Senbi, 23 Qarasha 2024
Óz sózi 3265 6 pikir 22 Mausym, 2022 saghat 14:14

«Men qazaqpyn»: Qadyrov qayta qúbyldy

Sheshenstan respublikasynyng basshysy Ramzan Qadyrov qayta viydeo mәlimdeme jasap, qayta qúbyldy. Ol búghan deyin Qazaqstangha aitqan sózin biylikke qarata aitqanyn aityp, mәlimdemening qazaq halqyna qatysy joqtyghyn jetkizipti. 

Aptanyng basynda Ramzan Qadyrov Qazaqstangha qarata mәlimdeme jasady. Ol:

"Resey Qazaqstandy qútqaryp qaldy. Qazaqstan suvereniytetinen aiyrylar sәtte kómekke kim keldi? Resey. Esh qoryqpastan birinshi bolyp Mәskeu Qazaqstangha kómek qolyn sozdy", - degen bolatyn. Qadyrovtyng búl sózi Qazaqstan qoghamynda keninen talqylanyp, qarsy reaksiya tudyrdy. Qogham qayratkerleri, deputattar, tanymal túlghalar qarsy jauap berdi.

Ol ózining búghan deyin jasaghan mәlimdemesin hayp qughan blogerler búrmalap әketkenin aitady.

"Men búghan deyingi mәlimdememde sayasat jayly, ÚQShÚ jayly, memleketting sayasy kózqarasy men pozisiyasy jayly aittym, últ jayly mýlde aitpadym. 

Men qazaq halqy óte jaqsy kóremin. Mening búl halyqqa sheksiz rizamyn. Men ghana emes barlyq sheshen halqy riza. Árqashan qazaq halqyna alghys aityp, qazaq halqy ýshin syiynyp kelemiz. Bauyr bolyp qalayyq, bir-birimizge alghys sózderin aityp, bir-birimizdi qúrmetteyik, aramyzgha ot salyp, arzan mәlimdeme jasaghysy keletinderge jol bermeyik. Eger qazaq halqyna kómek kerek bolsa, men eng birinshi bolyp baramyn, alghashqy qatardan tabylamyn. 

Men kez kelgen qazaqqa qaraghanda kóbirek qazaqpyn. Mening әkem Qazaqstanda ómirge keldi, mening atam Qazaqstanda qyzmet etti, mening atamnyng aghasy Qazaqstanda jerlengen. Men qazaq halqy jayly eshqashan jaman sóz aitqan emespin, men tek sayasat jayly aittym. 

Men ózime nemese ózgege qazaq halqy jayly jaman sóz aitugha rúqsat etpeymin, óitkeni 1944 jyly qazaq halqy sheshendermen songhy nanymen bólisti. Ózin syilaytyn әr sheshen dәl osynday oida. Bizding aramsyzgha syna qaqqysy keletin arandatushylardy izdegen abzal", - deydi Qadyrov.

Kópshilik Qadyrov Ukraina soghysynda agressivti pozisiya ústanyp, tipti Putinnen asyp týskenin, týrli mәlimdemeler jasap, óz qadirin qashyryp alghanyn aitady.

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5340