QR   Bilim jәne ghylym ministri

B.Júmaghúlov myrzagha

 

Kóshirmesi:

QR Bas prokuroryna

Tәuelsiz aqparat qúraldaryna

QR azamaty

Quandyq Esenghazy Slәmghazyúly,

tarih ghylymdarynyn

doktory, professor.

Ministr myrza!

Býginde QR Preziydenti jýrgizip otyrghan saliqaly sayasatqa bóget jasap, memleketting qauipsizdigine qater tóndirip otyrghan, óz zalalyn  kýnnen - kýnge kýsheytip kele jatqan zaual «sybaylas jemqorlyqqa» qarsy túru әr azamattyng mindeti dep sanap, Tәuelsizdigimizding bolashaghyna ziyandy myna qylmys turaly habarlap otyrmyn. Taraz uniyversiytetining dekany Berdibaeva Sveta Qydyrbekqyzy qoghamgha ziyandy ghylymgha eshqanday janalyq әkelmegen  «ghylymy enbek, doktorlyq dissertasiya» jazyp, sybaylastyqpen ghylym doktory atanyp alty jyl boyy memleketting qarjysyn «doktorlyghy» ýshin әdiletsiz alyp keledi.

QR   Bilim jәne ghylym ministri

B.Júmaghúlov myrzagha

 

Kóshirmesi:

QR Bas prokuroryna

Tәuelsiz aqparat qúraldaryna

QR azamaty

Quandyq Esenghazy Slәmghazyúly,

tarih ghylymdarynyn

doktory, professor.

Ministr myrza!

Býginde QR Preziydenti jýrgizip otyrghan saliqaly sayasatqa bóget jasap, memleketting qauipsizdigine qater tóndirip otyrghan, óz zalalyn  kýnnen - kýnge kýsheytip kele jatqan zaual «sybaylas jemqorlyqqa» qarsy túru әr azamattyng mindeti dep sanap, Tәuelsizdigimizding bolashaghyna ziyandy myna qylmys turaly habarlap otyrmyn. Taraz uniyversiytetining dekany Berdibaeva Sveta Qydyrbekqyzy qoghamgha ziyandy ghylymgha eshqanday janalyq әkelmegen  «ghylymy enbek, doktorlyq dissertasiya» jazyp, sybaylastyqpen ghylym doktory atanyp alty jyl boyy memleketting qarjysyn «doktorlyghy» ýshin әdiletsiz alyp keledi.

Dissertasiya qorghaytyn adamdargha qoyylatyn Erejeni óreskel búzghany ýshin «doktordyng ghylymy enbegi»  saraptamadan ótkizilip ony qorghatqan kenes, ghylymy jetekshisi, ony bekitken Ministrlikting janyndaghy JAK-tyng basshysy jauap berui tiyis. Búl soraqy oqighany jasyryp aqtaugha tyrysushylyq ol sybaylastyqqa jol berip qoldaushylyq bolyp sanalady.

Dissertasiyanyng taqyryby: Adamnyng tvorchestvolyq is-әreketining etnopsihologiyalyq erekshelikteri (tvorchestvolyq sóz jarysy mysalynda)

19.00.01. jalpy psihologiya, jeke adam psihologiyasy, psihologiya tarihy, etnopsihologiya.

Psihologiya ghylymynyng doktory ghylymy dәrejesin alu ýshin dayyndalghan dissertasiyasy

Ghylymy kenesshi psihologiya-ghylymdarynyng doktory, professor S.M.Jaqypov

Almaty 2005 jyl.

Dissertasiya 350 betten túrady.

 

Dissertasiya jazu barysynda paydalanghan 254-әdebiyetting tek 12 -si  ghana qazaq tilinde, 24-i aghyshlyn tilinde.  Zertteu nysanasy retinde alynghan sóz jarysy, yaghny aitys turaly materialdar talapqa say zerttelmegen. Avtor birdi-ekili aqyndardyng aitysyn ghana paydalanyp «eptilik» jasap ghylymgha qiyanat jasaghandyghy anyqtalyp otyr. Keyingi kezendegi aityskerlerding aitys taqyryby, sóz saptau sheberlikteri qoghamnyn, uaqyt talabyna say ózgerisi eskerilip, ondaghy  psihologiyalyq erekshelikter onyng qazaq etnosyna, qoghamgha tiygizer paydasy mýlde qarastyrylmaghan.

Abay atyndaghy Qazaq pedagogikalyq institutynyn  fizika fakulitetining qazaq bólimin bitirgen Berdibaeva hanym aghylshynsha mýldem bilmeydi. Psihologiya mamandyghy boyynsha irgeli bilim almaghan ghylymnyng búl salasyna jolshybay «joldan» qosylghan «maman».

Dissertasiya janalyqtary 10 halyqaralyq, 9 respublikalyq, konferensiyalarda bayandaldy dep kórsetilgen.  13 ghylymy maqala retinde (Izdenis, QaÚU-habarshysy, Qaynar uniyversiytetining habarshysy)  jurnaldarynda jariyalanghanyn kórsetken. Jariyalaghan enbekter tiziminde avtoreferatta 31 maqala kórsetilse dissertasiyada ol 32 - ge kóbeygen.

Al shygharghan «ghylymi» enbekterining 7-ui ghana tikeley aitys mәselesine, onda da tikeley emes jalpy foliklor taqyrybyna arnalghan. Al negizgi qorghalugha shygharylghan taqyryp aitys turaly  materialdar óte az. Dissertant aitys materialdary negizinde jazyldy dep jalghandyqqa barghan. Paydalanghan әdebiyetter tiziminde aytys turaly 4-aq kitap berilgen.

Avtoreferatta kórsetilgen  31- enbektin  8-i basqa  2 avtormen birlesip jazylghan, ol  jurnaldyng bir ghana sanynda 2-3 maqala bolyp biraq basylghan. Búlay etu JAK erejesine qayshy. Dissertant kóbinese ózimen birlesip jazghan maqala soavtoryn atyn alyp tastap,  tek óz atynan kórsetumen әuestengen.

Avtoreferattyng 39-betinde  «Túlghanyng kreativtilik refleksiya mәseleleri» // QazÚU habarshysy. Psihologiya jәne sosiologiya seriyasy  -2004j. № 2 (13) 52-56 bb. Basylghan maqala tek óziniki retinde berilip Berdibaevanyng ghana familiyasy kórsetilgen. Soavtor S.M. Jaqypovtyng familiyasyn alyp tastaghan. Al jurnalda Jaqypovtyng aty-jóni berilgen. Búl ghalymgha abyroy әpermeytin úyat qylyqty dissertant  qalay týsindiredi?

QazÚU habarshysy. Psihologiya jәne sosiologiya seriyasy -2004j. № 2-ning 22-26 betterindegi «Jetkinshekterdi  etnomәdeny qúndylyqtardy qalyptastyru»-degen maqalanyng avtorlary ýsh adam Berdibaeva S., Elubaeva, Jaqypov S.M.  Al avtoreferatta taghy da S.M. Jaqypovtyng familiyasy sanaly týrde  atalmaghan. Sóitip jurnaldyng bir sanynda ýsh maqala berilgen, búl degeniniz JAK -tyng erejesindegi talapqa say emes, qayshy.

Avtoreferatta kórsetilgen «mingesip» jazylghan maqalalardy avtordyng tikeley óz enbegi deuge negiz joq. Ghylymy jetekshisi S.Jaqypovtyng orys tilinde jaryq kórgen maqalalaryn qazaqshagha audaryp  «jiyendik» jasalghandyghy bayqalady.

QazÚU habarshysy. Psihologiya jәne sosiologiya seriyasy -2003j. № 1-ning 23-29 betterinde «Psihologiyadaghy kәsiby ózindik sana men kәsiby refleksiya mәseleleri» degen maqala eki adam M.Bókenshina, S.Berdibaeva birigip jazghan. Al dissertant ózining avtoreferatynda  maqalany ózi jalghyz iyemdenip M.Bókenshinanyng familiyasyn mýlde kórsetpegen.

Qaynar uniyversiytetining habarshysy. 2004 №2 sanynda jariyalanghan maqalasy jurnaldyng 51-55 betterinde  basylghan bolsa, avtoreferatta ol maqala 52-56 better dep kórsetilgen. Ekinshi maqala  jurnalda 70-74  betterde basylsa,  avtoreferatta ol 71-75 betterde dep kórsetilgen.

QazÚU habarshysy. Psihologiya jәne sosiologiya seriyasy -2003j. № 2\11  sanynda Berdibaevanyng «Adamnyng etnomәdeny damu mәseleleri» atty maqalasy  23-28  betterde basylghan.  Al avtoreferatta 23-29 betterdi kórsetip  29 betti artyq qosyp jazyp ghylymy әdepsizdikke barghan.

Búl dissertasiyany qorghatqan ghylymy kenes «sybaylastyq әreketke» jol bergendigi dissertasiyanyng mәtininen kórinedi. Dissertasiyadaghy shet elder tilinde berilgen termin sózderdi qoldanu tәrtibi óreskel búzylghan.  Dissertasiya qay tilde jazylghany belgisiz, әri sauatsyz jazylghan.  Al erejede әrbir terminge qoldanghan song anyqtama beru talaby mýlde oryndalmaghan.  Sóitip mәtin adam týsinbeytin qoyyrtpaqqa ainalghan, búl degeniniz ghylymdy qorlau bolyp tabylady.

1.      Transaktilik

2.      kognitivti

3.      Mikroskopiyalyq bólshek

4.      Affektivti

5.      Suksessivti

6.      Interaksioizmde

7.      Invarianttyq

8.      Konstruktivti validtylyghy

9.      Proeksiyasy

10.  Motivasialyq indiviyd

11.   Ontogenezde

12.  Ekstraversiya introversiya

13.  Sensorlyq motorlyq

14.  Mnemikalyq

15.   Interiorizasiya

16.  Diyvergentti

17.  orelyativti psihffizologiya

18.  ontogenetikalyq

19.   Korrelyasiyalanbaydy

20.  Antropomorfizm

21.  Eshatologiyaly

22.  Neokantianstvalyq

23.  Affektivti intensiya

24.  Pategrefiyalyq

25.   dadaizmnin

26.   Fenomenologiya

27.  Assosiativti

28.  Libido

29.  Eros energiyasy

30.  Edip komplekstin

31.  evriologiya

32.  ekstaz

33.   praksiolgiya

34.   evristika

35.  filogenezge

36.  apperseptivti

37.  sinkretizmnen

38.   simulitandylyqpen baylanysy

39.  appersepiyanyng róli

40.  persepsiyanyng ereksheligi

41.  introversiyalanghan

42.  tvorchestvony konformdylyqqa (68)

43.   diyvergentti oilau

44.   sublimasiya kýii

45.  fasilitasiya

46.   krimanaldy aspektide

47.   diyvergentti

48.   intuitivtilikting bazasy

49.   diahronikalyq qúrylu

50.   interpretasiyalanatyny

51.   implisipti teoriyasyndaghy

52.   psihometrikalyq proseduramen

53.   metakognitivizmde refleksiya mәselesi

54.   empatiya

55.  relevantty-irrelevanttylyq

56.   iyversiya

57.   kognitivizmdegi introspeksiyagha

58.   diady

59.   eksteriorizasiya

60.   empirika

61.   dosegregasiyaly

62.   izomorfizm (110)

63.   әleumettik persepsiya

64.   kontinumynda

65.   animistik beyne

66.    ólender rakovinasy

67.   giypertrofiyasymen

68.   intoptar

69.   attiumdar

70.   sterotipterding adekvattylyghy

71.   rangileu

72.   attitudtar

73.   pafosqa

74.   sinteziya

75.   inverianttardy

76.   emosiyalardyng haosyndaghy intuitivti (140b)

77. spontandylyq  (140b) qazaqta osynday sóz bar ma?

78.  produktivti intuisiyany

79.   sózding interpretesiyalanuy

80.   relevantty

81.   argumentasiya tәsili

82.   golifonizmi

83.  patarsiys

84.  parodiyalaytyn

85.   dramatikalyq әndermen

86.   individting interiorizasiyasymen

87.   reproduktivti

88.    semantikasy barlyq kontekste

89.   relevantty

90.   inversiyany tughyzady.

91.    interiorizasiyalau prosesi

92.  paradoksterdi izdeu

93.   apatternderin

94.   antroposentirlik sipat

95.  «polilogtar»

96.  etnodifferensialdanghan

97.  mәnderdi operasiyalau

98.  smvoikalyq jospar

99.  etnokuliturologiya

100.          signifikativti jýie

Osynday shetelderding tilinde berilgen terminder Berdibaevasha «qazaqshalanyp» qazaq psihologiya ghylymyna qosylghan «qomaqty ghylymy janalyq»  bolypty. Múnday sózderden dissertasiyany oqu barysynda sýrinip-jyghylasyn. Biz tek onyn  bastapqy  tarauyndaghy kezdesken 100 sózin ghana dәlel  retinde keltirip otyrmyz. Al dissertasiyanyng ón boyyndaghysy 500 ge juyq.

Dissertasiyanyng 46-betinde berilgen 56 silteme-snoska J.Altay, A.Qasabek, Q. Múhametәlinin  «Filosofiya tarihy» atty «Jetijarghy» baspasynan 1999 jyly shyqqan kitabynan alyndy dep (56) silteme jasap enbekting alynghan betin kórsetpegen. Al ol kitapta 56 snoskamen kórsetilgen sitatalar ol kitapta bolmay shyqty. Dissertasiyanyng 46-bettinde «Mysaly ataqty qazaq aqyny, filosof Asan qayghynyng tvorchestvosy aghartushylyq sarynda boldy. Sonday-aq, mәselen, terme kýi, jyr ónerleri-halqymyzdyng oilau tәsilining ereksheligin kórsetetin fenomen (56) dep jazylghan». Osy sóilemderdi oqysanyz bir-birimen qabyspay aitylugha tiyis oilar jan-jaqqa shashyryp ketken.

Dissertasiyanyng 47-betindegi  57 snoska  paydalanghan әdebiyetter tizimindegi rettik sany-57-shi  Gh.Esimovtyng  «Anaharsiys»//QR ÚGhA habarlary, qoghamdyq ghylymdar seriyasy - 1993j. №3 sanynyng 30-31 betterine silteme jasalghan búl derek-faktyny Berdibaeva  «Filosofiya tarihy» atty oqulyqtyng avtorlary J.Altay, A.Qasabek, Q. Múhametәlinin  Almaty, «Jetijarghy» baspasynan 1999 jyly jaryq kórgen  oqulyghynyng 207-betinen kóshirip alghan.

Paydalanghan әdebiyetter tizimindegi 48 enbek «Istoriya kitayskoy filosofii» M., Progress.-1989 jyly shyqqan kitaptyng 422-beti  kórsetilgen  alayda dissertasiyanyn  39-40  betterindegi  tórt silteme berilgen oilar sitatalar, faktylar  atalghan kitaptyn  422-betinde de, jalpy ol kitapta mýldem bolmay shyqty.  Silteme jasalghan búl kitaptyng atauy tolyq jazylmaghan. Myna derekter  kórsetilmegen, «Obshaya redaksiya y posleslovie doktora filosofskih nauk M.L.Titarenko» S.552.

Dissertasiyanyng 309-betindegi paydalanghan әdebiyetter tizimindegi rettik sany 199-da kórsetilgen enbek Q.Jaryqbaevtyng «Etnopsihologiya-últtyq tәrbiyening ózegi» -Almaty, 2004. 215-bet. dep kórsetilgen. Alayda berilgen búl enbek basqasha atalady jәne baspadan shyqqan jyly 2005; yaghny Berdibaeva dissertasiyasyn jazyp bitirgen song basylyp shyqqan.  Onyng dúrys atauy bylay: Q.Jaryqbaev «Etnopsihologiya-últ tәrbiyesining ózegi»-Almaty «Bilim» 2005j-144bet. (ISBN 9965-09-292-37.  \ BBK 88.4.J 32) degen aqparat kózderi dәdel.   Búl kitap Berdibaeva kórsetkendey 215-betten túrmaydy  barlyq better sany-144bet. Al dissertant enbegining 134-135 betterinde  osy atalghan kitapqa silteme jasalghan. Alayda ol siltemeler kitaptyng kórsetken betterinde bolmay shyqty. Dissertant búl jerde ghylymy әdepsizdikke jol bergen.

Siltemeler tizimindegi 49 snoska  avtorlar J.Moldabekov, A Qasabektin.,  Shyghys filosofiyasy -Almaty: Qazaq uniyversiyteti. 2001 -306 bet.   atty kitabyna  berilgen. Al dissertasiyanyng 40-betinde  osy atalghan kitapqa silteme jasalghan (tizimdegi  49-silteme) Dissertasiyadaghy myna mәtin «Ejelgi Qytayda filosofiyalyq sananyng tvorchestvolyq aspektilerining damuynda jaghymdy, erekshe ról atqarghan animizm men antromorfizm qúbylysy boldy»... Ary qaray jalghasqan 6 jol atalghan avtorlardyng jogharydaghy kitabynda bolmay shyqty. Dissertasiyada silteme jasalghan betteri de kórsetilmegen. Múnday tәrtipsizdikke jol beru ghylymdaghy ortaq talapqa qayshy keletinin eskertemiz.

Dissertasiyanyng 61-betinde   (3 abzas) «Tvorchestvo psihologiyasynda psihologizmning kórnisteri ekpin jasady, ruh jayly ghalymdar psihologiyalyq dep jariyalady» - degen sóilemnen ne úghugha bolady. Múnday sóilemder ghylymy janalyq ashugha qanshalyqty qabileti dep oilaysyzdar. Ary qaray 63-bette, «Al endi aqyngha jaqyn keletin jazushylar tvorchestvony basqaday úghynady. Onyng sebebi mynada: jazushy tvorchestvanyng pәni-beyne ne mazmún (sujet)  tilimen sipattalady, shabyttanugha qaraghanda tehnikany talap etedi. Sonyng nәtiyjesinde prozaikting júmysynda mәndi oryndy týpki oidy taratu alady». Osy sóilemderden ghylymy janalyqtardyng nyshany biline me?  Aqyn da jazushy, jazushy kerisinshe aqyn boluy mýmkin ghoy, ony daralap bóluding sebebin dissertant taldap kórsete almaghan. Yaghny ózi ne jazyp otyrghanyn bilmeytin kýidi kórsetken.

Osy 63-betting 4 abzasynda «Poeziyada tvorchestvo prosesi oidy sózben baylanystyruda ótedi, nәtiyjesinde oilardy tehnikalyq sipattau qatyspaydy» deui.

64-bettin  6 abzasyndaghy «A.Puankarening tәjiriybelerin qazirgi tilmen sóiletsek, basqa úghymdardy paydalanamyz. Úzaq merzimdi es qúrylymdary ózara әreketti adamnyng «ortalyq prosessordan» bólek sana órisinde joghaltugha bolady».

65-bette, dissertant «Sonymen psihologiya tarihyndaghy tvorchestvo mәselesin teoriyalyq taldau negizinde jasaghan oilar tómendegidey» dep jazyp ózining zertteu nәtiyjesin emes ózge ghalymdardyng oilaryn tizip jazumen әuestengen. Mysaly, «Assosiativti psihologiya sana men psihikany úqsastyryp, assosiasiyalar zanyn negizdedi». Ekinshi mysal, «Geshtalitpsihologiya produktivti oilau nemese tvorchestvolyq oilau mehanizmderin jýieli zertteuding negizin qalady» dep ózge ghalymdardyng oilaryn taldausyz qaytalaumen shektelip otyrghan.

71-bettegi  «Individualdy kreativtilikti determinasiyalaytyn intellekttik emes túlghalyq sapalar turaly zertteldi» (L.Hadson)

74-bette 3 abzas: «Úzaq merzimdi baqylau tvorchestvolyq mәseleni sheshuge kómektesken kezdeysoqtyqqa әkep soqtyrady, tvorchestvolyq mәseleni kezdeysoq sheshuge iytermeleui mýmkin. Úzaq merzimdi shghyrlanu shabyttanudy tudyrady». Osy sóilemder tirkesterinen ne týsinuge bolady? Al ghylym doktory dәrejesin alugha úmtylghan ghalymnyng jazghany týsinikti qoghamgha paydasy bar janalyqa toly boluy mindet. Al Berdibaeva búl mindet biyigine shygha almaghan kerisinshe ghalym degen atqa sóz keltirip layyqsyz bilimsizdik tanytqan.

Dissertasiyanyng 76-shy betinde S.L. Rubinshteynning   1986 jyly  «Voprosy psihologiiy»  jurnalynyng №4 sanynyng 101-108 betterinde jariyalanghan «Prinsip tvorcheskoy samodeyatelinoy (k filosofskim osnovam sovremennoy pedagogiki) degen maqalasyna» 2-ret, 77-bette 1-ret silteme jasalghan jalpy 75-78 better tolyghymen osy Rubinshteynning jazghandaryn sóz etedi. Al paydalanghan әdebiyetter tizimindegi 11 snoskada kórsetilgen derekter jogharyda atalghan maqala mәtininde joq. Sóitip jasalghan silteme jalghan bolyp shyqty. Ol maqalada basqa mazmúndaghy mәseleler qarastyrylghan.

81-bette 2 abzas: «Psihogenetika neyrokiybernetika, psiholingvistika jәne basqa da ghylymdardyng qyzu ósui intellektining qúrylymy, determinasiyasy, is-әreket mehanizmderi jayly jana súraqtardy tughyza beredi» degen sóilemnen ghylymy týsinik alu mýmkin be? Búl jerde «qyzu ósui» degen sóz orynsyz әri sauatsyz qoldanylghan.

88-bette, 6 abzas: «Oylau psihologiyasy paradigmasynan alynyp, konstruktivti emes, frontaldy sipatqa ie bolghany kenes psihologiyasyndaghy zertteulerge әser etti» (122, 123, 124 siltemeler berilgen) Qoldanylghan sózder ne oryssha, ne qazaqsha emes, biraq olargha qazaqsha jalghaular qosyp ózinshe qazaqshalaghan bolypty. Múnday qoyyrtpaqtan ghylymy janalyq jasalyna ma eken?

100-betke deyin dissertasiyada taqyryptyng negizgi mәselesi bolyp sanalatyn aitys jóninde eshtene aitylmayy.

100-bettin  7 azasyndaghy, «Psihologiyalyq qúbylystardy, dialogty interprteasiyalau ýshin úghynylghan jәne úghynylmaghan belsendilikterdi, barlyq psihikalyq oblystardy mәndi qarastyru kerek». Búl sóilem de eshqanday ghylymy janalyq jasap túrghan joq. Orys tilinen shala týsiniksiz audarylyp ózining bilim dengeyi -shamasy jetkenshe ghana jazghan.

101-bette 2 abzasta «Halyq tvorchestvosyndaghy halyq poeziyasynyng sózin dialog dep alugha bolady»

101-bettegi 5 abzastaghy «Halyq tvorchestvosyn onyng ishinde aqyndyq poetikalyq tvorchestvosynyng psihologiyasyn dialogty paradigmada zertteu súraqtary osynday prinsipterdi basshylyqqa alady».

.... «Lirikalyq ólender-ishki dialogqa qúrylyp, aqyn ózgeshe óreli óz tyndaushysyn izdep sharq úrghannan tuyndaytyn qúbylys. Naghyz psihologiyalyq lirika aqynnyng ómirden kórgen-týigenderinen tughan tereng psihologiyalyq tolghanystary  men terbenisteri»

Dissertasiyanyng 102-betinde mynaday qorytyndy jasalghan:

Ishki dialogty birlesken dialogty tanymdyq is-әreketti (S.M.Jaqypov) taratu barysynda aqyn sanasy men oghan basqanyng mәndi sanasy (syrtqy) arasyndaghy ózara әreket pen aqynnyng ózindik sanasynyng dialogty qúrylymdarynyng damuymen sharttanatyn retteushi kýrdeli jýie dep qarastyrugha bolady.

104-bet. 3 abzas: «Tvorchestvolyq mindetterdi sәtti sheshude zattyq-operasiyalyq jospardy janamalap týsindiretin refleksivti jospardyng róli óte zor».

106-bettegi  3.1 paragraftyng atauy qate qúrylghan. «Tvorchestvonyng damuyna etnomәdeny dәstýrler men qúndylyqtardyng әserin zertteu» endi osy sóilemnen ne úghugha bolady. Qanday mәseleni zertteytindigi anyqtalmaghan.

- «jana kezendegi etnostyq paradoks, 1960-1970 jyldada halyqtar ózderining túrmystyq mәdeniyet ereksheligin, etnostyq iydentifikasiyasyn saqtaugha úmtyldy».

107-bettegi 3 abzasta: «IYdentifikasiya presese dep dinamikalyq aspektide qarastyryldy, al sәikestik sol prosesster seriyasynyng nәtiyjesi delindi, biraqta ol iydentifikasiyanyng qarapayym qosyndylary emes, kerisinshe «eski jәne jana iydentifikasiyalyq fragmentterdin» jana kombinasiyalary» (143).

107- bette «Etnoqúrushy faktorlardyng birtindep kýrdeli ótip jatqan transformasiyasyna qaramastan, dәstýrli mәdeniyet últtyq salt dәstýrlerde meyramdarda jýzege asyp saqtalyp keledi» etnoqúrushy sózi dúrys jazylmaghan. Etno emes etnos.

141-bettegi  3 abzas: «Barlyq tvorchestvo týpki niyet pen oryndau әserlenu men aitu, rasionaldy men intuitivlikting bir-birine úlasuyn beredi. Improvizasiya sәti-osy prosesting damuyndaghy birtindeuding ýzilisi, sekirisi», - dep aitqan Stanislavkiydi pikirin iyemdenuge talpynghan, onyng ózin dúrys audarmay negizgi oidy shashyratyp jibergen.

142-bettegi 3 abzastaghy sóilemnen ne úghugha bolady. «Intellektini produktivti intuisiya retinde týsinu,  osyghan deyin oilaudyng operasiyalyq jaghy bolghan intellekt, endi produktiyvti intuisiyada ornyqtylyq sipatty alady. Sondyqtanda aitysker aqynnyng (júmbaq aitys) boljamdary (intellektisi) «ónin ózgertip intuisiya oblysyna ótedi...» Osy ma ghylymgha qosylghan janalyq.

147-bettegi 4 abzasta: «Týsinu-insayt әuelden-aq ózining tuyndauynda eski shemalardy saqtaushy retinde, ótken tәjiriybege sýienuge negizdelgen jana situasiyany tanugha qarsy qoyyldy». Sóilem qate qúrylghan beriluge tisti oy oqushylardyng qabyldaularyna qiyndyq tughyzyp otyr búl jerde.

148-betegi  3 abzasta «Pasiyentting mәseleleri men basynan ótkenderi arqyly týsinudi taldau olargha kognitivti jәne sezimdik qúrylulargha sәikes keletin tvorchestvolyq tútastay týsinu jasalady. Múnday týsinu psihoanalitikting jana interpretasiyagha integraldy ózindik tanymgha әkeldi». Avtor osy sóilemdermen ne janalyq ashpaq boldy eken.

152-bettegi 1 abzasta «Týsinudi zertteuding etnopsihologiyalyq aspektisin A.M. Kim jasady. Abaydyng psihologiyalyq  iydeyalaryn taldaghan ol (Kiym)  «Ushinskiy men Abaydyng oiynsha adam qalay oilaghanyna qaray emes,  qayta ózin qalay sezinedi soghan qaray ol adam retinde ózin sezedi. Qazirgi jana tilmen aitsaq týsinu ýshin sózdik oilau manyzdy emes qayta qúndylyqty-maghynalyq pozisiyasy manyzdyraq bolyp tabylady» - deydi . (22) Al osy oigha pikirge silteme jasaghan avtor Kimdiki emes ekenin oqyp túryp adasqan. Al Kim bylay jazady: «Kak ukazyvaet T.T.Tajibaev, Abay chital Sokrata, Aristotelya, Spensera, Millya, Ushinskogo y polnostu razdelyal sensualizm poslednego...» Sonda búl tújyrym eshqanday Kimdiki emes ony ózi jogharyda moyyndap jazghan. Solay bola túra Berdibaeva hanym nege Tajibaevting enbegin basqa avtor -Kimge telip basqanyng oiyn pikirin ózi iyemdengisi kelgen.

153-bettegi 1 abzasta: «Dialog-etnos ókilining óz mәdeniyetin tvorchestvosyn, dәstýrin úghynu prosesi.» Búl qalay sonda eger dialogqa  týsken adamdar basqa últ ókilderi bolsa búl pikir qayda qalady.

154-bettegi  2 abzas: «Etnostyq sana sezimder individualidy qasiyetterding әrtýrli dengeydegi iyerarhiyalyq baylanysyn determinasiyalaydy jәne integrasiyalanghan individualdylyqtyn damuynyng jýieli úiymdastyrushysy funksiyalary oryndaydy, әri retteydi.» osy qoyyrtpaq sóilem de ghylymy janalyq bolyp sanala ma?

162-bettegi  7 abzasta: «Transaksiya bireuge kommunikasiyanyn qanday-da» bir týrin (qarym-qatynasta) úsynghanda ol adam sizge de kommunikasiya úsynady, jauap beredi. Kommunikasiyanyng bastaluy-stimul, al jauap-reaksiya bolyp sanalady. Sondyqtanda transaksiyany, transaksiyaly stimul qosu transaksiyaly reaksiya dep ataugha bolady»

169-betting 9 abzasyndaghy «...Múnda  «Menin» tórt kýiden astamy әreket etedi sebebi jasyryn transaksiya býrkeledi. Mysal: student sabaqtan әdeylep múghalimdi ashulandyru ýshin keshikse, biz jasyryn transakiyany kóremiz.  Taqyrypqa qanday qatysy bar.

2 suretten kórip otyrghanymyzday paralleli transaksiyalardy yaghny konfliktsiz qarym-qatynas jasaushy túlghalardyng pozisiyalaryn anyqtaugha bolady. Al 2 surette dep otyrghany kelesi 170 bettegi  tútas bir bet jypyrlaghan әripterden qúralghan  shemalar. Búl jerde eshqanday suret joq, avtor shemalardy suret dep shatasqan. Ol «2 suretten kórip otyrghanymyz deui» dúrys emes «suret» qay bette ornalasqany kórsetilmegen. Ary qaray 3, 4 «suretterge» silteme  de jasalmaghan, adasyp qalghan kereksiz shemalar «suretter».

Dissertasiya mәtini 300 betten túrady, al paydalanghan әdebiyetter sany - 255. Onyn  tizimdegi - 222-si dissertasiyanyng   166-shi betine deyin berilgen de, qalghan mәtinning 134 betinde snoska joqtyng qasy. Sonda qalay  búl paraqtardy jazuda ghylymy enbekter qoldanylmaghan ba? Sonday da bolady eken-au.

Dissertasiyanyng 176-shy betinen 177-shi betine deyin S.M. Jaqypovtan kóshirgen. Osy   2-bette ghylymy jetekshisi S.Jaqypovtyng familiyasy 8 ret atalyp jazylghan. Snoska joq. Jay familiyasy kórsetilgen. JAK tyng erejesinde joq qoldanystar.

«boljal oilau» degen qazaq tilinde mýlde joq sózderdi  qoldanu ghylym doktoryna mýlde jaraspaydy.

Dissertasiyadaghy búdan da soraqy kemshilikter әdeyi kórsetilmedi. Eger JAK pen avtor kórsetilgen qatelikterdi moyyndamaghan jaghdayda qosymsha berilip, iske qosylady.

 

02. mart 2011 jyl

E.Quandyq