Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)
IV
«Sauannan shyqqan jylqy joqshysy» bolghandyghym ýshin qúmnan iz quyp kele jatqan beynemen eki jerde eki malshy qosyna qonyp Qaramay túsynan ótip edim. Ýshinshi kýni Jәiir kýngeyin bókterley tarttym. Odan qúldap jap-jazyq bauyrmen qyzyl túzgha túra bettese su tabylmaytyny belgili bolatyn. Tau adyryna kirmey qazaqtardyng da, qonalqylyq malshy qosynyng da tabyluy qiyn edi. Bauyrdaghy jylqy ýiirleri men týie kelelerin sholyp qaytyp bara jatqan jalghyz atty aldymnan taugha qray kóldenendep óte berip túra qaldy da, qayta búrylyp kelip sәlem berdi. Týs auyp, kýn enkeygen shaq. Amandasa túryp jónimdi súrady. Eluler shamasyndaghy qyzyl qonyr, semizshe adam. Qashqyn qylpymdy sezdirmey, joq izdep jýrgenimdi aityp edim. Taqauyrlap múqiyattay súrady. Sovet shekarasyna qaray tura bettep bara jatqan jolaushyny tergeu nysayy bayqaldy. Daghdyly jauabymdy tolyqtap, anyqtay sóilep berdim de, joghalghan jylqylarymnyng týsi-týgin aighyrdan bastap aityp ózinen jauap alugha kiristim:
- Izi osylay kelip joghaldy, kórdiniz be?
- Onday bógde jylqy kórmedik!
- Myna jylqylargha siz qaraysyz ba?
- Bizdiki de bar, basqa әtiretterdiki de bar.
- Átiret bastyghynyzdyng túraghy qayda?
- Átirette búiymtayynyz bolsa súray beriniz, men!
- Isiminiz kim bolady?
- Uәliybek.
IV
«Sauannan shyqqan jylqy joqshysy» bolghandyghym ýshin qúmnan iz quyp kele jatqan beynemen eki jerde eki malshy qosyna qonyp Qaramay túsynan ótip edim. Ýshinshi kýni Jәiir kýngeyin bókterley tarttym. Odan qúldap jap-jazyq bauyrmen qyzyl túzgha túra bettese su tabylmaytyny belgili bolatyn. Tau adyryna kirmey qazaqtardyng da, qonalqylyq malshy qosynyng da tabyluy qiyn edi. Bauyrdaghy jylqy ýiirleri men týie kelelerin sholyp qaytyp bara jatqan jalghyz atty aldymnan taugha qray kóldenendep óte berip túra qaldy da, qayta búrylyp kelip sәlem berdi. Týs auyp, kýn enkeygen shaq. Amandasa túryp jónimdi súrady. Eluler shamasyndaghy qyzyl qonyr, semizshe adam. Qashqyn qylpymdy sezdirmey, joq izdep jýrgenimdi aityp edim. Taqauyrlap múqiyattay súrady. Sovet shekarasyna qaray tura bettep bara jatqan jolaushyny tergeu nysayy bayqaldy. Daghdyly jauabymdy tolyqtap, anyqtay sóilep berdim de, joghalghan jylqylarymnyng týsi-týgin aighyrdan bastap aityp ózinen jauap alugha kiristim:
- Izi osylay kelip joghaldy, kórdiniz be?
- Onday bógde jylqy kórmedik!
- Myna jylqylargha siz qaraysyz ba?
- Bizdiki de bar, basqa әtiretterdiki de bar.
- Átiret bastyghynyzdyng túraghy qayda?
- Átirette búiymtayynyz bolsa súray beriniz, men!
- Isiminiz kim bolady?
- Uәliybek.
- Ábbәle, Uәliybek joldas, siz arqyly búl mannan súrastyratyn isimning de bir sypyrasy anyqtalsa kerek. Qane auyynyzgha bastanyz!
Óktem talapkerge basqa jauap qayyrmay, bastay jóneldi.
- Óz atynyz kim? - dep súrady birazdan son.
- Óz atym Qauken. Ákem aty Qalijan. Sýiegim uaq, janys. Ákem Sauangha erte baryp singen eken. Qazir ózim audandyq ýkimet malyndamyn, - dep shúbyrtyp jiberdim de, aldymen búl tústan Úty beketining qansha jerde ekendigin súradym. Ile-shala Búghyty men Sarjaq qystaqtaryndaghy mektep múghalimderining attaryn súrastyrdym. Búl tergeushime sóitip qayta súrau qoyghyzbay, ózin etekbasty jauapqa malshyndyra berdim. Múghalimderining attaryna ne dauym baryn súray qalsa, osy rayongha múghalim bolghan bólem baryn estip edim dey salmaymyn ba. Átiret bastyghy onday súrau da qoya almady. Ózi bayandaghan múghalimderding ishinen maghan eng tolyq tanystary Úty men Sarjaqtan tabylghandyghyn «jauapkerim» sezbey de qaldy.
Uәliybek bir tóbening jartasty-yqtasyndy qoynauynda jartylay-jartylay qazylyp qalanghan alasa tas ýilerge kýn kókjiyekke enkeygende әkelip týsirdi. Bólek-bólek mal qora, toshalalarymen nedәuir ýili auyl bolyp kórinip edi. Ýsh qana týtindi auyl eken. Ortadaghy, tereze әinegi ýlkenirek ýige kirgizip, tórge taza syrmaq saldyryp, otyrghyzyp, әieline shay jasatty. Sóilese otyryp, alghash kezdeskendegi kýdigin ýirenise kele aitty ózi:
- Sizding jýrisiniz alghashynda sódegeyleu kórindi maghan. IYә, joghynyzdy mal aralap izdeu emes, iyә, qystaulyq aralap súrastyru emes...
- IYe, joghalghan jylqymnyng izi sonday sódegey, suyt aidalyp bara jatqanday. Ishinde emshek taghaly eki at bar edi. Anda-sanda sol eki attyng izi kózime ottay basyldy da otyrdy. Qyzyltúzgha týsirip әketti me eken deymin.
- Sol túspen shekaragha qashatyndar bar. Jaqynda sonday sódegey jýristen eki qashqyn ústaldy. Útydaghy әskerlerden sol jaqtaghy shetkeri tóbelerge, Úlanbúlaqqa qarauyl qoyylatyn bolypty. Jazyq, enis daladan olar kýndik jerdegini kóredi. Al, osy jaqpen el aralap tau asyp ótetinder iz-týzsiz ketip jatyr. Qazir múnday qazaq balasynyng ondaymen shataghy joq.
- Mening jylqy izdeuge alghan dokumentim tolyq. Ondaydan qaupim joq! - dey sala dәpterimning arasynan jolqaghazymdy alyp, aldyna tastay salyp edim, әtiret bastyghy qarqyldap kýldi.
- Meni astyrtyn tekserip otyr ma dep qaldynyz-au deymin. Alla biledi, onday mindetim joq! - dep qaghazymdy býktep, ózime qaytaryp bere saldy. - Teginde, bir jerde Uәliybek deytin dýijang jolqaghazymdy tekserdi degendey kýlkige qaldyra kórmeniz! «Mәdeniyet tónkerisi» deytin topalang osy Toly audanynda asa qatty jýrdi. Kóp azamattaryn belsendiler sýirep úryp óltirdi. Asa qaranghy el ekenbiz. Al, qazir shýkirshilik, kózderi ashylyp, payda men ziyandy oilay alatyndar kóbeydi. Bireuding ókene belsendilik istegenin estise syqaqtap jer týbine jetedi.
- Bolmystyng ózi ýiretip jatyr, bizding audandaghy әperbaqandar da juasyp qaldy! - dey saldym men. - Jolqaghazymdy, shekara týbindegi audan bolghan son, qyraghylyqtarynyzdyng meseldesin qaytarmayyn dep kórsetkenim ghoy.
«Qyraghylyqtarynyzdyng meseldemesin» degenime ýy iyesi men әieli qatty kýldi. Múnyng da ótkir mysqyl ekendigin biletin, qaljyng ónerin iygergen, súnghyla júbaylar kórinedi. Aldymyzgha et kelisimen bir kókmoyyn bótelke de shyqty. Araq ishe otyryp, júrt auqymyn ishkeriley, úzaq әngimelestik. Búl audandaghy halyqtyng da terrorlyqtyng dәmin tatu arqyly jónge kelip, aqyl tauyp qalghanyn, el aralap óte beruge bolatyndyghyn bilip quandym.
Sonda da búl taudan alghash kezdesken әtiret bastyghyn «qashqyn emes, joqshy» ekendigime myqtap sendirip qongdyng ziyansyzdyghyn eskerdim. Átiret bastyghy ekenin aitqanynda ózine jaylap sóilesetin isim baryn da bildirgenmin ghoy.
- Jә, joldas Uәliybek, búl mandaghy alysqa jortuyl jasap túratyn mal úrylaryn, kóz-qúlaqty sizding biluiniz kerek. Joghalghan jylqym sondaylardan tabylsa, sýiinshisine jaqsy bir at mingizemin!...
- Jo-jo-joq, Qauken joldas, bilsem ghoy sýiinshisiz-aq, qay jaqtan izdeu kerektigin aityp berer edim ghoy. Mal izdeuding azabyn basymnan men de kóp keshirgenmin. Búl manda qazir alystan alatyn qyran úry barynan habarym joq. Al, týn ishinde jayau qaptap kelip tonaytyn, et pen astyq búlaushy qapteserler әr jerden shyghyp túr. Olar, ishkeriden Shynjandy gýldendiremiz dep úrandap kelip, osy taudan dәrishóp izdeu syltauymen timiskilep jýretin jana qonaqtarymyzdan shyghyp jatqanyn estiymiz. Asa qorqynyshty, pyshaqty, shoqparly tonaushylar kórinedi. Sondyqtan biz de shopan tayaghyn emes, soyyldy kóbeytip jatyrmyz! Úiyqtar aldynda osy taqyrypta kóbirek әngimelesip edik. Qatty úiyqtap ketippin. Ýidegi sasqalaq dabyrdan oyandym. Auyldy qaraqshy qorshap alghandyghyn Uәliybek aitty.
- Jatardaghy әngimeden qorqynyshty týs kórgennen sausyz ba?
- Jo-jo-joq, kýzetshimizdi baylap tastapty. Attandap jatyr. Qaraqshylar shaqyldatyp attardyng kisenderin de shaghyp jatqan siyaqty. Qaranyzshy terezeden, basynyzdy saqtay qaranyz!
Ýy iyesi bir kózin alyp tastaghan terezeden syghalap qarasam, ynghay qara kiyimdiler qorshap, esik-terezelerding aldyna túryp alypty. Ýsh ýy de úlar shu. Balalary jylap, әielderi bajyldap jatqany estildi. Kýzetshining auzy tyghyndalyp tanylghan siyaqty. Aulaghyraq bir jerden dauysy әreng estiledi. Typyr etip syrtqa shyqqan eshkim kórinbeydi. Men anyqtap qaraghym kelip, terezening ashyq kózine jýzimdi súgha bergenimde, shaq ete týsti temir shoqpar. Tereze jaqtauyna tiygeninde jalt berip shegindim de, apyl-qúpyl kiyinip, altyatarymdy jeng ishine ala úmtyldym esikke.
- Shyqpanyz, shyqpanyz, óltirip ketuden tayynbaydy búlar! - dep Uәliybek aldyma túra qaldy.
- Soyylynyz ýide me, әkel! Esikti men ashayyn, úmtylghanyn ayamay soghynyz! Qoryqpa, qoryqpa!
Auyz ýiding esigi syrtynan baylanghan eken. Júlyp aldym esikti. Ekeui qatar jetip kelgende bireuin Uәliybek úzyn soyylymen kókirekten týiip qalyp, shalqasynan týsirdi. Bosaghagha túra qalghan men, bireuining aldymen kirgen temir shoqparyn júlyp aldym. Kiymelep qaptap kep berdi esikke. Sermey berdi pyshaq pen shoqparlaryn. Maqsattary bizdi syrtqa shygharmay qorqytyp tastau siyaqty. Altyatardy bastarynan asyra eki ret atyp qaldym da, hanzu tilinde «kóter qoldaryndy!» dep aqyrdym. Qaraqshylar birin-biri qagha-sogha zytty. Kórshi ýiler shu kóterdi myltyq dauysynan. «Qyrdy! Qyrdy!» desedi. Qaraqshylar atty dep bilgen eken.
Jau tym-tyraqay qashty. Sondarynan qua shyghyp aiqayladym auylgha:
- Shyghyndar, jau qashty, quyp soghyndar! - degenimde, aldymen eki-ýsh soyyldy shyqty. Baqan, oqtau, kóseu ústap әielder de, eresek balalar da shyqty.
- Kisen kilti mine, mening atymdy tez alyp shyq!... Qashyp qútyla almaysyndar, toqtandar! -dep hanzusha baryldap-baryldap jiberip, auyl adamdaryna qazaqsha aiqayladym. - Tez habarlandar jaqyn auyldargha. Endi qoryqpanyzdar!...
Eki eresek bala men qoyshy dereu habarlaugha jýgiristi. Qaraqasqagha jaydaq mine salyp qúiyndatyp, qashqan bir toptyng aldyna óttim. Bir oq shygharghanymda aldynghylary kidire qalyp, búryla qashty. Oray shapqylap jetip, tóbelerine tayaulata atyp toqtattym. Auyldyng jaydaq at mingen ekeui arttaghylaryn týre soqqylap, qiratyp keledi eken. Biri Uәliybekting ózi. Soyyldan jyghylmaghandaryn lezde iyirip ýlgerdik. Auyldan jayau qughan baqandy, kóseuliler de jetip edi. Tonaushylardy tús-túsynan soqqylap, shulatushylardyng ózderin baqyrtty olar. Jana ghana ýi-ýide shulaghan kishkene balalarsha týgel shyrqyratqanda ghana toqtau aittyq.
- Qaysysynda qúral qalsa, ayausyz jazalaymyz! -dep aqyrdym qolgha týskenderge. Átiret bastyghy bir-birden shygharyp, qúraldaryn tastatty. Qayta tintti de, soyyldan jyghylghandaryn ózderine kótertip, auylgha aidady. Auylgha jetkizip, atqoragha sanap qamadyq. Qatty mertigip, soyylgha jyghylghandarymen on tórti qolgha týsipti. Basqa auyldan shyqqan azamattar ekeuin tauyp aidap әkeldi. Ústalghan qaraqshy sóitip jalpy on alty bolyp mataldy.
Auylgha jau alghash kirgeninde baylanyp, bir shúnqyrgha aparyp tastalghan kýzetshining bir qoly synypty. Basqa qatty jaralanghan auyl adamy joq kórinedi. Ýsh ýiding ýsh toshalasyndaghy et pen astyq, tipti, mal jemindik kýnjara, kebekteri de týp-týgel dalagha shygharylyp, eki ógizge tórt qap astyq tendelip te ýlgergen eken. Auyldyng qoradaghy eki aty men mening atymnyng kiseni shaghylmay bógepti.
Uәliybekti onasha shygharyp alyp, tútqyndardy qalay tergep, qalay basqaratyndyghyn súrap edim. Átiret bastyghy aldymen alghys jaudyrdy maghan:
- Oipyray, býgin siz bolmasanyz, bizding myna ýsh ýy qúridy eken! Bala-shaghamyzdyng aq tileuine kezigipsiz! Endigi qalghan isimizdi, el adamdaryn, kommuna kadrlaryn jiyp alyp, ózimiz sheshemiz. Osy jenis arqyly múnday qaraqshylardy búl mannan myqtap shekteytin boldyq. Sizge bala-shagha, el-júrtymyzdyng atynan kóp-kóp rahmet! Múndaghy úzaqsonar tergeuge sizdi qosaqtap uaqytynyzdy almayyq. Óz isinizge jónele beriniz. Áyteuir eshqaysysyna oq tiygizbey qolgha týsirip berdiniz ghoy. Sizdi daugha baylanystyrmaymyz.
- Myna tútqyndar myltyq jóninen sóz shygharsa ne aitasyzdar?
- Is jónimen el aralap jýrip-túratyn әskery adamdar da, jasyryn zang kadrlary da búl jaqta az emes. Olar bizge óz jónderin aitqan emes. «Bizdi qamaudan qútqaryp, qaraqshylardy ústastqan song óz jónimen ketti» dey salamyz. «Óz júmysym tez bite qalsa, Útygha men de baryp qalarmyn dep ketken bolatyn» deymiz, solay emes pe?
- Dәl solay! - dep búl dala sayasatshysyna razylyqpen kýldim. Mening ne izdep jýrgen «joqshy» ekendigimdi ishi biletin tәrizdi. Jymiyp qana qoyyp, ýiine bastady. Tang jana biline bastaghan shaq edi. Kórshi auyldardan kelgender estisin degendey, jorta súrady sonson.
- Siz, múnshalyq asyqpasanyz da bolar edi ghoy, myna isting sonyn kóre ketuinizge bolmay ma?
- Búl isteriniz, bitken is qoy, úrylarynyz qolgha týsti. Al, mening óz úrymnyng izi óshpey túrghanynda quyp kóreyin, qaytar jolymda sogha ketermin!
Ýy iyesi әieline týnnen qalghan etti jylytqylap jiberip, sorpasymen aldyma qoydy da, bir jigitti dauystap shaqyrdy:
- Myna kisi bolmasa, mal jemi týgil bala-shaghamyzdyng jeminen de aiyrylyp, qyzyl qangha boyalyp qalatyn edik. Atyn erttep, móshegine molyraq arpa salyp ber! - dep búiyrdy da әieline qorjynymdy aldyryp, azyq salghyzdy.
- Jolynyz bolsyn, qútqarushy qonaq boldynyz! -dep qaldy әieli.
- Mal izdeseniz de, neghúrlym ishkeriley izdeniz! Ekeumizding әngimemiz osynda qalar! - dep kýbirlep qoshtasty Uәliybek. Átiret mýshelerining kózinshe әdeyi joldy kórsetpey attandyra saldy. Tútqyndar ynyrsyp jatqan atqoranyng syrtymen ótip, keshegi kelgen jolyma týse jóneldim de beleng asyp alyp, iz týspeytin tastaqpen Sarjaq jaqqa qiyrlay jorttym.
Sarjaq - Jәiirding kýngey jonyndaghy bir biyik adyr jotanyng batys jaq bauyryndaghy shaghyn ghana qystaq edi. Búryn Dórbiljin audandyq oqu-aghartu bóliminde túrghan kezimde mektebin eki ret teksere kelip kórgenmin. Manayyn qystap, jaylaytyn auyl kóp bolghandyqtan oqushylary da nedәuir bolatyn. Al, odan búryn Ýrimjide oqyp jýrgen shaghymda Shihu men Ýrimjige jýretin arba jolynyng jaghasyndaghy qonalqylyq bir beketimiz edi. Qazir ol jol óshkindep qalypty. Keyinirek jasalghan tas joldan alys qalyp, mendey izdep baratyn sayaq jolaushy bolmasa syrttyng kóp qatynasy joq, onasha qystaqqa ainalghanyn da biletinmin.
Múndaghy men izdep kelgen múghalim, búrynghy «Dórbiljin audandyq qazaq erler mektebinin» ortalau synyptarynda birge oqyghan sabaqtasym edi. Menimen birge altynshy klass bitirgen song oqymay, osy jayyrdaghy zәngi tuysynyng kómegimen óz auylyna múghalim bolyp alghan. Men 1949-50 jyldary inspektorlyq qyzmetpen kelgenimde osy mektepte múghalim edi. Áli de osynda eken. Súr jýzi apiyn, iyә, nasha jengen adamday ónezdengen qatparly, semizshe, siyrek buryl saqaldy shal bolypty. Asa momyn sabaqtas ol kelgenimde qonaqasy ýshin jap-jas әielin soyyp bere jazdap qarsy alyp edi. Onysy qazir otauly nemereli laqsa kempir eken. Tanysa sala ekeui eki jaghymnan bas salyp jylasyp kóristi. Áyteuir mening kelgenimdi osy ekeuinnen basqa eshkim bilmesin dep ile-shala tapsyryp ýlgerdim. Aqyldasyp jiberip, Orqashardaghy naghashylary etip ala qoydy.
Alystan әreng kelgen «naghashyny» kýtip alu ýshin ýlken úlynyng Úty magaziynine týndelete ketkenin bilmey qalyppyn. Keshegi jýristen naraulap kelgen atymnyng jayyna qarap, sәske kóterile jýruge dayyndalghanymda, ýy iyeleri «bazargha ketken úldyn» qaytyp keluine birer saghat qana qalghanyn aityp, zorlap toqtatyp edi. Sol bazarshy týs aughanda da kelmey tostyryp, sol kýngi jýrisimnen ýmit ýzdirdi.
Kýn batqan shaqta aty da, ózi de alqyna jetkeninen shoshyp qaldyq.
- Oipyr-au, myna «naghashyn» jýruge asyghyp, keshke deyin tynysh tappady. Nege keshikting osynsha? -dep әkesi sonynan ere kirdi. Oghan jauap bere qoyarlyq bazarshynyng da degbiri joq siyaqty:
- Naghashy, aldynghy kýni sonau bókterdegi Uәliybekting auylyna qonghan siz be ediniz? - dep jigit asygha kirip menen súrady.
- IYe, men!... Sarjaq túsynan adasyp ótip ketippin.
- Bәse, bәse, mening býgin Úty bazaryna barghanym jaqsy bolypty! Ángimeni jol jónekey aitarmyn. Toqtaubay kishi jiyeninizding ýii Búghytynyng osy túsynda. Jaqyn. Qoryqty, panaly jerde. Dereu sonda jetip alalyq. Sizdi endigi beygham kýter ornymyz sol jer ghana bolyp qaldy!
«Tyshqaqtyng qúiryghy ózine ayan», taghy ne aitar eken degendey jigitke ýnsiz qarap qalyp edim, әkesine súrau qoydy:
- Áke, naghashymnyng kelgenin osy auylda neshe adam kórip edi?
- Múnda keshe kesh bata keldi ghoy, - dep jaltaqtady әkesi. - Osy ýiden basqa eshkim kórmegen siyaqty edi ghoy. Bireu kórip, aityp baryp pa?
- Joq, meni osy qystaqtyng ózinen osy ýiden basqa eshkim kórgen joq! - dep ózim tolyqtadym onyng jauabyn. - Myna adyrdyng teriskey túmsyghynan beri óte bergenimde qystaq tolyq kóringen son, «Baqtybay múghalimning ýii qay tústa» dep bir qoyshydan ghana súrap alghanmyn.
- Ol ózi jarymesteu jigit, endigi úmytyp ta qalghan shyghar. Al, әke, qaraqasqa atty býgin kýndiz kórgen bireu bar ma?
- Sugharugha aparghanymda anyqtap qaraghan eshkimdi kórmedim. Onan song qoradan shygharylghan joq!
- Jaqsy bolypty! Naghashymnyng qasynda ózing bolarsyn, ekeuiniz tez dayyndal! Men bylay shygha ahualdy sizderge aityp berip, osynda bolamyn da tanerteng Útygha qayta baryp, tyng tyndaymyn!...
Omyryq kempir óz qolymen bir-eki kýn kýte almaghanyna qynjyla-qynjyla attandyrdy meni. Balasynyng Útydan әkelgen araghy men tәttisin әkesi bókterdi de, soltýstikke júqa qarly qyratpen tótelep, bastay jóneldi. Ymyrt týsken shaq, kórshi-qolannan qarap túrghan eshkim bolmaghan song bazarshy jigit atpen sonymyzdan quyp jetip, Útyda bolghan ahualdy jýre әngimelep berdi.
Uәliybekter tútqyn qaraqshylaryn Útygha aidap, býgin týs aua jetken eken. Qoly synghan kýzetshisin emhanagha jatqyzyp, tútqyndardy qalashyq ýkimetining aldyna aparghanda saqshygha aparyp qamau búiryghy shyghypty. Soyylgha jyghylghan on alty qaraqshy týgelimen mertikken bolyp, úlar shu zar kóterip baryp kiripti baqtygha. Qalashyq ýkimetinen eshkim kelmey túryp saqshy tergeushisi tergey jónelipti. Ishkeriden kelgen kóshpendilerding qylmysyn tergeuge jergilikti últtyq qyzmetkerlerding batyly jetpeytin, tisteri ótpeytin kórinedi. Hanzu saqshylar tergegen bolyp, qaraqshylardyng aryzyn ghana tyndap shyghypty da, ústap әkelgenderding ózderin tergepti.
«Nege múnshalyq tayaqqa jyghasyndar?.. Kuliyden kelgen tuystargha sonshalyq nelikten óshtesesinder, bәring últshyl! Hanzu halqyna, partiyagha týgel qarsy elementsinder!» dep shaqyldaghan eki bastyqtyng qoqanloqysyna aidap әkelgender de, basqa tyndap túrghan jerlik qazaqtar da qarsy shu kóteripti.
«IYendegi ýsh ýilik qana malshyny qorshap, qamap-shoqparlap tonap jatqan múnshalyq kóp qaraqshyny ayasaq ózimiz qyrylatyn boldyq. Kýzetshimizding qolyn shaghyp, túnshyqtyryp óltirip tastay jazdady! Bala-shaghamyzdyn, tipti malymyzdyng jemine deyin týiir qaldyrmay tonap jatqanda qarap túryp, typ-tynysh qyryla berinder demekshisiz be!», «Ishkeriden kelip jatqan alal enbekshi halyqqa kim tiyisipti! Biz sonday qaterli tonaushylardy әreng ústap, ýkimetting jazalap tiiyna әkelip túrmyz!», «Óz auylymyzdy, kommunanyng mal-janyn qaraqshylardan qorghauymyz hanzu halqyna, partiyagha qarsylyq bolmaq pa?» «Ey, saqshy, óz auzynmen jauap bershi, qane, osy qaraqshylardy hanzu halqy dep, kompartiya dep tanisyng ba?», «Ey saqshy, mynau hanzu halqynyn, kompartiyanyng qúraly ma!» dep, aidap kelgenderding bireui shanadaghy temir shoqparlarmen sapy-qanjarlardy móshegimen әkelip tóge salypty saqshylardyng aldyna.
«Toqtat shuyldy! Myltyqtaryng qane shygharyndar! Ýkimetke qarsy bolmasandar tapsyryndar dereu! - dep saqshylar shaqyldaghanda qazaqtardyng ýni óshe bastapty. - Myltyqtaryng bar, búlar auyldarynnyng qasynan ótip bara jatqanda myltyq atyp toqtatyp, baylap alyp shoqparlaghansyndar! Fakt dayyn!»
Aldynghy terrorlyq nauqandarda «myltyqtaryng bar, fakt dayyn» degen jalamen qolgha alynyp, naqaq atylyp ketkender az ba, jýrek shayyly kópshilikting ýni búl sózge kelgende óshe qalypty. Osy bazardyng óz túrghynynan bir-eki shal ghana qarsy dau aitypty búghan:
«Myltyqtary bolsa tintip tauyp jazalarsyndar, búlar osynda! Saqshy degen aldymen myna qaraqshylardy jazalaugha mindetti!», «Onasha auyldardy týnde baryp tonaytyn qaraqshy-búlanshylar kóbeyip ketti, aldymen osy qolgha týskenderin jazalap, basqalaryna ýlgi etip tiym salu, «halyq ýkimetinin» qazirgi eng jedel mindeti!».
«Qaraqasqa at minip, sary kiyim kiygen mergendering qane, tabyndar!» dep saqshy aiqaylasymen Uәliybek jauap beripti búl súrauyna:
«Ol, mening biluimshe, ýkimetting әldene bir isimen asyghys ketip bara jatqan zang kadry. Sóilesuge múrsamyz bolmady. El jata kelip mening ýiime týsken. Ile-shala myna qaraqshylar kelip auyldy qorshap, kýzetshimizdi baqyrtqanda ne bolghanyn bileyin dep jýgirip edim, esik syrtynan baylanyp qalypty. Kelip tereze asha bergenimde syrtynan birnesheui pyshaqtaryn jalandatty. Ýiden shyqpaysyng degeni ekenin bilip, shegine qaldym. Tórde otyrghan әskery ishikti qonaq hanzusha aqyra sóilep, syrttaghylardyng jónin súraghanday boldy. Olardan jauap shyqpaghan song týregelip baryp terezeden qaray bergeninde temir shoqpar shaq ete týsti. Tereze jaqtauyna tiyipti. Qonaq jalt berip shegindi de, esikke baryp, júlyp ashyp aqyrdy. Artynda men túr edim. Birneshe temir shoqpar esikke úryla-soghyla qaptaghanda ol kisi shegine qalyp, myltyq atty. Onyng «qoldaryndy kóter!» degen búiryghyna myna qaraqshylar boysynbay qasha jóneldi. Ýi-ýiden biz shyghyp quyp edik, qonaq atyna mine quyp aldynan tosty da, taghy da myltyq atyp toqtatty. Búl qaraqshylar ýsh ýiding kiletin búzyp, norma azyqtarymyzdy, tipti, mal jemin de dalagha shygharyp, eki ógizge tórt dagharyn tendep qoyghan eken. Myltyq atylghan song ony da tastay qashypty. Kýzetshimizding auzy men qol-ayaghy tanylyp, ólimshi bolyp jatqan jerinen taptyq. Qaraqshylar qorshalsa da, myna qúraldarymen qarsy atylyp, qater tóndire berdi. Biz soyyldap úryp jyghyp, qúraldaryn әreng aldyq. Myltyqty qonaq onan song úrghyzbay baylatyp, auylgha aidasyp әkelip qamatty. Oghangha deyin tang atyp edi. Útygha, saqshygha aidap aparyp beruimizdi tapsyrdy da, ózining júmysy tez bitse, Útygha bara qaytatyndyghyn aityp ketti. Ýkimet kadry ekendigi osy sózinen de anyqtaldy».
«Sol kadryng qayda ketti, tap sony!» dep zekiripti bir saqshy.
«Men tútqyndarymyzben әure bolyp jýrip, qaydan shyqtyng dep te, qayda barasyng dep te anyqtap súray almay qaldym!»
«Olay bolsa, sony tapqanynsha qamalasyn! Demek, sen Sovet shpiondarymen baylanysqansyn! Qama, qama!» - dep búiyrypty, saqshy bastyghy.
Uәliybek kópshilikke aiqaylap sóiley baryp kiripti abaqtygha:
«Jauymyzdy oq atyp ústasyp, úrmay-soqpay Úty saqshysyna tapsyryp berinder dep búiyratyn qaydaghy shujúnjuy shpiony? Búl, ózimizdi jalalap qamaudyng ghana syltauy! «Úrysy kýshti bolsa, iyesi óledi» degen osy! Audandyq ýkimetke telefon berinder! Osynday jalalardy tez aiyra alatyn azamattardyng bәri habarlansyn!»
«Uәliybek, sening shujúnjuy men jerlik últshyldargha ymyrasyz qarsy azamat ekenindi bәrimiz bilemiz. Búl jaladan sen qoryqpay-aq qoy!», «Múnshalyq kóp qaraqshyny tórt-bes adammen ghana qolgha týsirgen batyrlyghyna bar halyq alghys jaudyrady, qamsyz jata túr!» - desip kópshilik telefonhanagha bettep ketipti.
- Uәliybek qamalghan son, men tez jetip sizderge habarlaugha, saqtandyrugha asyqtym! - dep toqtady Baqtybaydyng bazarshy balasy. - Asyghatynym, qaraqasqa at ta, sary kiyim de sizdiki. Erteng Útygha taghy baryp, mәselening qalay tynghanyn bilip qaytamyn. Naghashy, mening әkemning basqa óneri bolmasa da, tyghylugha asa sheber kisi ekendigin biletin shygharsyz?
Kýlip jiberip, ýiine qayta qaytqan jigitke әkesi jymiya qarady da, men birge kýlip alyp, alghys aityp qaldym.
- Áyteuir qaqas qaldyrmay anyqtap bilip qayt! - dep tapsyrdy әkesi. Búl oqigha jónin әkesi men sheshesine ótken inirde ózim sóilep bergenmin. Sondyqtan, balasy әkelgen habargha tandanbady.
- Osy balam maghan tartpay, jaqsy jigit boldy. Álgi kәri saytannyng kimnen tapqanyn qaydan bileyin, mendegi ynjyqtyq ta, qorqaqtyq ta joq múnda!
Qarqyldap kýldim sabaqtasymnyng búl qarapayymdylyghyna:
- Osy balannyng menen bolghanyn әli bilmeysing be, ei, Baqa? - degen qaljynyma Baqtybay taghy da týzu jauap qatty:
- Ózim degen adamgha qastyq oilamaytynyndy bilemin ghoy senin! Yapyray, ózing ólimnen әreng qalyp, qashyp-pysyp jýrgeninde de jas kezindegi turashyl, jauyngerlik minezindi qoymapsyn-au әli! Bir balam saghan tartsa armanym ne?
Búghytynyng bas jaghy tik zangharly, tereng shatty, qalyng qamys-qúraqty, shalghyn bolatyndyghyn 45-shi jyly kýzde Ýrimjiden qashyp kele jatyp, bir kórgenmin ghoy. Yqtasyndy-býkti sol qoryqqa Baqtybaydyng inisi Toqtaubaydyng da qystaytyn bolghanyn, kelgende bildim. Balasynyn, «tyghylugha kelgende әkem, asa sheber kisi» degeni kýlkimdi taghy keltirdi: jasyraq ta jeniltek Toqtaubaydy osy tereng jyqpylgha zorlap qystatyp qoyyp, qoghamgha ózi seskenetin bir nauqan payda bola qalghanda kempiri men balalaryn da, mektepti de tastap, ózi osynda tyghylady eken. «Ózine tiyispeytin nauqan ekendigin bilmey shyqpaydy» dep ertenine Toqtaubay qaljyndaghanda sendim búl qylyghyna.
Úzaq saparda shópke jarymay kelgen atym pishen mayasyna basyn shayqap-shayqap jiberip, oinaqy minezben kirdi. Týnde kelgendigimizden tamaq istetpey, shay ghana iship, jata ketip edik. Bótelkelerdi jaudyratyp qoyyp, «auyz tiymey» jata qalghandyqtaryna aghayyndy ekeui de ishqústa eken: tanertengi shay ýstinde quyrdaq quyrtyp jiberip, araqqa ekeui eki jaghymnan qystady-ay kelip. Útyda órbip jatqan oqigha bir jaqtyly bolghansha aqyl-esimdi dúrys saqtaugha-ishpeuge bekip, shaymen ghana bolyp edim. «Naghashysynyn» ózderin izdep kelgenin Toqtaubay lepire qúttyqtap jiberip, shyny toly araqty kómeyine laq etkizip qúya saldy. Aghasy, ol sóilep bola bergende-aq sybdyrsyz jýiitkip ýlgergen eken. Aghayyndy ekeuine kezek qaraghanymda kelin kýlip jiberdi. Ekeuining әndem jarasyp alghandyqtaryn ibaly kelinning sol kýlkisinen týsindim.
Bótelkeni endi aghasy alyp qúidy.
- Jә, Toqan, sen mening myna sabaqtasymnyn... әi, osy úmytshaghym-ay menin... naghashymyzdyn, sasqanda men ghana kelip tyghylatyn osy otaugha qalay týnde kelip qalghanyn bilemisin?.. Sonau bókterdegi Uәliybekting auylyna shapqan jiyrma shaqty qytay qaraqshyny qirata soghyp berip kelip otyr!... Aldymen osy batyrlyghy ýshin bir alyp jiberelikshi!
Mynau neghyp kóky qaldy degen oimen qaray bergenimde, ekeui taghy da qaghyp saldy. Inisi aghasynyng әlgi janylysyna da, «qytay qaraqshylardy qirata soqqan batyr naghashysynyn» tyghylatyn saygha nelikten týndeletip jetkenine de oy jýgirte qoymady. Eki kózi túp-túnyq bótelkede otyryp, onday súmdyqty eskermey de qalghan kórinedi. Eki «qytay qaraqshyny» qyryqtar shamasyndaghy sida ghana sirinke qaranyng ózi qalay ústap soqqanyn aityp maqtana jóneldi:
- Men әneukýni sonday ekeuin etke qonghan shybynsha qaqtym, naghashy! - Inisi sózin osylay alysyp bastay bergeninde, Baqtybaygha «mening óz atymdy әlgindey janylyp atap qoymauyn eskertip edim. - Naghashy, naghashy tyndashy! - dep Toqtaubay ózine qaratyp alyp, asygha sóilep ketti. - Sol kýni el jatarda toshalagha kirip, at jem alyp jatyr edim. Tóbeden eki qytaydyng kýbirleskenin estip, týnlik astyna baryp qarap túra qaldym. Bireui qolshyraq jaghyp qaraghanda arystaghy etting astyna jasyryna qoydym. Kendir arqangha baylanghan juan qarmaqty tastap, bir kesek etke ilindirgen song shyraghyn óshirdi. Qarmaqtyng arqangha baylanghan jerinen ústay aldym. Tartyp shyghara almay, «ýlken et, ýlken et!» degendey boldy da, arqannyng tómengi jaghynan ústap tartpaq bolyp qolyn sozdy. Bileginen shap berip ústap tartyp kep qalyp edim, týnlikten top ete týsti jerge. Basy dingek astyndaghy tasqa tiyipti. Bir baqyryp qalyp, ýni óshe qaldy. «Ayqaylama, aiqaylama, әkel qolyndy!» dep syrttaghysy qolyn sozdy. Ústay alyp ony da top etkizdim de, syrtqa yrshyp shyghyp esikti basa attandadym men. Eki kórshim ýy ishimen jýgirise shyqty. Mening myna myqty bәibishem de shyqty. Jaydy úqty da jabylyp kelip baylasty. Al, soqpaymysyng kelip. Sýtke tiygen kýshikshe shәngirletip, shynghyrtyp-shynghyrtyp alyp, әlsiregende bosattyq ta, ekinshi ret kelsender óltiremiz dep qoya berdik. Birdene izdegen bolyp, osy auyldy ýsh kýn toryghan sol ekeui qaytyp kórinbey joghaldy.
Toqtaubaydyng búl әngimesi maghan bir ókinish oilatty: sol on alty qaraqshyny biz de ólimshi etip soqqylap, qúraldaryn alyp qalyp qana qoya bersek, bizge de múnday kesir joq edi. Eshtene búlap әkete almay qolgha týsip tayaq jegen búl tuystaryn qytay saqshylar qanshalyq jazalay qoymaq!... Endi bar kýshimen mening izime týsedi deshi!...
Aghayyndy ekeui quyrdaqty taqyrlap bolyp, sýzbe qatyq әkeldirip alyp ishti araqty. Ishken sayyn bórtedi eken de, bórtken sayyn maqtanysady eken. Óleng aitysqanday bәsekelese maqtanysty. «Jengen» dep ýlkeni kempirin maqtap edi.
- Jengemning jayyn bilemin ghoy, biraq, qartayyp ketti ghoy qayran kemenger, auzynda tisi de qalmapty! - dep inisi asyghys qorytyndy shyghara saldy da, «kelininiz» dep bastap, shay qúiyp otyrghan óz әielin maqtay jóneldi. Onyng kýshtiligin, ismerligin, balalarymen ózining bar kiyimin ózi piship, ózi tigetindigin aita kele araq ishpeytindigin, ózi zorlap әlige deyin bir úrttata almaghandyghyn qosyp kep jibergende semiz әiel tómen qarap sylqylday kýldi.
- Ýi, Baqa, ýi, anau kempiring de ishetin bolghan ba? - dep qalyppyn.
- Ishkende qanday, naghashy, - dep Toqtaubay tizgin ýze oinaqtap shygha keldi. - Ol kempir araqqa kelgende túp-tura jayynnyng ózi, osy aghayyndy ekeumizdi tyraytpay qoyghan emes!
Aytystyng búl belenine kelgende Baqtybaydyng tili kýrmelinkirep baryp ashyldy:
- E, kelinimning jayyn men de bilemin ghoy, - dep inisining әlgi bir sózine qarymjy taba qoydy. - Qalyng maldy jasyryn tógip otyryp ózim alyp bergemin ghoy. Semizdigi bolmasa, әli jap-jas qoy, shirkin!.. Oy әlgi mening sanylaq kempirim araq jóninen osy óz kelininen ghana jeniletindigin birneshe aitqan ghoy maghan!
- Agha, ol, jansaq sóz! - Kelini qyzara kýlip, shygha jónelgende qayyn aghasy týre shabuyldap qaldy sonynan:
- Qaraghym-ay, seni tynysh qoyayyn desem de myna qu Toqtaubay qorazsha qoqandap jengesining qúiryghyn keulep barady, qayteyin endi!... Anau kýni osy kelinim bizding ýige baryp, ýsh kýn túryp qaytqan ghoy, sonda qasymyzdaghy qudyng qatyny ýiine qonaqqa shaqyrypty. Qaytyp kele qyljidy kempirim. Sóiley de almay balpylday berdi. «Kýlsynay, kelining qúdyq eken, tipti týpsiz qúdyq! Jabylyp qansha qúisaq ta miz baqpay, meni araqqa túnshyqtyryp tastady!» deydi. Búghan ne aitasyn, Toqan?.. Ertenine taghy bir ýy shaqyrghan eken, qu kelinim taghy túnshyqtyrypty.
- Jengesi qaghyndyra bergen ghoy tegi, eregesip ishkeni shyghar, әitpese ghoy, ras aitam, namazyn ýzbeydi kelininiz! - Toqtaubay osy «jenispen», bosaghan ydystaryna araq qúidy. Óz ydysyn ala bergende aghasy taghy da jútyp salyp, kekirip te ýlgerdi. Inisining jenilmey qoyghanyna «qart múghalim» shiryghyp otyrghan siyaqty. Sóitse de, qarymjy sózden azyqsyrap qalghanday, oilana qarady maghan:
- Sabaqtas, sen nege ishpey otyrsyn? - dey qaldy sonson.
Sabaqtas ekendigin әshkerelep qalghany ýshin tizesin qysyp toqtatyp edim. Toqtaubay dýrse qoya berdi aghasyna:
- Ýi, agha, óziniz de aljyp qalghansyz-au tegi, naghashy desenshi!
Aghasy, útatyn óleng úiqasyn endi tapqanday, shabyttana, kóterile qarady inisine. Maghan ózining sabaqtas ekendigin aityp, bir maqtanghysy kelgeni bayqaldy. Sózdi men óz kókeyimdegi bir taqyrypqa búra qoydym:
- Jә, ýlken jiyen, sen ózing momaqan ghana sopy eding ghoy. Araqqa múnshalyq nelikten berilip, jeligip ketkensin? Momyn Jәiirdi araq jyny jaylap alghan ba, qalay?
- Bәle, nay, talay mәsele bar múnda, «mәdeniyet tónkerisi» bizge mәdeniyetting zoryn ýiretti ghoy! Mәselen delik, basyna qater tóngende, jýreging kýndiz-týni tulaghanda osy jaryqtyqpen bastyq. Qashyp kelip osynday ýngirge neshe kýn-neshe týn tyghylghanda osy jaryqtyqpen tynystadyq. Múny ishpesek, túnshyghyp, yzadan bulyghyp óletindey boldyq. Údayy ishken eki-ýsh jyl ishinde-aq júrtshylyq týgel maskýnem bolyp shygha kelipti. Assalaumaghalaykum deskende-aq nasybay shaqshasyn suyratyn qazaq, qúiryghy júp-juan bótelke suyrysatyn boldy. Birge úrttaspay kónilimiz kónshimeytin bolypty. Al, bәrinen qyzyghy, dastarqan iyesi qatyndardyng qútyruynda eken. Basqasyn qoyshy, ózimning omyryq kempirim mas bolyp alyp, ýstime aunaytyndy shyghardy. Iship alyp men de qútyrmasam týse me ýstimnen. Men de ózinen artylta iship alyp, adamgha óshikken burasha kólbep, ýstinde úiyqtap ósh alatyn boldym. Al, endeshe, ony da aitayyn!
Biz qarqyldap kýlgenimizde esik syrtynan kelinning de shiq ete týsken ýni estildi. Toqtaubay myqtysynyng tyndap túrghanyn bilip, esik jaqqa bir qarap qoydy da, jener aqynnyng qarymjysyn býlk etkizdi:
- Naghashy, araqty maghan ýiretken osy kisining ózi boldy. Tyghylyp jatyp ishuge qaryzdanyp qorjyn-qorjyn araq ala keledi de, jalghyz ishe almay meni zorlaydy!
- Toqan-ay, sening nadanyn-ay osy! - dep qaldy aghasy, tilin shaynay sóilese de jenermen ólendi endi tapqanday boz kózi ejireye týsti. - Baghanadan beri ózimning birge oqyghan sabaqtasym ekendigin aityp otyrsam da bir týisinbey naghashy-naghashy dey berding ghoy! - Búl sózden tii ýshin tizesi men sanyn qansha mytsam da órshelene týsti. - Ey nadan, ei, anyqtap qarashy ózing mynau kim? Sening ýp-ýlken oqushy kezinde kelgen shonjar inspektor ghalymdy kórmep pe edin? Mening birge oqyghan sabaqtasym ekendigin sonda-aq talay aityp edim ghoy, «aqpaqúlaqqa aitsang aghyp ketedi» degen osy emey ne!... Búl kisining Ýrýmjide ne istep әlemdi qalay tandandyrrrghanyn da... úmytyp qaldyng ba?
Ashqarynda ishken araqtan boldyryp otyrghan Toqtaubay alara qarady maghan:
- Bighabirril a...ghma.. osy kisi... borlghany ma?
- E...e... osy kisi bormay, menning ba-ba-balshyqta...n jasap әkelgen búrrqanym ghoy dep pe en! Keshe... aldynghy kýnnen berrri ne syrlyn aitpady maghan.. eng jaqyn, e...eng ja...qyn sabaqta...sym dә-dәl osysy aqbas bú-burra... teris a...zzu jauyz daldy, bulasha sha-shaynap tastap ketetinin.... de brilmeysing ghoy... se...sen nadan! -Osylay byljyrap-byljyrap alyp shalqasynan aghasy týskende, inisi bir jambasynan aiyrylghanday qisaya ketti.
- Ei-ey, qatyn, ei-ey... kim edil aty qúrrylghyr, ei, Kýlsynay!
-Au! - dedi syrttan әieli.
- Myna kisi Bighabril aghgha... eken! Al... al, sen kýt.. jaqsyrlap kýt!...
Lezde qor ete týsti, aghayyndy ekeui taghy da jarysa qoryldady. Semiz әiel shәugim ala kirip, zorlanyp iyile amandasty menimen.
- Mazanyzdy әbden ketirdi-au, shay ishe otyrynyzshy! - bir tizelep otyra qalyp, shay qúya kýbirledi. - Mynau naqúrystau bolghanymen, aghamyz asa salmaqty kisi edi, eki jyldan beri osylay bolyp qaldy!
Araqkeshke aitylghan syr әlemge taraydy-au endi dep kónilsiz oida otyrghandyghymnan shaydy jauapsyz úrttay berdim. Kelin qayta týregelip baryp, auyz ýide asyp jatqan etinen bir tabaqsha et әkelip aldyma qoydy da, pyshaq ústatty.
- Mastyng maghynasyz aitystary sizdi qatty zeriktirdi ghoy, ishe otyrynyzshy! - dedi de jalghyz shynygha araq qúiyp maghan jaqyndatynqyrap qoydy. - Bәri de ishqústalyqtan payda bolghan dert. Aghany kinәlaghym kelmeydi. Mening de ústazym edi búl kisi. Sizding esinizde joq shyghar, 50-shi jyly Sarjaqtaghy mektepke kelgeninizde men on alty jastaghy ghana oqushy edim. Bastan-ayaq osy kisiden oqyp, sonynan osy kisining qúrmeti ýshin qarsylyq aita almay, kelin bop týskenmin. Qazir ýsh balanyng anasymyn. Eresekteri ýlken ýide túryp oqyp jatyr. Álige deyin jana týsken kelinshe qúrmetteymin. Jasyna qaray orny da zor ústazym ghoy. Janaghy sózinen siz de shimirikken shygharsyz. «Kelinning jayyn bilemin ghoy, semizdigi bolmasa, jap-jas qoy, shirkin-ay!» deydi. Teteles emes, әkemizdey ýlken qayyn agha. «Shirkin-ay» degeninde qanshalyq arsyzdyq jatqanyn ózi de bilmey qaldy! Sau bolsa, múny aitudan ólimdi әldeqayda jenil kórer edi ghoy, amal ne ar-namysyn araqqa tonatyp qoyghan son!... Osy elding týbine osy túp-túnyq u jetetin siyaqty. Týgel azghyndap baramyz!...
- Qaryndas, jay qaryndas emes, mәseleni tereng oilay alatyn qaryndas boldyn, rahmet, jatsynbay ýlken syr aitqanyna! Osy sózindi búzbay-shashpay, sau uaqytynda ózine aityp, auyryraq syndap keteyin. Araqtan biraz bolsa da shekteluine paydaly kenes bolatyn siyaqty!
- Sizge ózim de sol oimen bayandap otyrmyn! - dep kýldi Kýlsynay. - Biraq, sol sózin óz estigeniniz boyynsha, óz sózinizben masqaralay syndasanyz, qattyraq sabaq bolar edi!
- Maqúl, maqúl!
- Qayyn aghany araq jóninen jazghyryp otyryp, ózinizding ishuinizge bóget boldy-au! Siz ózinizdi araqqa biyletpeytindiginizdi bildim. Zerigip qaldynyz, biraz ishinizshi! - Kýlsynay ózine bir shynynyng týbine ghana tamyzyp alyp, mening shynymdy quzady. Bótelkeni alyp, shynysyna men qúiyp kóbeytip berip edim, qarsylyq etpedi. Qaghysyp jiberip ishtik. - Tarymnan aman qaytqandyghynyzdy ana kisining sózinen syrtta túryp estip quanyp qaldym. Qalay qaytqan әngimenizdi keyin estirmin! -dep kýrsindi sonson.
- Men sening omyryq jengendi araqqa erkin «túnshyqtyra» alatyn bolghanyna quandym! - dep qaljyndap edim, semiz qaryndasym shanghyrlap kýlip jiberip, auzyn basa qoydy. Qoryldap jatqan aghayyndy ekeuine jaltaqtay qarap kýbirledi.
- Men ol kisining de araqkesh bolyp ketkenine sol joly yzalanyp, әdeyi masqaralayyn dep ishkenmin. Áytpese, osylardyng osynshalyq ysyrap bolghandyqtaryn kóre jýrip, ózimdi araqtan qatty shektep kelip edim. Al endi búlar osy boyy ýdetip kete berse men de qosylyp ketermin dep qorqamyn. Tipti balalar da týgel maskýnem bolyp ketetin siyaqty! -Kýlsynay osyny dúp-dúrys sóiley otyryp taghy da qúidy araqty. Búl joly ózine de basa qúidy. - Sizge qúiyp otyryp ózim tartynsam, taghy da bolmas!
- Tartynugha nege bolmasyn, - dep jymidym men. Úyaltyp qoymay ghana epti toytarys aitqym keldi. -Ózing tartynbasan, araqkesh ayay ma, búl da әielderding araq túzaghyna basyn ózdiginen súghyp alatyn qaterli josyny. Qonaq iyesi dastarqangha araq qoysa da, ózi qúimasa qútylyp qalady!
- Áreng qaytqan sizge.... ózimnen basqa qúiyp ishkizetin eshkimimiz qalmady ghoy! - Kýlsynay shynyny kýrsine qaghystyryp jiberip, mening ishkenimdi kórgen son, júta saldy. Su ishkendey tyjyrynyssyz tamsanyp qoyyp qana jalghastyrdy sózin. - Búl kesapattyng ulatyp mastandyrudan syrt, basqa ziyany tipti kóp eken. Baghanaghy myna esirigimning «eki qytaydy shybynsha qaqtym» dep maqtanghany, óz isi emes, men ústap bergen úrylar bolatyn. Ol úrylar kelgende ózi toshala týgil ýide de emes, kórshi ýige baryp araqqa sileyip otyrghan. Mening kózimshe kópe-kórneu batyrlyghym dep maqtanudan tittey shimirikpeydi. Sondayynyng bәrin tyndap, men de shyday almaytyn bolyp baramyn! Adamdy maqtanshaq, bóspe, qyrt, suayt ótirikshi, uәdesiz... mardymsyz adamgha ainaldyryp, tipti qaydaghy azghyndyqtyng bәrin araq ózining singen jerine ala kiretin jau eken!
- Yp-yras, asa dúrys qorytyndy! Ózing nedәuir-aq zerdeli ekensin, qaryndas! - Shynylargha araqty ózim qúiyp, búl joly әdeyilep úsynyp ishkizdim. - Myna ekeuining myljynynan jaurap, jýdep qalyp edim, Kýlsynay, osy ýide әngimelesip, kónil asha otyratyn kisimdi endi taptym ghoy!
Taghy da saqyldap kýlip jibergen Kýlsynay, auzyn taghy da basa qoyyp kýbirledi:
- Meni qayyn aghamnyng qataryna súlatyp, taghy da shirkin-ay degizgeli otyrsyz-au deymin!
Ekeumiz qatarlasa, qatty kýlip jiberippiz. Aghayyndy ekeui ynyrsyp, kerile-sozyla oyanghanda Kýlsynay eki shynygha apyl-qúpyl araq qúiyp jiberip, ózi birin júta sala jóneldi. Múnysyna ezu jiya almay kýlip otyrghanymda, Toqtaubay basyn kóterip aldy:
- Jalghyz nege kýlip otyrsyz naghashy?
- Myna araq aghayyndy ekeuinnen basqa qútyrta alatyn adamyn taba almay, kóz jasyn móltildetip túrghanyna kýlip otyrmyn!
- Keliniz naghashy, men bar! - Inisi úmtyla kelip otyra qalghanda aghasy zekip qaldy:
- Taghy da «naghashy» dep qaldyng ba, esalang neme!
- E, naghashym emey kim? - dep qarsy zekigen inisining sózin men dúrysqa shyghara qoydym:
- Sening ghana naghashyng ba edim, әriyne múnyng da naghashysymyn!
- Yapyrau, osy men jana ghana aityp ap úiyqtaghan siyaqty edim ghoy? Astaghypyralla, týs! Týsimde aityppyn! Bәse, men ózim onshalyq mas bolyp kóky salatyn jyryq auyz jigit emes edim! Múnday esalang esirikke aita salatyn jyndy deymisin! -dep Baqtybay kýngirley úmtyldy araqqa. Bos túrghan shynysyn auzyna aparyp jel qaba ouyp kep jiberdi. - Ýi, maghan qoymapsyng ghoy! - Inisining aldyna laqtyra saldy shynysyn. Lezde qúiylyp aldyna kelisimen jútyp alyp bir loqsydy. -Osyndayda taptyrmaytyn dәrisin-au, jaryqtyq!
Kelini ýlken tabaq et kóterip kirip, ortamyzgha әdeppen ghana qoya, ótindi:
- Osy udy qoya túrynyzdarshy, agha endi, qonaq et jesin! IYisi araq ishpeytin adamnyng jýregin ainytady eken! - degeninde jalt qaradym. Eshtene kórmegendey, aqsúr óninde eshqanday belgi joq. Mop-momaqan bola qaluyna mening kýlkim qystaghanda, ol tomsara týsti...
Qystyng qysqa kýni maghan jylday kórinip, әreng batyp edi. Aghayyndy ekeui ýshinshi ret qyljiyp, әriyne songhy rette qúsyp qattyraq jyghylyp, semiz kelin ekeumiz ekinshi ret qaghystyryp otyrghan inirde it ýrdi.
- Keldi, keldi, Azken keldi! - dedi Kýlsynay. -Qúday-ay tynyshtyq habar әkelse eken! Ángimenizdi óte qysqartyp qoydynyz, agha, súrap tyndaytyn jerim әli kóp! - Jýgire shyqty syrtqa. Azyken dep atalghan bazarshy jigit asygha kirip sәlem berdi de, qarqyldap kýldi:
- Bәle, myna ekeuining jatysyn qara, aittym ghoy tyghylugha sheber dep, o dýniyege ketip, naghashymdy jalghyz qaldyrypty! Jeneshe, shektey almaghanbysyng býgin?
- Syily qonaq otyrghanda... ekeui birikken song boy berushi me edi! - degen «jeneshe» jauaby tyndausyz qaldy da, Azyken aldyma jýginip otyra qalyp, bayandaugha kiristi:
Keshe keshtegi telefonnan habarlanghan audandyq ýkimet әkimning ózi jenil mashinamen býgingi sәskede jetip kelipti. Aty Dolan eken. «Dolan aghanyng ózi kelgen bolsa, qazaq balasyn eshkimge naqaq jegize qoymas!» dep qalghan jeneshesine Azyken bir qarap qoyyp, aldymen Dolannyng ózin kókke úshyra maqtap aldy.
Ol, kileng qazaq halqy oryn tepken osy malsharuashylyq audanyna әkim bolyp taghayyndalysymen-aq, ereje-prinsipshildigimen audandyq partkomgha da yqpalyn ótkizip alghan ótkir qabiletti azamat eken. Malshy halyqtyng túrmys ereksheligi men hal-jayyna jetiktigi arqyly óz halqynyng túrmys kýiin onaltugha aldymen kýshepti. Taptyq kýres, «stili týzetu», «zor sekirip ilgerileu» men «halyq kommunasy» atalghan «jeti aghayyndy» әsirese solshyldyq asharshylyqqa basqa audandardan erekshe jaylatyp, qyrghyndap tastaghan audandy saqtap qalu qiyametten de qiyn edi. (Sol shaqta Yntyqbay marqúmnyng tómenge týsip, osy audannan kórgenderine shydamay, jyndanyp qaytqany oqushylardyng esinde shyghar.) Órshil, asa jigerli jas Dolan qayyspay kóteruge tyrysypty osy zil auyrtpalyqty.
«Kommuna malynyng etin jemey, sýtin ishpey baghyp ósiru» deytin myzghymas prinsiypine qarsy ereje kóteripti aldymen: «Maldy ósiru ýshin malshynyng ózi shektelmey, et jep, sýt ishui qajet. Olay bolatyny, maldy malshynyng jiligi, kýsh-quaty ghana qorghap ósire alady. Ghasyrlar boyy talay apat, talay jút, san myng qasqyr jep qyryp, azayta almay kelgen mal túqymy osy, jemey-ishpey kóbeytemiz dep sonyndaghy malshylardyng ózderining auzyn keptirgenimizde tausylyp bara jatqany qalay? Demek, mal degen jemeu-ishpeu arqyly emes, paydasyn kórip, iship-jeu arqyly ósedi!» Dolan osy dauyn kótere jýrip, Biyjinge deyin aitysyp baryp qaytypty. Sodan-aq «partiyagha qarsy, tónkeriske qarsy, sosializmge qarsy element» atalyp, sosialistik tәrbie nauqanynda soghylghan Dolan «mәdeniyet tónkerisinde» qyzyl qorghaushylardyng nayzasyna әr kýni ilinip, baylanyp, aspaqqa asyla beripti. Denesinen sau jer qalmay myljalanyp jatqanynda da osy pikirinen qaytpay, aitysa bergen eken. Onyng kórgen soqqysynan әieli jyndanyp ketipti.
Al, halqy Dolannyng pikirin estigen song ýkimet shekteuine shektele qoymay, baghyp jýrgen qaldyq maldarynan úrdap-jyrdap jey beru arqyly asharshylyqtan qútylyp, quattanghan kezde mal da quattanyp, qayta órbip, qauyrt kóbeye bastaghan eken. Dolannyng moynyndaghy arqan sol shaqta ghana alynyp, әkimdik qyzmetine qayta ornalastyrylypty.
Biraq qazir qabiletin paydalanu ýshin ghana aty әkim atalghanymen, zaty әkimdik qúqyqtan әli de alystau kórinedi.
Útydaghy osy ústalghan qaraqshy mәselesin tekseruge jenil mashinamen ózin baqylaytyn hanzu hatshysyn ghana ertip kelipti Dolan. Saqshy mekemesine ózderining eshqaysysynyng aryzyn tyndamay, suyq qabaqpen kirgenine qarap, aryzshylar Dolannyng osy qúqyqsyzdyghy jóninen kýmәndanghan eken. «Esil azamat qoryqqanynan quyrshaq bolyp qalghan-au, jaugha ózimizdi jyghyp aiyptap keter me eken!» degen kýdik keuley bastapty.
Ákim otyrghan tústaghy kense terezesining syrtynan tyndaghan Azyken, bastabynda onyng saqshylarmen nedәuir úzaq sóilesken sózinen de eshtene úgha almay qalghan eken. «Mening súrauymdy da, búlardyng jauabyn da qaldyrmay jaz!» dep hatshysyna búiyrghan әkimning dauysy birte-birte órlegende ghana úghyla bastapty Azykenge.
«Ol qaraqasqa attyng shet el shpiony ekendigine jan myltyghynan basqa fakttering bar ma?» -saqshy bastyghynyng jauaby óte aqyryn aitylyp, Azykenge estilmey qalypty. -«Al onyng myltyghynday janmyltyq, bizding sholghynshylar men jasyryn tekserip kóruge shyqqan zang kadrlarymyzda joqpa edi?» «Ýi, halyqqa ne ispen jýrgenin, qayda baratyndyghyn jariyalamay, qonyp-týstenip qana kete beretin kadr men sholghynshy az ba? Osy ózdering keybir qúpiyaly, kýdikti is turaly jýrgen jerlerine jar salyp aiqaylap jýrushi me edinder?» «Ne deysing búghan?.. jauap ber!» «Sol qaraqasqa atty, myltyqty adam eger shet el shpiony bolsa, ózine jau el halqynyng úry-qaraqshylaryn ústasyp, men - myltyghy da bar beytanyspyn degendey janmyltyghyn atyp, ózin әshkereley jýre me?» «Kuliyden shyghyp, qolgha týsse de, qarsylasqan qúraldy qaraqshylardy jerlik malshy qazaqtardyng úruynan shekteytin qanday meyirimdi-qayyrymdy shpion ol? Shujúnjuy shpiondaryn osynday adamshyl, halyqshyl dep oilaytyn qanday saqshysyng ózin? Jauap ber!» «Ey maqúlyq, sol qaraqasqa atty shpion bolsa, tipti óz ishimizden shyqqan keri tónkerisshi bolsa da, «mynalardy úrmay-soqpay aidap aparyp, Úty saqshysyna tapsyryp berinder» dey me?.. Bizding saqshylyq oryndarymyzdy sonshalyq qúrmet tútatyn qanday shpion, qanday keri tónkerisshi ol?»
Dolan osy súraularyna saqshydan jiligi tatyr jauap ala almaghan son, qaraqshylardyng ózderinen jauap alugha shaqyrtqan eken. Saqshy bólimshesining bastyqtary ol qanqúilylardy tobymen eki saghat qana qamap, keshe keshte qaranghy týsisimen qoya beripti. «Jaraqattary auyr bolyp, qaqsay bergendikten abaqtymyzda ólip qalmasyn dep qoya berdik» degen ghana syltaulary bar. «Endi úrlyq qylyp qolgha týssek, atyp tastaularynyzgha da razymyz» degen jalpylyq tilhat jazdyryp alyp qalghan eken. Ol qaghazgha qoyylghan on alty qaraqshynyng qoldary da, әdiristeri týgil aty-jónderi de belgisiz.
- Ýkimetke mәlimdep núsqau súramay, zang oryndaryna kórsetpey, qaraqshylargha óz betterinmen keshirim jariyalap, qútqaryp jiberuge deyin jettinder me endi? - Dolannyng dauysy, bólimshe saqshysynyng osy bassyzdyqtaryn estigen song tipti órlepti. - Múny istegen qaysynyn?.. Jaz, anyqtap jaz! Búl, túp-tura zor hanzushyldyq qylmys! «Ey, sen túr ornynnan! Jauap ber! Qanshalyq japa-mashaqatpen ústap әkelip bergen jerlik halyq ne bop qaldy sening aldynda? Audan boyynsha osynday qaraqshylardyng búlap-tonauynan qys ishinde ash-jalanash shulap qalghan halyq az ba? Ózdering qúraldy saqshy bolyp túryp, halyqty qorghap, búrynghy tonalghan nәrselerin tauyp beruding ornyna, taghy da tonay týs degendey teksertpey qoya berulering kim isteytin is?» «Ey, ózdering solarmen ortaqtasqan qaraqshy bolyp qalghannan sausyndar ma? Eger solarmen búrynnan tensherik emes bolsandar, dereu tap, birin de qaldyrmay dereu jiyp әkelip, audandyq tekseru komiytetine tapsyryp beresinder! Eger tauyp bermesender, tekseru komiyteti ózderindi sol qaraqshylardyng ornyna qolgha alyp, sotqa tapsyrugha qaqyly, úqtyndar ma? Toqtandar, myna jauaptaryndy oqyp kórip, qol qoyyndar aldymen!»
Osydan song Dolan audandyq baqylau komiyteti men saqshy mekemesine telefon berip, qashqan qaraqshylardy barlyq rayon, auyldargha habarlap qoydy tapsyrypty. Útyda túratyn garnizonnyng sayasy komissarymen telefonda sóilesipti sonson:
- Men, Toly audanynyng shanjany - Dolan. Qazir Úty saqshysynda otyrmyn. Komissar joldas, sizden kómek súraytyn eki týrli is tuylyp qaldy. Birinshi, shekara syzyghynan bergi barlyq kýzet oryndarynyzdan jaqyn arada ótken-ketken kýdikti iz bolsa, súrastyryp berseniz!... A...a...a. demek, qazir tynysh bolghany ghoy?.. Olay bolsa, ekinshi ótinishimdi aitayyn, osy rayonnyng shetindegi malshy auyldardy aldynghy kýni týnde on alty adamnan qúralghan búlanshy tobyn soghyspen ústap, osy saqshy bólimshesine әkelip tapsyryp bergen eken. Búlar zang oryndarynan jasyryp, ótken týnde qoya beripti. Halyqtyn, gýnshe әtiretterimizding múnday búlanshylardan qanshalyq tonalyp jatqandyghynan әriyne habarynyz bolsa kerek. Búlardy qatal tergep, qylmystaryn anyqtau, bizding qazir halyq aldyndaghy eng zor jauapkershiligi bar boryshymyz. Qayta ústap әkeluge adam shygharmaqpyz. Kómektesip izdesuge bir zvod atty әsker bosatyp berseniz!.. Ábbәle, jetip qalar, rahmet!.. «Halyq ýshin qyzmet istelik!» Sau bolynyz!» dep telefon tútqasyn qoya salghan Dolan, saqshy bólimshesining bastyqtaryn quzay jónelipti. - «Qol qoyyp boldyndar ma?.. Garnizon bir zvod atty әsker kómek beredi. Bólinip, tús-tústan izdep, myna tizim boyynsha birin qaldyrmay tabasyndar! Taghy bir eskertip qoyayyn, qaraqshylardy týgel tauyp, Tolygha jetkizip bermesender, ózdering sottalasyndar!... Ei, Uәliybek qayda? Dereu bosat, múnda kirsin! Qoy qyryp jýrgen qasqyrlargha ýrmey, qoyshynyng ózin qabatyn it te joq shyghar, solay ma? Sen ekeuing qaydan shyqqan azghynsyndar?»
Saqshylar býrseng qaghyp shyghysymen Uәliybek bosatylyp, Dolannyng aldyna kiripti. Onyng qolyn әkim qos qoldap ústap silkilep amandasyp otyrghyzypty da, aldynghy týnde qaraqshy ústaugha qyzmet kórsetken serikterin súrap tizimdepti.
«Jaraysyn, batyr dýijan! Tonaushylardy tyn ýshin beriletin audandyq birinshi syilyq senderdiki bolady. Búl qaraqshylardan qolgha týsirgen barlyq qúraldy ózderine alyp beremin. Balalargha ústatpay, myqty saqtandar! Múnday saqshygha tapsyryp berulering de qate bolypty! Al, auylynnyng osynda bar azamattaryn týgel shaqyryp kirgiz, búl qyzmetterinning qanshalyq manyzy baryn úqtyrayyn!»
Uәliybek jýgire shyghyp aiqaylap, qaraqshylardy aidasyp kelgen serikterin týgel shaqyryp kirgizipti. Olarmen asa bәseng sóilesken Dolannyng sózin Azyken syrttan taghy da esty almay qalghan eken. Jau týsirgenderding jamyrasa shyghyp, quana danghyrlasqandarynan úghypty sóz týiinin. Býginnen ýsh kýn ótip, tórtinshi kýni keshke sheyin Tolydaghy audandyq ýkimet mekemesine jinalatyn bolyp shyghypty. Besinshi kýni klub zalynda halyq jinalysy ashylady eken de qaraqshylardan qorghanudyng ýlgisi retinde Uәliybek bas segiz adamnyng saylanu rәsimi ótkiziletin bolypty.
Dolan әkim qaraqshylardan alynghan qúraldardy Uәliybekke sanatyp ótkizip berisimen hatshysyn ertip, jenil mashinasyna qayta kirgende keshegi jauynger eki qariya alghysty úran kótergen eken. Úty bazarynyng halqy du kóterip, birge úrandasypty.
«Kóp jasa, Dolanymyz! Tóbendegi qara búlttan týiir qalmay joghalsyn!»
Múny estigen Dolan kabinkadan basyn shygharyp, qarq-qarq kýlipti:
- Mening enbegim emes, alghystarynyzdy anau batyrlarynyzgha aitynyzdar! Eng ýlken tabys pen jenis, halyqtyng bereke-birliginde ghana! - Dolan osyny aityp jýrip ketisimen Azyken atyna mine shauyp, bizdi habarlandyrugha asyghypty.
- Al, naghashy, endi ózimiz aqyldasyp alalyq! - Azyken kýrsine toqtatty sózin. Kýlsynay shay qúiyp, qonaghy men bazarshynyng aldyna jana et pen bauyrsaqty qatar ýidi de jana bótelkeden bireuin shyghardy:
- Tonyp kelding ghoy, biraz auyz jylytar ishemisin? - dep kýbir ete týskende, Azyken myrs ete týsip, shytynay qarap qoydy jeneshesine.
- «Auyz jylytar» atap, sheshem men jeneshem myna ekeuin jylyta-jylyta jiyditip jiberdi, naghashy. Sondyqtan ishpeytin bolghanmyn. Sizge ghana qúiyp qoyayyn! - dep qana maghan qúya bastaghanda, iship bolghanymdy aityp toqtatyp qoydym.
- Jaraysyn, balam, osy ýiding aqyl aitary da, kóz-qúlaghy da ózing bolyp qalypsyn. Órkening óssin!
Kýlsynay maghan jaltaq-jaltaq qarap alyp sóiledi:
- Agha, osy eki ýide sizge kómektese alarymyz - osy balamyz ghana ekendigin týsinip bolghan siyaqtysyz. Osynday onashada ózinizdi anyqtap tanystyryp qoysam qalay? - dep súraghan rúqsatyna bas iyzey saldym. Kýlsynay óte bәseng ýnmen tanystyrdy meni. - Azyken, myna kisi bizding Bighabil aghamyz eken!
- Bәse! - dey sala basqa sózdi tospay, tizemdi qos qolymen qúshaqtap alyp, bas qoya amandasty jas jigit. Kýlsynay tanystyruyn jalghastyrdy.
- Tarymnan qaytqanyna bir jyl bolypty. Bala-shaghasyn taba almay, Iledegi qayynbiykesinen súraugha jasyryn ketip barady eken! - Tanystyrushymnyng ózi jylap jiberip, Azykendi qosa jylatty. Mas bolyp jatqan әkelerine qarap qoyyp súrady Azyken:
- Bighadil degen kisi sizding ininiz ghoy, agha, Tarymgha barghanynyzdan song shejyau[1] jyldary odan habar alyp pa ediniz?
- Joq! Ony kórip pe eding ózin?
- Kórgenim joq, estigenmin! - Azykenning ýni sәl ynyrsy shyghyp, kóz jasyn parlatyp jiberdi de, syrtqa shygha jóneldi. - Atymdy jaylastyryp keleyin! - degeni әreng estildi. Men Bighadilding tiriliginen sekem ala qaldym. Azykenning kóz jasyn tiyp, әldenege beky kirgeni bayqaldy.
- Al, Azyken, Bighadildi ne dep estip edin, sóileshi? 1962 jyly Qazaqstangha ótip ketpep pe eken ol?
- IYe, keyin sóilesermiz. Aldymen sizding myna sary kiyim men qaraqasqa at jónin aqyldasyp alayyqshy!
- Múny jasyru qiyn emes, - dedim de artynda sóz baryn bayqap, asygha jauap berdim. - Attyng qasqasyn, dәl óz denesining týgindey boyaumen boyay salamyz. Ashudas qosyp boyasaq, biraz uaqytqa deyin onbauy mýmkin. Al, sary kiyim qorjyngha kiredi de, ornyna әkenning bir kóne shapany men tymaghyn kie salamyn!
- Ashudastan basqasyn men de osylay oilap edim. Sonda da saqshylar men әskerlerding qaraqshy izdeui toqtaghansha osynda jasyryna túruynyz dúrys! Al, siz, ózinizdi әke-shesheme ashyq tanystyryp pa ediniz?
- IYe, maghan, Orqashardaghy naghashymyz bola túr! -dep úqtyrghan sol ekeui. Biraq, әkeng osynda kelip araq ishisimen inisine aityp qoydy.
- Sóitedi búlar, araq ishken son-aq radio bolyp shygha keledi!
- Biraq, aghang bir úiyqtap oyanysymen úmytyp, meni «naghashy» dep atay berdi. Ákenning «sabaqtasym» dep taghy da kóitip qoiynan әreng saqtap otyrmyn!
- Áy, araq-ay! - dep kijindi balasy. - Áli de tyya túralyq, araq toqtasa búl ekeuining radio-telefondary da toqtar edi. Biraq, sizdi kýtu ýshin qazirshe ony toqtatugha bolmas!
- Nege bolmasyn, men endi ishpeymin!.. Ákeng esin jighan song araqty mýlde qongyna ózi úmytpastay ant alyp toqtatuym mýmkin! - Kýlsynay kýlimsirey iyzektedi búl sózime.
Azyken oghan dereu ashudas tabudy tapsyrdy da, ózi ala kelgen qara boyauyn shyghardy. Ashudas Kýlsynaydyng bir qobdiynan tabyldy. Qúr men shym shy toqu ýshin jýn boyaugha aldyrghan eken. Dәl sol jerde qaraqasqa atqa layyqty boyaudy jasap ta ýlgerdik. Shóp mayasyna ýsheumiz birge baryp, at qasqasyn sol boyaumen óshirip qayttyq. Áskery palito men sary malaqaydy qorjyngha tyghyp, sol ýiding ózinen tabylghan qazaqy kiyimdi kiyip ala qoydym.
- Al, sóileshi, Azyken, mening Bighadilim jóninen estigenindi irikpey sóileshi! - Búlay qystaghanymda jas jigitting әkesine jaltaqtay týskeni bayqaldy. Ózim tústas sabaqtasymnyng sóz bastap estirtui layyq ekendigin kýtip otyrghan tәrizi bar.
- Bighadil agha asqan er ghoy... Ol kisining әngimesi kóp qoy. Keyinirek asyqpay tyndarsyz, qadirli agha, qane tamaq ishelikshi!.. Ákemdi oyatayyn ba?
- Búl qazir oyatqanynmen de tiri bolyp jaryta qoymas! - dep qatty kýrsindim.
- Olay bolsa, jeneshe, qonaq býgin sizdiki, kýtip quzasanyzshy!
Jeneshesi suynqyrap qalghan etti ystyq sorpamen jylytqylap, eki shynygha araq qúidy. Birin mening aldyma, birin Azykenning aldyna qoyyp edi. Jana ósip kele jatqan әdemi múrtty jigitting súrghylt jýzi qyzghysh tarta qaldy. Jýgine qalyp, eng ýlken ibasy men qolqasyn bildire, jeneshesining ózine úsyndy:
- Ishpeuge ant etkenimdi bilesing ghoy, jeneshe, anau ekeuinen songhy ýlkenimiz óziniz!
Bighadil jóninen tulap ketken jýregimdi basa túru ýshin araqqa qúmarta qalyp edim.
- Maqúl, maqúl, quzaudy talap etpey ózim-aq isheyin! - dey sala shynyny alghanymda Kýlsynay da alyp qaghystyrdy. Jútyp salyp, shynyny bótelkesine jaqyndastyra qoydym. Taghy da qúidy. Taghy da qaghyp saldym. Al, tókpeymising kóz jas degendi.
- Agha, agha, sizge ne boldy? - dey týregeldi Azyken. Ákesimen aiqasa súlap jatqan Toqtaubaydy tabanynan teuip-teuip qaldy.
- Ýi-ýi, bәibishe, ne boldy, úrmashy, úrmashy! - Basyn kóterip aldy Toqtaubay. Baqtybay onyng dauysynan oyanyp, ynyrsy zekirdi oghan:
- Tý...sinnen shoshyp jatyrsyn-au, ynjyq, ә!... meni de shoshytqanyn qarashy! - qayta qor ete týsken әkesin eki iyghynan ústap tik kóterip aldy Azyken.
- Ýi, kempir, ýi, basym auyryp jatyr. Býitkenshe ýstime aunay ber, ónerindi tang atqan song kórermin!
- Áke! - dep qatty dauystady balasy. - Túrsanshy!
- Áy, myna sayqaldyng balany qayrap saluyn qarashy endi! Basym auyryp jatyr, Azyken, kózim ashylar emes!
- Jә, balam, endi quzamay-aq qoy ony! - dedim men. - Ýlkenning estirtui ne, kishining estirtui ne, bәri bir ghoy, sóiley ber ózin!
- Agha, siz... siz... Bighadil agha turaly sekem alyp... kýmәndanyp qaldynyz ba, qalay? - degen Azykenge jalt qarasam, keng mandayynan ter aghytylyp túr eken. Endi qinamay, sezbegensip sabyr ete túruymnyng jón ekendigin týsine qoydym. Jylaudan ne ónbek!
- Joq, kýmәndanghanym emes, esime týsip, saghynghandyghymnan shyghar. Al, qoya túralyq ony, alang bolma balam, saghan óte razymyn! Kel qaryndas, ekeumiz ishe túralyq endi! Al, ózdering de tamaq al!... Alyndar, osy tabaqty tauysalyq!
Etti jep bolyp, bata istep qol judym da, syrtqa shyqtym. Azyken qasymnan eki eli qalmay birge shyghyp, birge jýrdi. Inimnen qamsyzsynyp sóilese baryp at kórip qayttyq. Sirinke shaghyp, endi qara at dep ataugha bolatyndyghyn bayqadym. Kýlsynay salyp qoyghan oryngha kelip Azyken ekeumiz sheshinip, jaylanyp jattyq...
Týnimen aunaqshyp, tanerteng erte túryp ketip edim. Sonymnan shyqqan Baqtybaydy qolynan tartyp aparyp, bir qaltarysqa jýrelettim-de, tergey jóneldim:
- Jә, sabaqtas qaqpas, balalardyng aldynda byljyray bermey, endi sóileshi, myna kelininmen qanday baylanysta bolyp edin?
- «Baylanysy» nesi, búl, әri shәkirtim, әri kelinim menin! Astaghypyralla, astaghypyralla! Kele salyp ne aityp otyrsyng ózin? Ýi-ýi, adamzattyng sózi emes qoy mynauyn!
- Keshe mas bolyp ininmen aitysyp otyryp kókigenindi bilemisin? Tyndap otyrghan sol shәkirt kelining kirerge jer taba almay qysyldy: «kelinimning jayyn bilemin ghoy» demeding be, jayyn qalay bilgensin?
- Oibay-au, qarabasqyr Qúday-au, sóidedim be?
- Ne dep shatqanyndy bilmeytindey ózindi qara basty ma? «Kelinimning semizdigi bolmasa, jap-jas qoy, shirkin-ay!» degening qanday namyssyzdyng aitatyn sózi? Múny estip kelining qúlaghyn basa jylap jiberip, jýgirip shyghyp ketkenin de kórmeding be?
- Sóidedim be taghy da?
- Men jala jabam ba saghan, betimnen ot shyqty sony estip! Búryn adam siyaqty, ar-úyaty bar sabaqtas edin, qartayghanda ne bop ketkensin?... Adamshylyqtan ketipsing ghoy bir jolata!
Baqtybaydyng isingen topyraq sary jýzi býlkildep ketti. Basyndaghy malaqayyn alyp jerge bir úrdy da, yrshyp túrdy ornynan, syrt ailanyp, óz betin ózi shapalaqtap-shapalaqtap jiberdi.
- Endi it ishsin osy araqty! Ishpeytin kezimde-aq kórge kirip ketkenim jaqsy eken-au! Qúday-au endi qayttim, qay betimmen kórindim balalargha!
- Ýi, ishseng de aqyl-esindi, ar-namysyndy saqtap ishseng bolmas pa edi!
- Joq, endi tatpay-aq óleyin, abyroyym qalpynda túrghanda-aq óle salsamshy!
- Endi ókingennen ne payda, qan basymnan óle salghyng kelip túr ma! Balalardyng aldynda keshirim súrap, ant berip, olargha sol antynnan aumay kórinetin boludan basqa abyroyyndy qalpyna keltiretin jolyng qalmady! Sony istemey, ólseng de bәri-bir, iship ap kelinine kónil jýgirtetin, ar-úyatsyz araqkesh atynmen ólesin!
- Úqtym, sabaqtas, úqtym! Endi qaytalamashy myna masqara sózdi, jýr, ýige qaytalyq!
Kýlsynay shay jasap, Azyken bizdi shaqyrugha endi shyqqanynda kirdik ýige. Toqtaubay basyn shytpen tanyp, o dýnie men osy dýniyening arasynda salbyrap otyr eken. Aldyna shay qoyylysymen alaqtay qarady aghasyna:
- Agha, qal qalay? - Ojyraya qarady aghasy. -Qaytarmasyn ishpesek, myna aurudan jan qalar emes! - dep kýnkildegeninde aghasy aqyryp qaldy:
- Janynnyng barynda qoy endi araqty! Býginnen bastap, araq laghynattyng atyn atamaytyn bol maghan! Osy tapqan abyroyymyz da basymyzdy jey jazdady! Balalar, mening araq iship alyp byljyraghan sózderimdi keshirinder! - Baqtybay, kelinning tómen qarap bedireye qalghanyna qarap qoyyp jalghastyrdy sózin. -Qazirshe keshire almaytyn jóndering de bar siyaqty ghoy! Múnan song araq ishsem, it eken dep tanyndar! Barynnyng aldynda antym osy bolsyn, ainysam, betime qara kýie jaghyndar!.. Anau ýidegi jalmauyzgha shama jeter me eken, búl, Azykenning esinde bolar, Qúday taghala oghan da taupiq bersin!
Songhy sózine Toqtaubaydan basqamyz qarqyldap kýldik.
- Ákem osy uaghdasynda túrsa, jeneshem ekeumiz, basqasynan qorqa qoymaspyz! - dep Azyken jymynday týsti. - Myng shýkirshilik, әkemning osy anty edi, mening ansaytynym! Tilegimdi Qúday kókten berdi me, jerden berdi me! - Maghan qarap kýrsindi jigit...
Sol shaydan song dәret syltauymen syrtqa jalghyz shyghyp ketip, qary taptalghan jalghyz ayaq jolmen talay jerge jýrip, kóz jasymdy onasha tógip-tógip qayttym. Bighadilding ólimi jóninde sypyra masqa aitpay, Azykenning ózi ghana saqtap kelgen syr bolsa, әkesi men Kýlsynaygha aityp, maghan estirtu jónin aqyldassyn degen oimen jalghyz ketkenmin. Mólsherim tura shyghypty. Qaytyp baryp, ýige kirisimmen Baqtybay baryldap jylap bas saldy meni... Kýlsynay da, Azyken de óksip-enirep jylasty.
Olar estirtu jónin onasha sybyrlasyp jýrgenderinde Toqtaubay araq tauyp ishe qoyghan kórinedi, ol tipti ókirdi:
- Ini degen bauyr ghoy shirkin, onyng qadiri ólgende bilinedi ghoy! - dep túryp jylady. Bәri meni kókke kótere maqtay otyryp kónil aitty...
Bighadil Azykenning estuinshe «sosialistik tәrbiye» nauqanynyng aldynda oqtan ólipti. Mening bir dúspanymnyng (Azyken onyng atyn atay almady, bilmese kerek.) syrtymnan japqan jalasyna shyday almay, qatty kek saqtap kelgen eken. Meni óldi degen birinshi retki radio habaryn esty sala sol jalaqordy óz ýiinen basyp, bauyzdap ketipti. Izdep sonyna týsip jýrgen qyzyl qorghaushylargha granat tastap qirata qashqanynda syrtynan kózdep atylghan oq tiyip, Dórbiljinning shetine shygha ólipti.
Ádiletti tergeushim, «ekkening tiken bolsa, oraryng balausa bolmas» deydi. Mening jalghyz inimning de «ormany» sol bolghany ghoy. Onday ónimsiz isti qazirshe qoya túralyqshy. Sizderding kommunizm jolyndaghy qasiyetti tónkeristerinizge tóngen mendey qaterli keri tónkerisshi eki dýniyede de joq. Jerimizdi gýldendiru ýshin jibergen kóshpendilerinizdi shimirikpey qaraqshy atap ústatqanym, janymyzdy gýldendiru ýshin kóbeytip jibergen araqtarynyzdy ekpindep qabyldaushylargha tastatqanym, osy tarauda aiqyn әshkerelenip otyr. Múnday ishti-tisti gýldendirushiler halyqqa endi qaydan tabylar! Shekten búlay asqan mendey orushy qaskýnem qylmyskerge tiyetin oqty tezdetip saylamasanyzdar, araq zavodtarynyz kәsipten toqtap, zor-zor qyrghyn qúraldar satyp alatyn aqsha taba almay qalasyzdar ghoy. Kókeylerinizdegi «qytaysha kommunizm» aldynda búdan zor qylmys bar ma?!
(Jalghasy bar)
«Abai.kz»
[1] Shejyau (hanzusha qysqartylghan atau) - sosialistik tәrbiye.