II

«Qútyby audandyq ýkimetten mektep tekseruge kelgen Jaqyp joldas pen Tóleuqan múghalimning joghalghan attary búl mannan tabylmaghandyqtan ózderi izdep shyqty. Osy Búgharal jaghalauyndaghy qúm qystaularyn arylta súrastyrmaq. Basqa kuәlik qaghazdary ózderine tolyq habardar bolyp, kómektesulerinizdi súraymyz!» dep ýlken әtiret, kishi әtiret bastyqtarynyng qoly qoyylghan qaghaz, Qapas ekeumizding osy qúmdaghy órisimizdi keneytip bergendey boldy. Kózdegen aulymyzgha jol bastap jetkizip salyp qaytatyn anshymen ýsheu bolyp kete berdik. Kózdep baryp, joghalghan attardy» súraytyn auylymyz, әriyne, ózimizdi búryn biletin, oqyghan adamy bar auyl ghoy. Odan jata-jastana súrastyryp, endigi qonalqygha kýnbatys jaqtan taghy bir auyldy kózdeymiz. Ol auylgha taghy da solay at súray jetip, adam tabamyz....

Sóitip, besinshi kýni týs aua besinshi qonalqylyq ýiimiz, Sauan audanyna qarasty Qúm qystaulyghynyng bes-alty kiyiz ýili bir auylynan tabyldy. Súrap kelip týsken ýiimiz, auyl múghalimi Aqataydyng ýii.

Ýiine eki jolaushy kelip týskenin oqshaudaghy mektebinen kórgen qonyr múrtty sary múghalim jýgirip jetip qarsy aldy. Qansha qarassaq ta tanysa almadyq. Shyramyta almasa da әielin shay qaynatugha ymdady. Qaydan kele jatqanymyz ben aty-jónimizdi súraudan qazaq josyny boyynsha tartynyp, biraz irkilis, ýnsizdik ýkim sýre qalyp edi.

II

«Qútyby audandyq ýkimetten mektep tekseruge kelgen Jaqyp joldas pen Tóleuqan múghalimning joghalghan attary búl mannan tabylmaghandyqtan ózderi izdep shyqty. Osy Búgharal jaghalauyndaghy qúm qystaularyn arylta súrastyrmaq. Basqa kuәlik qaghazdary ózderine tolyq habardar bolyp, kómektesulerinizdi súraymyz!» dep ýlken әtiret, kishi әtiret bastyqtarynyng qoly qoyylghan qaghaz, Qapas ekeumizding osy qúmdaghy órisimizdi keneytip bergendey boldy. Kózdegen aulymyzgha jol bastap jetkizip salyp qaytatyn anshymen ýsheu bolyp kete berdik. Kózdep baryp, joghalghan attardy» súraytyn auylymyz, әriyne, ózimizdi búryn biletin, oqyghan adamy bar auyl ghoy. Odan jata-jastana súrastyryp, endigi qonalqygha kýnbatys jaqtan taghy bir auyldy kózdeymiz. Ol auylgha taghy da solay at súray jetip, adam tabamyz....

Sóitip, besinshi kýni týs aua besinshi qonalqylyq ýiimiz, Sauan audanyna qarasty Qúm qystaulyghynyng bes-alty kiyiz ýili bir auylynan tabyldy. Súrap kelip týsken ýiimiz, auyl múghalimi Aqataydyng ýii.

Ýiine eki jolaushy kelip týskenin oqshaudaghy mektebinen kórgen qonyr múrtty sary múghalim jýgirip jetip qarsy aldy. Qansha qarassaq ta tanysa almadyq. Shyramyta almasa da әielin shay qaynatugha ymdady. Qaydan kele jatqanymyz ben aty-jónimizdi súraudan qazaq josyny boyynsha tartynyp, biraz irkilis, ýnsizdik ýkim sýre qalyp edi.

- Búgharaldyng osy túsyn da bentuan iyelep ala qoyghan ba? - dep sóz jolyn men ashtym.

- IYe, solay bolady ghoy, -dep kýrsinip qaldy múghalim. - Qúmgha múnshalyq ishtep kirip qystaghanymyz, solardyng yghystyruynan bolyp otyr ghoy!.. Olardyng ishki jaghynan «Shaudýi» atalghan bir jaza lageri qúryldy da, olar tipti shaypau tiyip, búrynghy qystaulyq jayylymdarymyzdyng man-qarasyn kórsetpey qoydy!

«Shaudýi» degeniniz 62-shi jylghy Sovet odaghyna qasha almay qalghan bisharalardy jiyp alghan maydan ba?

- Dәl sol. Olardyng manayyna jolaghan adam, shujúnjuy bolyp ketedi dep, obasha taraytyn dert retinde shekteydi halyqty. Ol maydangha manaylap barghan adamdy ózderi kórmey qalsa, bentuan kýzetshileri ústaydy. Sóitip, búl ekeuinen mysyq kórgen tyshqansha qashatyn boldyq.

- Yapyr-ay, ә! - dep qynjyla qaradym. - Búlardyng sol shaqta qashpay qalghandyghy sonshalyq qylmys bolyp tabylghany ma!... «Olay bolsa, jerimizdi biz de tastap qashyp ketelik, aghataylar, qoya berinder!» dep jalynbay ma eken ózderi? - degenimde qarqyldap kýldi ýy iyesi.

- Jә, jón súrasa otyralyq, ózderiniz kim bolasyzdar? - dep ekeumizge kezek qarady. Men jymiyp tómen qaray berdim de, Qapas tanystyrugha kiristi.

- Búryn Bighabil deytin kisini kórip pe ediniz?

- IYe-iye-iye, kórmesem de bilushi edim!.. Ol kisi qayda?

- Myna sóilesip otyrghanynyz sol kisi!

Ornynan ytqyp túrdy múghalim. Bir qolymdy qos qolymen alyp silkiley berdi. Amandyqtan eshtenemdi qaldyrmay súrap, jalpylday berdi.

- Shirkin-au, sizdi kóretin de kýnimiz bar eken-au!.. Tarymda qaza boldy dep neshe ret estip, toryghyp qalyp edik!.. Siz qolgha alynghan jyly men osy Sauanda onynshy klas oqushysy bolatynmyn. Mektep bastyghy bola qalghan bir aktiyv, sayraghan sózinizdi aldymyzgha jayyp salyp, al jamandamaymysyng kelip. Jas, albyrt kezim ghoy, shyday almay qalghanmyn: «keshe ghana maqtalyp jýr edi ghoy, sayraghan búl sózinde ne jamandyq bar!» dep qalmasym bar ma. Sodan bastap ózim de úshynyp, shulaghan kóp «doqtyrdyn» operadsiyasyna týstim de kettim...

Sypayy ghana qara tory әiel esik jaqtan qarap kýlimsirep túr edi. Úmtylyp kelip ol amandasty menimen. Sózi ýzile qalghan múghalimge qapas eskertti.

- Sanaly kisi ekendiginizdi bilip, sizge ghana tanystyq bergenim bolmasa, búl kisining qazirgi aty Jaqyp. Auyldyng basqa adamdaryna óz aty dabyra bolyp ketpesin!..

- Aytpaqtayyn, esim shyghyp esire quanghanymnan óz jóninizdi súramappyn ghoy! - degeninde, Qapas ta kýlip, ózin qysqasha tanystyra saldy...

- Dabyra bolyp ketpeudi eskertkeniniz de dúrys! -dedi Aqatay. -Biraq, búl auyldyng ishek-qarnyna deyin maghan ayan. Kóresizder әli, búl auylda shekteletinimiz de, shektep shettetetinimiz de bir ghana әumeser, Amanbek degen ghana. Ol kele qalsa, atyn atap tanystyramyz. Odan basqa jasyrynbaq oinaytyn eshkimimiz joq. Aqsaqaldarymyz menen de «soraqy», senulerinizge tatityn shaldar. Al, shay jasa, joldas qatyn!..

Aqataydyng ashyq-jaryq yumorly tiline qarqyldasyp kýlise otyryp shay ishtik. Áldekimnen sýiinshi súraugha asyqqanday, ytyp túryp shygha jóneldi múghalim. Álden uaqytta aqsaqal, buryl saqal, iymek túmsyq búira saqaldysynan tekedey-tekedey ýsh shaldy sau etkizdi ýstimizden. Aldynghysy suyrylyp sóiley kirdi:

- «Alystan alty jasar bala kelse, alpystaghy shal sәlem beredi» deushi edi, assalaumaghalaykum, «Jaqyp» joldas!

Ózderining ynghayyna qarap, biz de týregele qúshaqtasyp amandastyq. Múghalimning tanystyruynan aldynghysy eng aqsaqaly, ekinshisi malshylar әtiretining bastyghy, ýshinshisi onyng esepshisi ekendigin bilgen son, biz de jalbaraqtay týstik. Aqsaqal qartty tórge zorlap shygharyp edik. Ekeui ymyragha kelmey tómengi jaghymyzdan ornalasty. Shay úsynysyp ishe otyryp, densaulyq, kýi-jay jóninen aitysqa týskendey qalyspay súrastyq. «O dýniyege ýsh ret baryp qaytqan» maghan tandanysa qarasyp, «quat bergen Qúdaygha» alghystaryn jaudyrdy. Átiret bastyghy qariyagha ym qaqty sonson. Asyghyp otyrghan bir jaylary baryn qarttyng maghan kýbirley sóilegeninen úqtym:

- Bighan, osynda Amanbek deytin it bar, - dep sózdi tótesinen qoydy qariya. - Myna Aqatay múghalimning qyr sonyna «sasyq ziyaly» dep týskenine on jyl bolyp qaldy. Býgin, әdetinshe «mal jaqty bir ailanyp keluge» shyqqan. Endigi qaytyp kele jatqan shyghar. Osy ýidi izdep kelgeninizdi bilip, osynda otyrghanynyzdy kórse, iyiskeley beredi. Kýtiminiz bolmay, anduda qalasyz: myna әtiret bastyghy sony bilip, sizderdi óz ýiine shaqyra keldi, - dey salyp dastarqangha bata berdi de, bizdi bastay jóneldi.

Búl ýlkenderin múghalimning asygha shaqyryp kelgen sebebin endi týsindim.

- Amanbek degenning búl әtirettegi mindeti ne edi? -dep súray ilestim qartqa.

- Ózi әlipti tayaq dep bilmese de, qúlaghyn týre timiskilep ósek izdep jýretin neme edi. «Mәdeniyet tónkerisi» bastalghannan beri belsendi bolyp atqa minip, әtiret mýshelerine әngirtayaq oinatyp jýr. Ýkimetimizge osyndaylar ghana kerek taqyletti.

- Búl jendetting qazir eshqanday mindeti joq, tek badyraqpyn dep qana badyrayyp alghan! - dep bir jaghymda kele jatqan múghalim jalghastyrdy qarttyng sózin. - Áyteuir kollektiv malyn adamgha jegizbeuge ant ishkendey, al, qasqyr jese dertten, qystan qyrylsa ish jimaydy da. Jýre almay qalghan aqsaq toqtyny adam jeuge bermey, aram óltirip saqtaydy. Basqa eshqanday is istey almaytyn jarymes bolghan song kommunanyng Uang sekretary osy maldy baqylaugha - tәiniylikke qoyghan.

Syrty qúrym-kýiki kórinse de ishi jaynap túrghan keng alty qanat ýige kirdik. Tekemet ýstine kilem jayylyp, kórpe tóselgen tórge shyghardy. Shay ýstindegi әngime Qapas ekeumizding basymyzdan ótken oqighalar ýstindegi súraulargha jauap retinde jalghasyp otyr edi. Aqyrandamasa da kóterinki bir dauys estildi syrttan. Múghalim elendep «Amanbek qyrsyqtyn» kelgenin eskertti. Búl qyrsyqqa beytanys ekeumiz shirenip, nәnsy qaldyq.

- Oipyr-au, myna arghymaqtar kimdiki?.. Ói-óy múnshalyq semiz qoydy... zәu de bolsa soygha әkeldinder-au, ә!.. Óstiysinder endi, kelgen qonaghyng sonshalyq әulie me eken!..

Amanbekting búl tergeulerine eshkim jauap bermey ótkizip edi. Songhy renishine qarsy syrttan ekeui qatar zekidi.

- Tәit ary, dýijannyng óz qoyy, belgisin kórmey túrmysyn!

- Auyl qoryghan aq tós úqsamay, óshir ýnindi!

- Ei, ei, Ámeke, - dedi taghy bireui bәseng ýnmen. -Búl qonaq, sen qyljaqtaytyn qonaq emes, mal kýtimin tekseruge ýlken jerden shyqqan úlyq. Osyndayda qúiryghyndy qysyp ala ghoy!.. Semizinen soymasaq, әlden aryqtatypty dep ezuimizdi qúlaghymyzgha qosatyn qonaq!

Amanbekting ýni óshe qalyp edi. Aldymyzgha kelip sәlem beru ýshin jasanyp túrghan siyaqty. Qara múrtyn shiratyp, jaman tymaghyn shekesine qondyra kirdi ýige.

- Assalaumalaykum!

- Tart tilindi! - dedim zeyil qabaqpen. - On jyldan beri ýiretken tónkeristik sәlem qayda?... Maujushy aramyzdan ketisimen úmytqanbysyn! IYә, búrynnan baghynbay, saharada jýrip tordan týsip qalghan elementpisin?

- Búl auylda eng jaqsy jattaghany men edim, basshylyq, keshiriniz!.. Múnday basshylarymyz, tipti, múghalimimiz de bayaghy assalaugha auysyp alghan son, men de solay bolyp barady ekenmin. Kemshiligimdi endi tanydym, týzeteyin! - Amanbek osynysyn búldyraqtata sóilep jiberip, arqasyna búryla jónelgeninde toqtattym:

- Toqta!.. Sening atyng kim?

- Amanbek, Amanbek!... Búrynnan madaqtalyp, aktiv saylanyp kelgen Amanbek degen kisi men edim, basshylyq!

- Aktivtiging osy ma, Maujushiyding ósiyetin eki aigha jetkizbey jep qoyghanyng ba!.. Amandasu tәrtibin úmytqanynda «úly ýsh shygharmasyn» әldeqashan úmytqan shygharsyn?

- Joq, astapyralla, ony úmyta ma eken!

- Úmytpasan, qane, «halyq ýshin isteyikti» oqyshy!

- «Adam aqyry óledi...» -dep jiberip sonyn esine týsire almady. - «Óledi... óledi...» dep eki-ýsh ret qaytalasa da týspedi esine. Ýidegiler du kýldi. Túqyra týsti Amanbek.

- Al, «óledi, óledi», onan son?

- Onan song úmytyp qalyppyn, keshiriniz, qaytadan jattap alayyn, búryn dәl múny óte tolyq biletinmin, basshylyq! Jyn-shaytandardyng azghyruynan....

- «Osyny «tolyq biletin» kezinde halyq ýshin ne istep berding qane, sony ait, olay bolsa!

- Ýzbey aityp, halyqqa ýiretip kelgenmin, basshylyq! Biraq...

- IYә, «biraq»?.. Halyqqa ýiretip jýrip ózing ýirenbedin, júmys istemedin?.. Solay ma? Halyqty jattamadyng dep sabadyn, jala japtyn, ótirikti moyyndaugha zorlap, bayladyn, aspaqqa asyp, astynan ot jaqtyn!.. Onan son?.. Halyqtyng ózi baghyp ósirgen malynan dym tatyrmau ýshin ólip bara jatqan toqtysyn da bauyzdatpay, aram óltirdin!.. Onan son?.. «Halyq ýshin istegen» taghy neng qaldy?

Mening búl taqqan aiyptarymdy ýy syrtynan qúptaushylar kóbeydi.

- Dәl solay! Bәri ras!

- Araq tauyp bere almaghan qoyshylardy sabaytyn...

- Ýi, búlardan zor «enbekteri» әli aitylmady, tosa túr! -degen syrttaghy dauystardy tyndap alyp jalghastyrdym sózimdi.

- Demek, «Halyq ýshin! Halyq ýshin!» dep aiqaylay jýrip, onyng kerisinshe halyqqa qaraqshylyq istedin! Maujushiyding ósiyetine býtindey qarsy istep jýrip, keri tónkerisshi bolmay, aktiv saylanatyn sebebing nede?

- Olay emes, basshylyq, nanbasanyz Uang shujiyden súranyz kim ekendigimdi!

- Sening kim ekendigindi osy enbekshi halyq bilmey, múnda bir kelip kórmegen Uang shujiying bilmek pe!

- Shujy degen - halyqtyng naq ózi ghoy basshylyq! -dep kýnk ete týsken Amanbek, sol túqyrghan beti shygha jóneldi syrtqa. - Osy jyn-shaytandardyng sózine senetin ózi kim eken! - dep esikten shygha kýbirledi de, - Uang shujy bar, týkirdim sendey sasyq ziyalylargha! - degenin alystap bara jatyp, daurygha aityp ketti.

- Ei, Ámeke, «halyq ýshin isteudi» bilmeseng de, qashyp bara jatyp ýretin qanshyqtyng әdetine jetilgen ekensing ә! - dep oghan syrttan bireui dauystap edi.

- Kirip ketuge shujidyng quysyn taba almay bara jatyp, myna batyrlyghyn qarashy, ei, ózinin! - dep taghy bireui kósip jibergende du kýldik.

Juan dónen qoy ýige jetektelip kirip, bata berilgen son, songha dalagha qayta shygharyldy. Átiret bastyghy da syrtqa shyghyp, «eki qonaqtyng atyn» dalagha jibermey, shóp salyp qoragha qamap qúlyptap qoydy tapsyrdy.

- Saq bolyndar, ә! - dep әldeneni kýbirlep eskertip qoyyp kirdi ýige. Tegi, Amanbekting múnday kelispey qalghan qonaqtargha saylaytyn qastyghy da bar bolsa kerek.

- Uang shujiylerinizding mal әtiretine saylap jýrgen tekeshigi osy «kisi» deshi? - súray qaradym múghalimge. - Al, múnymen ózing qalay dúspandasyp qalghansyn?

- Qúday taghala búl ekeumizding júldyzymyzdy bir-birine qarsy shaqshyraytyp qoysa kerek! - Múghalim jauabyn kýle bastap, kýrsine jalghastyrdy. - Týu basta ekeumiz mektepke birge týskenbiz. Búl, menen eki-ýsh jas ýlken edi. Jarym jyldan son-aq mektepten qashyp shyghyp alyp, temekini qisyq tistedi. Qay jerde tóbeles bolsa, sol jerden kórinip jýrdi. Eki jyl ótisimen araq tabu ýshin úrlyqqa kiristi. Oqudan qaytqan oqushylardy da tonaytyn boldy. Eki-ýsh serigimen bizdi tosyp tintip, aqsha taba almay úryp ketti. Qorqatyn bolghanymyzdy bilgen son, araq satyp әperuge zorlap jýrdi. Aqsha әkelmeseng úramyn deydi. Ol shaqta týzuirek oqushy aqsha ústay ma. Bir kýni júdyryq jegim kelmey qysylghanymnan, «erteng әkemnen aqsha súrap әkelip bereyin!» dep jalynyp qútyldym da, әkeme kelip aittym. Amanbekke istegen birinshi qylmysym osy bolghan! -dep bir kidirgen múghalim, búl úzaq әngime degendey shaydy soza úrttap qoyyp, jalghastyra berdi sózin...

Ákesi ertenine Aqatayyna ere baryp, mektep bastyghyna Amanbekting búlanshylyghyn mәlimdegen eken. Sodan bastap joghary synyptardyng ýlken oqushylary sol auyldyng balalary qaytqanda sondarynan baspalap erip baryp, Amanbekterdi qirata sabap ketip jýripti. Eki-ýsh ret tayaq jegen song ol qaraqshylar da úighyr lýkshekterimen kóbeyip shabuyldaytyn bolypty. Búl jayt, audandyq ýkimetke mәlimdelgen song sotqarlardy oqugha, júmysqa ornalastyru isi jýrgizilse kerek. Amanbek oqugha sonda da kirmey, diqanshylyq koopiratiyvining birine ornalasqan eken. Edel-jedel eki ret ýilenip, jalqaulyghy men araqkeshtiginen eki ret ajyrasypty da, júmystan da bezip, qala qanghybasyna ainalypty. Tuysqandary kómektesip ýilendirmek bolsa da, ataghy bar sodyr araqkesh Amanbekke әiel jolay  ma. Sol diuanashylyghymen jýre beripti.

«Stili týzetu» atymen jýrgizilgen «onshyl», «jerlik últshyldargha» qarsy nauqannyng qyza bastaghan kezi, kommuna qúrylyp, Amanbek siyaqty qanghymalardy ózdi-óz ýileri kirgen kommunalargha saqshylar quyp tyqqan kez eken. Amanbek kommunanyng auyl proletarynan shyqqan mýshesi bolyp tizimdelipti de, qyp-qyzyl kýres maydanyna qandy júdyryghyn týie kiripti. Kommunasyndaghy «jerlik últshyldardyn»  qylmysqa moyyndamay túrghan bir «jahylyn» Amanbekting júdyryghy moyyndatqanyn kórgen Uang shujy «naghyz tónkerisshi degen mine osylay bolady!» dep maqtamasyn ba. Maqtaghan sayyn daliypty Ámeken. Daliya-daliya «keri tónkerisshi» degendi iyiskelep jýrip ózi tauyp, tónkerip qoyyp tepkileytin qyran tónkerisshi bolyp bekitilipti. Bekitilumen bekemdele týsken «qyran tónkerisshi», key «jerlik últshylgha» istegen sodyrlyghyn qúptamaghan belsendi serikterin de bas salyp tepkileytin dәrejege jetipti. «Kim de kim keri tónkerisshige ara týsse ol da keri tónkerisshi»[1] dep soyady eken. Áriyne, ózine araq alyp bermegender de keri tónkerisshi qataryna jatsa kerek. Sóitip jýrip óz serikterinen de aiyrylyp, sol kommunanyng «shynayy tónkerisshisi» dara ózi ghana bolyp qalypty. Kýreske tartylghan adamnyng ýstine kýrkirep baryp qona týsedi. Múndayda shu kóterip baryp júlmalasatyn sýienish-saptastary qalmaghan Amanbekting ózi tayaq jepti bir kýni.

Qalada onynshy synypta oqyp jýrip, (jogharyda ózi bayandaghan sebeppen) «qatelesken» Aqatay, kýreske týse-týse mektepten aidalyp, óz kommunasyna tómenge quylghan eken. Ol tómende eginshilik enbegine salynyp qana qoymay, Amanbek jaghynan kýreske taghy tartylypty. Ózining «qateligin» moyyndap, ózin-ózi juas qana tekserip túrghanynda Amanbek aqyryp baryp, shekesinen qoyyp jiberipti. Búl «tónkerisshinin» qazir jalghyz qalghanyn bilip jýrgen Aqatay da býiirlete perip jibergen eken. Amanbek iyilip baryp jiylyp, ústasa ketipti. Aqatay alyp úrypty da basyp otyryp, kópshilikke ózining jazyqsyzdyghy jóninde shaghym aitypty.

Kýres jiynyna qatynasqandardyng kóbi Aqataydyng tuystary men dostary eken. Solar du kóterilip, Amanbekting isin sotqarlyqqa ainaldyrypty da, Aqataydy ala jónelipti. «Qaraqshy Amanbekting búzaqy kýresine týsirmeymiz!» dep bir dauyspen dýrlige jetipti Uang shujiyge. Amanbekting bar qylmysyn aqtara bayandapty. «Amanbek qatynasqan kýres jiynyna qatynaspaymyz! Barlyq tap jaularyna qarsy kýresti Amanbeksiz-aq jýrgizip kelgenbiz. Áli de ózimiz jýrgize alamyz. Ol lýksheginizding búzghynshylyghyna endi jol qoya almaymyz. Tónkeris jolymyzdy oghan bylghatpaymyz, ketsin aramyzdan!» dep shyghypty. Qalghan aktivteri de, tipti, kýres jiynyn basqarushylary da teriske shyghara almapty búl talapty.

Olardyng bir auyzdylyghynan eshqanday bastaushysyn aiyryp shyghara almay amalsyz qalghan Uan-shuji, Amanbekti shaqyrtyp alyp, onyng shaghymyn tyndap jazyp alypty da, arqasynan qaghypty: «sen jaqsysyn, biraq jalghyz qaldyn. Olay bolmaghanda ising dúp-dúrys edi. Endi malshylar әtiretine baryp, búdan da paydaly tónkeristik mindet orynda! Ol iske senen senimdi adamymyz joq. Osy kommunanyng barlyq malyna bas-kóz bolyp, bolghan isti maghan dereu mәlimdep túr!» dep taghayyndaghan eken.

Osy auylgha salt kelip ornalasqan son, bir mas kezinde sol mindetin ózi aityp beripti әtiret bastyghyna. Sodan beri aqsaqal-qarasaqaldar ózderining búl senimsizdikterine ishtey shamdanyp, kerisinshe basqaratyn bolypty: tәuirirek malgha, tipti, óz en-tanbalaryn basyp alyp ta, әrkimning menshikti malyna ainaldyryp ta bere beretin bolypty.

Al, Amanbekting ýstinen oghan araq aldyryp bere almay tayaq jegen malshylardyng shaghymy qúmsha borapty. Sóitip, kollektiv malyndaghy shyghynnyng barlyghy Amanbek kelgennen bergi shyghyn ekendigi dәlelmen de, kýmәnmen de mәlimdele beripti. (Olay mәlimdelmey, Amanbek kelgennen bergi mal óniminen tittey nәtiyje kórilse-aq, Uang shujidyng ony malshylar әtiretine bastyq etip saylamaq bolyp jýrgeni belgili eken.) Uang shujy sonda da búl araqkesh tәiniyin qaytaryp әketpey, úsaq-týiek sәlem-sauqatpen syilap-syilap, malshylargha qarsy sala beripti.

- Amanbek jayyn tolyq týsinu ýshin siz tyndaugha layyq eng ashynyshty bir tarih bar, - dep Aqatay taghy bir әngime bastady.

- Audandyq partkomdaghy «proletariyattyng zor mәdeniyet tónkerisinin» basshylyghy «jerlik últshyl» Múratbek atty yqpaldy múghalimdi 68-shi jyly «Bighabilding osy audangha ornatqan keri tónkeris úiymdastyrushysy» degen jalamen kýreske tartqyzghan eken. Múratbek búl jalany mýlde moyyndamay qoyghandyqtan basshylyq «tónkeris belsendilerinin» qinap moyyndatuyna tapsyrypty. Sol qinau jazasynda óltirilgen Múratbek «qylmysyn jasyru ýshin ózi ólip alghan» bolyp jariyalanypty. Onyng múghalim әieli «jerlik últshyl» qalpaghymen búrynyraq jer audarylyp ketken. Toghyzynshy klasta oqyp qalghan Maghripa atty jalghyz qyzy túrmys qiynshylyghynan ózining ishtey únatyp jýrgen jigitimen sóilesip, túrmystanugha kelisken eken. Neke qaghaz alugha barghandarynda rúqsat etilmey qaytarylypty da, «basshylyqqa» mәlimdelipti. Eki keri tónkerisshining múragerine ol oryn tipti qatal qaramasyn ba. «Tandaghan jigiti de onshylgha beyim jigit. Kommunizm tәrbiyesindegi qyp-qyzyl oqushylarymyzgha keri tónkerisshildik indetterin júqtyrmau shart. Túrmys qiynshylyghy mәjbýrlegen onday qyz partiyanyng jana qandy belsendilerine nekelensin!» degen núsqau shygharypty. Maghripa onysyna kónbey jylap-enirep, «ózimning tabysqan jigitimnen basqa eshkimge barmaymyn. Jasym on segizde. Neke erkindigime qiyanat etpenizder» dep bara beripti sol «basshylyqqa».

«Olay bolsa zayjauyýge[2] barasyn! Ákeng de shesheng de keri tónkerisshi. Al, tiymek bolghan jigiting de solargha beyim. Biz seni onday azghyndyqtan saqtap qalugha mindettimiz. Sondyqtan ondaylardan shekarandy býtindey aiyrasyn! Baryp ornalasqan jerindegi partiya basshylyghyna shartsyz boysúnasyn. Partiya basshylyghyna baghynu-baghynbau mәselesi, sening taghdyryndy belgileydi. Partiyanyng búl qamqorlyghyn úmytpa!» degen erekshe qúqyqty «basshylyq», ataqty Uang shujiyding uysyndaghy kommunagha joldap beripti.

Ózining kiyim-keshek, tósek ornynan basqa, iyiskep jýru ýshin әkesining taqiyasy men sheshesining jaulyghyn ghana alypty da tughan ýiining bosaghasyn qúshaqtap jylap-jylap alyp, esigin qúlyptapty.

Jas Maghripanyng súlulyghyna kәri Uang shujiyding kózi týsip, kishkene ghana bir bólimin bosatqyzyp jatqyzypty da «kommunizm ashanasyna»[3] bólip, tayqazangha ot jaghugha mindettepti.

Keri tónkeris ýielmennen qayta tәrbiyelenuge kelgen burjuaziyalyq jas ziyalygha búdan ýlken qamqorlyq bola ma!» dep bastap arbaugha kirisipti sonson. Ashananyng hanzu zavhozyna kóndirip berudi sonyng qolyndaghy jaldanbalaryna mindettepti. Qayta tәrbiyelenuge kelgen basqa jastardyng kýndiz-týni dem almay, mertige shoyyryla istep jýrgen auyr júmysyn, olardyng tozaqtay jatyn oryndaryn kórsetkizipti. Ile-shala hanzugha tiygen bir úighyr әielding jaynap túrghan ýiine shaqyrtyp meymandatypty. Ertip jýrgen jaldanba әieline jerlik últshyldyq qalpaqtan qútylu ýshin osynday kýieuge tiiding qajettigin aitqyzypty. Basqaday tәuirirek túrmys keshiru mýmkindigining joqtyghyn týsindiripti sóitip. «Seni men asa zor baqytty túrmysqa shygharamyn!» dep shujiyding ózi jylmiyp, «túrmysynyzgha ne qajet bolsa, maghan aityp túrynyz!» degizip zavhozyn qylmyndatypty...

Osylay jarym jyl bergen tәrbiyesimen Maghripany kóndire almaghan shujy kektenipti de, qysas ýshin qayta tәrbiyelenushilerding qara batpaqtaghy auyr júmysyna qosyp, jatyn ornyn solar jaqtan tozaqqa kóshirtipti. Maghripa oghan da kónip, neke jónindegi ýzildi-kesildi qarsylyghyn bir-aq aitypty: «Men búl jerde kýieuge shyghu ýshin emes, «qayta tәrbiyelenuge» kelgenmin, shuji, qanday auyr júmysqa salsanyz da basqa tәrbiyelenushilermen birge kórermin. Jalghyz-aq, kýieuge shyghu jónin aitpanyz maghan!» - dep kete beripti.

Uang shujy qyzdyng óz zavhozyna kónbeytindigin bilgen song taghy da qysas ýshin qyryq jasty alqymdap qalghan jarymes Amanbek jendetke qosa saludy oilastyrypty. Maghripany bir aidan song batpaqtan shaqyrtyp alyp, endi Amanbekke jadylaugha kirisipti.

«Partiyamyzgha jana qan qabyldamaqpyz. Jana qan degenimiz - partiyamyzgha  eng adal berilgen, eng janashyl, eng myqty belsendilerden, mәselen, Amanbek joldas siyaqty ekpindi, daryndy proletarlardan mýshe tartu ghoy. Solardyng eng tandauly, partiyagha eng senimdi bireuine qosylsan, jaqsy ózgerip, partiyagha ózing de qabyldanasyn. Partiyagha ótsen, sheshendi de kepildikke alyp, óz qasyna keltirip alasyn!»

«Kýieusiz ózim-aq jaqsy ózgerip, sheshemdi keltirip ala alamyn!» dep toytarys aitypty Maghripa. Búl jauabyna qadala týsipti Uang shujiy:

- «Sen ózing partiyanyng eng tandauly jana qanyna qarsymysyn?.. Olardan bezip jaqsy ózgeremin degening beker sóz. Biz shyndyqty is jýzinen izdeymiz! Al, seni burjuaziya jaqqa tipti de jibermeymiz! Sen jassyn, óz sabymyzgha býtindey tartqymyz kelip otyrghan búl qamqorlyqty týsinemisin, joq, partiyagha osynday qarsy qalpynda qor bolyp ótpekpisin?»

«Men partiyagha eshqashan qarsymyn demedim ghoy. Jalghyz-aq, kýieuge shyqpaymyn dedim. Sonym da qarsylyq pa!»

«Partiyanyng aitqanyna kónbeuding bәri qarsylyq! Partiyanyng bar degen jerine barghanyng ghana dúrys!.. Shyndyqty is jýzinen izdeu degenimiz osy!»

Sózdi osylay qorqytyp dogharypty da, Amanbekke tәuir kiyim jiberip, dereu boy týzep keluge búiyrypty. Eki-ýsh kýn ishinde-aq shәkildeuik búrshaqpen «janasha toy» ótkizip Maghripany sol jendetine qosypty da, malshylar әtiretine jóneltipti. Zorlyqpen shyqqan túrmysynan qazir eki bala tuylghan eken.

Osy oqighany sóilep bolyp kidirgen Aqatay auyr kýrsinip, suyghan shayyn júta sala jalghastyrdy sózin:

- Júrt basqarudyng barlyq zymiyan bastyqtargha ortaq bir әdisi bolady ghoy, Bigha, ol әdis qazir bizde Yang janjýnning amaly dep atalyp jýr. Biraq, ol janjýnnen әldeqayda búryn eskirip, tamtyghy qalmaghan әdis ekendigi ózinizge de ayan. Ol amal, bir-birine óshtesip alghan adamdardy bir jerge ornalastyru, halyqty ózara óshtestiru, birin-birine salyp andystyryp-qyrqystyryp qoyyp, eki jaqty da ózine jýgindirip, tabyndyryp basqaru amaly ghoy. Uang shujy osy auylgha Amanbekti auystyrysymen eginshilikten meni de auystyryp, osynyng baqylauyna, zyqynap soqtyghyp, qyryna alyp túruyna әdeyi jibergen bolatyn. Maghripaday minezdi, kórgendi, jan bitkenge jaghymdy jap-jas qaryndasym, asa jeksúrn araqkesh, zoreker qaraqshy jendetting әieli bolyp keluine әlige deyin ishim uday ashidy. Súrauynyzgha bergen alghashqy jauabymdaghy «Qúday taghala búl ekeumizding júldyzymyzdy bir-birine qarsy shaqshyraytyp qoyypty» degenim osy jayt.

Aqataydyng әngimesi ayaqtala bere batystan qatty boran shyghyp, kiyiz ýy týgil aldymyzdaghy dastarqandy da ýiirip әketti. Ýidi arqanmen bastyryp, shanyraqty baqanmen tiregin azamattardan basqamyz sonda da әngimeni búzbaugha tyrystyq. Múratbek pen onyng ardaqty jalghyz perzentinin  ayanyshty taghdyry mening de jýregimdi qúiynsha ýiirip, osy borandy tipti ýdetip әketkendey, týiilip qalyppyn. Ózim qashyp bara jatyp, múnday túnshyqqandardyng qaysysyna tynys-medeu bola alarmyn! - dep qinaldym.

Qapas ekeumizding búl saparymyz jóninde Qútybidan beri qaray osy qúmdaghy tanys-bilis aghayyndardan jolqaghaz ben jol bastaushy alyp kele jatqan jayymyz da auyl iyelerine ashyq aitylyp bolyp edi. Qonaqasydan songhy shay ýstinde tanerteng jýremiz degendi de eskertip, aqsaqaldardan múnan songhy jol baghdarymyzdy súrastyrdyq. Búl jóninde ol kisiler oilasyp bolghan eken.

- Endigi jýretin joldarynyz onay-ospaq jolqaghazgha kóne qoymaydy! - dedi әtiret bastyghy. - Jayyr tauyna jetken song da qauipsiz jýre beruleriniz ýshin osy audandyq saqshynyng tanbasy basylghan qaghaz kerek! - degeninde Qapas ekeumiz alaq-júlaq qarastyq bir-birimizge. Múnymyzgha Aqatay múghalim kýlip jiberdi de, әtiret bastyghy buryl saqal bir kidirip alyp jalghastyrdy sózin. - Ol qaghaz jóninen sizder alang bolmanyzdar, endi bir-eki kýn osynda tynygha túrsanyzdar, ózi-aq kelip, qoldarynyzgha tiyedi! Jaqyp pen Tóleuqan atynda ekeuinizge jolqaghazdyng eki bólek bolyp tiygeni jón shyghar....

Átiret bastyghynyng uәdeni osylay kesip, zor senimmen aitqanyna tandanyssaq ta, tynyshtalyp, basqa әngimemizge kóshe berdik.

Tanerteng kýn shygha oyanyp syrtqa shyqsaq, qar jauyp qalghan eken. Yzgharly suyq jel әli de ysqyryp túr. Súp-súr týtek búltty tutalaqay sapyryp barady. Osy suyqta dalagha eki qoy soyylyp, ýlken-ýlken eki qorjyngha kirip bolypty. Esepshi búira saqal qorjyndardyng auzyn tәptishtep týimelep otyr da, múghalim ýiding yq jaq beldeuine baylanghan eki atty erttep jatyr. Auyl typ-tynysh, syrtqa shyqqan basqa eshkim joq.

- Átiret bastyghynyng týndegi uәdesining sonshalyq senimdi shyqqan sebebin endi týsindim! - dedi Qapas, aulaqqa shygha bere, jel ekpininen yqtay dauystap.

- IYe, әrqanday alyptyng kýshi jetpeytin iske mop-momyn qoydyng kýshi jetetin bolghany ghoy! - dep men jymidym. - Saqshy bastyqtary paragha dәnikpese, mal bastyghy múnday batyrlyqpen uәde bere almas edi!

- Bigha, siz, osy gúnshandannyng «sheberligine» endi razy bolghan shygharsyz?.. 1957-58 jyldarda «at tóbelindey ghana» jerlik últshyldardy joysaq, Shynjan halqy ózimizding múryndyqtauly qara ógizimiz bola qalady degen senimde edi ghoy. Mine endi býkil halyqty últshylgha ainaldyryp bere qoymady ma!

- Solay bolypty. Halyq atty úly tirshilik әrqanday sheber sayasatqa «qara ógiz» bolyp kóne bermeytindigin myqtap-aq kórsetip jatyr eken!...

Átiret bastyghy men esepshi tanertengilik shayyn irgeles ýiden erte iship alghan siyaqty. Qorjyn bóktergen eki atqa ekeui minip, dәretten biz qaytqansha jorta jóneldi.

Beti-qolymyzdy juyp shaygha otyrysymyzben auyl-ýiden bizge amandasushylar kele bastady. Maghan zamandas-túrghylas kekse әielderden ekeu-ýsheui kirip qos qoldap amandasty. Kesheden beri bizding kim ekendigimiz, búl auylgha taralyp qalghan siyaqty. Amanbek it solardyng birinen estip ars ete týser me eken dep seskeninkirep otyrghanymda Aqatay múghalim keldi. Aua rayynyng nasharlyghynan mektepte býgin oqu toqtatqandyghyn kelgen oqushylargha jariyalap, taratyp kelgeni eken. Sonynan tórt-bes jigit oqushy kirip sәlem berdi bizge. Aqataydyng tanystyruymen olargha ashyq-jarqyn amandasyp shygharsam da múghalimning ózine jazghyra qaraghanymdy sezgen múghalim, «búl kelip amandasushylardan eshqanday qauip joqtyghyn» aityp kýbirledi.

- Ásirese búl oqushylar, qualandy bolyp, sayasy ómirdi óz bastarynan keshirip bolghan myqty sayasatshylar! - dep kýldi sonynda. - Al, qauipti jauymyz qyljiyp mas bolyp jatyr!

Amandasa kelip otyryp qalghandaryna tómengi jaqtan aiyrym dastarqan jasalyp, ýy ishi toydaghyday tolyp qalghan kez edi. «Ótken inirde әngime bolghan Múratbek marqúmnyng qyzy kirdi, әne!» - dep Aqatay kýbirledi. Jalt qaradym. Qúshaghynda qalyng oralghan bóbegi bar, ajary qarayyp totyqqan, auylsha emen-jarqyn ghana kýpi kiyinip, qara jaulyq jamylghan, keng etekti jas әielding kózi jaudyray qalypty maghan qarap.

- Sәlemetpisin, balam! - Ornymnan yrshyp týregelip baryp, qolyn alyp edim. Kóz jasyn ýnsiz parlatyp jiberip, jýzin keudeme tirey solqyldady. Mening kózimnen de aghyl-tegil jas saulay jóneldi. Uatpaq bolghanday arqasynan qaghyp-sylaghyshtab túrghan ózim de solqyldadym. Ýy toly adam jym-jyrt bola qalyp edi. Kózderin týgel-aq syghymdap otyr eken. - Mening kesirim, - dedim auzymdy iykemge әreng keltirip. - Mening kesirim, sendey beyuazdargha da tiyipti. Estip kelemin! Asa kóp! Biraq, laj ne?! «Bolmas iske bolattay berik bol» degen. Sonyn shydap kýtemiz de!

- Sabyr et, Maghripash, múnyng ne! - dep ýy iyesi bәibishe aiyryp, Maghripany ózining joghary jaghyna aparyp otyrghyzdy.

- «Múnyng ne» dep meni sóginiz! - degenimde kópshiligi jylay kenkildep kýldi. Ornyma qayta baryp otyrdym. Túrmysyndaghy sheshimi joq qiynshylyq pen sheksiz qasiret mújyp jýdetken jas jangha qaraghan sayyn kónilim bosap, onyng qazirgi ahualy jónin súray almay, ýnsiz túqyryp, shay úrttay berdim. Ol tipti bulyghyp, kózin shay kesesinen almay búgha berdi. Iship otyrghan shayynyng kóbi, kesege jasyryn qúiylyp jatqan kóz jasy ekendigi belgili edi.

- Búl kisining ózining kórgen azaby, әriyne, bәrinen de qiyn bolsa kerek qoy?

- Ataq-abyroyy joghary bolghandyqtan, búl kisini onshalyq qinay almasa kerek, jýdemepti!

- Nege jýdemesin, ana shashy onaylyqpen agharghan deymisin, búrynnan qiyn týrmening azabyn tartyp kelgen kisi dep estiytinbiz. Kónigip, bekip alghan azamat qoy!

- Qolgha alynghan jiyrma jyldan beri ózimen birge onshy bolyp ketken әieli men jalghyz úlynyng deregin әli taba almay jýr eken. Al, ózi, odan beri ýsh ólip, ýsh tirilipti. Ol onay azap pa, pil desenshi onan da!...

Ýy ishindegilerding osynday kýbirleri emis-emis estilip otyrdy. Maghripadan negizgi súraytyn ahualymdy súray almay, dertin tipti qozdyryp alam ba dep irkilip otyr edim. Kómekeyimdi tirep alghan «tas» sәl júmsay qalghan bir kezende sol súrauym ytqyp shyqty:

- Maghripash, apang aman ba eken, habar alyp túrmysyn?

- Joq! - degen ýn ýzilip keterdey jinishkerip әreng shyqty. Maghripanyng búdan kenirek jauap qayyra alatyn hali joq ekendigin bilip otyrghan Aqatay sóilep berdi.

- Úzyn qúlaqtan estuimizshe aman siyaqty. Alghashynda bir kommunanyng rejiyminde eken. Múratbek marqúmnyng qazasyn estigen song ashyq qarsylasqan siyaqty. Myna Shaudýiding әskery rejiyminde ózgertuge әkelip beripti!

- Osy myna Shaudýide me?

- IYe, - dep kýrsindi Aqatay. - Keshegi aitqanymday, onyng manayyna eshkim bara almaydy! Habarlasa almay otyrmyz!

Sóz osyghan kelgende Maghripa shayyn (shyndyghynda iship tauysa almay otyrghan kóz jasyn) jútyp jiberip, shashala týregeldi de shyghyp jýre berdi. Sonynan kekse әielderden ekeui ere shyqty. Qatty jelde estirte dauystap sabyr-toqtau aityp bara jatqandyqtaryn estidim. Maskýnem Amanbekting tepkisinen búl bisharanyng shydamy ketip, qayterin bilmey jýrgenin aitty bir әiel: araq iship, qúsyghymen ýidi bylghaghanyn aitsa-aq, «keri tónkerisshining qyzy, mening isime qarsy shyghudy kim ýiretti saghan!» dep úrady deydi. Sóitip, әr kýni jegen tayaghynan birde kózi kógerip, birde qoly shyghyp, beti qan bolyp, basqa ýige qashyp barady eken. Bir jaqqa qashyp ketip qútylugha, ishten shyqqan eki «shúbar jylanyn» qimay zar enireytini de jii estilip túrypty. Aqatay múghalim aragha týsip, júmsaq ta, qatty da sóilesip, Amanbekti tyya almaghandyqtan basqa jigitterge úrghyzyp ta kóripti. Araq úrttaghan son-aq olargha bergen antyn úmytyp, qútyryp shygha keledi eken. Maghripagha bolysqan jigitterdi tegis «osy jezókshening tamyry» dep aiqaylap qútyrmasyn ba! Uang shujiyine býkil auyl bolyp neshe ret aryz jazyp ta, sheshe almay jýr eken búl mәselen. Shay jiylghan song Qapas pen Aqatay ýsheumiz osy sorly qyzdy qorlaudan qútqaru jóninde jeke otyryp kenestik. Árqanday amaldy aitysyp, senimdi bir sharagha tiyanaqtay almadyq.

Týsten keyin syrtqa bir shyqqanymda Maghripa aldymnan kezige ketti. Kóp jylaudan bet-jýzi týgel isinip, kózi júmylyp alypty.

- Sizden... ózinizden ghana jeke súraytyn bir isim bar edi! - dep kýbirledi. Orauly bóbegi qúshaghynda. Jelden ýiding daldasyna bastap aparyp túra qaldym. - Aghay, maghan jasyrmay ghana bir shyndyghynyzdy aitynyzshy!.. Ólip ketsem de auzymnan shygharmaspyn! Mening әkemdi búryn bilushi me ediniz, sonshalyq jaqyn dos pa edinizder?

- Kýreske týsuimnen birer jyl búryn bolghan oqu-aghartu jiynynda ghana tanysqanbyz. Odan búryn da, keyin de kórispegenbiz!

- Sondaghy qúrghan úiymdarynyz ras pa edi?

- Joq, qalqam, ol býtindey qisynsyz jala! Múratbek marqúmmen jeke sóilesip te kórmegenmin. Tek, ýlgili múghalim ekendigin, oqytu, mektep basqaru jónindegi mol tәjiriybesi men tabystary jiyn ýstinde ghana sóz bolyp, bir ret qoldasyp qana amandasqanbyz. Ol jiyndaghy óz júmysym qarbalas bolghandyqtan bir dastarqannan dәmdes te bola almay aiyrylysqanbyz. Ol shaqta bizdin, әsirese ózimning partiyagha qarsy eshqanday oiym da joq bolatyn. Keri tónkeristik úiym, blok deytinder mýlde joq. Tipti oilap ta kórmegen mәsele!

- Esil әkem, mýlde naqaq óltirilipti-au! - Enirep jiberdi Maghripa. Men toqtau aityp biraz uattym da ózine bir súrau qoydym.

- Al, sen ózing bir shyndyghyndy aitshy, balam!.. Osy Amanbekten aiyrylyssan, myna eki balany baghu jaghynan qinalar ma edin?

- Men, sheshemning kelip birge bolatyn kýnin ghana kýtip jýrmin. Balalardy baghu jóninde búl maskýnemning tittey de paydasy tiygen emes. Qayta mas bolyp alyp shoshytyp-shulatumen ghana bolyp keledi. Bir kýni jýrekteri qorqynyshtan jarylyp ketetin qaupi bar. Ýlkeni óte qorqaq, sujýrek bolyp ketti! -Bozday sóiledi jas ana. -Al, aiyrylysyp qútylar bolsam da, búl qanisher meni tiri qaldyra qoymas!

- Á, bәle, mine, endi asa qúrmetti basshylyqty tauypsyng ghoy! Bәse, sen siqyr jezóksheden erkek tútylghan ba! - dep Amanbek, ýiding jel jaghynan shygha keldi.

- Jap auzyndy laghynat! - men aqyryp jibergende jalt berip qasha jóneldi. Men qua sóiledim. -Ey, toqtashy ei, seni shektey alatyn ýkimet joq pa eken, kórseteyin! -Amanbek shybyn-shirkey qashyp baryp, bir ýiding beldeuindegi ertteuli atqa mine zytty.

- Taqsyr basshylyq, men malgha baramyn, malgha! Myna boranda mal kýiin bayqap, núsqau berip kelmesem qyrylady ghoy!

- Toqta, maldyng maly sening ózing ghana ekensin, óz jayyndy men bayqap qalayyn! - degenime, әriyne, qayyrylmay qashty.

Men qayta oralghan zәtte jandy Maghripanyng odan qorqyp, oqshau shettegi óz qosyna jetip te qalghany kórindi. Kýpisining úzyn etegi dalbandap, ayaghy jerge tiymey bezip barady. Amanbekti quyp ústau ýshin Aqatay men Qapas atqoradaghy atty әkele jatyr eken. Aqataydan men onyn, Uang shujiyine baryp, bizdi mәlimdeu mýmkindigin súradym. Ol maskýnemning adasudan qorqyp, shetke shygha almaytyndyghy men kesh týsken song Maghripadan kóz jazbaytyn kýmәnqor ekendigin estigen song atty qoragha qayta qamap qayttyq.

Maghripamen ishkerilep sóilesip, Amanbekke qoldanatyn shara izdestirgim keldi. Aqataygha sony aityp, Maghripanyng qap-qara qúrym qosyna jalghyz baryp kirdim. Tórindegi eki býktep jayylghan kóne tekemet pen jer tósegining bas jaghyna qattap qoyylghan eki kórpeden basqa eshtenesi joq quys eken. Jylt etken ot ta, otyn da joq. Bar «zeyneti», ong jaq bosaghagha tizilgen araq bótelkesi ghana bolyp kórindi. Eki bóbegin eki tizesine qondyryp, kýpisining etegimen qymtap otyrghan Maghripa, balapandaryn qanat astyna alyp, jauyn men dauyldan qorghap, ózi de dirdektep otyrghan, jalanash daladaghy jalghyz qústay kórindi. Men kirip barghanda eki-ýsh jastaghy úlyn serpip tastap, jer tirey týregelgeninde ornyna qayta otyrghyzdym. Ýlkeni maghan shoshyna qarap, irgege tyghyldy da, sheshesi qayta otyrghanda aryt jaghyna kelip daldalanyp, baspalay qarady maghan. Qap-qara kózi sharasynan shygha, shatynay qaraydy. Qoryqpauy ýshin jyly shyraymen qarap shaqyryp edim, búgha qaldy.

- Bara ghoy, Esbol, ol, naghashy atan, tiyispeydi! - dedi sheshesi. Bala baspalay qarap, taghy tyghyldy. Ózim týregep baryp, qúshaghyma aldym da mandayynan sipay otyryp, múnda jalghyz kirgen jónimdi aittym.

- Maghripash, mening osy qúmmen Ile-Tarbaghatay jaqqa qashyp bara jatqan sebebimdi de estigen shygharsyn? «Ózi qashyp bara jatyp, mening basymdaghy apatqa qanshalyq bolystyq ete alar» dep oilama, sheshenmen tabysqanynsha qiynshylyghynnan jenildetip, tónip túrghan qorqynyshynnan, qauip-qaterinnen, sәti kelse, tipti mýlde qútqaryp ta keterlik mýmkindigim bar. Sondyqtan, mening súraghan súraularyma tartynbay, shyn jauabyndy - naqtyly syryndy jasyrmay sóilep ber! Men de, osy auyldaghy aghalaryng da sening qalauynsha is isteuge kelistik.

Sózdi osylay bastadym da súrauymdy qoya berdim. Maghripa da qauiptenuden azat bolghanday, tartynyssyz, ashyq jauap bere berdi.

Bir kempir, osy kýisiz qosqa mening kirgenimdi kórip, dastarqan men shay kirgizuge kele jatqan siyaqty. Aqataydyng ony joldan tosyp, mening onasha sóilesuge, hal-ahualyn biluge ghana kirgenimdi, jel yzynynan asyra dauystap aityp qaytarghany estildi.

Men Maghripadan bilmegimdi arylta súrap, qonalqy ýiime kýn enkeye qayttym. Qapas pen Aqataygha auyl aqsaqaly qosylyp, ýsheu bolyp sóilesip otyr eken. Búlardyng pikirlerine mening estip kelgenim qisyndasyp, toghysa ketti.

Búl auyl týgil býkil әtiretting tynyshyn alyp, soyqandap jýrgen Amanbekke ish tartatyn eshkim joq. Qazirgi eki balanyng әkesi ólse, Maghripa da bostandyq aldym dep esepteytin kýige jetken. Býkil auyl osy sorly jetim qyzdyng qamqory bola túra Amanbek shanyraghy atalyp túrghan osy qosqa artyq-auys kómek bermeydi. Óitetini onday kómek, Amanbekting araghyn kóbeytedi. Ol araq Maghripa men eki balagha týn boyy qasqyr bolyp tiyedi. Sondyqtan shanyraq atyna kómek berilmeydi. Eki bala men jas anagha ghana jasyryn kómek berilse, «jezókshening tamyrlarynan kelgen tabys» eseptelip, araqkeshti tipti arsyldatady...

Sóitip, Maghripany búl emsiz qyrsyqtan qútqarudyng birden-bir sauapty sharasy, jendetti eshkimge kýmәn keltirmeytin jaghdayda jerge tygha salu ghana bolyp tabyldy. Biraq, búl sharadan Maghripanyng qorqatyny, Uanshujiyding býkil auyldy týgel qinap jazalaytyndyghy eken de, sodan qysylghan keybireuding jendetti óltirgen adamy túspaldap bolsa da әshkereley salatyndyghy eken. Tórteumiz búl týiinderding dúrystyghyna bir auyzben qosylsaq ta, qalay joghaltu jóninde tynghylyqty bir pikirge kele almay qaldyq. Men óz sheshimimdi aittym: «Amanbekting adasatyn da qasiyeti bar eken ghoy, Qapas ekeumiz onyng mal kóruge shyqqan bolyp araq izdep bara jatqanynda aidap әketip... jarty bótelke araqty qoynyna tyghamyz da qúlama qúmmen bastyra ketemiz. Ózi mastyqtan adasyp baryp qúlap qúmgha basymen kirgen bolady da, aty auylgha qaytyp keledi».

Búl amalyma Aqatay qarsy shyqty.

- Basqa kýnderde joghalmay, siz ekeuiniz attanghan kýni joghalsa, sondarynyzgha qughyn týsedi ghoy!

- Búl kisilerding ketken betalysy basqa bolsa... qazasy jetken kýni әrqanday adam da óle bermeushi me edi! - dep kýnk ete týsken qariya, búl pikirinen tez ainy qaldy. - Ýi, biraq, «qaza», «taghdyr» degenge Uang joyytynnyng senbeytindigi bar eken-au! Joq-joq, búl sharany ekeuiniz ketip, izderiniz suyghan song kórelik!

- Dúrys, bir qyzymyzdy qútqaramyz dep, myng qyzdan da qymbatty azamattarymyzgha qauipti qughyn tughyzbauymyz kerek! - dep Aqatay, qart buynyn osy qostauymen bekitip tastaghanday boldy. - Sizder ketken song da bir boran soghar!

- Aldynghy borandardan búl soyqandy tip-tiri saqtap kelgen boykýiezdikteriniz, keleshektegi borannan da saqtap qalar! - dep kýlip qana qoydym. Osy soyqandy sordyng kózin joyyp, sorlanghan qyzdyng kózin az da bolsa asha ketu, óz oiymda saqtalyp qaldy...

Sol kýnning keshinde súr aspan taghy da qahar býrkip, qar sapyra bastady. Amanbek qaytyp kelip, kýndizgi kýmәnimen ýy ishine taghy da lang salar degen kýdikpen Aqatay auyq-auyq baryp-qaytyp túrdy. Manayynan búta-shómshek tauyp kelgen Maghripa kóje-kólmegin dayyndap, sol qútyrghan iytining keluin kýtip otyrghanda Aqatay taghy bir baryp keldi. Onysy mas bolsyn-sau bolsyn, keluin kýtpey jatyp qalsa, tepkilenedi eken. El jatyp, úiqygha ketkenshe biz de sheshinbey kýtip edik. Bir shaqta mas Amanbekti óngerip, atyn jetektep eki malshynyng kelgeni estildi. «Anau aq basty pәle qonaqqa meni bildirmey jetkizinder!» dep tilin shaynay byldyrlap ótkenine kýldik. Qosyna eki qol, eki ayaghynan kóterilip kirip, dayyn ornyna súlay sala qoryldapty. Maghripa men balalarynyng tynysh úiqygha jatqan habary kelgen song ghana tynyshtaldym.

Aqsaqal men Aqatay, Amanbekti óngerip әkelgen eki malshyny ýy syrtyna shaqyryp alyp sókti. «Múnan song búl maskýnemdi búlay qorghap-qoldap, kóterip ózderine masyl etudi toqtatularyn» aqyra búiyrdy qart. «Senderding mindettering mas bolghan Amanbekti baghu ma, maldy baghyp qorghau ma? Myna boranda múny óngerip jýrgenderinde qoylaryndy qasqyr qyryp ketse kim jauapker bolmaq?» - dep sastyra tergep qaytardy.

Ózdiginen әldeqashan óletin Amanbekti myna beynetqorlardyng qorqatyndyqtarynan ghana qorghap-saqtap kelgendikterine men qynjyldym.

Sonyng ertenine týsten keyin boran taghy da yshqyna kóterilip edi. Auyl shetinde boranmen qosyla bozdaghan-shyryldaghan dauys estildi. Ýiden jýgirip shyqty. Bir atty әiel shettegi sol sorly qosqa kelip týsip, Maghripa men kórisip túr eken. Sheshesi kelipti. «Jalghyzym-au ne bop ketkensin!» degen ana zaryna Amanbek aqyra shyghyp, aralasa ketti de, iytermelep aiyrdy ekeuin. Auyl әielderining kórsetken qarsylyghyna boy berer emes. Ysqyryp túrghan aq borannyng yq jaghynda túrghan bizge sózi naq-naq estildi:

- Ne bopty qyzyna, jep qoyyppyn ba! - dep ókireshteydi. - Mendey tónkerisshige tiygenine tәubә deuding ornyna shashyp túrghan zәrin estimeysinder me, tónkerisshi júrtshylyq! Qoya berinder meni, keri tónkerisshil-últshyl qatyndy jolatpaymyn ýiime. Keri tónkerisshildigin júqtyryp, semiyamdy búzady!

Súrlanyp alghan Aqatay yrshy úmtylyp edi. Men ústay aldym: «Tosa túr, qayter eken! Zansyz sotqarlyghyn kórsete týssin!» dedim. Tayaghyn biley úmtylghan qariya da osy pikirimdi estip, toqtay qaldy. Enesine júlqyna úmtylyp jýrgen Amanbek te, arashalap aldyn tosyp túrghan әielder de, Maghripa da qaray berdi bizge. Amanbek, óz isining «tónkerisshildigine» sengendey. Tónkeris kadry meni jaqtaydy degendey, qaydaghy «sayasy qaghidalaryn» sapyra, úmtyldy enesine. «Kelgen jaghyna dereu qayt, tónkeristik ýiimizge kiruine rúqsat joq, últshyldyghyndy bala-shaghama júqtyra almaymyn, ket!» deydi. Meljemdirek eki әiel eki jaghynan úmtylyp baryp jarmasyp edi. Amanbek ekeuin eki qoyyp úryp jyqty. Eneni atynyng ýstine bir-aq laqtyryp qondyrdy da, at sauyryna birdeme men perip-perip jiberdi. Shorshy jónelgen attan úshyp týse jazdaghan ana at jalyna jabysa qalyp onaldy. Qatty shoshynghan at qúiryghyn shayqay zytyp, ala jóneldi shýikedey әieldi. Sauyryna pyshaq úrghan eken, shaujaylaghangha kóner emes. Maghan jaltaq-jaltaq qaraghan Maghripa shyrqyraghan eki balasyn eki qoltyghyna aldy da, sheshesining sonynan jýgire jónelip baryp, arqasyna qayyryla sóilep ketti.

- Kórip túrsyndar kópshilik, endi ólsem de sheshemning sonynda ólemin!... Áreng kelgen sheshemnen endi tiri aiyryla almaymyn! -degen shyryly ghana estildi. Aq borannyng ishinde qarbalandap zytyp bara jatty.

- Sizder, auyl adamy, qozghalmandar! - dedim manayymdaghylargha, - jalghyz-aq anau qosqa ot jaghylmasyn, eshkim otyn  bermesin! Qapas, sen artymnan at apar, men «tónkeris kadrymyn» ghoy!

Úmtylyp berdim Amanbekke:

- Múnyng ne? - zekire jettim.

- Onday últshyl jalaptan tuyp, keri tónkeris sonynan ketken qatyn maghan kerek emes, basshylyq! Men ólsem de tónkeris jolynan ainymay óletin proletarmyn!

- Sendey qanisher araqkesh, tasbauyr proletar joq bizde! - Kenirdeginen ala týsip, shyqshyttan perip jiberdim de úshyryp týsirdim. Tepkiledim-ay kelip. Jan dauysymen baqyrdy jauym. Ólgendigin aityp, talyqsyp bara jatqanday, dauysy óshkindey qaldy. Qoynymnan altyatardy júlyp alyp, - Túr! - dep zekirip edim, ornynan yrshyp túra jalyndy:

- Janymdy qaldyr, aghatay, janymdy qaltyr! - dep qaltyray bas úrdy. - Mening isim qate eken! Qate!.. Qate, qate!

- Sening bir janyn, ólim boranyna quyp tastaghan ana tórt adamnan artyq pa! - Qapas әkelgen atqa mine salyp, qamshylay jóneldim Amanbekti. - Jýr, aldyma týs!... Sendey búzyqty, tónkeristik admgershilikting jauy ekendigindi dәleldep, Uang shujiyinning aldyna aparyp soyamyn! Sendey azghyn eshkimge qajet emes, óltiriletin shartyng toldy! Búryn qansha adam óltirip edin, esinde bar ma! Al, býgin neshe adam?.. Týs aldyma!

Amanbek ózi sabaghan әielderding artyna tyghylyp edi. Olar shapalaqtap, betine týkirip qudy. Keshirilmes aiybyn auyl bolyp aityp iyanattap jatyr. «Býgin myna kadr bolmasa, bәrimizdi qyrady ekensin!» degenderin estip, onan sayyn shyqpyrttym Amanbekti.

- Aghatay, basshylyq, janymdy qi, janymdy! Enemning de, әielimning de ayaghyna jyghylyp, ózim ertip әkeleyin! - dep shanghyrlay jalyndy da, solay qaray qiralanday jóneldi. Maghripa men sheshesi alystamay toqtap, bizge qarap túr eken. Jegen soqqysynan býkshendep jan úshyra jýgirgen Amanbek, sol aralyqta tórt jyghylyp, besinshi ret jetip jyghyldy enesining aldyna.

- Keshir, apatay, bir jolgha keshir! Qatelik mende, qatelestim, apatay, qatelestim!

- Endi kelip apa degen auzyna sieyin, joghal әri! Men sening ayaghyma kelip jyghyluyndy kýtip túrghanym joq, jogharydan kelgen anau «qúqyqqa» aryz aita keteyin dep kýtip túrmyn. Joghal búralqy iyt! -dey sala, Amanbekting jalynyshyn tyndamay atyn jetektep maghan qaray jýrdi. Men atymdy jeldirip kelip aldyna túra qaldym. Jýzin әjim basqan, aryq aqsúr әiel,. Eski ishigining jaghasyn qayyra ýnilip sóiledi maghan. - Auylgha sizding kelgeninizdi qyzymnan jana ghana estidim, «bastyq». Sizge aitatyn eki auyz ghana aryzym bar, sony aitayyn da keteyin, rúqsat etiniz!

Amanbek býkshie qiralandap jetip, ene ayaghyna taghy da qúlay ketti. Oghan men aqyrdym:

- Bosat jolyn, ket bylay! Sening ene aldyna jyghylyp, keshirim súraytyn uaqytyng әldeqashan ótip ketken, itting balasy! Jalghyz qyzyna zorlap ýilenuding aldynda baryp keshirim súrauyng jón edi. Adammyn dep sonda ghana aita alar edin! Endi azyp-tozyp ózi kelgende qalay qarsy alyp, qalay «syilaghanyndy» kórdik! Ólimshi bolghanynda quyp kelip, zorlanyp súraghan keshirimin, ana týgil, әrqanday adam balasyna qajet emes! Túr ornynnan! Uang shujiyine qaray ayanday ber, tez jónel!.. Ózdiginnen jýrmesen, ne kóretinindi bilesin, qamshymen borshalap aparamyn Qúdayynnyng aldyna. Bar, jolgha týs! - dep alyp, әielge qarattym sózdi. - Siz, keri tónkerisshi atalatynday ne qylmys ótkizseniz de adamsyz, anasyz!... Myna boranda balalarynyzdy ýsindirip almay tez baryp, anau dýijannyng ýiine kiriniz, aryzynyzdy keyin tyndayyn! Ei, múghalim, bastap apar myna kisini! Men myna qútyrghan itting kýshigin qayta kele almastay jolgha salyp kelemin!

Amanbekti jatqan jerinen qamshylap túrghyzyp, baqyrta qualadym. Eki balany Aqatay men Qapas qúshaqtaryna alyp, anany bastay jóneldi auylgha.

Azdan song Amanbek jýrisin óndire almay itshe qynsylap, jyghyla-sýrine jyljydy. Qansha quzaghanymmen maghdyrynyng osy ghana bolyp qalghany seziledi. Qinala týssin degen oimen taghy da qamshylap quzap edim. Taghy da baqyrdy. Sonda da jýrisi mandyr emes. Kesh týsip, týtek basqan tónirek kýngirt tarta bastady. Jaughan qar júlyghynan onshalyq asa qoymasa da ombylaghanday ayaghyn әren-әreng basyp keldi de atymnan ayaq astyna qúlap týsti. Qamshy ótkenin de sezbey, mýlde tityqtaghan ógizshe súlap jatyp aldy. Ynyrsyp jalyna berdi. «Uang qytaydyn» aldyna barmay, ne bolsa da «qazaq úlyqtyn» aldynda kóruge razy ekendigin aitady. «Ol qytaydyn» ózin arashalap ala almaytyndyghyn, ózin «aldap... zorlap istetken sol qytaydyn» bar jalany endi ózine jaba salatyn, asqan pәleqor qytay ekendigin aityp zarlaydy.

- Gúnshandangha jala jappa! - dep zekirip qalyp bir-eki qamshyny batyra soghyp jiberdim.

- Aghatay-ay, aghatay-ay! - dep әlsiz shyrylday jalyndy. - Ol jeke bir ghana adam ghoy, partiya emes, partiya emes!

- Keshe menimen alghash kóriskeninde halyq ta, partiya da Uang shujy degendey bulanyp eding ghoy, itting kýshigi! Qaytseng de aparamyn aldyna! Kýshti bolsa, seni menen arashalap-qorghap kórsin! - Attan týse sala moynyna shylbyr salyp sýiretip edim. «Túrayyn, aghatay túrayyn!» dep bezek qagha jalbaryndy. Ornynan tórt ayaqtap yshqynyp әreng týregeldi de, tәltirektep baryp qolymen jer tirep qaldy. Shalqalata jyghyp shylbyrdy eki qolynan bayladym. Atqa qayta minip, shanasha sýirettim auylgha qaray. - Býgin týnde jýre almasan, erteng kýndiz jýrgizemin, bilip qoy!

Bútasyz qar ýstimen sýiretip, suyq qosyna ymyrt jabylghanda jetkizdim de, qolyn sheshtim.

- Ei, itting balasy, qazirshe baylamayyn, myna molana ózing otyn tauyp әkelip jaghyp, ózing jylynyp al! Mýbәdә tiri qalsang da, Maghripa joq endi saghan!

- Aghatay-ay, basshylyq-ay, onsyz qalay kýn kórmekpin, oilanyzshy! Men...men... onsyz bir kýn de...

- Sen «tónkerisshi» emessing be, «keri tónkerisshi әiel» ne kerek saghan! Ózing oilan, iyt, shoshqa, myna qylmystarynnan endi aman qayta almaysyn, bar materialyng mening qolymda! Bireuding oqudan basqany kórmegen jap-jas jalghyz qyzy osy otynsyz-susyz molanda bes jyl qalay jasaghan? Osynda sen bir týn túryp kór, qane! Ol eki balany osy suyq molanda tuyp, ony da asyrap kelipti ghoy! Sen ol «keri tónkerisshishe» bala tumay-aq tirshilik etip kórshi býgin!.. Maghripa múnan song sheshesining iyeliginde. Sen zorlap, anasynyng rúqsatynsyz, tipti, ózining yqtiyarynsyz ýilenip, osylay jasatyp kelipsin. Al, jalghyz balasyn kóruge әreng jetken anasyna búl kórsetkenindi adamzattyng qay balasynan kórip edin, itten tuyp innen shyqqan azghyn!.. Tónkerisshimin dep jýripsing ghoy! Jata túr osylay, әli sóilesemin senimen! Tónkerisshildik degen ne, kisi óltiru degen sóz be? Osyghan dúrys jauap tapqanynsha soyamyn seni tanerten!

Shyghyp kettim de, syrttan tyndap túrghan Aqataymen birge atty atqoragha apardym. Mal dәrigeri kelip shyraq jaghyp, pyshaqtalghan attyng jaraqatyn dәrilep jatyr eken. Qonalqy ýiime qaytyp kelsem, syrtta mal soyylyp, ýy tórine mol dastarqan jayylypty. Qaq tórde aqsaqal, onyng sol jaghynda sheshesi men Maghripa jylap-syqtasa sóilesip otyr.

Maghripasynyng qayda ekendigin Mauzydúng ólgennen beride ghana estipti. Sodan beri ýsh ay boyyna zarlap jýrip, kelip kórip qaytugha, bir apta ghana rúqsat alyp әreng shyghypty. Atty sol mandaghy kóne tanys, bir su basqarushydan súrap mingen eken.

Men kelgennen keyingi әngimening kóbi, elu jasqa әli shygha qoymaghan, biraq, shashy týgel agharyp, aqsónke bolghan aryq kempir ekeumizding aramyzda boldy. Bir әredikte kýbirlep pikir úsyndym: «Maghripash, bizden úrlanyp barghan bolyp, anau itke bir uys bauyrsaq pen bir shyny shay aparyp berip, otyrmay eshqanday júmys istemey, til qatpay qaytsyn, eki bala bar ghoy, qadirin bilip, adam bolatyndyghyna osy auyldy sendire alsa kórermiz. Eger qaytalap qútyratyndyghy bayqalsa óledi, óltiriledi!» degenimdi tynday qalghan aqsaqal da, Aqatay da bas iyzep qúptady. Sheshesi qyzymen sybyrlasyp biraz aqyldasty da, kóngendikterin bayqatty. «Oghan ot jaghyp bermey  qayt, balam, otyndy ózi tauyp birneshe kýn ózi jaqsyn, jagha almasa suyq ýide jata bersin. Ásirese otynnyng qasiyetin týsindiru qajet!» dep qaytalap tolyqtap tapsyrdym.

Birazdan song Maghripa shyghyp ketti. Sonynan Aqataydy tyndaugha jiberip edim: Amanbek ózi basynyp qorlap kelgen әielining ayaghyn qúshaqtap, eteginen sýiip, jylay jalynyp jatqanynda jetipti Aqatay. Atqora jaqtan bir shylapshynday ghana jas qy әkelip ýiipti de, bir qoltyq saghdar әkelip, sirinkesi tausylghansha tútata almay, ýrlep-ýrlep dymy qúryghanda qisayghan eken. Ákelgen otyndary esikten tórge deyin shashylyp jatyr. Maghripagha bar antyn aityp, tize býktire almay enirepti. «Ey, araqkesh ay, endi jalynyp aldaymyn dep oilama, mening eng aqyrghy qoshtasuym osy bolady! Sheshem men bastyqtan úrlanyp keldim, aitar jónim osy. Tez qaytuym kerek, qoya ber ayaghymdy! Erten, auyl adamdarynyng kuәligin alamyn. Zorlap jasalghan neke qaghazdy bastyq senimen birge ala baryp, Uang shujiyding shekesine japsyramyn deydi.» Maghripa osy sózben serpilip shyghypty da, qosta qalghan óz nәrselerin jiystyrypty. Amanbek óz basyn ózi soqqylap oibaylap, әieli onysyn tyndamay, «bes jyl kórsetken kýnine rahmet!» dey sala shygha beripti. «Tónkerisshil bolu degen ne, sony aityp bershi, toqtashy!» dep «tónkerisshinin» jalynghanyna jauap bermey, kýlip qaytypty. Búghan biz de kýldik.

Maghripanyng mәngýrtke aitqan jauabyn Aqataydan estip, útymdylyghyna qatty razy boldym.

Sol kýni el jatarda qaytyp kelgen әtiret bastyghy men esepshi Maghripanyng sheshesimen egjey-tegjeyli amandasyp, Múratbek qazasyna kónil aitqan song qarady bizge. Qapas ekeumizge kerekti eki jolqaghazdy óz aitqanynday oryndap qaytypty. Bizding býgingi isimizben úigharymymyzdy estip quana qarsy aldy Amanbekti aitqanyna kóndirip týzetuding amaly «endi tabylghandyghyna» quandy.

Ertenine tanerteng ózine qarasty auyldardaghy úiytqylyq adamdaryn, zanshyl, sayasatshyl ótkir әielderdi qosa týgel jighyzyp, irgeles ýide jiyn ashty. Amanbekting bar qylyghyn jayyp salyp, talqygha saldy. (Maghripanyng sheshesi men ýsh meyman bolyp, oghan qatyspay, sol jatqan ýiimizde kýtilip otyra berdik.) Amanbek bizding aldymyzgha kirip keshirim súraugha qanshalyq úmtylsa da, jigitter kirgizbey sýirep aparyp talqylap berdi. Men ýy ishinde anda-sanda dauystap sóilesken bolyp, «boran basylysymen aidap әketkendigimdi» bildirip qana qoyamyn.

Auyl jiyny týske jaqyn tarady. Amanbekting osy әtirettegi, óz ýiindegi barlyq qylmysy tizilip, kóp aldyndaghy óz moyyndaulary men anttary qosa jazylghan qaghazdy әtiret bastyghy maghan kýle әkelip kórsetti. «Balshyghynyng iyin qandyryp, qalypqa qayta salyp jasay qoyghan kórinesiz!» dep kýldi. Men ol materialdy Maghripanyng sheshesine oqyp berip aqyldastym da Amanbek jatqan suyq qosqa qayta bardym. Onyng ózine de sol qújatty oqyp berip, dúrys jazylghandyghyna óz pikirin qosqyzyp, qol qoyghyzdym.

- Men jogharynyng tapsyruymen halyq talabyn oryndaugha shyqqan ókilmin. Eger osy antynnan qayta ainityndyghyng bayqalsa, maghan әtiret bastyghy men Aqatay múghalim telefon beredi. Men dereu jetip, auyl ókilderining osy ýkimi boyynsha jaza oryndaymyn. Búl qúqyghymdy osy qújat boyynsha joghary sotqa bekittirip alyp, dayyn otyramyn, úqtyng ba? - dep súrap edim.

- Úqtym, úqtym, taqsyr! - dep Amanbek ayaghyma jarmasa bergende serpip tastadym da, «tónkeris pen tónkerisshildik» jóninde týsinikti tilmen sóilep berdim.

- Tónkerisshildik degen sóz, halyq beretin bagha. Halyqqa qarsy qaymana bireuding bere salatyn dәrejesi emes! - dedim sonson, - múnday bagha -halyq ózderin baqytqa, jaqsy ómirge, jana mәdeniyetke jetkizu jolynda kýresken, óz tughan eline jan-tәnimen berilgen qayratkerine beretin eng úly bagha. Al, sen jendet halyqqa ne berip keldin? Sen eng aldymen úrlyqpen shúghyldanyp, halyqty tonaumen óstin. Araq ber dep zorekerlik jýrgizip, araq әpermegenine jala jauyp, naqaq kýidirdin! Uang burokrat, zoreker últshyldyng qolshoqparyna ainalyp, halyqtyng sanaly adamdaryn qyrghyndaugha kiristin! Oghan Maghripa men jesir sheshesine kórsetken jyrtqyshtyq qylmystaryndy qosshy! Sen, halyqqa qarsy shegine jetken naqtyly keri tónkerisshi, tonaushy qanishersin, úqtyng ba? Sen de, sendeyler sýiengen burokrat tórelerding de joyyluyna az-aq uaqyt qaldy. Sony bil de esindi ji, halyqtyng aitqanyn iste, halyqqa jaghyn, bala-shaghana jaghyn! Olay bolmaghanda sen aldymen atylasyn, oghan myna qújat kuә!

Sol qújatty әdeyi tәptishtep býktep, kineshkemning arasyna tygha týregelip shygha berdim de, әkelip, Aqataydyng qolyna ústattym. «Eger búghan týzelmese, keshegi aitqanymyzday, qúm astyna jiberip, mәngilikke «týzetuden basqa amal joq!»

Ádiletti tergeushim, halyqsyz jerde memleket te, ýkimet te joq. Halyqsyz jerde tipti, Tәniri dep atalatyn «jaratushy patsha» da ýkim sýrmek emes. Búl shyndyqqa talasynyz bar ma?... Áriyne joq! Olay bolsa, mәngýrt Amanbekteriniz ben keri tónkerisshi Uang shujiylerinizding halyq emes, halyqtyng at tóbelindey ghana eki týrli jauy ekendigin de týsinesiz, әdilettim! Shyndyqty is jýzinen izdep qana endi ózinizdi «halyq ýkimeti» dep әspensitpey, shyn aty-jóninizdi atasanyz eken!

Áttegen, «stili týzetu» nauqandarynyzdy óz kezeninde «stili búzu nauqany» dep, «sekirip ilgerileu» nauqandarynyzdy «sekirip jyndanu» dep, osy «mәdeniyet zor tónkerisi» degenderinizdi «mәdeniyetting joyqyn keri tónkerisi» dep halyq qosqan shyn atymen atasanyzdar, jendetteriniz de múnshalyq qútyrmas edi ghoy!... Qyzyl qyrman qylmystarynyzdy jiyp alugha endi daghar jetpey qalghanyn qarashy!

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»

---

[1] Mauzydúnnyng «kim de kim imperializm, feodalizm, burokrat, kapitalizm jaghynda túrsa, sol keri tónkerisshi» degen sózinen Amanbekter osylay qúraldanghan.

[2] Zayjauyýy (hanzusha) - qayta tәrbiyeleu. Oqushylardy «ziyaly jastar» degen atpen kommunagha týsirip, eginshilikke saludy qayta tәrbiyeleu dep ataydy.

[3] Kommunizm ashanasy - bәr әtiretti bir tayqazangha ghana qaratqan «zor sekirip ilgerileu» dәuirining ashanasy.