Senbi, 23 Qarasha 2024
Bilgenge marjan 5871 10 pikir 7 Shilde, 2022 saghat 14:54

Stalinning ólimi. AQSh-tyng jana sayasaty

Ekinshi dýniyejýzilik soghys ayaqtalyp, búrynghy odaqtastar birte-birte jaugha ainalghannan keyin amerikalyq barlau qyzmeti Stalinning densaulyghyn múqiyat baqylap otyrdy. 1945 jyldyng kýzinde Stalin insulit alady. Sol kezde sheteldegi arnayy qyzmet Stalinning serikterining kósemning densaulyghynyng nasharlap ketkenine qatty alandaghanyn bayqaydy.

1947 jyldyng qyrkýieginen bastap janadan qúrylghan Ortalyq barlau basqarmasy (OBB) nazaryn Mәskeuge audardy. Alayda Vashington Stalinning densaulyghy turaly aqparatty diplomatiyalyq arnalar arqyly alyp otyrdy, óitkeni OBB-nyng kenestik partiya nomenklaturasynda agentteri bolmady.

1948 jyly qantarda OBB-nyng birinshi basshysy kontr-admiral Rosko Hillenkotter sarapshylar tobyn shaqyryp, olargha Kenes Odaghyndaghy sayasy jýiening ne bolatynyn, el basqaru isi ózgeretin bolsa, qalay basqarylatynyn boljau mindetin qoydy. Kóp úzamay Stalin belgisiz sebepten qaytys bolady.

OBB Stalin ketken jaghdayda «orys halqynyng ruhy men dәstýrine», sonday-aq «kenestik tabighatqa» sәikes keletin biylikti bir adamnyng qolyna beru oryndy dep eseptedi. Amerika barlaushylary Vyacheslav Molotovty kósemning úzaq jyldar boyghy adal serigi, Stalinning basty múrageri dep atady.

Alayda, 1949 jyldyng kókteminde OBB sarapshylary qateleskenin bildi. Molotov 4 nauryzda Syrtqy ister ministri qyzmetinen bosatyldy, al onyng әieli qamaugha alyndy. Sýitip Molotov masqara boldy. Keyinnen kenes tarihshylary atap ótkendey, Beriya men Malenkov qauipti qarsylasynyng kózin jong ýshin Molotovqa qastandyq úiymdastyrghan.

OBB sarapshylary boljaghan kelesi joramal mynaday edi: Stalin qaytys bolsa, odaqtastary arasynda KSRO-nyn  yqpaly tómendeydi. Búl kezde Qytaydy Mao Szedun basqarghan. Kommunistik Qytaydyng әlemdegi pozisiyasy nyghaya bastady. OBB Beyjing men Mәskeuding qarym-qatynasy nasharlaydy dep boljady. OBB-nyng joramaly shyndyqqa ainaldy.

1953 jyly 5 nauryzda Iosif Stalin qaytys boldy. Búl oqigha Amerikanyng KSRO-gha qatysty jana sayasatynyng qalyptasuyna betbúrys boldy. Búdan bylay Amerika Qúrama Shtattary Mәskeuding pozisiyasyn әlsiretu, onyng kóshbasshylyghyn әlsiretu,  әlemning basqa elderining aldynda bedelin týsiru maqsatynda aqparattyq-psihologiyalyq soghys jýrgizdi.

Búl sayasat 1953 jyly 13 nauryzda Amerika Qúrama Shtattarynyng Preziydenti janyndaghy Psihologiyalyq strategiya jónindegi komiytet «Stalinning ólimin psihologiyalyq qanau jospary» № SE-39 memorandumyn jaryqqa shygharghannan keyin bastaldy.

Amerikandyq sarapshylar Stalindi «meyirimsiz avtokrat» dep atay otyra, onyng KSRO-ny halyqaralyq arenadaghy oisyz әreketterge iytermelemegenin baghalady.

«Onyng múrageri eldegi jaghdaydy baqylauda ústau ýshin, halyqaralyq sayasatta jaghymsyz presedentterdi tudyrmau ýshin diplomatiyalyq joldy tanday ma?» degen súraqtar qoyyldy.

Amerikandyq sarapshylar Molotovtan keyin KSRO-daghy Stalinning yqtimal múrageri sanalatyn Malenkovke nazar audardy. Stalindi jerleu rәsimi kezinde «úly orys halqynyng kýsh-quaty boldy» degen Malenkovtyng sózinen keyin, onyng OBB aldyndaghy bedeli óse týsti.

Amerikalyqtar «Stalinning gruziyn, al Malenkovtyng orys boluynyng simvoldyq manyzy boluy mýmkin», - dep atap ótti.

OBB Kremliding jana biyligin alandatatyn birneshe faktor boldy. Odaqtas elderding jýiege adaldyghy, kommunistik Qytaymen qarym-qatynas, ishki qauipsizdikti qamtamasyz etu, últtyq azshylyq mәseleleri, memlekettik apparattyng armiya men halyqty baqylauy.

Osynyng barlyghy, OBB sarapshylarynyng pikirinshe, Kenes Odaghy ýshin birqatar qiyndyqtargha, sonyng ishinde Sayasy Burodaghy kelispeushilikterge jәne odaqtastarmen qarym-qatynastyng nasharlauyna әkeledi. Ekinshi jaghynan, Mәskeuding әlsireui Batys órkeniyetining birligin nyghaytugha jәne Amerika Qúrama Shtattarynyng kóshbasshylyghyn nyghaytugha kómektesti.

Kerimsal Júbatqanov

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5373