Temekining ainalasyndaghy teketires
El Parlamentindegi deputattar Ýkimettegi temeki alpauyttarynyng lobbiyine qarsy dýr kóterildi. Osydan biraz búryn Ekonomikalyq damu jәne sauda ministrligi zang shygharushy biylikke qoldanystaghy últtyq salyq zannamasyn ózgertetin jana zang jobany engizgen bolatyn. Búl qújatty әzirleushiler oghan «qyzyqty» bir bap qystyryp, ol arqyly temeki ónimderin eksporttaushylardy aksiz alymdarynan tolyq bosatudyng qamyn jasapty. Sheneunikter «Parlament múny әdettegidey ýn-týnsiz ótkize salady» dep ýmittengenge úqsaydy, biraq ýlken qarsylyqqa kezikti.
El Parlamentindegi deputattar Ýkimettegi temeki alpauyttarynyng lobbiyine qarsy dýr kóterildi. Osydan biraz búryn Ekonomikalyq damu jәne sauda ministrligi zang shygharushy biylikke qoldanystaghy últtyq salyq zannamasyn ózgertetin jana zang jobany engizgen bolatyn. Búl qújatty әzirleushiler oghan «qyzyqty» bir bap qystyryp, ol arqyly temeki ónimderin eksporttaushylardy aksiz alymdarynan tolyq bosatudyng qamyn jasapty. Sheneunikter «Parlament múny әdettegidey ýn-týnsiz ótkize salady» dep ýmittengenge úqsaydy, biraq ýlken qarsylyqqa kezikti.
Jaqynda qos shatyrly Parlamentting Tómengi palatasy «Qazaqstannyng keybir zannamalyq aktilerine salyq salu mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» dep atalatyn osy zannyng jobasyn birinshi oqylymda (yaghny tújyrymdamasyn) maqúldady.
Býginde Mәjilisting Qarjy jәne budjet komiyteti búl qújatty ekinshi oqylymgha әzirleude. Keshe osyghan oray palatada qúrylghan júmys toby qújatty taghy bir pysyqtady. Al aldaghy beysenbi kýni Ýkimet ókilderi osy jana zang jobanyng Senatta tanystyrylymyn ótkizedi dep kýtilude. Jalpy, Joghary palatagha jetkenshe, Mәjilistegi talqylaular barysynda búl joba endigi qaptaghan jana baptarmen tolyghyp ýlgerdi.
Onyng birazy әleumettik sipatta. Mәselen, deputattar N.Logutov pen N.Nesterova jana zang jobasynyng 1-babyna jana 3-tarmaq úsyndy, oghan sәikes, jetim jәne ata-anasynyng qamqorlyghynsyz qalghan balalar 18 jasqa tolghangha deyin jer salyghyn jәne basqa da tólemderdi tóleuden bosatylugha tiyis. Qazirgi kezde búl
bap pysyqtaluda.
Al «Núr Otan» partiyasy «jalghan kәsipker» degen kýdikke úshyrap, qudalaugha týsken biznesmenderge kómekke kelude: biyleushi partiya zang jobasyna ózgertu engizip, ol arqyly qoldanystaghy Qylmystyq kodeksting 192-babynyng («jalghan kәsipkerlik») kýshin joymaq niyette. Eger «Núr
Otan» osyghan qol jetkizse, Ýkimetti kóndire alsa, «jalghan kәsipkerlik» qylmystyq baby, postkenestik kenistikte eng songhy bolyp, Qazaqstanda da joyylmaq. Onyng ornyn zansyz qarjyny qolma-qol aqshagha ainaldyrugha jәne jylystatugha («otmyvaniye») qarsy kýresetin normalar baspaq.
Ol - ol ma, halyqtyq demokratiyalyq partiya osyghan qatysty qoldanystaghy jazany da jenildetudi úsynuda: qazirgi kezde kez kelgen kәsipker «jalghan kәsipkerlikke» ghana «jarasatyn» әreketter jasasa, birden temir tordyng ar jaghynan shyghatyny jasyryn emes. Atap aitqanda, qoldanystaghy zannama (1997 jylghy Qylmystyq Kodeksting 192-1-baby) boyynsha eger jeke kәsipkerlik subektisi «is jýzinde júmystardy oryndamay, qyzmetterdi kórsetpey, tauarlardy tiyep jibermey», «qúqyqqa qarsy maqsattardy kózdegen jәne azamatqa, úiymgha nemese memleketke iri zalal keltirgen mәmile jasasa», «eki jylgha deyingi merzimge bas bostandyghynan» aiyrylady. Búl rette, birinshiden, «núrotandyq» qalaulylar eskertu-meje belgilep otyr: eger qanday da bir kәsipker әlgi atalghan naqtyly is-qimyldardyng eshqaysysyn jasaudy kózdemeytin, naqtylap aitqanda, bar isi tek qaghaz jýzinde ghana jýretin 1000 ailyq eseptik kórsetkishten astam (1 million 600 myng tengeden artyq) qarjynyng mәmilesin jasasa, oghan, 650-den 2000 myng AEK, yaghni, eki ese kólemde aiyppúl salynugha tiyisti. Al eger osydan keyin de ol, esh sabaq almay, osynday kýdikti әreketterdi «birneshe ret», «adamdar tobymen aldyn ala sóz baylasyp», 10 myng AEK-ten astam somagha jasasa, oghan endi 2 mynnan 5 myngha deyingi AEK mólsherinde aiyppúl salynady, ne 3 jylgha deyingi merzimge sottalady.
Bir aita keter jayt, әdette barlyq júmysty tek qaghaz jýzinde ghana oryndaytyn múnday «jalghan firmalar» tenderler kezinde, milliardtaghan el qarjysyn zansyz iygeru ýshin qúrylady. Sondyqtan «núrotandyq» deputattar qaralyp jatqan zang jobasyna qoldanystaghy zannamada joq jana bap qosyp otyr, 192-2-bap múnday kompaniyany zansyz úiymdastyrghan sheneunikti jazalaydy: «memlekettik funksiyalardy oryndaugha uәkiletti adam ne oghan tenestirilgen adam, eger olardy ózining qyzmet babyn paydalanumen qatar jasasa» ol shendige 2 mynnan 5 myng AEK-ke (3,2 mln-nan 8 milliongha) deyingi aiyppúl salynady, ne ol 2 jylgha deyingi merzimge týzeu júmystaryna jiberiledi, nemese 3 jylgha deyingi merzimge bas bostandyghynan aiyrylady. Deputattardyng búl týzetulerining barlyghyn Ýkimet qazir qarauda, jaqyn kýnderi sheshim tolyq qabyldanady.
Al temeki búiymdaryn alymnan bosatu baby zang shygharushy jәne atqaru biylik arasynda biraz aitystar tudyruda. Deputattar Seyitsúltan Áyimbetov, Jambyl Ahmetbekov, Ergen Doshaev, Gýlmira IYsimbaeva, Romin Mәdinov, Túrsynbek Ómirzaqov, Viktor Rogalev, Núrtay Sabiliyanov, Gýlnәr Seyitmaghanbetova, Quanysh Súltanov, Elena Tarasenko, Múhtar Tinikeev, Shavhat Ótemisov Ýkimetting «temeki barondaryna» shetelge tauar eksporttauy kezinde ýlken jenildik jasaugha ýzildi-kesildi qarsy shyqty (búlardyng qatarynda eks-deputat Múrat Ábenov te bolghan, keshe ol Bilim jәne ghylym viyse-ministri bolyp ketti).
- Úsynylyp otyrghan búl ózgeris - eksportqa arnalghan temeki búiymdaryn aksizden bosatu, budjetke týsetin týsimderding azangyna alyp keledi, - deydi ózderining týsindirmesinde qalaulylar. - Onyng ýstine búl ózgeris temeki búiymdarynyng zansyz saudasyna, adal emes bәsekelestikke yqpal etedi, sonday-aq Qazaqstan ratifikasiyalaghan Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng Temekige qarsy kýres jónindegi negizdemelik konvensiyasyna qayshy. Búghan qosa, әlemde temeki kompaniyalaryna arnalghan preferensiyalyq rejimning múnday tәsili praktikada joq.
Búl jerde qalaulylar bizding Ýkimet ýlgi etetin Euroodaq elderin mysalgha keltiredi, «olarda jyl sayyn qosymsha qún salyghyn da, sonday-aq aksizdik salyqtyng da mólsherin arttyryp otyrady, búlar bir qorap sigaretting qúnynyng 80%-yna deyin qúraydy» eken.
Deputattar aldan tartyp otyrghan taghy bir dәiekteme: temeki alpauyttary ózderi lobbilap otyrghan búl bapty, óz ónimin qaghaz jýzinde ghana «eksportqa shygharyp», al shyn mәninde, onysyn salyq tólemey, óz ishimizde satugha paydalanady degen qauip bar jәne búl negizsiz emes: «qazirgi kezde eksportqa arnalghan tauarlardy, olar ornyn auystyrghan kezinde, sapaly qadaghalaudyng qanday da bir infraqúrylymy joq, - deydi qarsy shyqqan qalaulylar. - Búl tauardy qadaghalau is jýzinde mýmkin emes. Demek, Qazaqstan «eksporttyq» degen tauar óz elimizde erkin satylatyn jaghdaymen betpe-bet kelui mýmkin».
Búl teketireste qay jaq ýstem shyghady, aldaghy kýnderi mәlim bolmaq.
"Abay-aqparat"