Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 3736 7 pikir 13 Mausym, 2022 saghat 12:28

Qazaq qyzdary oranghan ba?

«Qazaq qyzdary oranghan ba?» degen súraqqa nýkte qoyayyq osymen. Sonymen, qazaq qyzdary shashyn jauyp, (sarttar siyaqty) býrkengen eken delik. Qoymay jatyr әitpese. Jay solay deyik te, beytarap izdenip kóreyik. Qazaqtyng әleumettik, túrmystyq jәne ruhany kýiin jyr-dastannan artyq sipattaghan eshtene joq shyghar. Endeshe, halyq jyrlaryndaghy «hidjab býrkengen» arularymyzben tanys bolynyz:

TÓLEGENNING GhAShYGhY «HIDJABTAGhY» QYZJIBEK
Kósh aldyndaghy súludyn
On qyz nóker qasynda.
Ózi on bes jasynda.
Aq mandayy jaltyldap,
Tanday kózi jarqyldap,
Altyn shashbau shashynda.
Sol súludyng shashtary,
Qoghaly kólding qúraghy.
Kóz sipatyn qarasan,
Segiz peyish ishinde,
Horlardyng jaqqan shyraghy.
Qyryq nargha jýk arttyrghan.
Qamqa zerli kilemdi,
Jýk ýstine japtyrghan
Kaziyneli qyryq nargha
Jibekten arqan tarttyrghan.
Dýriya beshpent belsenip,
Búl dýniyeni keng salyp,
Altyndy qamshy qolgha alyp,
Abjylanday tolghanyp,
Búralyp ketip barady.
Osy eken dep Qyz Jibek,
Jetip keldi qasyna –
Bazarbaydyng Tólegen.

QOBYLANDYNYNG QARYNDASY «HIDJABTAGhY» QARLYGhASh
Jana Qobylan sóiledi:
—Tauda bolar targhyl tas,
Taryqsa shyghar kózden jas.
Tar qoltyqtan oq tiyse,
Shyghady sýiep qaryndas.
Qaryndasyng bolmasa,
Jauda qalar jalghyz bas.
Arqandy japqan qolang shash,
Shyraghym, sózge qúlaq as,
Men keshigip kelmesem,
Sizder de bol tileules.
Qaraspan tauyn jaylaghan
Qalyng qypshaq—qaryndas.
Qarlyjan, men ainalsam,
Aghyzba, qalqam, kózden jas.

ER TARGhYNNYNG SÚLUY «HIDJABTAGhY» AQJÝNIS
Dyndanmen shashyn taraghan,
Bekter mingen bedeudey,
Bauyrynan jaraghan,
Bet-ajaryn qarasan,
Jazghy týsken saghymday,
Et ajaryn bayqasan,
Terisinen aiyrghan,
Arpa-biday aq únday.
Qasy jazday kerilgen,
Kirpigi oqtay tigilgen,
Búralyp beli býgilgen,
Qaraghan kisi ýnilgen,
Qolang shashty, qoy kózdi,
Ayaldaghy bir sózdi...

ALPAMYS BATYRDAN «HIDJABTAGhY» QARAKÓZAYYM
Ortada otyr Qarakóz
On beste tughan aiday bop.
Qyzyl kýreng reni
Qúbylyp otyr shamday bop.
Adamzattyng balasy
Tuady eken múnday bop:
Oqtauday boyy búralyp,
Tartyp qoyghan symday bop,
Sóilegen sózi — qyrmyzy
Qamyrdan tartqan qylday bop,
Sýikenip ótse denesi,
Tiyedi júmsaq únday bop.
Armany bar ma jigittin,
Qosylsa jary sonday bop?!
Jýrmetýz degen bir qyz bar
Qyzdardyng jýrgen ishinde.
Sýrme tartyp kózine,
Ornatqan gәuhar tisine.
Altyn shashbau jarqyldap,
Baylanghan shashtyng úshyna...

ALPAMYSTYNG QARYNDASY «HIDJABTAGhY» QARLYGhASh
Qyzdyng aty – Qarlyghash,
Arqasyn japqan qolang shash.
Ol zamandaghy adamda
Ózi әdemi, qalamqas.
Shashy – sýmbil, kózi – núr,
Jannattaghy mysal ýr.
Qarlyghashtyng sipatyn
El auzynda aityp jýr...

Taghy aitam, qazaq qyzy shashyn býrkep, hidjab taghyp jýrgen dep aitu – últtyng tarih shyndyghyna jala jabu dep bilemin.

Sadyq Sherimbek

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5434