Astanada shoshqa túmauynyng tabyluy kópshilikti dýrliktirgeni ras. Búl dert qazaqstandyqtargha qanshalyqty qauipti? Indet qalay tarap, odan qalay saqtanamyz? «Ayqyn» gazetining saualdaryna Respublikalyq SES-ting bas dәrigeri, medisina ghylymdarynyng doktory, akademik Kenes Ospanov jauap beredi.

- Shoshqa túmauyn bireuler әlemdi sharpyghan qaterli dert sanasa, basqalar onyng shynayy qaupinen góri ony ushyqtyru, kópirtu, qúr әngime basym deydi. Siz ne oilaysyz?

- Birinshiden, shoshqa túmauy - búryn kezdespegen, janadan payda bolghan virus. Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng derekteri boyynsha, búryn auru tarauy ýshin 6 ay kerek bolsa, nauryz aiynda ghana payda bolghan indet 1 jarym aidyng ishinde býkil dýniyejýzin sharlap shyqty. Qazirding ózinde 143 myng adam osy dertti júqtyrsa, onyng 800 myny qaytys boldy. Osynyng ózi aurudyng qauipti ekendigin kórsetpey me? Oghan qosa búl aurugha qatysty jaghday kýz ben qysta óte qiynday týspek.

- Nege?

Sebebi auru bir organizmnen ekinshisine ótken sayyn әldenip, virus kýsheyip alady. Kýz ben qysta virustyng taraluyna mýmkindik zor.

Astanada shoshqa túmauynyng tabyluy kópshilikti dýrliktirgeni ras. Búl dert qazaqstandyqtargha qanshalyqty qauipti? Indet qalay tarap, odan qalay saqtanamyz? «Ayqyn» gazetining saualdaryna Respublikalyq SES-ting bas dәrigeri, medisina ghylymdarynyng doktory, akademik Kenes Ospanov jauap beredi.

- Shoshqa túmauyn bireuler әlemdi sharpyghan qaterli dert sanasa, basqalar onyng shynayy qaupinen góri ony ushyqtyru, kópirtu, qúr әngime basym deydi. Siz ne oilaysyz?

- Birinshiden, shoshqa túmauy - búryn kezdespegen, janadan payda bolghan virus. Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng derekteri boyynsha, búryn auru tarauy ýshin 6 ay kerek bolsa, nauryz aiynda ghana payda bolghan indet 1 jarym aidyng ishinde býkil dýniyejýzin sharlap shyqty. Qazirding ózinde 143 myng adam osy dertti júqtyrsa, onyng 800 myny qaytys boldy. Osynyng ózi aurudyng qauipti ekendigin kórsetpey me? Oghan qosa búl aurugha qatysty jaghday kýz ben qysta óte qiynday týspek.

- Nege?

Sebebi auru bir organizmnen ekinshisine ótken sayyn әldenip, virus kýsheyip alady. Kýz ben qysta virustyng taraluyna mýmkindik zor.

- Shoshqa túmauy bizding elimizde qanshalyqty keng taraluy mýmkin?
- Ázirge aurudyng taralu qaupi joghary emes. Sebebi nauqastardyng bәri elge kelisimen jyldam anyqtalyp, tirkeldi. Olar Ýkimet birneshe jyl búryn alyp qoyghan shveysarlyq Tamiflu degen dәrini qabyldap jatyr. Eger auru júqtyrghandar dәrigerlerding aitqandaryn mýltiksiz oryndap, ýilerinde otyryp, 7 kýnge deyin bәri jaqsy bolyp ketse, auru onsha taray qoymaydy. Degenmen qazirgi zamanda júrt úshaqpen úshady. Angliyada jýrgen oqushylar bir tәulik ishinde virusty Astanagha alyp keldi ghoy. Auru osylay jyldam tarap jatyr.

- Jana dertting betin alugha qanshalyqty dayynsyzdar? Mamandar bar ma? Dәri-dәrmek jetkilikti me?

- Búl aurudyng keletinin bilgenbiz. Shoshqa túmauy turaly sybys alghash shyqqan kezden bastap-aq mamandarymyzdy oqyttyq. Olargha Reseyden, AQSh-tan kelgen mamandar dәris berdi. Sondyqtan da biz auru elge jetkennen keyin 6-7 saghattyng ishinde ony dereu anyqtadyq.
- Qalay bolghanda da, endi dert Qazaqstanda tirkeldi. Endigi qareketteriniz qanday bolmaq?

-       Jan-jaqqa taghy habar tarattyq. Sebebi shekara - ashyq. Indet Resey jaqtan da, Bishkek jaqtan da elge enip ketui mýmkin. Joldarda, temirjoldarda, úshaqtarda sanitarlyq beketter bekitildi. Endi sondaghy adamdar múqiyat boluy tiyis. Biraq búl keselding belgileri 7 kýnge deyin bayqalmauy mýmkin. Sol kezde nauqas úshyp kelse, ony qyzmetkerler angharmay qalu qaupi bar.
Qazir turistik firmalarmen, úshaqtaghy stuardessalarmen júmys jýrgizilude. Mysaly, sturadessa úshaqta nauqasty bayqasa, birden bizge habarlap qoyy tiyis. Ýkimet tapsyrmasy boyynsha arnayy jospar әzirlenip, eger auru asqynyp ketse, qanday shara jasaytyndyghymyz, oghan qansha qarjy bólip, dәri-dәrmek qoryn qalay dayarlaytyndyghymyz talqylanuda. Qazirding ózinde bizde virusty emdeytin 30 myng doza dәri bar.
- Al vaksina she? Túmaudan qorghanu ýshin aldyn alu sharalary joq pa?
- Elding kóbi: «Dәri iship, jazyla salamyz» dep salghyrt qaraydy. Biraq shoshqa túmauyna әli vaksina shyqqan joq. Áriyne, dýniyejýzi ghalymdary izdenip jatyr. 3-4 aidyng ishinde vaksina jayy belgili bolatyn shyghar. Biraq ghalymdar ony tauyp, ony әlemge taratqansha biraz uaqyt ótedi... Bolashaqta qazaqstandyq ghalymdardyng da onday dәrmek oilap tabatyndyghyna senimdimin. Sebebi qús túmauy shyqqan kezde onyng vaksinasyn bizding ghalymdar shyghardy emes pe?!
- Degenmen dәl qazir qarapayym júrttyng qaterli indetten qorghanu amaldary qanday?
- Kýndelikti densaulyqtaryn kýtken dúrys. Deneshynyqtyrumen ainalysyp, jaqsy tamaq iship, dúrys demalghan jón. Meninshe, qazir orynsyz shetelge baryp, sayahat jasaudyng qajeti joq. Ásirese, auru shyghyp jatqan elderge barghanda abay bolghandary abzal. Elimizding birtalay jaqsy jerleri, demalys oryndary bar emes pe?!
- Qazir jaz kezi. Qalay bolghanda da, shetelde demalatyn otandastarymyz jetkilikti. Olargha ne aitar ediniz?
- Baratyn elinde qanday auru baryn anyqtap alghandary dúrys. Densaulyqtaryn týzeuding ornyna auru «satyp» alsa, qalay bolady? Eger bir týsiniksiz jaghday bolsa, birden habarlassyn. Shetelde bolyp kelgender syrqattansa, birden dәrigerge baryp, auruyn anyqtaghany lәzim. Sonymen, taghy bir eskertetin jayt: keybir elderde zerthanalyq qyzmet damymaghandyqtan, shoshqa túmauyn anyqtau mýmkindikteri shekteuli. Sonyng saldarynan búl memleketterdegi nauqastar esepke alynbauy yqtimal.
- Shoshqa túmauyn qanday jolmen júqtyryp alu mýmkin? Onyng alghashqy belgileri qanday?
- Aua arqyly taralady. Túmau siyaqty. Nauqastyng dene qyzuy kóteriledi. Jóteledi...
- Qazir elimizde búl dertti júqtyryp alugha beyim qanday toptardy atay alar ediniz?
- Ázirge auru júqtyryp kelgenderding otbasy mýsheleri, birge oqyghan dostary. Olardyng bәrin qazir qarap, anyqtap jatyrmyz. Aurumen baylanysty adamdar betterin túmshalap, betperde kiyip jýr.
- Aurugha shaldyqqandardyng emdelip, aiyghyp ketu mýmkindigi qanday?
- Birneshe aidyng ishinde әlemde 800-dey nauqas osy aurudan kóz júmghan. Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymy derekterine qaraghanda, keybir elderde emdelmegen adamnyng ózinen-ózi osy aurudan jazylyp ketu faktisi de tirkelgen. Biraq dýniyejýzi dәrigerleri onyng kýz ben qysta jyldam tarap ketuinen qatty qauiptenip otyr.

-

Ayjan KÓShKENOVA

«Ayqyn» gazeti, 25.07.2009