Asa mәrtebeli Núrsúltan Ábishúly!

Sizdi 6 shilde – tughan kýninizben shyn jýrekten qúttyqtaymyn. Ózinizge amandyq, saulyq, tynysh ómir tileymin.

Siz memleket tizginin ústaghan otyz jyldyng ishinde Tәuelsiz Qazaqstanda eshqanday ózgeris bolmady desek, búl – әdilettilikke jasalghan qiyanat bolar edi. Otyz jylda jasalghan jәne eshkim eshqashan joqqa shyghara almaytyn Úly enbekterding basynda, dau joq, shekara syrtynda qalghan qandastarymyzdy Atajúrtyna oraltugha arnalghan Kóshi-qon sayasaty túrady.
Jaqsylyq pen jamanshylyq egiz ghoy. Eger, atalghan otyz jyldyng ishinde qatelikter men kemshilikter oryn alyp, halyq odan zardap shekti dese, ol zardapty tartushylardyng basynda da shetten oralghan qandastarymyz túrady.
Demek, Úly kóshting otyz jylda basyp ótken joly oqtay týzu bola qoyghan joq, ishki jәne syrtqy kýshterding kedergisine kóp úshyrady. Ásirese, qansorghysh Timur Qúlybaev pen opasyz Kәrim Mәsimovtyng yqpalymen toqyrap, toqtap qala jazdaghan kezderi boldy.

Biraq, sol eki súmyray tóndirgen qauip pen qaterding bәrinen «...kelinder de, ainalayyn qazaghym, kýnindi kórip, bayyndar!» dep, Úly kóshti ýnemi Óziniz qútqaryp alyp otyrdynyz.
Sizding tapsyrmanyzben 1991 jylghy 18 qarashada Qazaq KSR Ministrler Kenesi shygharghan №711 qauly jolyn ashqan Úly kóshting arqasynda bir jarym milliongha juyq qazaq tarihy Otanyna oraldy.
Ádilettilik ýshin aitayyn, Úly kósh otyz jyl boyy toqtausyz jalghasty.
Qazir, nege ekeni belgisiz, «Shettegi qazaqtar», «Kóshi-qon»,
«Qandastar», «Dýniyejýzi qazaqtarynyng qúryltayy» degen sózder mýlde aitylmaytyn bolyp barady. Tek, Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyng 2019 jyly aitqan «Dýniyejýzindegi qandastarymyzdyng basyn tughan jerde biriktiru – bizding qasiyetti paryzymyz!» - degen jalghyz auyz sózin dәtke quat etumen qalghandaymyz.

Qasym-Jomart Kemelúly túrghanda, әriyne, «Qasiyetti paryz» qaghaz jýzinde qalmaydy dep oilaymyn. Preziydent Kóshke bir qayyrylyp soghady dep senemin.
Al, Úly kóshting odan arghy jyldardaghy taghdyry búlynghyr, Toqtap qala ma dep, qatty alandaymyn...

Imperiyalardyng óktemdigining kesirinen shekara syrtynda qalyp, bir-birinen ajyrap qalghan aghayynnyng basyn qosqan «Kóshi-qon» degen osy Úly sayasat ýshin men keshe Sizdi qoldap arpalyssam, býgin Qasym-Jomart Kemelúlynyng bir jaghynan shyghyssam, kómektessem dep shyr-pyr bolyp jýrmin.
Biraq, jolym da, qolym da bayaghyday emes, tarylyp, qysqaryp barady...

Asa mәrtebeli Núrsúltan Ábishúly!

Mening jerlesterim men taghdyrlastarym Sizding bizdi Atajúrtymyzgha oraluymyzgha zor mýmkindik bergen osynau qamqorlyghynyzdy mәngi úmytpaydy! Ár uaqyt shynayy rizashylyqpen eske alyp, alghysyn aitatyn bolady.

Osy Úly enbeginiz ýshin men Sizge dәn rizamyn!!
Jambyl atamyzdyng jasyna jetiniz!!!

Auyt Múqiybek

Abai.kz