratyn agenttikting aqparattarynan kórip qalghan derekterimiz. «Sonymen qatar jana zangha sәikes pravoslav dinining ayasynda Armyan apostoldar shir­keui men taghy segiz kóne әdet-ghúryptar shirkeui qyzmet ete bastady» dep kór­setilgen agenttik habarlamasynda. Sonymen qatar onsyz da býldirip jiberuge dayar otyrghan pravoslav shirkeuinde de birqatar qúrylymdyq ózgerister bolyp, 17  qazan  kýni  261 prihod  pen toghyz birdey eparhiyanyng basyn qosyp júmylyp kýsh bolyp otyrghan Mitropo­liyalyq okrug respublikalyq diny bir­lestik degen dәreje alyp otyr. Din isteri agenttigi su jana birlestikke arnayy kuәlik tapsyryp, jeke otau etip shyghardy. Bilgen adamgha búl da qauip.
Sonymen qatar, keybir búqaralyq aqparat qúraldary Diny qyzmet turaly erejege de ózgerister engenin aitady. Qazaqstan músylmandar diny basqarmasy bólimshesining jarghy­syna sәikes, әrbir meshit kirisinen 30 payyz aqshany basqarmagha berip otyrady degen aqparattar aitylyp jýr.
Kesheli-beri «tirkeuden» ilik tauyp, ózinshe aidy aspangha shygharugha tyrysyp jatqandar da tabylyp jatyr.  Elimizdegi demokratiyanyng batystyq «je­beushisi» qúqyqqorghaushy, Almaty
Helisinki  komiytetinin  jetekshisi  Niyneli Fokina otandyq basylymdardyng birine  «Dini  birlestikterdi qayta tir­keuding kýmәndi tústary kóp», - dep kóldey súhbat beripti. Fokina býy deydi: «Mәselen, orys pravoslav shirkeui men Qazaqstan Músylmandarynyng diny basqarmasy әueli ózderi tirkelip, keyin­nen olargha qarasty meshitter men shirkeuler filial retinde tirkelgen. Biraq zanda filial turaly eshbir mәsele jazylmaghan. Ol úghymdy agenttik qyzmetkerleri tirkeu barysynda iske qosyp jibergen. Sol siyaqty mysaldar kóp», - dep qa­yyryp kelip, tirkelmegen úiymdardyng bolashaghyna da biraz ýnilip kóripti. «Onday úiym­dar  (Qayta  tirkeuden ótpegen úiym­dar - avtor) zang bizdi tirkemedi eken dep joghalyp ketpeydi, jabylyp qal­maydy. Qalay júmys isteydi, tura solay júmystaryn jalghastyrady. Mәse­len, baptister eshqashan tek bizde ghana emes, ózge elderde de prinsipti týrde tirkeuge qatyspaydy, yaghny memleketpen eshqanday qarym-qatynasta bolghysy kelmeydi. Olargha aiyp ta taqty, qylmystyq is te qozghady, tipti Kenes ókimeti kezinde abaqtygha da japty. Biraq olar әli ómir sýrip keledi», - dey kele, Din isteri agenttigi maman­darynyng әli de ashyq aita qoymaghan «kýngey» tústaryn tilge tiyek ete ketipti. «Mәselen radikaldy islamdy, terrorizmdi nasihattaushy modjahetter syndy diny birlestikter eshqashan tirkelgen emes. Tirkelmeydi de. Olar óz júmystaryn jasyryn
isteydi. Tirkeu mәselesi ekstremizm men terrorizmdi joigha kó­mektes­peydi. Sebebi, qylmystyq pighyly bar úiymdar eshqashan tir­kelip, mem­leketting pikirimen sanasqan emes», - depti. Búl da oilanarlyq mәsele!
Endi jogharyda aityp ótkenimizdey, Qaraghandy mәselesine oralayyq. Jergilikti aqparat qúraldarynyng jazuynsha, oblys boyynsha tirkeuden óte almay qalghan 26 diny birlestikting keybirining ókilderi tirkeu shartyn júmsartu mәselesin kótere bastaghan. Qayta tirkeuden óte almay qalghan diny birlestikterding arasynda Topar, Abay audanyndaghy birneshe meshit pen Bahay qauymdastyghy jәne «Islam núry» dep atalatyn aghartushylyq qoghamy da bar. Sonday-aq, osy oblystyng Oktyabri audanyndaghy «Aqyt qajy» meshiti jeke diny birlestik retinde «joyylyp», Qazaqstan Músylmandar diny basqarmasynyng bólimshesine ai­nalghanyn aitady.
Osylaysha, bir jylgha sozylghan qayta tirkeu nauqany endi biraz birlestikting birjolata jabyluymen ayaqtalatyn sekildi. Oblystardaghy jergilikti Ádilet departamentteri diny úiymdardy jabu turaly sotqa shaghym týsirudi bastap ketti. Ótken aptada (qarashanyng 8-i kýni) alghashqylardyng biri bolyp Qara­ghandyda diny úiymdardy jabu turaly sot otyrystary bastaldy. Olardyng arasynda Balqashtaghy «Krishna sanasy qauymdastyghy», talay adamnyng sanasyn ulaghan taghy bir birlestik - Qaraghandydaghy «Mayqúdyq» evangelistik qoghamy bar. Búl úiym mýshelerining sany mejege jetpey qalghandyqtan tirkeuden óte almaghan.

"Halyq sózi" gazeti