Jýsipbek Aymauytov. Últtyq sana, taghdyr, jan jýiesi - kórkemónerding basty taqyryby
Tómende nazargha úsynylyp otyrghan Jýsipbekting әdebiyet turaly ekinshi haty. Arab harpinde jazylghan qazaqsha mәtinining kóshirmesi. Jazuy tanba siyaqty anyq, súlu. Ókinishke oray hattyng kimge arnalghany turaly bastapqy joldar taspadan hatqa týsirgende óshirilip ketipti. Negizinen búl hat Abdolla Baytasovqa, ne Qoshke Kemengerovke joldanghan.
Túrsyn Júrtbay «Úranym - Alash!..» 2-nshi kitap
Jýsipbek Aymauytovtyng haty
Tómende nazargha úsynylyp otyrghan Jýsipbekting әdebiyet turaly ekinshi haty. Arab harpinde jazylghan qazaqsha mәtinining kóshirmesi. Jazuy tanba siyaqty anyq, súlu. Ókinishke oray hattyng kimge arnalghany turaly bastapqy joldar taspadan hatqa týsirgende óshirilip ketipti. Negizinen búl hat Abdolla Baytasovqa, ne Qoshke Kemengerovke joldanghan.
Túrsyn Júrtbay «Úranym - Alash!..» 2-nshi kitap
Jýsipbek Aymauytovtyng haty
«Ádebiyet - últtyng jany. Últtyq sana, taghdyr, jan jýiesi - kórkemónerding basty taqyryby. Taptyq jik arqyly әdebiyet jasalmaydy. Baylar da qayghyrady. Ásirese qazaq ómirinde búl óte ajyratylmaghan is. Qazaqtyng taghdyry ortaq. Men ózim de kedey bop óstim. Sonda kórgenim, kedey jigitteri jaman ayaghymen, baydyng jaqsy tósenishin bylghaydy. Tilegenin súraydy. Qyzynyn, qatynynyng qoyynyna barsam ba dep dәme qylatyndar da bar. Osylay jýrgen erkekterde baydan bóten dýniyege kózqaras bolugha mýmkin be? Sirә, bizding jas marksshiler ýlken kitaptardy oqyp alady da: «Mynau qazaqqa keledi eken»,- dep jalshynyn, ne mújyqtyng kózimen qazaqty ólsheydi. Marksti bizding jigitter qazaqqa janastyra almay, shataq osydan tuyp jýr ghoy dep oilaymyn. Qazaq ózgeshe (svoeobraznyi) túrmysty, tarihty, salt-sanaly júrt bolugha kerek. Qisynshyl (teoretiyk) bolumen tәjiriybeshil boludyng arasy alys. Bizding Ghabbas aldynghysy bolar deymin. Áueli qazaqty oqu kerek. Qazaqty bilemin degenmen kóbimiz bile bermeymiz, ony men Broydanyng kitabynan kórip otyrmyn. Biz anyq bile almay, kómeskilengen nәrselerdi ol anyq aityp otyr. Qazaq - úiymsyz, qazaq - berekesiz, qazaq - últshyl emes. Maly qanday bolsa, minezi de sonday júrt. Búl mәsele týbirlenbey túrghanda biz de daudyng shegi bolmaydy.
Taghy bir qosylmaytyn jerim: «Aqyn - taptyki ghana bolady. Biraq keyde túrmys jaghdayymen, taptan moyyny asqan, tap sharasynan joghary, ózge taptyng da soyylyn soghatyn búqarashyl, últ sanasyn mengergen aqyn da bolady»,- dep Plehanov aitady. Ony Ghabbas jazyp otyr. Olay bolsa, qazaq aqyndary tapqa nege qamalyp qaldy. Nege bayshyl, nege dinshil bolugha mindetti? Otarshylyq zardapty bay, kedey, últ bolyp tartqan joq pa edi. Jerinen bay da, kedey de quylghan joq pa edi? Maly joghalsa hoholdan bay da, kedey de tayaq jep, ólgeni - ólgen joq pa edi. Últ múny búryn bir emes pe edi? Bir bolghandyqtan da, Asan qayghysy, Búqar jyrauy, Shortanbayy, Abayy, Ahmeti, Mirjaqyby, Maghjany, taghy basqalary otarshyldyqqa, orysqa, patsha ókimetine qarsy bolyp kelgen joq pa edi? Osy ótken aqyndardyng bәrin bayshyl, kedeyshil qylyp alyp, odan keyin Maghjangha, taghy taghylargha kelse, sonda jýlgeli (posledovatelinyi) bolyp synaghan bolmay ma, әitpese, Maghjan bayshyl, Mirjaqyp bayshyl, Beyimbet kedeyshil degen sóz bola ma?
Tónkeristen búryn, degen qara kedey Sәbit Dónentayúly da, Beyimbet te bәri de últshyl bolyp jazyp jýrse, endi kedeydi betke ústady dep, olar tap aqyny bola qalmaq pa? Boyama aqyn bola ala ma? Ádebiyetting súiyluy boyaludan shyghady dep bilemin. Shyndap aqyn jaza almasa, aqyn emes, etikshi. Ras, pikir jýre ózgeredi. Orys jazushylarynyng da keybiri tónkeristen keyin jaramsaqtanghan, olardyng ishinde jaramsaqtyqtan amany da bar. Qazaq aqyndarynyng pikiri sonshama kýrtten ózgergendey jaghday bolghan joq: óitkeni tónkeriske biz kóldenennen qosyldyq. Ashyly, túshyly tauqymetin basymyzdan kóshirgemiz joq. Sondyqtan tek dumangha, dýrmekke qyzyp, tónkeristing manyzyn, dәmin tata almay (...) qaldyq. Sol dýrmekpen әli kele jatyrmyz. Kýshengenmen sózimiz ýilespey jatyr.
Men óz basymdaghyny aitayyn. Ózim naghyz kedeyding balasymyn. Bay tuysqandarymnan zorlyq, qysym kórip óstim. Balang orys bolyp ketedi, soldatqa alyp qoyady dep, nemere agham oryssha oqytqyzbaghan. Óz balasyn oryssha oqytyp jýrip, meni oqytpaghan. Sóitip men, baygha, juangha ósh bolyp óstim. Biraq, jýre, oqi, kóz ashyla kele, baydyng da, kedeyding de orystan kórgen qorlyghyn kórdim. Shorman auylynyng Qarakól degen ata qonysyn, Bayan tóniregindegi qazaqtyng shúrayly jerlerin kelimsekter aldy, ony men estidim de, kórdim de. Orys strajnikterinen, poliyseylerinen qazaqtyng talay tayaq jegenin kórdim. Ana jylghy Qarqaralygha hoholdan qorqyp, qashyp kelip jýrgen Jetpisbaylar esimde. Hohol joghalghan maly ýshin onyng (nadan adam ghoy) atyn tartyp alsa, ol sotqa bergen ghoy. Sotqa beretin neme ekensing dep, hoholdar onyng aulyna jinalyp kelip óltirmek bolghan. Sodan (ÝII tom 148-bet) qorqyp, qystay ýiine jolay almay jýrdi ghoy. Aqmola ýiezinde Tókish degen bir kedey әnshi bar edi. Jaq joq әnshi edi. Sonyng auylyn maly joghalghan hoholdar shauyp, Tókishti tepkilep óltirgen.
Búlar 22-23 jyldardaghy oqigha.
Osylardy kórip, estip túryp, qalay tapqa kisendelersin? Keshe ghana osy jyldyng sentyabrinde Qarqaralynyng alty kedeyi Qoyandydan Orynborgha jylqy aidaugha bir orysqa jaldanyp kele, múnda kelgen song orys aqysyn bermey qashqan da ketken. Olar meni tapty. Bireui ana jyly Torghaygha mal aidaugha jaldanghan, meni biletin Sәbikey degen jigit eken. Sorly kedey qanghyp, zarlap qaytyp ketti. Qoldarynda týk belgi joq. Ne qylarsyn?
Osynyng bәri jýzden biri. Bәrin kórip, estip jýrsin. Qay qazaq hoholdyng jerin tartyp aldy, ýiinen bezdirdi? Auylyna at oinatty, óltirdi, aqysyn bermey, sauyrgha bir salyp qoya berdi? Múnsha zorlyqty kim istep otyr? Osynyng bәrin kóre, bile túra - kimshil bolu kerek?
Ras, búqarashyl bolu kerek. Baydy maqtaugha bolmaydy. Ózim baydan jaqsylyq kórgem joq, baydy jaqtap jazgham joq. Biraq men tap aqyny bola alarmyn ba? Mening miymdaghy perne shúp-shúbar. Syrtqy әserden miymdaghy izder de bar. Ol izdermen jýrmesime mýmkin be? Ghabbas qalay jýrgizbeydi eken? Qúlaghymnan, kózimnen migha habar jetkizetin jýikelerimdi (nerv) kesip tastamaq pa eken? Álde, jýikemdi mýlde qúrtpaq pa eken? Kóldeneng adam jazushygha, aqyngha kóten zorlyq qylugha jaramaydy. Ózinshe oilatam deu qiyanat.
Ras, qazaq kedeyi tendikke jetti, jetildi. Jana túrmysqa ayaq basty. Biraq eki zorlyqtan әli aiyrylghan joq, juyqta aryla almaydy - biri: óz bayynan kóretin zorlyq, biri - jatynan kóretin zorlyq. Songhyny aitayyn desen, últshyl bolyp shyghasyn, nemese, bayshyl bolasyn. Bastapqygha qanaghat etuge bolmaydy. Qashannan qalyp qalghan nәrse, túrmys talqysymen bolmasa, búdan onay shygha qoymaydy. Shygha qoysa, әlgi alty kedey nege sandalyp qaldy? Qaghaz jýzi men ómir jýzin aiyru kerek. Ghabbas, Ábdirahmandar qaghaz jýzin alsa, men ómir jýzin alghym keldi. Mine, mening pikirim osy.
Men osy pikirimdi gazetke jazugha Smaghúldan rúqsat súrap, tolyq hat jazyp otyrmyn. Óris berer, bermesin bilmeymin. Ishimde qaynap jatqansha tym bolmasa, sendey joldasqa aghytayyn dep jazyp otyrmyn. Sen búghan óz pikirindi jaz. Teris, búrysyn kórset! Búl pikirimdi Ghabbasqa da ait. Jóni kelse, kerek jerin oqyp jiber.
Ordadan hat-habar almaymyn. Senimen jazysyp túrayyq. Sen ne oqyp jýrsin? Jaqsy kitap bolsa maghan jiber. Múhtardyng adresin bilsen, jazyp jiber. Balalar aman. Túrmys sәl, jalaqy - 72 som. Tezirek hat jazarsyn.
Qosh, sýidim. Jýsipbegin.
Adres: Orynbor, Sovet kóshesi, dom 51. Astynghy qatar. Maghan. Orynbor, 2 yanvari".
Hat - Túrsyn Júrtbaydyng «Úranym - Alash!..» atty zertteu kitabynyng 2-nshi tomynan alyndy
«Abai.kz»