Senbi, 23 Qarasha 2024
Dep jatyr 4337 8 pikir 6 Shilde, 2022 saghat 15:13

Ukraina kóp úzamay jeniske jetedi

Soghysushy elderge eng aldymen kerek kómek – ekonomialyq kómek. Búghan KSRO-nyng Ekinshi dýniyejýzilik soghys kezindegi jaghdayy aiqyn kórsetkish bola alady. Elge qaru-jaraqtan góri otyn, azyq-týlik jәne strategiyalyq materialdar qajet boldy. Qazir Ukraina búl jaghynan qamtamasyz etilgen desek bolady. Logistika qúryldy, azyq-týlik, janar-jagharmay, dәri-dәrmekpen qamtamasyz etu jolgha qoyylghan.

Ukrainanyng әskeriy-ónerkәsiptik keshenining júmys isteuine mýmkindik beretin energetikalyq resurstargha, sonday-aq ónerkәsip ýshin strategiyalyq manyzdy materialdargha: qaru-jaraq pen olargha arnalghan qúramdas bólikterdi óndirudi jalghastyru, jabdyqty qayta iske qosu jәne ony jóndeu kiredi.

AQSh, EO jәne NATO Kiyevke óz azamattaryn eng tómengi kýnkórispen qamtamasyz etuge kómektesedi, memlekettik instituttardyng júmys isteuin jәne Ukrainanyng әskery operasiyalar jýrgizu mýmkindigin qoldaydy. Búl birneshe eskadriliya úshaqtar, jýz-eki tankti jiberuden әldeqayda manyzdy.

Degenmen búl Ukrainada qaru-jaraq jetkiliksiz degendi bildirmeydi. Batys memleketteri óz jabdyqtaryn jiberu aqyly Ukrainadaghy soghystyng barlyq baghytyn ózgertip ýlgerdi. Jayau әskerlerding tankige qarsy jýieli qúraldary reseylik әskerlerding bronetransporterlermen manevrlik soghys jýrgizetin kez-kelgen әreketine tosqauyl qoydy. Áue shabuylyna qarsy qorghanys jýieleri arqyly reseylik aviasiyanyng is-әreketine strategiyalyq shekteuler qoydy. Batystan Ukrainagha soghys kemesine qarsy zymyrandardyng jetkizilui Reseyding Qara teniz flotyn Qara tenizding soltýstik-batysynan quyp shyghugha mýmkindik berdi, Odessa aimaghynda kiru operasiyasyna toqtau saldy. Ukrainagha taghy da berilgen ýlken kómekting biri: Úshqyshsyz úshu apparattary, baylanys jýieleri, radarlar men artilleriya. Sonday-aq Ukraina әskeriyleri barlau derekterin Batystan alyp otyr. Búl olargha soghystaghy әskery operasiyalardyng tolyq beynesin kóruge mýmkindik beredi.

Shyndyghynda, úrystyng alghashqy eng qiyn kezeninde Ukraina qaruly kýshterining tabandylyghymen, Batystyng kómegimen Ukraina soghys qimyldarynyng tolqynyn ózgerte aldy, sәtti shabuyl ýshin alghysharttardy qalyptastyra aldy.

Aldymyzdagha kýzde Ukraina armiyasyn aliyans standarttaryna sәikes qayta dayarlau, sonday-aq zamanauy qaru-jaraqtardy, sonyng ishinde auyr bronidy mashinalardy, artilleriyalyq jýielerdi, әue qorghanysy jýielerin jәne qaru-jaraqtardy jappay jetkizu josparlanyp otyr.

«Batystyng Ukrainany jetkilikti mólsherde zamanauy qaru-jaraqpen qamtamasyz etuge dayyn emes» deytinder eng aldymen úrys qimyldaryn jýrgizu ýshin qarudyng eng ontayly týrlerin tandau, olardyng sanyn esepteu, logistika qajet ekenin esten shygharyp alyp jatady. Tek qana qaru-jaraq jetkizu mәseleni sheshpeydi. Ukraina әskerlerine әkelingen qaru-jaraqty sauatty paydalanugha ýiretu kerek bolady.

Múnday mәselelerdi sheshu bir aidan astam uaqytty alady. Qazirgi kýni AQSh ýkimeti  Ukrainagha qaru-jaraq jiberuge niyet bildirgen 800 qaru-jaraq óndirushi kompaniyanyng 1 300-den astam ótinishin qarastyryp, eng tiyimdi sharttardy tandap jatyr.

Úlybritaniya men NATO-gha mýshe keybir elder ýsh ay sayyn әskery mamandyqty alyp shyghatyn 12 000 ukrainalyq әskeriylerdi oqytatyn núsqaushylar tobyn dayyndap jatyr. Sondyqtan bastalmaghan Lend-lizti synau әli erte. Auqymdy júmys endi ghana qarqyn ala bastady.

 

Kerimsal Júbatqanov

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5338