- Batystyng bir sayasattanushysy «Songhy birer jylda әlemde ýlken ózgerister oryn aldy. Búl jaghday halyqaralyq sayasatty ózge arnagha búrdy. Jer-jahan alpauyt mem­leketter tarapynan qayta bóliske týsude. Demek, jana ústanym, jana kózqarastar qalyptastyratyn kezenge keldik» deydi. Bizge de eski sýrleudi shiyrlay beruden bas tartatyn uaqyt tughan bolar. Siz ne deysiz?
- Ekinshi Dýniyejýzilik soghystan keyin әlemde oryn alghan «qyrghiy-qabaq soghys» kezeni shamamen 1989-91 jyldary ayaqtaldy deuge bolady. Sol 90-jyldary TMD kenistiginde birqatar jana tәuelsiz memleketter payda boldy. Sonyng biri - Qazaqstan. Sodan beri 20 jyldan astam uaqyt ótti. Tәuelsizdik tizgini qolgha tiyisimen elimiz kóp vektorly sayasat ústanugha mәjbýr boldy. Óitkeni sol tústaghy jaghdaydyng ózi soghan tiregen. Biraq odan útyl­ghanymyz joq. Ústanghan baghytymyz ózin aqtady. Útqanymyz mol desek artyq aitpaghanym. Mәselen, KSRO tarqaghannan keyingi uaqytta, yaghny songhy jiyrma jylda postkenestik respublikalardyng ishinde birqatary, kelensiz jaghdaylargha tap boldy. Tәuelsizdikting paydasynan góri, ziyanyn shekti. Aytalyq, Moldova Priy­dnes­trovieden aiyrylyp qaldy, Gruziya Abhaziya, Ontýstik Osetiyadan (bereke bolghanda Adjariyany qaytaryp aldy), Armeniya Ázirbayjannan Tauly Qarabaqty tartyp aldy, solay bola túrsa da Armeniyanyng da hali mýshkil deuge bolady. Sebebi sol toqsanynshy jyldardan beri Ázirbayjan tarapy­nan agressiya bolady degen ýreymen kýn keshude, óz halqy syrtqa kóshude. Sondyqtan ony qaytaramyn dep ýnemi soghysqa dayarlanyp jatqan elde qaybir bereke bar deysiz. Gruziyanyng territoriyalyq tútastyghyna núqsan keldi. Ontýstik Osetiya men Abhaziya 2008 jyly tamyzdaghy qysqa qaq­tyghystan keyin jeke memleket atan­dy. Tipti olar tәuelsizdigin jariyalap, Resey bastaghan birqatar el moyyndap ta ýlgerdi. Sol sekildi Ukraiy­na da ishten qaq jarylu aldynda túr. Elding batysy men shyghysy birin-biri onshalyqty moyynday qoymaydy. Kózqarastar, ústanymdar әrtýrli. Batys pen Be­lorussiya arasynda da jekkórinishti kózqaras qalyptasqan. Óitkeni Lukashenkonyng sayasatyn kóp eshkim jaqtyryp otyrghan joq. Batys pen Resey arasynda da kózge kórin­beytin teketires bar. Ásirese, Putinning Munhendegi sózinen keyin Batyspen (búl úghymgha Evropalyq odaq pen AQSh kiredi) Resey arasynda bayaghy «qyrghiy-qabaq soghys» qayta ornady deuge bolady. Kәriqúrlyq (tolyghymen NATO atty әskeriy-sayasy újymgha bi­rigip alyp) Putin ústanghan sayasatpen keliskisi joq. Resey óz tarapynan Batystyng Yugoslaviyadaghy, Iraktaghy, Liviyadaghy rejimderdi qúlatuyna qarsy boldy, biraq onyng baybalamyn eshkim tyndap otyrghan joq. Mine, Siriyadaghy biylikti qúlatugha qarsy, biraq Resey Batys memleketter aliyansyna qarsy túra almay keledi. Qysqasy AQSh Reseydi, Siriyany, Iran men Soltýstik Koreyany arasha­laghany ýshin qarsylas dep tanuda. Osylargha salystyrmaly týrde qaraghanda Qazaqstannyng ústanghan sayasaty dúrys boldy. Qazaqstan Abhaziyamen Ontýstik Osetiyanyng «egemendigin» moyyndaghan joq. Irakta jarylghysh zattardy zalal­syzdandyru aksiyasyna qatysyp Batystyng alghysyn aldy, NATO eki kelisimshart jasasyp biraz ozyq qarudy teginge aldy. Sondyqtan AQSh-tyng pәlendey Qazaqstangha yzasy joq. Ózgelerden kósh ilgeri túrmyz deuge bolady. Birinshiden, egemendigimizdi bayandy ete aldyq. Ekinshiden, territoriyamyzgha syzat týsken joq. Búl ýlken jetistik. Ekonomikalyq-әleumettik iri reformalar jýrdi. 2002 jyly AQSh Qazaqstannyng ekonomikalyq jәne әleumettik reformalaryn naghyz naryqtyq sipatta dep tanydy. Ta­bysty boldyq. Jalpy, ótken jiyrma jyl ishinde Qazaqstan tórtkil dýnie tanyghan memleket retinde qalyptasty. Degenmen qazir әlem tez ózgerip ja­tyr. Sondyqtan bayaghy ústanghan ús­tanymmen jýruge bolmaydy. Bizge de zamannyng aghysyna say ózgeruge tura keledi. Aytalyq, búrynghy Varshava kelisimshartyna mýshe bolghan elderding barlyghy derlik (Shyghys Europada ornalasqan memleketter) NATO qúramyna endi. KSRO-nyng 15 elining qúramynda bolghan Baltyq jaghalauy memleketteri de Soltýstik aliyanstyng shenberine enip ketti. Ukraina men Gruziya da sol odaqqa úmtylu ýstinde. Týrikmenstan bayaghydan beytarap el. Ózbekstan men Tәjikstan jәne Qyrghyzstan arasynda su dauy, jer dauy bar. Sonday-aq aiyrqalpaqty qyrghyz kórshilerimizding jii atqa qonyp, memleket basshylaryn tym-tyraqay qualay berui de, ol elding tútastyghyna ýlken qauip tóndirude. Jaghday ushygha beretin bolsa, ontýstik jәne soltýstik bolyp alaqanday qyrghyz qaq jaryluy әbden mýmkin. Sәl keng týrde alatyn bolsaq, qazir kórshi jatqan Qytay ekonomikalyq әleueti jaghynan әlemde AQSh-tan keyingi ekinshi oryngha kóterildi. Jymysqy sayasattyng sheberi búl elding ainalasyndaghy kórshileri turaly ne oilaytynyn, ishterinde qanday әzәzil jatqanyn adam úqpaydy. Aziyada jatqan Ýndistan men Pәkstannyng teketiresi, Ontýstik Koreya men Soltýstik Koreya dauy, Qytay men Japoniya elining aralgha baylanysty tartysy, Irannyng yadrolyq bagh­dar­lamasy jóninde tuyndaghan aiqay-shu, Siriyadaghy soghys jaghdayy, ol qala berdi «Arab kóktemi» degen atpen tanys birqatar arab memleketterinde oryn alghan tónkerister, Latyn Ameriy­ka­synda jatqan memleketterding AQSh-pen taytalasuy aita bersek, kóp. Islam fundamentalizmi dep atalyp kelgen ekstremistik toptar kedey­shilenip kele jatqan Ózbekstan men Tәjikstandy, tipti qyrghyz jerin jaylady. Demek, әlemdik sayasat ýlken ózgeristerdi bastan keshirude. Aldaghy on jylda әlem qanday bolmaq, әzirge tap basyp aitu qiyn. Sondyqtan uaqyt talabyna say biz de óz ústanymyzdy tarazylap, beyimdep otyrghanymyz jón.
- Týsinikti. Demek, uaqyttyng ta­labyna say elimiz ústanatyn sayasatyn ózgertui kerek deysiz ghoy.
- IYә. Mynany basa aita ketken jón. Iә biz kóp vektorly sayasat ús­tandyq. Aldaghy uaqytta da sodan ai­nymaghan jón. Sol kóp tarmaqtyng ishin­de negizgisi biz ýshin Resey tarmaghy edi. Áriyne, ejelden kele jatqan kór­shiligimiz bar jәne osy eki memleket territoriyasynda ómir sýrip jatqan halyqtyng ómir sýru úqsastyghy bar. Onyng ýstine 70 jyl bir kenistikte boldyq. Ekonomika da bir-birine baylauly boldy. Tәuelsizdik jariya­laghan kezde osy baylanystar sәl ýzilip (ekonomikalyq baylanys) qaldy. Kez kelgen memleket kýshti bolu ýshin aldymen ekonomikasyn jolgha qoyyp aluy kerek. Osy túrghydan kelgende, bizge sol qarym-qatynasty jolgha qoy ýshin Kedendik odaq, Birynghay eko­nomikalyq kenestik kerek edi. Oghan qol jetkizdik, әriyne. Sonau toq­sanynshy jyldar Qazaqstan ýshin daghdarystar jәne reformalar kezeni boldy. Eki mynynshy jyldardyng basy Qazaqstannyng jedel damu kezeni. Al qazir sol damudy toqtapay, algha qa­ryshtay beru kezenin ótkizudemiz. Resey men Belorussiyamen eko­nomikalyq yntymaqtastyqty almastyra almaydy. Ol ýshin qarym-qatynas shenberin tek Reseymen shektemey, eng aldymen Dýniyejýzilik Sauda Úiymyna kiru qajet. Batys, Islam әlemi, Qytay taghy da ózge órkeniyet kóshining basynda túrghan alpauyt eldermen neghúrlym tyghyz baylanysqa týsu. Sol sekildi týrki júrtynyng biriguine kósh salu. Synarjaqty sauda qatynastardyng qymbatshylyq pen inflyasiyagha әkelui tang emes.
- Áriyne, kórshi eldermen tatu-tәtti bolghan, alys-beristing dúrys jolgha qoyylghany jón-aq. Biraq songhy kezde Resey preziydenti Putin Euraziyalyq odaq degendi jii aitatyn boldy. Múnyng astarynda bayaghy KSRO sekildi imperiya bolsaq degen әzәzil jatqan joq pa?

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

- Ras, bastapqy kezde inte­grasiyalyq bastamany kótergen Elbasymyz boldy. Ony eshkim joqqa shygharmaydy. Biraq eki traktovka bayqaldy. Mәselen, biz Euraziyalyq ekonomikalyq qauymdastyq desek, Putin Euraziyalyq odaq degendi ghana aitady. Ekonomika ony qyzyqtyryp otyrghan joq. Oghan sayasy kenistik qana qajet bolyp túr. Onyng ishki oiy bel­gili. Tizgin men qamshyny qolgha alu. Sosyn aitqanyna kýshtep kóndiru. Bir ókinishti dýniye, biz múhitta jýzudi emes, tenizde jýzudi qaladyq. Búl qatelik deuge de bolady. Teniz dep otyrghanym bar-joghy 170 million túrghyny bar Kedendik odaq. Al múhit degenim Dýniyejýzilik Sauda úiymy. Biz osy sauda úiymyna kirude keshigip jatyrmyz. Onyng paydasy shash-etekten. Al Kedendik odaqtan tapqan payda shamaly. Útylys kóp. Eko­no­misterding esebine qarasaq, qatelikke úrynghanymyzdy bayqaugha bolady. Taghy bir búl jerde eske alatyn jayt, ol Reseymen tym jaqyndasu bizge keri әserin tiygizedi. Nege desen, Batys Reseydi onsha jaqtyra bermeydi. Al onyng jetegine ergen elge de sonday kózqaras ústanatyny bilgili. Son­dyqtan Elbasynyng Týrkiyagha barghan songhy saparynda týrki halyqtarynyng biriguin, týrki odaghyn qúru jóninde bastama kóterui óte ondy. Al Putinning kóksegen maqsatyna keler bolsaq, bayaghy KSRO qayta jandanady deu artyq. Reseyden kóp ese quatty KSRO óz odaqtasymen (Varshava әskery sayasy újymy) «qyrghiy-qabaq soghys» kezinde Batysqa tótep bere almay kýirep qalghany belgili. Al onyng ja­nynda Resey sondaylyq quatty hәm qaharly memleket emes. Onyng ýstine songhy zertteulerge nazar audarsaq, óz elinde Putinning bedeli tómendep ketken. Sonday-aq Qazaqstan bolsyn, ózge bolsyn bayaghy temir tordyng ishine qayta kiruge qúlyqty emes. Árkim ózinshe ómir sýrgisi, ózinshe sayasat ústanghysy keledi. Taghy birqauipti jaghday ol - Reseyde «týrli týsti» tón­keristing bolu yqtimaldyghy. Býgingi Reseyge qarap túryp, onyng boluy mýmkin degen boljam jasaugha bolady. Egerde Resey alasapyrangha úrynsa, onyng әseri Qazaqstangha da, ózge de kórshilerine tiyedi. Osynyng bәrin bizding elita tarazygha tartyp, ishki sayasatty әli de jóndeui kerek-aq. Bizde de Batysta da búghan deyin mul­itiy­kulituralizm konsepsiyasy basym boldy. Yaghny әrbir últtyng súranysyna qaray jaghday jasau. Anyghynda, bizding memleketimiz federativtik emes, olardy últ dep ataugha da bolmaydy. Olar etnikalyq toptar. Sondyqtan ústanymda ózgeris bolghany jón. Biraq «sen oryssyn, sen úighyrsyn» dep bóle-jara qarau emes. Qayta olardy úiyta otyryp «Ýlken qazaq» últyn jasau qajet. Sen de qazaq, men de qa­zaq, bәrimiz de bir atanyng balasynday bolayyq. Tegimiz de, týrimiz de, tagh­dyrymyz da bólek emes, niyetimiz bir degendey әngime aityluy kerek. Ásirese, ózbek pen qazaq, úighyr bolyp bólinuding qajeti shamaly. Biregey el jasau. Osyghan kýsh salu. Ras, eko­nomikalyq jәne әleumettik mo­dernizasiyany bastan ótkerdik. Endi últtyq modernizasiyany qolgha alatyn kez keldi. Áleumettanushylarymyz separatizm tuyp ketpey me degen ýreymen orysty zerttedi. Ózge últtardyng ózgesheligin zerttedi. Tek qana qazaqtyng ejelden kele jatqan dindarlyghy, qazaqtyng ejelden kóp qúramdy últtardy sinirgeni zert­telmey qaldy. Endi osy mәseleni qolgha alu qajet. Qysqasy, Qazaqstanda «ýlken qazaq» últyn jasaudy kóp keshiktirmey qolgha alugha tiyispiz. Uaqyt sony talap etedi.
- Bir qyzyghy, qarap túrsanyz kezindegi TMD shenberindegi «týrli týsti» tónkeris bolghan memleketter­degi euro-atlanttyq kózqarastaghy bas­shylar oryndarynan taydyrylyp, Reseyge kózqarasy ong adamdar biylik tizginin ala bastady. Búl jerde Mәs­keu belgili bir dengeyde astyrtyn tirlik jasap jatqangha úqsaydy. . .
- Ras, búl jerde Reseyding qol­tanbasyn bayqaugha bolady. Óitkeni 2003 jylghy Gruziyadaghy raushan, Ukrainadaghy (2004) alqyzyl, Qyrghyz elindegi (2005 qyzghaldaq tónkeristeri kezinde euro-atlanttyq kózqarastaghy basshylar, toptar biylikke keldi. Qay-qaysy da AQSh-qa arqa sýiedi. Biraq olar biylikte úzaq qala almady. Kóp úzamay olardyng ornyn Reseyge býiregi búratyn toptar basty. Áriyne, búl jerde Resey qarap jatpaghany kәdik. TMD kenistiginde óz degenderin jýr­gizu ýshin ayanbay júmys istedi. Jaqtastaryn biylikke әkeluge tyrysqany anyq. Nesin jasyratyn bar, bizde de reseyshil kýshter jetkilikti. Biraq biz olardyng yq­palynda ketpedik. Búl tústa Elbasynyng syndarly jýrgizgen sayasatyn moyyndauymyz qajet. Tútastyqqa selkeu týsirgen joqpyz. Degenmen olargha kelgende biz tizgindi bostau ústaudamyz. Olar ózderining tirligin qayta jandandyru ýstinde. Mәselen, últqa baylanysty biraz tirlikterge qarsy boldy. Sonyng kesirinen oralmandar baghdarlamasy toqtady. Qazir antiy-fashistik komiytet payda boldy. Til mәselesin kótergenderdi kóp úzamay olar «fashist» dep te atauy mýmkin. Olar qazir shetelge baryp Qazaqstan turaly aiqay-shu tughyzyp jýr. Bir ókinishtisi ol úiymnyng mýshelerin biz bilmeymiz, qoyar talaby da belgisiz. Shetelge baryp shulaghansha, betperdesin ashyp, «bizge mynau únamaydy, mynaday talabymyz bar» dep ashyq aitpay ma? Tirligi beymәlim top. Qazaqstannyng imidjin syrtta týsirip jýrgen, onday jasyryn toptardy ústap, sottau qajet. Múny elimizding tynyshtyghyna, tútastyghyna iritki salu ýshin syrttan jasalyp otyrghan las sayasy tehnologiya deuge bolady.
- Búdan birneshe jyl búryn, Qazaqstandy syrt elder «qaymaghy búzylmaghan, tynysh, beybit el» deytin. Qyzyghatyn jәne qyzghanatyn. Biraq songhy birer jylda elimizde týrli oqighalar boldy. Lankester bas kó­terdi. Jarylystar jasaldy. Jalpy, tynyshtyghymyzgha selkeu neden týsti. Ar jaghynda ne jatyr?
- Qazaqstan úzaq uaqyt ateistik memleket boldy. Mynaghan nazar audarynyz, mәselen, tәuelsizdikke deyin elimizde qyryq shaqty ghana namazhana boldy. Júrt kelip, namaz oqyp, әngimelesip qaytatyn. Qazir meshitterding sany ýsh mynnan asty. Búl óte jaqsy ýrdis. Meshitke ke­letinderding deni jastar. Sol jas­tardyng tazalyqqa, alkogoliden iman­dylyqqa bet búryp jatuy meni quan­tady. Áriyne, kópshilik arasynda birli-jardy týrli aghystargha boy aldyryp alghan jastar da kezdesedi. Biraq oghan tragediya dep qaramau kerek. Zandylyq. Búl ómir. Sausaqpen sanarlyq basbúzar shyqty eken dep, dinnen bezuge bola ma? Islam jas din, energiyasy mol din. Imandylyqqa, ta­zalyqqa shaqyratyn din. Odan boydy aulaq salugha bolmaydy. Anau Europa­ny, mynau Aziyany qaranyz, óz ishte­rinde týrli qaqtyghystar, sheruler, na­ra­zylyqtar bolyp jatyr ghoy. Biraq olar ony qasiret dep qarap, sodan bir ýlken drama jasap jatqan joq. Memleket bolghan son, bizde de bolady. Kóndigu kerek, zandylyq dep qabyldau kerek. Sondyqtan men elimizding ty­nyshtyghy búzyldy dep oilamaymyn. Áriyne, elimizdegi tynyshtyqty qa­lamaytyndar, jýzdegen últ ókil­de­rining arasyna may qúiyp, janjal tu­ghyzghysy keletinder, jerimizding tútastyghyn bólshektegisi keletinder joq deuge bolmas. Olar eldegi keybir toptargha aqsha tógu arqyly da shyrqymyzdy búzghysy keledi. Biraq oghan el bolyp qarsy túru kerek. Óitkeni irgesi búzylghan elding órkeniyetke jetui neghaybil.
- Nege ekenin qaydam, qazir qogham­da «senimsizdik sindromy» degen dert payda boldy. Óitkeni basshylyqta otyrghandardyng kópshiligi aldaghy kýnge senbeydi. Biylikte uaqytsha otyrmyz dep sanaydy. Aldaghy kýnge ýreymen qaraydy. Sәl bir nәrse bolsa, shetel asyp ketuge dayar. Búl dertting emi bar ma?
- Ras, alghashqy kezde biylikke kelgenderding bәrinde romantika boldy. «Tәuelsizdikke qol jetkizdik. Endi keremet memleket qúramyz. Ózimiz bi, ózimiz qojamyz» dep oi­lady. Halyq ta sonday oida boldy. Osylaysha kóp katelikterge boy al­dyrdyq. Ony júrtshylyq synamady. «Biylik aitty, boldy, bәri dúrys» dep sanady. Ókinishtisi sol. Áu basta-aq qoghamda qalyptasqan barlyq týit­kildi der kezinde sheshu kerek edi, astamsyp bara jatqandardy ayaghynan tartyp óz ornyna qoyyp otyru kerek edi. Biz búlay istey almadyq. Dialog bolmady. Endi onyng diagnozyn tap basyp qoi qiynnyng qiyny. Bir ghana jol ol - jemqorlyqpen meylinshe qatang kýres jýrgizu. Eger qoly taza, ary taza bolsa sheneunik nege shetel asyp qashady? Qashpaydy. Eli ýshin qyzmetin ary qaray jalghastyra beretin edi ghoy. Syrtqa ketti, demek, olardyng ary da, qoly da taza emes.
- Bir qyzyq jayt, qazir qoghamda «senimsizdik sindromymen» qatar «saqaldylar sindromy» degen úghym payda bola bastady. Saqaldy kórse boldy júrt terrorist dep oilatyn halge jetti. Búghan ne jetkizdi? Óitkeni jer-jerde bolghan «atys-shabys, jarylystardyng bәrining artynda din jolyna týsken saqaldy toptar túr» degen әngime jii aitylady. Búl meshitke baryp, imandylyq jolgha búryla bastaghan jastarymyzgha keri әser berip jýr mey me?
- Birinshiden, biz qazaq kon­ser­vatizmin, qazaq fundamentalizmin qorghauymyz qajet. Búl qazaqylyqty qorghau degen sóz. Mysaly, IYerusa­limde dәstýrli ómir saltyn saqtaghan evreyler kvartaly bar. Sol sekildi bizde de ata-baba dәstýrin jal­ghastyramyn, saqaldy qoyamyn, ne bolmasa shashymdy tyqyrlap alyp tastaymyn, qazaqsha sóileymin, qazaqsha qúshaqtasyp amandasamyn deytinder tabyluy mýmkin. Meyli jýrse jýre bersin. Odan kelip keter qauip joq. Qoghamgha ziyany tiyip jatpasa shek qoiygha bolmaydy ghoy. Jalpy, qoghamda garmoniya bolghany jón. Dәs­týrdi de saqta, algha da jyljy. Men Ýndistanda boldym. Bәri óz tilinde sóileydi. Biraq olardy aghylshynsha bilmeydi dep aita almaysyz. Qajettilik bolghan jaghdayda ghana shet tilinde sóilesedi, biraq taza ana tilinde bәri aghyp túr. Dәstýrdi jaqsy ústaghan. Teniz jaghasynda sugha týskende tym ja­lanashtanyp alghan eshkimdi kór­medim. Kóbi tәnin kórsetpes ýshin fut­bolka kiyimimen, shortymen, kóilek-kón­shekpen shomylyp jatyr. Mo­der­niy­zasiya qajet, biraq dәstýrdi úmytyp ketuge de bolmaydy. Sol sekildi býkil qazaqstandyqtargha dәstýrli ómir saltymen jýrinder dep aita al­maysyz. Sol sekildi jahan­danudyng reti osy eken dep jalanash­tanyp ketuge de bolmas. Ár nәrsede shek bolghany jón. Sózding qysqasy taqiya kiygen, ne bolmasa saqal qoy­ghandardan ýrkuding reti joq. Mәsele sonyng sa­qalynda emes, mәsele onyng últ­jandylyghynda.
- Osy jerde qazaqtyng bet-beynesi qanday boluy kerek degen әngime shyghatynday.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

- Shyndyghy sol, ózbek deseng ala shapandy, taqiyaly adam elesteydi, qyrghyz deseng airyqalpaqty, týrkimen deseng senseng bórik kiygen jan kóz aldymyzgha kele qalady. Al qazaqty osynday ózgeshe týrde elestetu qiyn. Tym mәdeniyettenip, europashalap kettik. Tek bir toylarda ghana qazaqy shapan, kamzol kiygenderdi kóruge bolady. Biraq ol, jalpy, últtyng bet-beynesin bere almasy haq. Ne isteu kerek? Demek, fundametaldy qazaqtyng beynesin jasau ýshin, búl jerde et­nograftar júmys istegeni dúrys-au. Mәselen, Ýndistanda qyzdar men ke­linshekterding bәri derlik sary kiyedi, yaghny dәstýrli kiyimin kiyip kýndelikti kýn keshedi. Ontýstik Koreyanyng pro­fessorlary tek koreyshe ghylymy bayandama jasaydy eken, audarmashy aghylshynshagha audarghannan keyin, taza aghylshynsha súraqtargha jauap beredi. Europadan, Amerikadan óz eline oralghan evreylerding ózderi-aq, «e, bizding ata-babamyz osylay kiyingen eken ghoy, biz nege sol dәstýrge bet búrmasqa» degen oida qalady. Sol sekildi bizde de sonday kvartaldar boy kóterip jatsa, jaman bolmas edi-au. Biraq endi búl arman ghoy. Biz óte salghyrt, boykýiez últpyz. Janashyl bolghangha úmtylamyz, al mәdeniyetimizdi janghyrtugha, dәstýrimizdi saqtaugha kelgende olaqpyz, enjarmyz.
- Jalpy, qoghamgha ne jetpeydi dep oilaysyz?
- Bayqap túrsan, qoghamda tap kýresi bayqaldy. Mәselen, Manghystaudaghy jaghday. Enbekte әdil aqy bólis kerek. Sonda elding tap tarapynan qaq ja­ryluy toqtaydy. Ekinshi bir mәsele, qogham orysshyl qazaq, qazaqshyl qazaq dep bóline jazdady. Qúdaygha shýkir qazir búl prosess toqtady. Qazir orystildi qazaqtardyng ózinde otan­shyldyq minez payda boldy. Olar qazaq nomenklaturasynyng memle­ketshilderi kýreste alda túr desek te bolady. Jal­py, mening oiymsha últqa bólinudi qoi kerek-au deymin. Eng manyzdysy ýlken qazaq últyn jasau kerek. Bar kýsh soghan arnalghany dúrys. Mәselen, songhy on jylda úighyr últy 26 payyzgha ósui kerek edi. Biraq olar bar-joghy 7 payyzgha ósti. Qalghany qayda ketti deysiz ghoy, sebebi olar qazaq bolyp jazylyp jatyr. Ózderin qazaq retinde sezine bastady. Sol sekildi ózbekter arasynda da sonday ýrdis bastaluda. Múnday jaghdaygha jetu ýshin mek­tepterdi orys-qazaq-ózbek dep bólmey biregey mektep jasau qajet. Baghyt-baghdar qazaqsha boluy shart. Sonda biz «Ýlken qazaq» deytin jana úrpaq dayarlay alamyz. Sonda últ ishindegi bәseke meriy­tok­ratiya prinsiypimen, yaghny tegine qaray emes talantyna qaray jalghasady.

"Ayqyn" gazeti