Surette - әigili suretshi Edvard Munkting "Ayqay" kartinasy

Surette - әigili suretshi Edvard Munkting "Ayqay" kartinasy

Ústazym Sәken Ózbekúly elde oryn alyp jatqan kelensiz jayttargha qatysty keyip  otyryp «kózqamandar elding týbine jetpese boldy ghoy» dep auyr kýrsinushi edi. Ómirining songhy jyldary ainalasyndaghy óris alghan teris qylyqtar men ospadar minezderge, qoghamdy keri iyterip bara jatqan týrli opasyz әreketter men últqa qarsy jasalynyp jatqan jymysqy sayasatqa әbden mezi bolyp, terisine syimay yzalanyp, ishqúsalanatyn.  Qoghamdaghy kelensiz kórinisterden jalyqqandyqtan ba ústazymyz kezdese qalghanda býgingi tirlik jayly sóz qozghaudan bas tartyp, ólim turasynda kóp әngime aitqandy jón kóretin-di. Key kezderi әdiletsizdikke qarsy kýres maydanynda jeniske jete almasa da ózining ór minezimen talay shәkirtke ýlgi bolghan ústazym jayly eske alghanda onyng yzbarlana otyryp aitatyn «kózqaman» degen sózi oiyma orala beredi. Osy sózding mәnin birde dosym Múqan Isahannan súraghanda ol búl sózding qyrghyzdyng Manas eposynda kezdesetindigin, óz elinde ómir sýre túra sol elding mýddesi ýshin emes, jekelegen toptardyn, syrtqy kýshterding mýddesine júmys isteytin adamdardy «kózqamandar» dep ataytyndyghyn aityp edi. Búryn estigenim bolmasa, mәtinimen tanyspaghan Manas jyryn internetten bir sholyp qarap, onyng Kózqamandargha arnalghan bólimimen jiti tanystym (ókinishke oray men jyrdyng orys tiline audarylghan núsqasymen ghana tanysa aldym). Manas jyrynda bayandalghanday qara qytay Esen hannyng Manastyng basyn alghan adamgha handyq úsynghanyn estip Orazdynyng úrpaghy Ýsen «Kózqaman» dep ózine esim alyp, Manastyng basyn shabu ýshin ýlken úly Kókshekóz ekeui Manas hannyng sarayyna kelip, onymen jaqsy qatynas ornatady. Kózqaman -  kezinde qara qytaylardyng qolyna tútqyngha týsip óz tilin, dilin úmytqan Manastyng tuysy bolatyn. Ózining kezinde tútqyn bolyp ózge elde ómir sýrgeni jayly zaryn aityp Manasqa hat jazghan Kózqaman batyrdyng senimine kirip elge keledi. Manastyng yqylasyna bólengen Kózqaman birde әskerler kórshiles aimaqqa ketkende Manasty  ýiine shaqyryp u qosylghan araq beredi. Ulanghan batyrdyng basyn kespek bolyp jatqanda Manastyng әieli Qanykey men qyzmetshisi Aqayar qaskóilerdi óltirip batyrdy qútqaryp qalady. On kýn boyy Qanykey Manasty emdep jazyp alady. Qyrghyzdyng epostyq jyry arqyly bizge kelgen kózqaman sózining mәni men maghynasy turasynda akademik Rahmanqúl Berdibaydyng orys tiline audarylghan «Kozkamany ily o nasionalinom predatelistve y ego otlichiy ot mankurtizma» degen maqalasynda jan-jaqty mәlimet berilip, avtor kózqaman retinde býgingi qazaq qoghamyndaghy óz tili men dilinen jerip qazaq mәselesine qatysty keri pikir bildirip, últ mýddesine qarsy әreket jasaushy orys tildi qazaqtardy mysalgha keltiredi. Avtor óz tilin bilmeytin, bilgisi de kelmeytin, óz tarihyn mensinbey ózgening tarihyn qyzygha oqityn, bilimdi, joghary lauazym iyelengen adamdardy mәngýrt emes, kózqaman dep ataydy. Sebebi, búl adamdar mәngýrt siyaqty zorlyqpen esinen adasqan joq, bizding jaghdayymyzben saralasaq olardyng ózge tildi bolyp qala berui asa mәjbýrlilikten emes, tek olardyng óz tilin mensinbeushiliginen bolyp otyr. Sonymen qatar, búl adamdar qazaqtyng tilinin, dilinin, dinining qayta janghyryp, keng óris aluyna qarsy, yaghny sanaly týrde óz últynyng mýddesine qarsy әreketterge baruda. Degenmen, tek óz tili men dilinen ada jandardyng barlyghyn derlik últ ýshin ziyandy element, kózqaman retinde tanu dúrys emestigin de moyyndau qajet, múnda avtor ózge tilde sóileytin qandastardyng ishinde óz últyn ógeysinip, últ mýddesine qarsy әreketke barushylardy ghana bólip qarastyrady. Jalpy kózqaman orys otarynda bolyp azattyq alghan, әli de orys otaryndaghy týrki tektes halyqtardyng barlyghyna ortaq qúbylys. Orystyng otarshyldyq sayasaty óz qaramaghyndaghy últtardyng betke ústar qayratkerlerining kózin joyyp, orysqa jaghynyp, orys boludy maqsat etkenderdi airyqsha qoldap, qolpashtap otyrdy. Sәikesinshe, búl adamdar ózi jaqsylyghyn kórgen orys últyna tabynyp, ózin de, bala shaghasynda orystargha baghynyshty etti. Osylaysha, orystyng jaqsylyghyn kórgen, orysqa qyzmet etken adamdardyng úrpaqtary endigi jerde óz últynan jerinip, últ mәselesine qatysty synarjaq pikirler bildirip, tipti óz últyn orys tildi jәne qazaq, qyrghyz, tatar jәne t.b. tildiler dep bólip qarastyrugha úmtyluda. Kózqamandyqtyng negizgi belgisi óz tilinde sóilemeu dep týsinuding qate ekendigin jogharyda aitqan bolatynbyz, sebebi, óz ana tilinde sóilemeytinder ghana óz últyna qatysty satqyndyqqa, dúshpandyqqa barady dep oilau qate bolar edi. Búlay deuimizge sebep  ana tilinde sóilep, oilaghanymen óz últynyng últtyq mýddesin óz mýddesi jolynda tәrk etetin adamdardyng da elimizde jii kezdesetindigin jasyra almaymyz.

Jiyrma jyldyq tәuelsizdik tarihynda qazaq halqy nebir satqyndyqqa kuә boldy, sol satqyndyqtyng soraqy bir núsqasyn keden qyzmetkerleri kórsetti. Osy iske baylanysty jariyalanghan materialdardy qarap otyryp tek orys tildi ghana emes, qazaq tildi qazaqtardyng da kózqamandyq sipatyna kuә bolasyn. Býgingi kýni adamdardyng sanaly týrde jeke bas mýddesin últtyq mýddeden joghary qongy últtyng auyr qasyreti bolyp túr. Yaghni, óz tili men dilinen ajyrap mәngýrttik kýige týskender ghana emes, qazaqsha sóilep, qazaqsha oilasa da qazaq mýddesin óz mýddesine baghyndyra salatyn adamdar qarasynyng kóbengi oilantatyn jayt. Mening oiymsha, últtyq, memlekettik mýddeni  qara basynyng mýddesi ýshin qúrban etetin adam qansha jerden óz tilin bilip, salt dәstýrden attamasa da sol últtyng naghyz ókili bola almaydy. Sebebi, sanasy otbasylyq, rulyq dengeyde qalyp últtyq dengeyge kóterilmegen adam últqa payda bermeydi. Osy negizden alghanda tili men dilinen, dininen jerigenderdi ghana emes, óz tilinde sóilese de arman tilegi últtyng bolashaghymen úshtaspaytyn adamdardy da kózqamandar retinde  tanugha bolatyn siyaqty. Múnday adamdar kez-kelgen sәtte  bas paydasy ýshin últty, eldi satyp ketuden tayynbaytyndardyng qatarynan.

Elding basyn biriktiretin últtyq iydeologiyanyng jasalmauy, adamdardy bir arnagha baghyttaytyn myqty iydeyanyng bolmauy adamdardyng bytyranqy kýige enip, qara basy ýshin ómir sýrudi basty maqsat etip qoiyna әkeldi. «Árkim ózi ýshin әreket jasasyn» dep adamdy qoghamnan bólip, dara tirlik etuge ýndeu, adamnyng qogham ýshin jauaptylyghyn joqqa shygharu - qarapayym adamdardy bolsyn, biyliktegi azamattardy bolsyn jeke mýddening qúlyna ainaldyrdy. Endigi jerde әr adam mýmkindiginshe  bas paydasy ýshin qyzmet istep, sol bas payda jolynda ortaq qúndylyqtar men últtyq mýddeni shetke ysyra salatyn boldy.

Tәuelsizdikting jiyrma jylynda  memlekettik jogharghy lauazymdy sheneunik bylay túrsyn,  tómengi eshalondaghy oryntaqty iyelengen sheneunikterding de jappay sybaylas jemqorlyqqa úrynuy qarapayym adamnyng basyna «memlekettik qyzmetke kiru - jaqsy ómir sýru» degen oidy japsyrdy.  Endigi jerde qarapayym enbek adamy qolyndaghy baryn satyp balalaryn zanger, ekonomist, keden, halyqaralyq qatynas mamandyqtaryna oqytyp, olardyng memlekettik qyzmetke kirui ýshin baryn saluda. Sebebi, halyq sanasynda memlekettik qyzmetke kirgen adamnyng para alyp, memleketten bólingen qarjyny jep, memleket mýlkin iyelenip jaqsy ómir sýretindigi, әr jerde sózi jýrip, tuystargha kómek bere alatyndyghy jóninde pikir myqtap qalyptasty. Tipti, búrynghy qyzmetin tastap memlekettik qyzmetke kiru ýshin zang fakulitetterining syrttay bólimine qújat tapsyryp, diplom alushylardyng jyldan jylgha artuy da osy sózimizge dәlel bola alady.

Qazirgi studentter qauymy aqparattyq tehnologiyalardyng jemisin jep jatqan úrpaq, jan jaqty kemel jastar dep aitugha bolady. Studenttermen oy bólisu, olargha pikir aityp, jauaptaryn tyndau men ýshin manyzdy.   Sondyqtan da bolar kóbinese aqyl aityp, jón kórsetuge kelgende olar menen basym týsip jatady. Men kezindegi Kenesarynyng qazaqtyng songhy hany retinde dýiim qazaq júrtynyng basyn biriktiruge qatysty erlik isterin, Mústafa Shoqaydyng týrki júrtynyng basyn biriktirip orys pen qytaydan azat, myqty memleket qúru iydeyasyn, Jaghda Babalyqúlynyng jer jýzindegi bytyrap ketken qazaqtyng basyn qosyp óz jerinde qazaqtyng basymdyghyn qamtamasyz etu turasyndaghy úsynystaryn aitsam olar ýnsiz tyndap, meni qoshtaghan synay tanytqanymen  artynsha jekelep kelip maghan ómir jayly әngime aityp, jón kórsetip jatady.

Qazirgi uaqytta jogharghy oqu oryndaryndaghy oryn alyp jatqan әrtýrli kelensiz jaghdaylar, әrtýrli joldarmen ghylymy ataqtar men dәrejelerdi iyelengen professorlyq oqytushylyq qúramnyng sapasyzdyghy, studentter qauymynda «oqytushy bolyp tek ózge salada joly bolmaghan adamdar, zeynetkerlikke shyghyp ýiinde otyrghannan jalyqqan shal kempirler ghana júmys isteydi» degen pikirdi qalyptastyra aldy. Ýzdik oqityn studentterge magistraturagha týsip ghylymmen ainalysudy úsynu olardyng ezuine kýlki úyalatyp, kekesinmen jauap bergizedi. Al, magistranttargha sabaq ótuge kirgende  ghylym jolyna týsip, ghalym boludy armandaghan azamatty  emes, tek magistr ataghyn alu ýshin kelgen pysyqay úl-qyzdardy kezdestiresin. Birneshe jogharghy oqu ornynda qyzmet istegenimmen barlyq jerde studentterding oqytushylargha qatysty pikiri birynghay, kóbinese teris. Búl ghylym men bilim salasyna tәuelsizdikting bastapqy jyldarynda naqty kónil bólinbeuinin, bilimning qúnynyng tómendep,  búl salanyng jemqorlyqpen lastanuynyng saldary bolyp otyr.

Kóptegen studentter mening nelikten oqytushy bolyp qyzmet isteytindigime týsinispeushilikpen qarap, maghan basqa salagha ketuge aqyl berip jatady. Sondaghy aitatyn uәjderi oqytushynyng jalaqysynyng tómendigi, qoghamda eshqanday bedelinin, qolynda eshqanday biyliginin, baylyq jiyp shalqyp ómir sýruge mýmkindigining joqtyghy taghy s.s. Osynday әngimelerden mening týigenim kópshilik jastardyng ómirdegi negizgi maqsaty aqsha tabu, baylyq jii, qoldyng úzyn boluy siyaqty materialdyq qúndylyqtarmen baylanysty nәrseler bolyp otyrghandyghy. Al últ mýddesi, últtyq qúndylyqtar, el erteni siyaqty mәseleler ekinshi oryngha yghystyrylyp qalghanday. Osy rette shәkirtterimning ózime aitqan bir saryndy aqyl kenesterining birin oqyrmangha әngimelep bergendi jón kórdim.

Birde dәris sonynda Abaydyng qara sózderindegi jemqorlyqqa qatysty oilardy oqyp qosymsha bagha alu ýshin studentterime taldau jasaugha tapsyrma berdim. Artynsha mening kabiynetime bir studentim kelip maghan aitar sózi bar ekendigin bildirdi. Ol óz sózin kelesiden bastady: «Aghay, siz bizge jemqorlyqtan bas tart, ol últ ýshin ýlken qauip deysiz. Óziniz oilap kórinizshi, parasyz, jemqorlyqsyz biz qazir ómir sýre alamyz ba? Mine, mening әkem audandyq dәrejedegi organda bastyq, ol óz ornyn saqtap qalu ýshin ózinen bir saty jogharydaghylargha salyq tóleydi, eger ol salyqty tólemese, júmysynan airylady. Sonda ne, ol jemqor bolmaymyn dep qyzmetinen airyluy kerek pe? Búl shema barlyq jerde júmys isteydi, adam tanyssyz, aqshasyz eshqanday da kariera jasay almaydy. Barlyq jerde aqshasyz eshtene ónbeydi, sening aqshang bolmasa, sen itten de әrmensin. Sondyqtan, adam eng aldymen aqsha tabuy tiyis, eger sen aqsha tapsang oiyna kelgendi jasaugha bolady. Bizde óz betinmen kәsip istep aqsha taba almaysyn, tapsang da onyng jartysy kryshana ketedi. Endeshe,  eng dúrysy ózing memlekettik qyzmette otyryp basqalardan dolya alyp otyru. Qanday qyzmette otyrghyng kelse de eng aldymen aqsha, sosyn tanys boluy shart. Al siz aitatyn adamgershilik, últyn sýi degen әngime eshkimdi de qyzyqtyrmaydy. Snimiyte svoy rozovye ochki. Qay ghasyrda ómir sýrip jýrsiz? Siz uniyverden basqa eshtene kórmegendikten ómir keremet dep oilaytyn shygharsyz. Hotya, basqa uniyverde oqyp jýrgen tanys baldar oqytushylardyng jemqorlyghy turaly aitqanda jaghyng airylyp qalarday tang qalasyn. Aghay, sizge aitar aqylym, tastanyz myna júmysty, siz oqytushy bolyp eshqashan da jaqsy aqsha taba almaysyz, qaytseniz de bir memlekettik organgha júmysqa túrynyz. Bir aghashkagha jaghyp alsanyz ol sizge krysha bolady, zato basynyz bar, barlyq júmysty istep otyrasyz. Astynyzda krutoy mәshiyne, basynyzda shikarnyy kottedj, bankte schetta kóp aqshanyz bolady. Jaqsy mahinasiyalar oilastyryp aqsha jasap, keyin shet elge ketip qalugha bolady. Memlekettik organdargha da isti jýrgizetin sauaty bar oryndaushylar kerek qoy. Ónkey sauatsyz otyrsa, memleket bayaghyda qúlap qalar edi. Solay aghay, aqyldy kóp jasaghannan emes, kópti kórgennen súrau kerek. Men sizge qaraghanda ata-anamnan, tuystarymnan ómir jayly kóp estigenmin, kópti kórgenmin, kóp oqymasam da». Osylaysha maghan aqyl aitqan shәkirtim kabiynetten shyghyp jýre berdi.

Kezinde qyrghyz elining týbine jetip, kýshti memleketti talqan qylghan óz ishinen shyqqan kózqamandardyng zamangha say qayta boy kórsetip jalpylyq sipatqa ene bastauy, adamdardyng azamattyq ústanymnan sanaly týrde bas tartyp el ertenine qatysty mәselelerge enjar qarauy, basty mәsele retinde qarynnyng toqtyghyn qarastyruy olardyng sanasyn selt etkizer, baghyttaushy iydeyanyn, qoghamdy biriktiretin jalpygha ortaq iydeologiyanyn  bolmauynan dep tújyrymdaghan jón. Adamdardyng sanagha singen tújyrymynan ajyrauy óte qiyn, kópshilik jaghdayda úsynylghan iydeyanyng adamdardyng kónilinen shyghyp,  jyly qabyldauy ýshin ol iydeya adamdardyng últtyq erekshelikterimen, tarihy qalyptasqan ómir sýru qalpymen qabysyp jatuy tiyis. IYdeyany úsynushy adam sol iydeya jolynda ózin, óz bolashaghyn qúrban etuge dayyn boluy, soghan ózgelerding kózin jetkize bilui tiyis, sonda ghana qogham ol iydeyany qabyldap, ózin sol iydeyagha baghyshtay alady. Mysal ýshin Mústafa Shoqaydyng «Ýlken Týrkistan» iydeyasyn alsaq, qanshama jyl kenestik ýkimet qaralasa da onyng әli de halyq sanasynan óshpey, ómir sýruin jalghastyryp jatqanyn kóre alamyz. Tek onyng jana zamangha say keyipke enip jýzege asyryluy ýshin týrki tildes, kórshiles jatqan bes memleketting memlekettik sayasattarynyng sol iydeyamen úshtaspauy kedergi keltirude. IYdeyanyng halyq sanasyna kirigui ýshin halyqqa kýshpen tanyluy onyng uaqyt óte kele sosializm iydeyasy siyaqty kýireytindigin tarih kórsetip berdi. Damu tarihynda әr halyq ary qaray ómir sýru ýshin ózine ruhany kýsh pen iydeyany arqau etedi, al onyng bolmauy adamdardyng ruhany degradasiyagha úshyrauyna jol beredi. Qazirgi «qazaqstandyq birtútas últ», «ýsh túghyrly til», «diny erkindik (beybereketsizdik)», «Kedendik Odaq», «Euraziyalyq Odaq» siyaqty songhy jyldary úsynylghan iydeyalar halyqtyng mýddesimen úshtaspaytyndyqtan qarapayym adamdar arasynda qoldaugha ie bola almauda. Al, iydeyalyq janalyqtyng bolmauy  júrttyng jappay qúlqynnyng qúlyna ainalyp, kózqamandyq sipatqa enuine jol ashuda.

«Abai.kz»