Seysenbi, 26 Qarasha 2024
46 - sóz 3080 3 pikir 4 Shilde, 2022 saghat 15:02

Mirziyeev nege mýlt ketti?

Memleket basshysynyng bir ghana qateligi, tútas memleketti orny tolmas ókinishti jaghdaylargha soqtyruy mýmkin ekenin kórdik. Keshegi Qaraqalpaqstangha qatysty Mirziyyoevting bir ghana "olaq sheshimi" - Ózbekstannyng әlemdik arenadaghy bedeline ýlken keri әserin beretin boldy.

Búghan deyin Ózbekstan eshqanday sayasi, әskery odaqtargha qosylmay beytaraptyq ústanu arqyly batystyng aldynda "diktatorlyq jýie" aiybynan aman qalyp kelgen bolsa(Ándijan oqighasyn batystyqtar elemey kelgenindey), Mirziyyoevting osy songhy sheshimi Ózbekstandy qanshama baspaldaqqa keri shegindirip jiberdi. Ári, tynysh jatqan "jylannyng qúiryghyn basyp" aldaghy úzaq uaqytqa ózderine "bas auyru" tauyp aldy. Ýlken "basauyru" tapty!

Búdan bylay osy qatelikteri resmy Tashkentting kóp mәselelerde ayaghyna túsau bolatyn boldy. Tap osy oqighalar "әlemdik oiynshylargha" Ózbekstangha sayasy әser etushi eng osal jerlerin kórsetip berdi. Múnday әser etushi "sayasy tetikterdi" әlemdik oiynshylar aldaghy kezenderde әrtýrli mәseleler boyynsha kelisim-sharttargha otyrarda, "jabyq esikterdin" arghy jaghynda Ózbekstangha qarsy barynsha paydalanatynyna eshkimning shýbәsi bolmau kerek.

Óitkeni, kóptegen elderdegi osynday memleket tútastyghyna qauip tóndiretin anklabtaryn qarsy taraptary barynsha paydalanady. Týrkiyadaghy Kýrdter aimaghy, Iraktaghy shiitter, Qytaydyng Tayvany sekildi mysaldardy kóptep keltiruge bolady.

Mening týsinbey otyrghanym - Mirziyyoev osynyng bәrin bilip otyryp qalaysha osynday qadamgha barugha sheshim qabyldady? Óitkeni, Mirziyyoev sayasatqa Zelenskiy sekildi kezdeysoq býgin kelgen adam emes. Osy kezge deyingi Ózbekstannyng ishki-syrtqy sayasatynda әbden pisip-jetilgen saqa sayasatkerghoy. Qaraqalpaqstan búghan deyin bólinu jayly halqaralyq arenagha mýldem mәsele kótergen emes. Ári, Ózbekstannyng jarty territoriyasyn alyp jatqan ónir.

Týsiniksiz sheshim.
Bir ghana joramal aita alamyn.
Búghan Mirziyyoevti iytermelen oy - Referendumdaghy ózining kelesi saylaulargha taghy da týsuine mýmkindik beretin jana ózgeristerge boluy mýmkin qarsylyqtardy basqa arnagha búryp jiberu bolghan-au?! Biraq, múnshalyq shu kóterilip ketedi dep oilamasa kerek.

Mýmkin, tarihta "Birtútas Ózbekstandy qúrushy" túlgha retinde qalghysy keldi.
Nemese, osy oidy oghan ózining komandasynda "syrtqy kýshterdin" yqpalyndaghy bireuler әbden sinirip, osynday qadamgha baruyna yqpal jasady. Osylay ol "әlemdik oiynshylardyn" qaqpanyna týsti. Endi ony óz erkine jiberuleri ekitalay. Kemi 20 jyl resmy Tashkentti úzyn arqanmen ústap otyrady. Qit etse shetelden sayasy baspana alghan bir-eki Qaraqalpaqstan ókilderine "minber berip" internet pen SMIY-di shulatyp qoyyp otyrady.

Osynday "otvod udara" degen tehnologiyany bizdikiler de kóbirek paydalanady. Myna jaghdaydan keyin bizdinkiler de azaytatyn shyghar. Otpen oinaugha bolmaytynyn týsingen bolar.
Sóz sonynda aitarym...

Osy qarqynmen Qaraqalpaqstan egemendigin alsa aldy, almasa onday mýmkindik endi 50 jylda kelui ekitalay.
Bәri ózderine baylanysty.

Kórshimizdegi kesheli-býgin bolyp jatqan qúbylystar bizderge de ýlken oy saluy kerek dep oilaymyn. Úrandatu - hayp pen "arzan ataqqa" jaqsy. Bәle ayaq astynda. Oilanbay istep opyq jeuden saqtasyn. Memleket tútastyghy bәrinen joghary.

Rýstem Ashetaev

Abai.kz

 

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019