VI

 

«Bit bazarda» alghashqy kezdesip pana bolghan tilshi meni gazet mekemesining júmysshy-qyzmetkerler pәterine týn ortasynda ertip apardy. Ýii eng týpki ghimarattyng tórtinshi qabatynda eken. Baspaldaqpen entige shyghyp esik qaghyp edi.

- Búl kim? - dep shanq ete týsken әielding yzgharly dauysy, araq jylytyp kelgen qarnyma múz sýngitip jibergendey sezildi.

- Men, esik ash! - dedi tilmәsh.

- E, bala-shagha tang atqanda týsti me esine, qayt sol týnegen jerine!

- Ýi-ýi, bәibishe, qonaq bar qasymda!

- Bayaghy araq dostaryng shyghar, joghal ary!

- Ýi-ýi, úyat bolady, ash esikti!.. Syily qonaq! - erining búl sózi ýy ishindegi әielding ayaq dybysy ary ketkende aitylyp, estilmey qalghanday bolyp edi. Esikke qaray ayaghyn taq-túq basyp jedel jetken ashuly әiel esikti ashyp qaldy da, tabaldyryqtan jarq etkizdi birdemesin. Shedeu me, balta ma, qanjar ma, jarq-júrq etip syrghyghan salmaqty zattyng jilinshikti qyrqyp ketuinen qoryqqan tilmash yrshyp qalghanda, artynda túrghan men de yrshyp týsippin. Saq etip esik qayta jabyldy. Álgi suyq qúral ayaq astymyzdan syrghyp óte shyqqanda ekeumiz de soghan qarap qalyppyz.

- Aybalta eken desem, ózimning aq bótelkem ghoy mynau! - dep qarq-qarq kýldi tilmash. Symynyng janqaltasyna tyghyla sala esikke qayta baryp shaqyrdy.

- Ei, Ayjan! Ayjan!.. Ýi, tyndashy!.. Bighabil aghang kelip túr!

VI

 

«Bit bazarda» alghashqy kezdesip pana bolghan tilshi meni gazet mekemesining júmysshy-qyzmetkerler pәterine týn ortasynda ertip apardy. Ýii eng týpki ghimarattyng tórtinshi qabatynda eken. Baspaldaqpen entige shyghyp esik qaghyp edi.

- Búl kim? - dep shanq ete týsken әielding yzgharly dauysy, araq jylytyp kelgen qarnyma múz sýngitip jibergendey sezildi.

- Men, esik ash! - dedi tilmәsh.

- E, bala-shagha tang atqanda týsti me esine, qayt sol týnegen jerine!

- Ýi-ýi, bәibishe, qonaq bar qasymda!

- Bayaghy araq dostaryng shyghar, joghal ary!

- Ýi-ýi, úyat bolady, ash esikti!.. Syily qonaq! - erining búl sózi ýy ishindegi әielding ayaq dybysy ary ketkende aitylyp, estilmey qalghanday bolyp edi. Esikke qaray ayaghyn taq-túq basyp jedel jetken ashuly әiel esikti ashyp qaldy da, tabaldyryqtan jarq etkizdi birdemesin. Shedeu me, balta ma, qanjar ma, jarq-júrq etip syrghyghan salmaqty zattyng jilinshikti qyrqyp ketuinen qoryqqan tilmash yrshyp qalghanda, artynda túrghan men de yrshyp týsippin. Saq etip esik qayta jabyldy. Álgi suyq qúral ayaq astymyzdan syrghyp óte shyqqanda ekeumiz de soghan qarap qalyppyz.

- Aybalta eken desem, ózimning aq bótelkem ghoy mynau! - dep qarq-qarq kýldi tilmash. Symynyng janqaltasyna tyghyla sala esikke qayta baryp shaqyrdy.

- Ei, Ayjan! Ayjan!.. Ýi, tyndashy!.. Bighabil aghang kelip túr!

- Ne deysin? - Esik shalqasynan ashyldy. - Ýibay! - Áyel betin shymshyp qalyp, bajyraya qarady maghan. - Amansyz ba, agha! - Eki qolyn jaya úmtyldy...

Dórbiljin audandyq qazaq qyzdar mektebining men inspektor bolghan, songhy jyly eng kishkene oqushysy - Ayjan, sol mektepti tekseruge barghanymda ózim kóterip jýretin sýikimdi ghana kishkentay qyz, mine sabaday tenkiygen saryqydyr bәibishe bolyp aldymda túr! Ýlkeni on bes jasqa kelgen tórt-bes balanyng әkesin ýiine kirgizbey, «shiderge siygizip» túrypty!..

Amandyq jay-kýy men qaydan kelgendigim jayyndaghy súrau-jauaptardan son, shay qúya otyryp aitty aryzyn.

- Mynau tozaqy kempir bolypty deysiz ghoy, agha, búl manayda qazir menen kón terili әiel joq. Osyndaghy ynghay maskýnemge tiygen sorly әielder bolyp qaldyq!

- Ayjan-au, ondaylargha qospasanshy meni!

- Ýi, ózing qosylyp alyp, әr kýni sylqiyp tang atqanda qaytyp jýrsen, qospay qaytpekpin! Al, kýndiz, tilmashpyn dep qanghyp taghy ishsen!..

- Osynda mas bolyp kelip, birdemendi shaqqan jerim bar ma!

- «Shaqpadym»?.. Qayta aitshy!

- Áneukýngi Mәjit pen Qazy osynda tóbelesip, solar shaqqan eki-ýsh stakanyndy aitpaqsyng ghoy!... Men nendi býldirippin basqa!

- Jә-jә, әreng kelip otyrghan Bighan aghanyng basyn auyrtpay, keyin sóileseyik! -dep toqtaghan Ayjan, ashu ekpinimen sonda da qosymsha qosyp jiberdi. - Senimen sot aldynda sóilespey bolmay barady! Sәmet siyaqty kóshede ólgeninshe, odan búryn aman-esen aiyrylysuymyz jón bolar!

- Óy jaghyng qaryssyn, Ayjantay, «óluin» ne, «ayyrylysuyn» ne, bir ret әy despey túryp!

- Araq dostarynnyng osy jazda ýsheui óldi. Tórteuining ýii soghys maydanyna ainalyp u-shu bolyp jatyr! Ol semiyalarda oirandaldy degen sóz! Endigi kezek bizge kelmey qayda barmaq, oilashy ózin!

- Oilandym, oilandym, boldy, Ayjantay, qoyayyn múnan son! «Qoyshynyng qyzy qoy kelgende is tigedi» demey qoya túrshy!... Bighan aghana mynany qúiyp, әreng kelip túrghanynda esikten laqtyryp jiligin shagha jazdaghan qylmysyng ýshin keshirim súrasanshy onan da!

Tilshi jana tabaldyryqtan laqtyrylghan «aybaltasyn» suyryp alghanda, Ayjan shynymen moyynday kýldi. Araqty ózi qúiyp, ózi juyp-shaydy. «Qazirgi jaghdayda araqtan shekteuding búl syny - ajaldan shekteu degen sóz» ekendigin men qúptadym. Úiqygha tang bozarghanda jattyq.

Ayjannyng ózi de gazetting bir betining korrektory eken. Tanerteng sol ýidegi jeti jan erte túryp, yaslidaghysy yasligha, oqudaghysy oqugha, qyzmettegisi qyzmetterine ketip, tórt bólmeli ýy maghan ghana qalypty. Úiqym qanghanda túryp, dayyndap ketken shayyn ishtim de qayta jattym. Syrtqy esikti әrkim qaghyp kórip, menen dybys shyqpaghan song ketip jatty.

Týske jaqyndaghanda bәrinen búryn qaryndasymnyng ózi kelip, kiltimen esik ashty.

- Agha, agha!.. Myna kiyimderdi kiyip kórinizshi! - Tútasymen bir qabat kiyimdi әkelip kiygizip kórdi de, ózi tamaq jasaugha kirisip ketti. Ákelgen palito-ishigi de, bas kiyim, botinkasy da dәl kele ketti maghan. - Endi osy jana kiyimderdi ghana kiyininiz! Kelgeninizdi osyndaghy qazaqtardyng bәri estipti. Sәlem berip amandasugha bәri asyghyp jýr. Biraq, bәri araqkesh bolyp ketken! - dep kýrsindi Ayjan. - Ásirese myna «mәdeniyet tónkerisi» atalghan nemening jýrgizgen nauqandary oilaryna simay, qúsalandyra bergendikten araqtan basqa sergitetin serik taba almay, ishqústalyqtan osylay búzylyp ketken azamattar kóp. Al, óz shalym onshalyq bolyp ketpese de, tizginin tarta ústamasam, bara-bara óletinder qataryna qosylyp ketetin týri bar!... Sizding aitqanynyzgha osylardyng kóbi qúlaq asady. Óitetini, «stili týzetu әreketindegi» óziniz kýreske týskendegi pikirlerinizdi әlige deyin auyzdarynan tastamay, jalpylastyryp әketken. «Sayraghan» pikirinizdi әuliyelik sanaydy. Maqpal apaydyng pikirleri de sizding pikirinizge qosylyp, sonday zor abyroygha ainalghan. Osy araq jóninde de kókeylerine birdeme qondyrsa dep, әsirese osyndaghy әielder jaghy kelgeninizge quanysh bildirip, ýmittenip jýr!

Bir kezdegi eng kishkene oqushymnyng myna sanasyna quanyp qaldym. Múnday qyspaqty-synaqty zamanda adamgershilik jaghynan keri ketpey, dúrys betalysta bola bilgen adam, kórgenimen-aq kósemge ainalyp, әr jaqtyly ghylym jaghynan tez ósetin kórinedi ghoy. Qanshalyq japa tartsaq ta osy kórip ósken kósemder jaghynan Maqpalymnyng ózimmen birge baghalanghanyna tóbem kókke jetkendey boldy.

Týs uaqytynda gazet redaksiyasynyng qazaq redaktorlarynan bastap, baspa zavodyndaghy júmysshy-naborshikterine deyin kelip amandasty menimen. Tileulestikterin sonshalyq ashyq bildirip, qashan qalpyma kelgenshe pana bolatyndyqtaryn, syrtqa sezdirmeytindikterine sert aitysty. Sol kýnning keshinen bastap, qonaqqa әr kýni shaqyryldym da jattym. Túraqty ýiimning araqtan shekteushisi de, shektelushisi de menimen birge qonaqtap, tostty birge kóteristi. Mening qúrmetim ýshin kóterilgen tosttardan araqkeshterdi shekteu týgil, әielderining ózderi de shektele almay matalyp qaldy. Maskýnemder ymdasyp alyp, qaydaghy, qisynsyz qúrmet tosttaryn kóbeyte berdi. Ýsh-tórt kýn solay jenilispen ótken song syragha auysyp alyp, әreng qútyldy әielder jaghy. Densaulyq jaghdayymdy aityp, men de solarmen birge syra ishuge rúqsat alghan song ghana sóileu orayyn tauyp edim. Ol qular maghan «әiel markaly aghamyz» deytin laqamdy shyghara qoyypty. Onysyna moyymay, ashyqqa shyghyp alyp nasihattaugha men de myqtap kiristim sonson. Jighan-tergen, kórgen-bilgeni kóp menen olar aitys sayyn jenildi. «Maskýnem markalylardyn» barlyq qiyapaty men qylyghyn, keyingi qily-qily taghdyrlaryn Qúljan men Maqúlbekting ahualynan alyp sóilep, kýldire berdim. Onday kýieulerden mezi bolyp jýrgen qaryndastarym men kelinderimning ajualy qatty kýlkisi moyyndata berdi olardy. Araqty ólsheusiz simire beruden iymenetin yryqsyz halge týsire bastady.

Em qonbaytyn satygha kelip qalghan keskeksiz maskýnemder bolmasa, Ayjannyng qyzylbórtesi siyaqty ar-úyaty әli saqtalyp túrghan keskektileri ishudegi mening tәrtibime ózdikterinen boysúnatyn boldy. Kópshiligi kýlkili әngimelerge birge kýlisip, keshkilik otyrystan tatu-tәtti, oiyn-tamashamen kónil ashyp qana birge tarasyp jýrdi.

Jarqanatsha jar jastanyp búlay jata bermey, taghy da jýrip ketuding qamyna kelsem-aq etegimnen basa berdi sol kópshilik: «Asyqpanyz, Bigha, saqshynyng әli de izdep jýrgen týrleri bar!», «Joghary jaqqa shyqpanyz!», «Aqymetqan bilip qalmasyn, endi kórse ózi ústap beretin bolypty!» desedi. Oqu-aghartu mengermesining talabyn býtindey shektep, saqshy mengermesi shabuylgha ótip jýrgen týri bar.

Al, bir ret qar jauyp, qys yzghary bir kórinip qaytty. Tym bolmaghanda Kýlәndi tauyp, shekaradan biyl ótip kete almasam da, jaqyn jerden tughan jerimning auasymen dem ala qystasam degen ansau tynyshymdy ala berdi.

Bir kýni keshke jaqyn «men qonaq!» dep Azat kirip keldi jatqan ýiime. Meni osy ótken jazda Qútybigha deyin shygharyp, jol kórsetip jóneltken kәdimgi semiz sary Azat. Anyra qarap túryp qaldy maghan.

- Ói... Bighanbysyz? Qaydan kelip qalghansyz múnda? - Qúshaqtay aldy.

Qútyby ózenining boyynda ózimen qoshtasyp, jolgha týsisimen qaraqshy qara sanaqtar jaghynan qolgha týskenimdi, sodan beri Tarymgha bir ret aidalyp baryp qaytyp, ekinshi ret Kýitinde qolgha týskenimdi, Tarymgha taghy aidalyp bara jatyp, múnda «kisen búzyp» qashyp kelip jatqanymdy qysqasha sóilep berdim.

- Ana jylghy mening ústatuymmen ýsh boldy denizshi!

- Ýsh emes, odan búryn da bar, jalpy tórt-bes ret qana ústaldym ghoy! - Qarqyldap kýlisip toqtattyq búl sózdi. Óz bólmesinen kiyim auystyryp shyqqan Ayjan kelip, Azatpen amandasty. Kýieuining jiy kórisip túratyn jaqsy dosy eken. Bir ýidegi keshkilikke barugha dayyndalyp bolghandyghymyzdan, ony da erte jóneldik.

Júmysshy-qyzmetshisi Ýrimji boyynsha eng kóp búl mekemede ashyqtan-ashyq búl jýrgen jýrisime Azat qatty tandandy. Osy qalanyng ózinde kisen búzyp shyqqan «Kәsiptik qashqynnyn» basqa shauyp, tóske órlep, salyp jýrgen sayranyna taudaghy bir kommunanyng qúraldy qorghau bólim bastyghy qalay ghajaptanbasyn. Menimen qatar otyruynan alandap, qorqyp ta otyrdy ózi.

Týn ortasynda qaytyp kelip, Ayjan jayghan oryngha qatarlasyp jatysymyzben quzady meni: «Myna jýrisiniz tipti qorqynyshty. Toqsan toghyzy bolmasa da biri mәlimdey salmay ma saqshygha! Endi ústasa tipti qatal jazalaydy sizdi. Ózi qoryqqan ýkimetting tipti qorqytatyn әdeti baryn kórmep pe ediniz, әneukýngi qúrghaq dýrbelennen zor últtyq namystary qozghandyqtan, jaghday tipti shiyelenisip, tәrtipti tipti qataytty! Tanerteng erte túryp, taugha shyghyp ketelik! Sizding qútylyp ketuiniz ýshin búl saparynyzgha Ánuar, Omar agha ýsheumiz bar kýshimizdi salalyq!» - dedi.

Tang bozynan týregelip Azat jóneldi de, ile-shala ýy iyelerine mol alghys aityp qoshtasyp, men shyqtym. Tilshi kýieu birge shyghyp, ýlken darbazadaghy kýzet aldynan úzatyp saldy.

Jol qatynas beketine baspalap jetkenimde Azat avtobus biyletin alyp dayyndap túr eken. Ýrimji audanynyng óz rayondaryna qatynap túratyn avtobus, kuәlik-kepildik qaghaz súramady. Biyletimizding múrtyn júlyp berip qana otyrghyzdy da ala jóneldi. Kommuna ortalyghyna tayau onasha bir saydaghy qoy qoranyng túsyna sәskede jetip týsip qaldyq. Azattyng aghasynyng ýii osynda eken. Meni ornalastyrdy da, ózi mening jayymdy Omar men Ánuargha aityp aqyldasu ýshin әtiretine ketti.

Ánuar juan qara qasqa atqa minip, kýn batarda keldi de, Azat Omardy ertip, kesh bata jetti. Meni endi qay jaqpen jóneltu jóninde bir aqylgha kele almay, ózimmen osynda sóilesip, aqyldasugha kelgenderi eken. Kýieuge toqtamaghan qyzsha dәmil-dәmil qaytyp kelip, mazalaryn ala bergenime keshirim súrap, kýlisip alghan song aittym óz oiymdy.

- Shekaragha deyin qarauyl tory qúrylyp bolghan qazirgi jaghdayda túp-tura pәlen jerge dep, ótirikti-rasty jolqaghazben suyt tarta beruge bolmaydy eken! - dedim. - Endi auylshylay jyljuym jón siyaqty.

Búl pikirimdi aiqynday týsu ýshin Qútyby audandyq ýkimetting oqu-aghartu bóliminde kóne aghartushylardan kim baryn súradym. Omar men Ánuar mәdeniyet topalany bastalghannan beri ol jaqqa barmaghan eken. Anyq bilmeytindikterin aitty. Búryn sol audanda túratyn kóneli-janaly bilikti aghartushylardy kezektese atap shyqty sonson. Oilanysa kele qazir qaysysynyng qayda ekendigin osy kommuna telefonymen-aq súrap biluge bolatyndyghyn aitysty. Ekeui qúlshyna ketti sóitip. Búrynghy jaqyn sabaqtastary men dostarynyng myqty bireuin tapsa, kóbin sol aityp berui mýmkin ghoy...

Kommunanyng telefony arqyly solardy tolyq súrap biluge, mening jol-josparymdy sonan song jasaugha kelistik.

Ýsheui telefonhanagha ertenine tanerteng ketip, týs uaqytynda qaytty. Nedәuir anyq mәlimet tauyp kelipti. Múnan song qaysy baghdarmen jýretindigimdi tәp-tәuir senimmen-eseppen belgiledik. Aghartu qyzmetinde stajy mol, bedeli jogharyraq Omar Qútyby qalashyghyna sol kýni ýlken jolmen týn qata jýrmek bolyp ýiine qaytty. Qazirgi júmysy qarbalas Ánuar  barlyq razylyghymen qaraqasqa atty maghan ótkizdi de, sәtti jol tilep qoshtasty. Qúshaqtasyp kózimizge jas ala aiyrylystyq búl joly. Azattyng aghasynyng atymen óz aldyna basqa jolmen ketti. Minip kelgen atynyng izin kópting kózinen jasyra qaytpaq siyaqty.

Azat ekeumiz jeke aqyldasyp, dayyndalyp, sonyng ertenindegi keshte, jazdaghy birge jýrgen kýdir jolymyzben týn qattyq. Ishinen asynyp shyqqan eki janqúralynyng birin maghan ústatty. Qara sanaq qaraqshylardyng dәnigip, Sanjy túsynda da jalghyz-jarym jolaushyny tonap jýrgenin keshe aitqan bolatyn. Qúralymen qorqytatynday bolsa ayamaugha keliskenbiz. IYenge shyqqan song әudem jer aralyq tastap bólinip jýrdik. Búlynghyr týnning qaranghylyghynan aldymdaghy Azattyng qarasy jiyrma metr jerden-aq kórinbey ketti. Atynyng túyaq dybysyn tyndap ilese berdim. Sanjy ózenining saryly estilgen shaqta ol kidire qalyp meni tosty. Ózenge qaray jýgirip týsken bir adamnyng tasqa soghylghan ayaq dybysy estilgen eken. Azat onyng qúraly bolyp, qaranghyda jaqynnan atyp tastauynan qorqypty. Aldygha mening týsuime de kónbey, birge jýrdi. Ózennen ótip, toghay ishinde at shaldyrdyq. Jaudan dybys joq. Tang qylandap, tóniregimiz bozaryp kórine bastaghanda, Azat taghy da aldygha týse jóneldi. Men asyqpay onyng sәl úzauyn kýtip túrdym da, jenimdegi myltyqty shygharmay qymtap ústap, ýzengige ayaghymdy saldym. Dәl sol mezette engezerdey ekeui eki jaghymnan lyp berip shygha kelip, qanjarlaryn tósey qoydy. Aldymdaghysy «shygharma ýnindi!» dep kýbirley búiyrghanynda alqymyma tóndirgen qanjarly qolynyng shyntaghyna myltyq tósep men basyp qaldym. Qanjaryn býiirime tiregen bireui túra qashty da, oq tiygen qoldaghy qanjar dereu jerge týsti. Ol da túra qashqanda qylmysty qolynyng topshysyn kózdep ekinshi ret attym.

Alghashqy myltyq dauysy shyghysymen qayyryla shapqylap jetken Azat, aldynghy qashqanyn kóre sala quyp berip edi. Azdan song baqyrtyp sýirep әkeldi. Oq onyng jambasynan tiygen eken. Eki qanjardy alyp qana atqa minip ayanday berdik. Qosyla baqyryp ekeui qaldy. Qansyrap óletindikterin aityp, bizden kómek tileydi. «Túnzy!», «túnzymyn!»[1] dep jalbarynady. Qaramadyq.

Ózen sayynan órlep, belge shyghyp alghan song taghy da bólindik. Shalqar týste Qútyby ózenine jetkenimizshe kýdikti eshkim kezige qoymady. Jazdaghy saparymyzda jatqan toghay arasyna týsip at qantardyq ta, suyq sugha sýzbe ezip iship, et jedik. Araq ishpey, kezekpen úiyqtau, búl saparymyzdaghy saqtyqtyng sharty bolghan. Kýzetke aldymen men túrdym. Attardy jarym saghattay ghana suytyp, er-toqymyn alyp, otqa kisendep qoya berdim. Úiyqtaghan Azat pen attardyng arasynda bir top shilikke daldalanyp, eki jarym saghat tapjylmay andydym sonson. Toryghan eshqanday jau sybysy estilmedi.

- Oipyrau, sizding úiqygha kóp qiyanat isteppin ghoy! - Azat ytqyp túrdy ornynan.

- Aldymyzdaghy jolda kýzetting ýlken mindeti sende bolghan song oyatpadym, úiyqtay ber! -degenime kónbedi. Ornyna baryp men jattym.

Qatty úiyqtappyn. Týsimde bir terekting sayasynda jalghyz otyr ekenmin. Qysqa ghana shanqanday aq ish kóilekpen Kýlәn óte shyqty aldymnan. Aq baltyryn sanyna deyin jaltyratyp, meni kórmey-qaramay ótti. «Kýlәsh, Kýlәsh!» dep shaqyrghanyma qolymen núsqap, tóbeshik ýstinde túrghan úzyn jasyl torghyn kóilekti bir әieldi kórsetti de kete berdi. Ol әiel Maqpalgha úqsap kóringen song soghan qarap túra úmtyldym. Jaqynday bergenimde basqa bir súlu bezengen әiel bolyp kórindi de maghan qaramay ar jaghyna jyljy berdi. Syrtynan, jasyl emes jelbirep shúbatylghan qara pýlis kóilekti, shashyna shash jalghap sýiretken әrtis әiel bolyp tanyldy. Qarqyldap kýlip jiberdim de jalt berip, Kýlәn ótken jaqqa qaray qayta úmtyldym. Ol bir týp qana jasyl shyrsha týbinde, maghan qarsy qarap dәrette otyr eken. Qymsynbady da qozghalmady. Núr shashyp jarqyrap kórindi bәdәni. Kýnge bata almaghanday úyalghan kózimdi daldalap syghalay qaradym. Olay qaraghanda kýn jýzinde de qaramtyl kólenke bary bayqalushy edi.Mynau daqsyz-kirshiksiz núr bolyp kórindi. Bar túrpat-túlghasyn aiqyn kórip, qyzygha qaradym. «Maqpalyng - Núriyashyng keledi!» dep sanq ete týskendey boldy bireu. Álgi qara kóilekti әiel asyp ketken jaqtan estildi.

Týsimning jalghasy kórinbey, tosattan ýzildi.

- Bigha, Bigha! - dep oyatqan Azattyng dauysymen oyanyp kettim. Kýn batyp, tau jotasynda qyzghylt núry ghana qalghan eken. Azat attardy erttep, susyndyq sýzbe ezip qoyypty. Ishe otyryp, tonazyghan et jedik te ydysty qorjyngha saldyq. Qay jaqtan ekeni belgisiz alystan eki ret aiqaylaghan bireuding dauysy ghana estilipti Azatqa. «Búl manda eshkim joq siyaqty» dedi de, bir kesek etti qolyna alyp, atyna mine jóneldi. Men taghy da túryp qalyp, altyatardy jenime aldym da, atqa taghy da asyqpay mindim. Azat úzay týssin dep asyqpay ayandadym sonynan.

Jazdaghy ózimdi tonaghan qaraqshylardan «mal silekeyin» alarmyn dep ýmittengen de qauiptengen de kezenim osy edi. Sondaghy úiyqtap qalyp, sol qaraqshylar qorshaghan jerge jaqyndap qaldyq. Azat jazyqtyqqa shyqpay, bókter tau shetindegi bir biyik jartas týbinde atyn baylap, tóbesine shyqty. Dybys shygharmay jetip, men de shyqtym. Ymyrt jabyla bastap kýngirt tartsa da, sol tonalghan jerimdi túspaldap túrghanymda Azat kýbirledi.

- Anau belegirding ar jaghynan jyltyraghan ottyng sәulesi ghoy, bayqadynyz ba?

- Á, kórdim.

- Sizding aldynghy ústalghan jol sol tústa ghoy?

- Dúrys. Myna ot sol joldyng  tau jaghynda siyaqty.

- Ol jaqqa qazir malshy túrmaytyn, jalanash, iyen dala. Áskery kýzet te qoyylmaytyn jer. Endi tezdete jýrelik! Siz sol túsqa qaray sәl ghana órlep aua jýrseniz, jolgha berirekten, belennen asa sala týsesiz. Atynyzgha kisen salyp, kórneuge arqandap qoyyp, saghyraq jatynyz! Men sol otty joghary jaqpen baryp bayqayyn. Aty, myltyghy bar kýshtirek qaraqshy bolsa, bildirmey ketip qaluymyz ýshin sizge tez jetip habarlaymyn!

Azat osy sózben jartastan búrynyraq týsip, joghary qaray jorta jóneldi. Men sәl keyinirek týsip, óz baghdaryma qaray bir qalypty búlang qúiryqpen jýre berdim. Jon taudyng etegine jete basqan qardyng yzghary bet tonazytyp, tynysh búlynghyr týnge suyq lep ýrley bastady. Janaghy ózen arnasynyng tómengi kýnshyghys jaghasynda qalghan Qútyby qalashyghynyng shyraqtary tura soltýstigimnen shyghys-soltýstik jaghyma aua bastaghanda, Azat aitqan belenge jettim. Biyik jartastan týsken song әlgi iyendegi ot sәulesi kórinbey qalyp edi. Belenge shygha kelgenimde ot janghan jerden sәl ghana tómen, baghdarlaghan jerime dәl jetkenim bilindi. Qaraqshy bolsa da, jol kýzetshisi bolsa da, negizgi kýshi sol ot basynda týneydi desek, osy belenge de qoyghan qarauyly bolatyny sózsiz. Biraq eshqanday sybys sezilmedi. Azat әldeqashan jetip, barlap jatqan shyghar. Ol aitqanday qaterli jau bolsa, ózining qayta oralatyn uaqyty da boldy.

Belennen әdeyi aqyryn ghana jótelip, dybys bere astym da, joldy taptym, jazyqqa shygha ayandap kelip attan týstim. Siyrek qaraghay-búta, quraghan tyrbyq jusan, ebelekti tatyrangha atty kisendep arqandap tastap, er-toqym jastana qúladym. Kisen kiltin ishki beshpet janqaltasyna, altyatardy ishik jeninen qolyma týse qalatynday etip ong jaq bilegime ala jattym. Múndayda úiqy qayda, jýregim әlemtapyraq. Búlynghyr súr týn aspany da manayymda shanjau-shanjau ósken qu bútalar da, tilsiz iyen dala da týksiyip, qanisherlerin qayrap, ymdap túrghanday, tosynnan yrshyp kelip bas salatynday, temir shoqparmen basyma perip jiberetindey qorqynysh elestey berdi. Shirkin-ay, jazdaghy myltyqty tonaushy úzyn túmsyq sida qara súr qolyma týsse, qorqyta-dombyta tergep, tym bolmaghanda shygharmalarymdy tapqyzsam dep azuymdy basa berdim.

Jaqynyraqtan ayaq dybysy estildi. Baspalap qarap, bir-birinen oqshau-oqshau shep jayyp kele jatqan tórt adam kórdim. Sol jaq qyrymnan solargha qaray jatyp, kózim badyrayghan qalpynda qoryldap úiyqtaghan boldym. Ýsheui túp-tura atqa bettedi de bireui on metrdey ghana jerden meni andyp túra qaldy. Qybyrlamay qorylday berdim. Bir basyp, eki basyp, jyljy berdi maghan qaray. Alasalau tórtbaq, juan adam. Ong qolynda shoshayghan myltyghy kórindi. Órby qalghan qorqynyshymdy tizgindeuge tyrystym. At ayaghyndaghy kisendi asha almaghan ýsheui de maghan bettedi. Ol ýsheuinde myltyq bar-joghyn anyqtay almay jatyr edim. Jogharydaghy ot janghan jaqtan myltyq atyldy. Jalt-jalt qarasty tórteui. Ayaq jaghymda kelip toqtaghan ýsheuine men de anyqtap qarap ýlgerdim. Qoldarynan pyshaq-shoqparlar ghana kórindi.

«Túrghyzyp tintinder» dep kýbirlep, jedel búiyrdy myltyqty juany. Qybyrlamay qoryldap edim, maqtaly kók shapandy bireui kelip qúiryghymnan teuip qaldy. Sasqalaqtaghan beynemen qolymdy erbendetip kótergensip túra bere, myltyqtynyng ong jaq iyghynan kózdep, altyatardy basyp qaldym da, jalt berip, er-toqymnyng syrtyna yrshyp óttim. Jau myltyghy da atylyp edi. Biraq, qoly kóterilmey qaltyrap ketip jerge atyldy da, myltyghynyng ózi de jerge týsti. Ýsheui qasha jónelgende iyghynan oq tiygeni jansyz qolyn sol qolyna alyp, yshqyna zytty. Yrshyp baryp ong jaq ayaghynan qaghyp qaldym. Jaralanghan iyghymen qúlap, baqyryp jiberdi. Tasyr-túsyr shapqylap jetken Azat qua jóneldi qashqandaryn. Bes-alty minut ótpey-aq ýsheuin qamshylap iyirip, aidap keldi. Qúral tapsyrugha búiyryp, mening aldyma bir-birden jiberip tastatty. Qolymda shaqpaghy qayyrylyp eki altyatar túr edi búl shaqta. Azat atyn mening atym jaqqa qoya bere saldy da, ýsh tútqynnan bastyqtarynyng kim ekendigin súrady. Oq tiygen tórtbaqty núsqady bәri. Aty-jóni Bayjishyng eken. Onyng jarasyn bireuine óz kóilegimen tanudy men búiyryp tanghyzdym. Oqshau-oqshau túrghyzyp qoyyp tintip, kiyiminen basqa nәrselerin jiyp alghan Azat, qynynan ótkir bәkisin alyp, kensirikterining ýstinen bir-bir tilip tanbalady.

- Múnan song qaraqshylyq istep qolgha týssender, osy tanba boyynsha sózsiz atylasyndar! Úqtyndar ma? Myna bastyqtaryndy aparyp saqshy mekemesine tapsyryp beremiz! - dedi hanzusha anyqtap sóilep. - Myltyghy bizde qalady!

- Búl myltyqty maghan Qútyby audandyq saqshy mekemesi ústay túruyma bergen! -dep ynqyldady bastyq. Azat sap ete týsti búl jauabyna:

- Sen audandyq saqshy qyzmetkerimisin?

- Men... men.. Qútybigha ornalasugha birneshe aryz jazyp kirgizgenmin. Osy joldy kýzete túrugha mindettep myltyq bergen, audandyq saqshynyng qúraldy bólim bastyghy.

- Mynalargha temir shoqparmen qanjar ýlestirip, saghan qosyp bergen de saqshy mekemesi me? -dep men súradym.

- Emes, emes, búlar maghan osy jerde kezdesip qosylghan!

- Osylarmen birigip qansha jolaushyny tonadyn? Neshe adamdy iz dereksiz joghalttyndar? Sol bastyghynnyng aldyna sóilespey túryp shynyndy ait! Negizgi qaraqshy, qúral bergen sol kojang ba, iә ózing bireuden tonap alghan myltyq pa? - Búl súrauyma qaraqshy bastyghy jauap bermedi.

- Anau belennen qolshyraq jarqyldatyp, ózderine belgi bergen kim? - Azattyng búl súraghyna da jauap shyqpaghan son, zeyil ýnmen qystadym men:

- Ayt shynyndy! Eger kórinip túrghan jónindi aitpasan, qinalyp ólesin!

- Ol... ol... joghary jaqtan myltyq atylghanda qashyp ketken bolsa kerek, múnda kelmedi!

- Sening basqaruyndaghy qaraqshy nesheu edi? - Azat súrap, jalpy on eki qara sanaq ekenin әreng aitqyzdy. Mening atymdy erttedi sonan son. Tintip tapqan nәrselerin qúraldarymen birining boqshasyna salghyzdy da bastyghynyng moynyna asqyzdy. Men jaqyndap baryp, janaghy ózimdi teuip túrghyzghan kók kiyimdini quyghynan teuip qalyp, býk týsirdim de, shashynan kóterip túrghyzyp alyp, óz tilinde ýn qattym.

- Týsinding be?... Múnan song jolaushylargha ne istesen, sony ózing eki eselep kóresin!

Sol sózben ghana atyma minip, bastyqtaryn Qútyby qalashyghy jaqqa aiday jóneldim. Qalghan ýsheuine Azat tonaushylargha múnan song qoldanylatyn jazany qaytalap-ýstemelep úqtyryp qoya berip jetti sonymnan.

Azat belenning jogharghy jaghynan ot túsyna menen búryn jetip, baspalap biraz jatypty. Týgel jayau, myltyqsyz tórt adam kóringen song jogharghy jaghyndaghy qúr jyramen jaqyndapty otqa. Belenning men asqan túsynan dәl sol shaqta qolshyraq ýsh ret jarqyrapty. Ot basynda otyrghan tórteui týregelip, men jaqqa qaray úmtylghanda, Azat atyn kisendey sala ot basyna baryp, nәrselerin tintipti. Bazardan әkelgen azyq-týlikterinen basqa jaqynda soyylghan birneshe qoydyng terisin tauyp, jan-jaghyna qarasa, segiz-on metrden aralyq tastap ózin qorshap túra qalghan shoqpar-qanjarlylar kórinipti. «Meni kórip qaytyp kep qorshaghan janaghy tórteui men kýzettegileri» dep mólsherlegen Azat ta qarap túra qalypty olargha.

Qorshaushylar, tartynbay tintip jýrgen әskery ishikti semiz saryny, jol kýzetin tekseruge shyqqan әskery bastyq dep mólsherlegendey. Bas salugha batyna almay túrghan siyaqty. Bireuining jeng úshynan kóringen myltyghy, Azat qaraghanda jeng ishine tartyla qalypty. Sol iymenisterin bayqay qoyghan Azat myltyghyn suyryp alghanda әrqaysysy әr túsqa qarap qasha jónelgen eken. Azat myltyqtysyn kózdep atyp qalypty. Bir ret qana baq ete týsip, ol da qashyp qaranghygha sinip ketipti. Azat dereu atyna jýgirip, kisenin ashqansha bәri de ghayyp bolypty. Búl jaqtan eki ret myltyq atylghany estilgende asyqqan Azattyng men jaqqa shapqylap jetkeni sol eken.

Ekeumiz qaraqshylar bastyghyn nedәuir alystatyp shygharghan song betalystan búra aidap aparyp, sel tasqyny oryp ketken bir jarqabaqtaghy ýngir janyna aparyp tergedik.

- Eger bir mәselendi jasyryp qalmaq bolsan, ólesin! - dedim men. - Bizding súraghymyzgha shyndyqpen, jasyrmay jauap bersen, jazalamay aparamyz! Osy on eki qaraqshynnyng ishinde senen basqa myltyqtysy bar ma?

- Menen basqa, tek, bireuinde ghana bar. Ol... ol... búl jolgha menen búryn kelipti.

- Bet shyrayy qanday, erekshe belgisi bar ma?

- Kelte múryndy keng tanau. Týri qara... menen úzyndau. Orta boyly... basqa belgisin bilmeymin!

Ras pa degendey Azatqa qarap edim, ol basyn iyzedi.

- Odan basqa úzyn múryndy, jinishkeleu, úzyn boyly bireuinde de myltyq bar edi ghoy?

- Joq, joq!... Kentanau ekeumizden basqasynda myltyq joq!

- Bar! - dep zekidim men. - Ólging kelmese, jasyrma! Onyng jazda bir jolaushydan tartyp alghan jaqsy aty da bar eken!

- Ras, ras, esime endi týsti! Ol... ol... jazda bizden búryn osy jolda bolyp, bireuding jaqsy atyn, kiyimin, taghy birqansha nәrsesin, aqshasyn alghan eken. Ol, sol atty... sol jaqsy atty alghan song soghan minip qashyp ketipti. Múny maghan menen búryn kelgen keng tanau aitqan!

- Sol jaqsy atty jolaushyny tonaghandardyng ishinde osy keng tanau da bar ghoy?

- Joq, joq... ol úzyntúramen birge bolghandardyng bәri kuliyge qaytyp ketipti. Myna keng tanaudy audandyq saqshy sonyng ornyna osy joldy kýzetuge jiberipti. Búlar az bolghan song artynan meni jibergen.

- Al, sen múnymen birikken song neshe adamdy tonadyndar?

- Tonay almadyq. Jolaushy kezikpedi!... Batysqa qaray jýrgen jolaushy kezikse, mal-mýlkin týgel ózimizge qaldyryp, saqshygha ózin ghana tapsyryp beruge rúqsat etken bolsa da keziktere almadyq!

- Keziktire almadyq? Tonaghan adamdarynnyng bar ekendigin, birnesheu ekendigin dәleldep qana óltirip, myna ýngirge tygha salayyn ba? - dedim de moynyndaghy boqshadan bir qanjaryn júlyp aldym.

- Oilanayyn, oilanayyn!.. Ras, bir jolaushy bizdi kóre sala, jetektep kele jatqan atyn tastay qashyp qútylyp ketken!

- Odan basqa! - Ile-shala zekidim. - Attary men barlyq nәrselerin alyp qalyp, ózderin audandyq saqshygha tapsyryp bergensinder, birnesheui әli abaqtyda jatyr. Aldynghy kýni ghana bireui qashyp shyghyp, bizge mәlimdegen. Olardy qaytyp jasyrmaqsyn!

Bas qaraqshy jauapsyz, túqyra týsti.

- Jә, sen shynyna kelmedin. Endi óltirsek obalyng joq shyghar! - Úmtylyp baryp, qanjaryn jýregine tósegenimde ókirip jiberdi de «aytayyngha» keldi. Saqshygha ýsh jolaushy tapsyryp berip, attaryn alghanyn aitty sonson.

- Ol tonaghan attaryng qayda? - dep súrady Azat.

- Bazargha aparyp satyp, aqshasyn semiyalarymyzgha bólip berip túratyn adamdarymyz bar!

- Mynalardyng bәrin ústatyp tekseru kerek eken, malshylardyn, qoyyn da qyryp jatyr! - Qazaqsha kýbirley salghan Azat qaraqshygha qaytalap súrau qoydy, - Janmyltyqty saghan saqshy kojannyng ózi bergeni ras pa? Eger ol da ótirik bolyp shyqsa qayteyik?

- Ol ras, ol ras! Joghaltpay, qayta tapsyryp beremiz dep, qolymyzdan qaghaz da bergenbiz!

- Alghashqy bastyq bolyp tonaushylyq jýrgizgen úzyn túmsyq qaraqshy, senderge anau keng tanauyna tastap ketken ýlken bir qapshyq qaghazdy qayda qoydyndar? - dep súradym.

- Ol qaghazdy bizge berip ketken emes, qapshyghy da joq. Joghary jaqtaghy tastyng quysynan músylman jazuymen jazylghan kóp qaghaz tauyp alghanbyz. Ony otqa tamyzyq etip tauystyq!... Bir paraghy da qalmady.

Búl jauaptan song men shyday almadym. «Keng tanaudy tobymen ústap, asyqpay tekserip tiyanaqtatudy jaqyn jerdegi kommunanyng qúraldy qorghau bólimine tapsyrasyn. Qazir uaqyt bitti, mynany jerlep qana ketelik!» dep sybyrlay sala qaraqshy bastyghyn kenirdeginen ala týstim. Dybysyn shygharmay basyp, tós shemirshegining sol jaq túsynan dәldep jýregine qadadym qanjardy. Syrtqa qan atylmay, kókirek quysyna ghana qúiylyp, tap-taza bitti. Ýngirge tyghyp, ýstindegi jar qabaqty qúlata saldyq. Myltyghynan basqa qaraqshylyq qúraldary týgelimen birge kómildi.

- Eger óltirmey qoya bersek, tergegen súraqtarymyzdy Qútyby saqshysyna ol baryp mәlimdeydi. Mening qaytyp kelip ósh alghanym bilinip qalatyn yqtimaly bar! -dep Azatqa sonynan eskerttim.

- Múny qoya bersek, әriyne ózimizge qastyq istegen bolamyz! - dep ol qúptady.

Atqa minip, bókterding tastaqty jazyghymen shyghys-soltýstikke qaray qúlday jorttyq. Tang bozara qarly janbyr jaudy. Izimiz týgel jasyrylghanyn bile kelip, Qútyby ózenining jazyqqa shyqqan jaghasynda týiistik. Búlt tang atqanda serpilip, qalashyqtyng qalyng teregi әli de shyghys-soltýstikke beyim, ózen arnasynyng ar jaghynan kórindi. Jauynda jamylghan plashtarymyzdy jayyp tastaghan Azat, ózen jaghalap, atpen qúldap ketip edi. Kýn sәskege kóterile qayta oraldy. Omardyng bizben kezdesuge uәdelesken malshy qúdasynyng tamy qalashyqtyng kýnbatys jaq túsyna taman Qaraghash toghayynda eken. Omar qalashyqtan búl jaqqa әli ótpepti. Biz ony sol ýiden kýtip tynyqtyq.

Keshke jaqyn ekeu bolyp jetti Omar. Qasyndaghy, saqal múrtyn taza qyrynghan buryl shashty, ashandau súrsy maghan dauysyn kótere sәlem berip, qúshaqtasyp amandasty. Tanymay, kýdiktene qarap qúshaqtasyp edim. Jaylanyp otyrghan song Omar tanystyrdy: búrynghy ózining sabaqtasy, keyin qúda bolyp alghan dosy eken. Osy ýiding iyesining inisi bolyp shyqty.

- Audandyq oqu bólimining qazirgi uaqyttyq bastyghy, - dep tanystyrdy sonynda Omar. «Senuge bolatyn azamat» ekendigin kýbirlep qosyp edi. Estip qalghan saqqúlaq kojang óz shyndyghyn sóiley jóneldi.

- Bigha, «qyrtty ezgen jenedi, ezgendi Qúdaydan bezgen jenedi» deytin ghoy búrynghylar. Men alghashqy «azattyq» delingen kezende osy ezgenderding aitqanyn eki etpeytin ekpindi bolugha tyrysqanmyn. Jarty saghattyq jiynyna eki saghat sóileytin eng qyrty bolyp ta shyqqanmyn. Atymdy kópshilik «Jatqanbay qyrt» dep ózgertip ataghan. Sol «Jatqanbay qyrtty» stili týzetu nauqanynda «ezgen» basshylyghym yqsyrta berdi. Onshyl, últshyl atalghandardyng ýstinen pikir aitugha qyrttyghym mandymay qalghan bolatyn. «Onshyl Bighabilding qúiryghy» dep sizge qosaqtap úrandatqanda, bitkenim osy dep qoryqtym. Janymdy jaldap, tisimdi qayrap, partiya qataryna óteyin, mansabymdy ósireyin dep jýrgenimde, ezgender osyghan moyyndatugha «onshygha beyim» deytin qalpaq kiygizuge ainaldy. Qyrttyghym osy ezgenderden ozbasa qyrqylatyn boldym. Olardan, әriyne, Qúdaydan bezbey ozu qayda. Sizding «sayraghan» gazettegi sózinizdi tópeshtep otyryp, ózinizdi «Amerika jiyangerligining qúiryghy», «Trumennyng qolshoqpary» etip bir-aq shygharghanmyn.

Men basqa tyndaushylarmen birge qarqyldap kýlip alyp súradym:

- «Ezgenderiniz» osy ýkiminizge nandy ma, sonda?

- Nansa da nanbasa da sizdi tildesem-aq sýisine iyzekteydi olar. Júrtshylyq aldyndaghy abyroy-bedelinizdi bizdeylerge taptatudy ghana maqsat etken ghoy. Jәne ol ýkimime qosyp, «burokrat burjuy», «jýz әielding namysyna tiygen basqynshy búzyq», «kommunistik stili bitkenning jauy» deytin jalalarymdy qospasam, «ezgenderden» oza alarmyn ba, moynymdaghy túzaqty Qúdaydan osylay bezip baryp aldyrghanmyn!... Sóitip jýrip sizding qolgha alynghanynyzdy estigenimde ishim uday ashyghan. Basqa audandarda Qúdaydan menshe bezgenderding qansha ekendigin qaydan bileyin, sizdi jalalap-qaralap qoyghan men it dep ashynghanmyn. Qúdaydan menshe beze almaghan múghalimder sizding qúiryghynyz bolyp, tómenge týsip ketkende, men sóitip órlep inspektor, onan song kojang saylandym! - Osy óskenin aitqanda Jatqanbaydyng kóz jasy yrshyp-yrshyp ketti. - Sýienip, aqyl-kenes alarlyq azamattarymnyng bәrin jalmap, jalghyz sopiyp tapqan mansabym qúrysyn da! Sizding jasap berip ketken oqu qúraldarynyz jiyp alynghanda, oqushylarym men oqytushylardyng jaltyldaghan kózderinen kirerge in taba almay qaldym. Onan song onday oqu qúral shyqpady. «Sol aghalardyng balaghynan alghandaghy jetken múratyng osy qayyrshylyq pa?» deytindey qatal qadalghan kózder týsimde de kórinip, úiqym shayday ashylyp jýrdi. Sizdi «sugha ketipti», «ashtan ólipti», «qinaudan ólipti» degen habarlar shyqqanda ózimdi býtindey jalghyz ýnireygen kór ishinde qalghanday sezindim. Eshkimning betine qaray almaytyn halge týstim!

- Boldy, «adasqannyng aiyby joq, qaytyp ýiirin tapqan son!» - dep Omar kýrsine toqtau aitty Jatqanbaygha. - Endi ózinning de paydang tiyip otyr ghoy! - Omardyng búl sózinen maghan jolqaghazdyng osy kojang arqyly dayyndalyp bolghanyn týsine qoydym. Jatqanbay onyng aitqan kónilin tyndamaghanday jalghastyrdy sózin.

- Sóitip, Bighannyng aidaluyna ózimdi ghana jazyqty etip, qatty auyrsynyp jýrgenimde, shyn qylmystylar estilip, jýgimdi sәl jenildetkendey boldy. Mәdeniyet topalany alghashqy donyz kýshinen aiyrylyp-әlsirep qalghan keyingi kezende estildi olar. Shyn jendet óz manynyzdan shyghypty ghoy... Ras pa, Bigha?... Ýlken qabaghany -Jaubasar, oghan ergen uly tisti qanshyqtardan - Maqúlbek pen Qúljan bar eken ghoy?

- Ras, - dep kýrsindim men. - Siz ózinizdi tym auyr jazghyryp jýripsiz. Sizdey ilesushi bolghandar, mynnan aspasa kem emes shyghar.

Qoygha bata tilenip, shaygha dastarqan jasalghanda ýzilip qalghan әngimeni Jatqanbay qayta jalghastyrdy.

- Sol ýsheuining keyingi kezde qanday halge týskenin estidiniz be, Bigha?

- Tolyq emes, shet jaghalap emis-emis qana estiymin! - dedim әdeyi el auzynda ne dep jýrgenin bilgim keldi.

- Jaubasarynyz sasyp-shirip, hal ýstinde jatyr. Em qonbapty, qan ragy eken! Al, Qúljandy kóshede araqtan ólipti dep keshe ghana estidim. Sizden basqanyng ólim habary ótirik bolmasa kerek. Óitetini, «bórining tәniri bolghanymen»[2] alysta ghoy. Bóri ólipti dep ótirik ósek aita saludan eshkim qoryqpaydy. Al, iyesi kýshti itting ólimin jariyalau degeniniz, ras bolmasa óte qaterli. «Partiyagha qarsy ósek» bolyp tabylmay ma! - Búl ashy shyndyqqa sýiinip, qatty kýldik. - Endi Maqúlbeginiz osy bazarda, ólgeninen әlde qayda qiyn ahualda jýr!

- Osynda óz ayaghymen jýr me? - dep qalghanymda «osynda jýr» degen sózinen Jatqanbay jalt berip týzetti.

- Joq, joq, osy bazarda jatyr desek dúrys bolady eken. Bauyrymen jerge jabysyp qana jyljy alady. Qashan eken, Ýrimjide ýiine búlanshy kiripti de, shatyn aiyryp, moynyn qayyryp tastap ketken eken. Óltirip ketipti dep estigenbiz. Dәrigerge dereu aparylyp qayta tiriltse de, osylay kәri krokodilge ainalyp tirilipti. Áyelinen aiyrylysyp ketip, panasyz qalghandyqtan, osynda jiyeni dey me, naghashysy dey me bireu baghugha alyp kelgen eken. «Búlanshy emes, halyqtyng qarghysy atqan» degendi estip, ol da kýiinip, baghudy qoyypty. Kóshede týnep, әrkimnen nan men araq tileydi deydi. Balalar taspen atqylap, jylan óltiremiz dep masqaralap oinaytyn bolypty!

- Bazardyng qay túsynda jatady eken? - dep súrap bildim de, orayy bolsa sony bir kóre ketudi, 58-shi jylghy jer domnada kýidirip óltirmek bolghan qastyghy ýshin, tilding týtinsiz otymen ghana ózin órtep óltire ketudi oiladym.

Jatqanbay, qyrt emes, sózin dәmdep-túzdyqtap, sendire sóileytin kisi kórinedi. Dastarqangha quyrdaq kelgen song bazardan ala kelgen araghyn qúya otyryp jalghastyrdy sózin.

- Múndaghy júrtshylyq sol ýsh qaskóiding qazirgi taghdyryn, Bighabilge istegen qylmystaryna qaray «Qúdaydyng bergen jazasy» deydi. Bir shyndyghymdy taghy aitayyn, solargha qarap, «Qúdaydan bezgen» mening jazamdy qashan berer eken dep sasqalaqtap jýr edim. Myna Omar qúda kelip, keshirim súraudyng orayyn tauyp bere qoydy! Omekenning qoyghan shartyn shamamnyng kelisinshe oryndap kelip otyrmyn. Bigha, týpkilikti aqy iyesi siz bolghandyqtan, sol keshirimdi aldymen sizden súramaqpyn! -Jatqanbay maghan araq kesesining birin qos qoldap úsyna ótindi.

- Jәke, «Qúday berse payghambardyng qynq ete almaytyndyghyn» da bilesiz, - dedim men qaljyndap. - Keshirimdi aldymen sol sheksiz úlyghymyzdyng ózinen súrap, búl paranyzdy aldymen sonyng ózine úsynghanynyz útymdy bolar! - Dastarqandaghylar qarqyldap kýldi búl sózime. - Ras aitam, - dedim sonson. - Sol úly sot keshirse, óz kýnәsin múnshalyq terennen tanyghan qylmystygha razy bolmaytyn Bighabil de joq. Biraq, kesikshining emeurinin bayqamay, ózdiginen keshire salyp, zor kýnә tappayyn. Aldymen sonyng ózine úsynynyzshy ne der eken?

- Shapalaqpen jalghyz-aq tartatyn shyghar! - dep, bar denesimen Omar solqyldady. - Óitip pәle tapqansha ózara jeng ishinen jalghasa qoyalyq!

Sóitip alghashqy tosymyzdy osy «jasyryn kelisimnin» kýlkisimen kóterdik.

Men ansaghan әngime araq iship otyrghan tórteumiz onasha qalghanda shertildi: keshe Omar Jatqanbaydyng men turaly kózqarasyn bilgen song barlyq ahualymdy jasyrmay aitypty oghan. Aldynghy ýsh retki saparymnyng sәtsiz bolghandyghy da aitylypty. Mening endigi joldy auylshylap, jyljy qonyp ótu jónindegi josparymdy estigende Jatqanbay Manasqa deyin aman ótkizuding qisynyn taba qoyypty. Jaqynda osy audangha qarasty kóshpeli mektepterdi tekseruge inspektor shygharatyn josparlary bar eken. Sol jospardy qys týsuding aldynda oryndap alu jónin sayasy jetekshisine aityp bekittirip, «Jaqyp inspektor» atyna hanzu jazuynda joldau qaghaz jazdyryp, audandyq ýkimet tanbasyn bastyryp әkelipti. Jatqanbay sol qaghazdy maghan berip úqtyrdy.

- Osy audannan ótip ketkeninizshe atynyz Jaqyp bolady. Múndaghy eng qysylshang jerden ótkeninizshe jol bastaytyn taghy bir adam qosyp beremin. Onyng ózinde orman qorghaushysy deytin qyzmet kineshkesi bar. Myna joldasynyz qúraldy qorghaushy ghoy, adam izdep shyqqan bolady. Múnyng kineshkesi tipti myqty bolsa kerek. Múnday ýsh sharlaushyny búl manda tosatyn eshqanday tosqauyl joq. Al, myna tizimdegi adamdargha aiyrym-ayyrym kezikkeninizde, bәrinen de óz atynyzdyng abyroyy kýshti bolatyndyghyn úmytpanyz! - dep bastap Jatqanbay bir sypyra adamnyng aty-jóni, qyzmet orny, adresi jazylghan tizimdi de ashyp-jayyp saldy. - Búlardyng qaysysymen bolsa da óz atynyz arqyly ishtesip kete alasyz. Bәri de óz tileulesteriniz. Múnday auyl ókilderimen ishtesken adam, odan ary da qaghaz tauyp, jol tauyp kete beruine bolady. Osy amalymyz qalay? Óz aqylynyzgha simaytyn jeri bolsa aitynyzshy, jәne keneselik!

- O, bәle rahymet, Jatqanbay «jauym»! - dedim men...

Búl inirdi qarqyldap kýlise araqtanyp-tamaqtanyp ótkizdik. Basyma temir shoqpar shaq ete týser me eken dep qauiptenbey, úiqymdy da qandyryppyn.

Azat, «bireuden alghan mәlimet» retinde taudaghy qaraqshylardyng qylmystaryn әshkereleytin materialyn keshe kýndiz jazyp qoyghan bolatyn. Sol mandaghy kommunanyng qúraldy qorghau bólimining әdirisine poshtadan jolday saludy Jatqanbaygha tanerteng tapsyrdy. Men onyng qosyp beretin ormanshysyn túp-tura Maqúlbek jatatyn kósheden tosatyndyghymyzdy aityp qoshtastym. Omar ekeuine razylyqpen eki-ýsh ret qoshtasyp, alghys aityp aiyrylystym.

Omar tanertengilik shaydy Jatqanbaydyng ýiinen ishetin bolyp, erterek ketti. Azat ekeumiz shay iship attanyp, kópirge búrylmay nedәuir qúldap baryp, ózennen keship óttik te, qalashyqqa soltýstik shetinen kirdik. Taudan saqshynyng jendetin óltirip týsken biz emes degenimiz edi búl.

Mal men otyn satatyn shet bazargha zerige qarap, ertteuli atynyng jalyna sýiengen bir múrtty jigit bizge ýnile qarady. Biz de qaray kelip, qasyna toqtadyq. Azat ernin jybyrlatyp amandasyp qana súrady.

- Sizdi, janylmasam, bir jerden kórgen siyaqtymyn, orman sharlaushy emessiz be?

- IYe, iye, dәl ózimin.

- Myna kisi, mektep sharlaytyn inspektor, aty Jaqyp! - degen Azattyng tanystyruyna jymiya kýlgen ormanshy, úmtylyp kelip amandasty menimen.

- Jә, endi jýre sóileselik! - dedi sonson.

- Men әneu arbaly otynshyny anyqtap kórip qana qaytayyn, bógelmeymin! - dey sala jayau jóneldim. Eki qolymen enbektep, jiylmaytyn úzyn bútyn әreng sýirep jyljyp, sol otynshygha jaqyndaghan bir mýgedekti kórip edim. Dәl qasyna kelip ýnilsem de onyng Maqúlbek ekendigi tanylmady. Ótken inirde Jatqanbaydyng ony kәri krokodilge tenegenimen búrynghy dene túrqynan, pisteleu múrnynan ghana shyramytqanday boldym. Ýstindegi tozghan jalbyr-júlbyr tony men jýzindegi qalyng әjim úp-úqsas, qatpar-qatpar, satpaq-satpaq. Qalyng erni salbyrap, shash-saqaly jalbyraghan, bet qaratpaytynday suyq jan iyesi, artyqsha ýnilgendigimnen be eken, maghan jalt qarady. Keyde nәnsip badyrayyp, keyde kólgir kýlkimen júmyla qaraytyn ýlken eki kózi eki shyqshytyna qaray jyrtylghanday úzaryp, asa jyrtiyp kórindi. Úzynshaq qarashyghynda tirshilik pen ýmitting tittey belgisi joq. Qayghy-qasiret te, ashu-yza da, raqym-shapaghat kýterlik jylt ta sezilmeytin, qúr bedireyip, yzgharmen qatyp qalghan, oi-sezimsiz qara súr suyq әinek qana jyltyraydy. Onysy, bәlkim, kóz bolsa da óz sezimimizde joq basqa bir jabayy planetadan, iә anyzdaghy tozaq uaylýnnen jaralghan raqymsyz-dýley, býtindey jat malghúnnyng kózi mýmkin osylay da bolar. Oghan qarasanyz, jer sharyndaghy býkil tirshilik dýniyesinen aiyrylyp qalghanday bola qalasyz da, dereu kózinizdi taydyryp әketesiz. Men de sóitip, onyng kózindegi ózgeshe jat dýniyeden manayymdaghy ózime tanys adamzat dýniyesine - bazargha qarap onaldym.

Maqúlbekting jer tirengen bir qoly kóterilip, týiening tabanynday mýiizdi, qalyng kýsti alaqany jayyldy. Qarap túrghan otynshy qazaqtan saqauat súraghany eken. «Otynym satylmady, aqsha joq!» dep kerenge sóilegendey dauystady otynshy. Qorlap, «tilmen órtep» ketudi oilap kelsem de, qaskóiimning búl halin kórgen son, ol kegimdi úmyta qalyppyn. Ish qaltamnan bes yuandyq aqsha suyryp alyp, qojyr-qojyr alaqanyna saldym. Raqymsyz kózi zymystan ayaz býrikkendey jyrtiya qarady. Múnysy alghysty ne dep aitaryn bilmey, tandanyspen kýlimsiregeni eken.

- Búl jylangha múnshalyq kóp aqsha bergeniniz ne! -dep ar jaghynan bir hanzu bala meni sóge sóilep jetip kelip edi. Maqúlbek túmsyghyn jerge tirey, eki qolymen basyn daldalay qoydy.

- Tiyispe! - dep hanzusha zekip qaldym balagha. Maqúlbekke qayta qarap qazaqsha dauystap sóiledim. - Araq ishpe, ә, araq ishpe, tamaq alyp je! - degenimde bir qolymen qayta jer tirep, basyn bir qolymen ghana daldalaghan boldy da, meni júta salghysy kelgen krokodilshe ýnireye-yrsiya qarady maghan. Kóz alamayyndaghy qatparlary terendep, tipti suyq kórindi. Jýrip kettim. Basqa jaqqa bet alyp ketip bara jatqanymdy bylay shygha bere bilip, joldastarym jaqqa qayta búryldym.

Ýsheumiz ymdasyp alyp, qalashyqtyng soltýstigine qaray qayta ayanday jóneldik. Búl retki saparym seyil bolar ma, taghy da sergeldeng bolar ma, kim bilsin.

 

Shapaghatty tergeushim, qandy qorjynynyzgha  meni salyp bergen sayypqyran jendetinizdi jarylqap, jer sharyn әieldikke alyp bergeninizdi bazarda kórip qoryqtym. Súlu planetany sýlikshe soryp jata túrugha taghat ete almay, zor sekirip ilgerilep, ouyp júta salugha asyghuyn qaranyzshy, qapsyra qúshaqtap alyp, óneshine sighyza almay tistelep júlqylap, túmsyqtap jatpay ma! Itting iyesine tartatyny belgili ghoy, óneshi әli jetiler-aq. Sizding óz zatynyz, sypayygershilikpen bir-birden ghana biteu júta beretin aidahar ghoy. Osy sýiikti jendetinizdi krokodilge ainaldyruynyz netken shapaghatshylyq! Jendet qúlyn tabighy tuystyqqa tartqan, sheksiz meyirimdi qojany kórgenim osy-aq shyghar. Sonshalyq opaly da qúdiretti iyesine sengendiginen be, adamzatqa qalay-qalay qaraydy ózi? Qúsaly diidyng qúmyrsqagha qaraghanynday, eshkimdi kózine iler emes. Bәr-bәr qylyghy qojasynyng ishki niyetin beynelep, naqtyly ózinizding ghana iytiniz ekendigin әigilep-aq jatyr. Qylmysty adamzatqa osynday ayaz bolyp, zәr shasha qaramasa sizge opaly it bolu qayda! Qasyna qiytúrqylanyp barghanymmen qylmysymnan qorqyp, aqsha tastay qashqanymdy kórmeymisin!

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»

---

[1] Túnzy (hanzusha) - joldas, joldastar.

[2] «Itting iyesi bolsa, bórining tәniri bar» deytin mәtel menzeledi.