Búl maqalany jazugha tarih ghylymda­ry­nyng doktory, professor Ábilseyit Múqtar­dyng «Ábilmәmbet han» turaly «Egemen Qa­zaq­stan» gazetining 2012 jyldyng 15 qarashadaghy sanynda dýniyesi sebepshi boldy.

Jogharydaghy maqalada Abylay hannyn, Ábilqayyr han men Ábilmәmbet handardyng auyzdarynan «jýz» - degen sóz shyghady. Atalghan atalary­­­­myz ol sózdi estimey ketken. Óitkeni, ol handar­dyng túsynda «jýz» degen sóz bolghan joq. Men sol zamangha qatysty myndaghan hattardy qolmen kóshirdim, jýz­degen hattardyng kóshirme­sin aldym. Birde-bir hatta «jýz» degen sóz kezdesken joq.

Avtordyng Ábilmәmbet hannyng tarihtan alatyn ornyn erekshe dәriptep Ábilqayyrdan ke­yingi bas han boldy deui eshbir qisyngha jatpaydy. Ábilmәmbet hannyng óte aqyldy, sal­maq­­ty, menmendigi joq, adam balasyna jaqsy­lyq әkelsem dep túratyn jýregi taza әri aqkónil azamat ekendigin arhiv materialdarynan angharu qiyn emes. Ol Abylay súltandy jaqyn inim dep eseptep onymen sanasqan, Orta Ordadaghy handyqty basqaru­­­dy senip tap­syrghan. Abylay da onyng senimin aqtady. Resey kansleri, gubernatorlar Abylaydy Ábilmәm­bet hangha qarsy qoygha tyrys­ty. «Abylaydy han etip saylaymyz», - dedi. Abylay súltan eshbir sózge ermey, olardyng úsynystarynan bas tartty, Ábilmәmbet hangha esep berip, qiyn mәse­lelerde aqyl­dasyp baryp sheshim qabyl­dap otyrdy. Óitkeni, ol zandy handy attap ótpedi.

Búl maqalany jazugha tarih ghylymda­ry­nyng doktory, professor Ábilseyit Múqtar­dyng «Ábilmәmbet han» turaly «Egemen Qa­zaq­stan» gazetining 2012 jyldyng 15 qarashadaghy sanynda dýniyesi sebepshi boldy.

Jogharydaghy maqalada Abylay hannyn, Ábilqayyr han men Ábilmәmbet handardyng auyzdarynan «jýz» - degen sóz shyghady. Atalghan atalary­­­­myz ol sózdi estimey ketken. Óitkeni, ol handar­dyng túsynda «jýz» degen sóz bolghan joq. Men sol zamangha qatysty myndaghan hattardy qolmen kóshirdim, jýz­degen hattardyng kóshirme­sin aldym. Birde-bir hatta «jýz» degen sóz kezdesken joq.

Avtordyng Ábilmәmbet hannyng tarihtan alatyn ornyn erekshe dәriptep Ábilqayyrdan ke­yingi bas han boldy deui eshbir qisyngha jatpaydy. Ábilmәmbet hannyng óte aqyldy, sal­maq­­ty, menmendigi joq, adam balasyna jaqsy­lyq әkelsem dep túratyn jýregi taza әri aqkónil azamat ekendigin arhiv materialdarynan angharu qiyn emes. Ol Abylay súltandy jaqyn inim dep eseptep onymen sanasqan, Orta Ordadaghy handyqty basqaru­­­dy senip tap­syrghan. Abylay da onyng senimin aqtady. Resey kansleri, gubernatorlar Abylaydy Ábilmәm­bet hangha qarsy qoygha tyrys­ty. «Abylaydy han etip saylaymyz», - dedi. Abylay súltan eshbir sózge ermey, olardyng úsynystarynan bas tartty, Ábilmәmbet hangha esep berip, qiyn mәse­lelerde aqyl­dasyp baryp sheshim qabyl­dap otyrdy. Óitkeni, ol zandy handy attap ótpedi.

Ábilmәmbetke mәsele sheshilgennen keyin habarlap otyrghan. Ábilmәmbetting ózi de qajet bolghanda Abylaydan kómek súraghan, Abylay­gha: «Kelip ketshi. Myna qaraqalpaqtar men hiua­lyqtardy tәrtipke shaqyryp ketshi», - degen de tilekteri turaly hattar bar. Olar birinen biri aqyl, kómek súraugha arlanghan joq.

Qazaq halqynyng ghana emes týrki әlemining maqtanyshy, aqyndardyng dýldýli Maghjan Júmabaev «Batyr Bayan» poemasynda Abylay handy bylaysha jyrlady:

Alystan orys, Qytay - auyr salmaq,

Jaqynnan tynshytpaydy qalyng qalmaq,

Artynda or, aldynda - kór, jan-jaghy jau.

Daghdarghan alash endi qayda barmaq?

Sol kezde elge qorghan bolghan Abylay

Kóp jaudyng birin shauyp, birin arbap,

Kýnderding bir kýninde han Abylay

Qalmaqqa - (oyyna aldy) - oiran salmaq,

Hanynan: «Attan» - degen sóz shyqqan son.

Ordagha batyr, biyler keldi andap.

Ábilmәmbet han Qaldan Serenning qol as­tyn­da 1743-1757 jylgha deyin Týrkistan qala­syn­da han boldy. Sol kezde Orta Ordanyng han­dyghy tolyghymen Abylay hangha kóshti (Ábilmәmbetting tilegine sәikes).

Jonghardyng hany Qaldan Seren ólgennen keyin onyng kýnnen tughan úly Dorchjy handyq­ty zorlyqpen basyp alghanyn tarihshylar biledi. Tarihshy Ábilseyit Múqtar da Davasy jәne Amursana degen úldarynyng Abylaydyng qol as­tyna qashyp kelgeninen habardar dep oilaymyn. Olardy qazaq jerinde qaldyru mәse­lesin sheshu ýshin Abylay asqan danyshpan­dyqpen Úly­tauda «sezd» ashqan. Al maqalada osy jay turaly eshtene aitylmaydy. Sonda ol kimder­men aitys­ty, talasty, kimdi jan tә­nimen qor­ghady? Ne ýshin? «Davasy men Amur­sanany qal­maqtargha qay­tar» - dep qasa­rysyp otyryp al­ghan Ábilmәm­bet han men Malaysary by bolatyn. Búl mә­selede Abylaydy Bógenbay batyr, Shaq­shaq Jәnibekting úly Dәuit, Tóle biyding qol­da­ghanyn men «Abylay han» atty kitabymnyng 13-tomynda jazghan bolatynmyn.

Ábilqayyr hannyng tarihtan alatyn ornyn men «Preziydent jәne Halyq» gazetining 2011 jylghy aqpan-nauryz ailaryndaghy tórt sanynda, sonday-aq, «Ana tili», «Týrkistan», ga­zet­te­­rinde «Alash», «Daraboz» jurnaldarynda jaz­ghan edim. Kitap­tarymda da keltirilgen tyng derekter az emes.

Naqty derekterge jýgineyik. Ataqty Tóle by Ábilmәmbet han Týrkistangha han bolyp saylan­ghanda әdeyilep baryp qúttyqtap, hangha biraz aqyl aitqan edi. Sol aqylyn oryndaugha Ábilmәmbet hannyng batyly jetpedi. Ol turaly jogharyda atalghan arhivte (1744 j. 24 mausym, qor 122 tizim 1 is 1) bylay degen (107 betinde). (Arhivtegi jazbagha týzetu jasalma­ghan. - B.N.).

«... 4. V bytnosti ego Mansura tami, po priyezde ih v drugoy mesyas priyezjal v Turkestan iz Bolishoy Ordy znatneyshiy kasachenin Tulya Bi, kotoryy v Tashkente bolishe hana vladet pochitaetsya dlya svidaniya s nim Abulmamet hanom, po priyezde moemu s nim Abulmamet naibolee v tom, sovetoval ego daby ony kaysaky ot Rossiyskogo gosudarstva ne otstavali, y protiv anogo verno postupali, Chtoby ne toliko im Sredney y Menishey Ordam v prebyvaniy pry Rossiyskoy storone, no y Bolishoy by Orde k perehodu tuda j svoboda byla obiyavlena, chtoby na Zengorskih kalmyk ne nadeyalisi, no bolishe opasalisi. Ibo de ot nih dobra ne budet. Ot kotoryh v sluchae utesneniya y ony Bolishoy (str 108) Ordy kaysaky spaseniya sebe bolee naytiti ne znaet kak perekochevko k Rossiyskoy je storone...»

Mening enbekterimde Ábilqayyr hannyng Ábilmәmbet hanmen Orta Ordanyng hany boludy oilap aitysqany turaly óte kóp qújattar bar. Arhivte 110 bettey ekeuining aitysy bar. Ony tolyq aityp jatudyng qajeti joq. Ábilqayyr han Ábilmәmbetti qorlap: «Sen han bola al­may­syn. Ket», - degenge deyin barghan.

Ábilmәmbet han men Baraq súltan Orynbor­­dyng general-gubernatory Nepluevke barmady. Biz sóz etip otyrghan maqa­la­nyng avtory qolynda arhivting qújaty bolmaghan­dyqtan, Resey imperiyasyna senimsizdikpen qaraudy negizgi sebep retinde qarastyryp, olardy «óltirmekshi boldy» deydi.

Ábilqayyr han Tәuekel jәne Tәuke handar­dyng tilegin oryndap, Reseyding qol astyna odaqtas retinde kiru maqsatynda Resey imperatoryna: «Men kýlli qazaq halqy­nyng hanymyn» - dep hat jazdy. Ol ózi Reseyding elshisi Tevkelevke bylaysha moyyndady (Arhivke qalay jazyldy solay berip otyrmyn - B.N.): «...Obiyavlyai yakoby sushui svoi pravdu rady chego odin bez soglasiya drugih pojelal byti v poddanstve Vserossiyskom. Pervaya pritchina iz drevnih let predky ego y on Abylhayyr han vladely gorodamy Tashkent, Turkestan, Sayram prinadlejashimy derevnyamy y kirgizami, kazakamy y uchinily u nego Abulhayyr hana voynu s Hontayshoy mnogiya gody. Y ne mog s nim upravitsya, prinujden on byl vysheoznachennye goroda, ostavya vyehati k kochevnym narodam kirgis-kaysakam. Y potom mnogiya gody iymely s nim Hontayshey voynu y nedovolistvuya tem staly voevati y s Voljskimy kalmykamy y Ordskimy bashkirsamy y Buharamy y Hivoy...»

Osylay Ábilqayyr han Reseymen odaqtas bolu ýshin ótirik aitugha mәjbýr bolghan.

Reseyding elshisi Tevkelev taghy da bylay dey­­­­di (Resey Imperiyasy syrtqy ister miniys­tr­lig­i­ning syrtqy sayasat arhiyvi, qor 122 tizim 1 is 1): (hatta qalay jazylghan solay jetkizip otyr­myn - B.N.) «Po neje kirgis-kaysaskaya Orda Gosudaryny razdelena na try chasti, a iymenno: Bolishaya, Srednyaya, Malaya Orda» (Ábil­­seyit Múqtar arhivtegi «orda» degen sóz­di «jýz» - dep kórsetken. Búl dúrys emes. -B.N.).

Sauatty adamgha týsinikti emes pe? Taygha tanba basqanday anyq jazylghan: «Ábilqayyr han eshuaqytta qazaq halqynyng bas hany bolghan emes, tipti boluy mýmkin de emes. Ol han boludy súrap otyrghan joq. Ábilqayyr han «býkil qazaq әskerining qolbasshysymyn» dep óz armanyn iske asyrghysy kelgen.

Reseyding qol astyna odaqtas bolyp kiruge súranghan kezde Ábilqayyr han hatynda jәne antynda: «Qol astarynyzgha 40 myng sarbazben kiremin», dedi. Kýlli halyqpen degen sóz joq. Al ol Kishi Ordagha han bolghan kezde Orta Ordada Sәmeke, Ýlken Ordada Jolbarys han bolatyn. Sonda ol qalaysha kýlli qazaq halqynyng bas hany bolmaq?

Ábilqayyr han Kishi Ordanyng ózine de tolyq han bola alghan joq. Batyr súltan bir­ne­she rudy bólip alyp ózin han saylatty. (Ol Qayyp hannyng úly. Jol sonyki bolatyn  - B.N.). Aday eli tipti eshbir handardy mo­yyn­­daghan joq. Ýlken Or­danyng shyn iyesi Tóle biyding ózi 1723-1757 jyl­dargha deyin jonghar­lardyng qol astynda boldy.

(1731 g. fond 122 opisi 1 delo 1 (Búl hatpen eshkim tanyspaghan). Resey imperato­ry­nyng ózi: «Y my Velikaya Gosudarynya nijayshe Imperatorskoe Velichestvo tebya kirgis-kaysaskogo Abulhayyr hana naznachaem starshinoy Kirgis-kaysaskogo voyska». Mine, kýlli Qa­zaq halqy­nyng hanyn emes, әsker qolbas­shy­syna taghayyn­daymyz degen sóz.

Abylay han Ábilmәmbetti óte qúrmettedi. Sol sebepti Abylaydy Resey han saylaymyz degende odan bas tartqanyn jogharyda ait­tyq. Oghan mening kitabymdaghy kanslerding haty jәne Abylay hannyng jauaby arqyly da kóz jetkizuge  bolady. Tipti, Ábilmәmbet ólgen­nen keyin han­dyqqa onyng úly Ábil­feyizdi úsynghan da Abylay emes pe?!

Biraq halyq is jýzinde Abylaydy 1738 jyldardan han dep eseptedi. Solay sanasty. Onyng aitqanyn eki etken joq, qúrmettedi. Abylay han turaly búrynghy maqalalary­myz­da az aitylghan joq. Búl arada olardy qayta­laudyng qajeti joq qoy dep oilaymyn.

Men keybireulerding Ábilqayyr han men Abylay handy birine-birin qarsy qoygha tyrysatyndaryn týsinbeymin. Ábilmәmbet han men Abylay han eshuaqytta baqtalas bolghan emes. Barlyq mәseleni ózara aqyldasyp she­ship otyr­ghan. Arhivte Ábilmәmbetting Qytay elshi­sine bergen jauabynda: «Orta Ordagha baylanysty mәse­lelerdi Abylay súltanmen sheshi­nizder», dep olardy Abylay hangha jibergen haty bar. Jo­gha­rydaghy sózderimizge odan artyq qanday dәlel kerek.

Ábilseyit Múqtardyng maqalasyndaghy ta­ghy bir qisynsyz jaygha nazar audarghym ke­le­di. Avtor: «...1740 jyldyng kýzinde Eraly súltan Orta jýzdegi (Orda - B.N.) kerey ruy qazaq­ta­rynyng hany bolyp saylandy», dep jazady. Sirә, búl ótirik Orta Ordada birneshe handyq boldy degen úghym tughyzu ýshin aitylsa kerek. Eralyny Abylay han ózining tughan inisindey syilady. Eshqanday saylau bolghan joq. Ony sol elge star­shyn etip taghayyn­daghan Abylay han. Arhiyv­ting eshbir jerinde Eraly kereylerge han bolyp saylandy degen sóz joq.

Taghy da qaytalap aitamyn, Ábilmәmbet han­nyng rólin Abylay hannan joghary qoygha tyrysyp, sol arqyly Ábilqayyrdy aspandatu - ta­riyh­qa qiyanat. Ábilqayyr býkil qazaq halqy­nyng hany boldy deu búl aqty qara degenmen ten. Resey imperatory da onday jarlyq bergen joq. Men Ábilqayyr handy qazaq halqyna adal, erek­she erligi singen batyr retinde dәrip­teu­shi­ning birimin. Ony qazaq halqynyng erekshe túl­ghasy, batyry retinde jazamyn. Ábilqayyrgha astanadan kóshe beru, eskertkish qoy qajettigi turaly úsynystar­dy da tiyisti oryn­dargha jazdym. Qorytyndy shyghar degen ýmittemin.

Ábilqayyrdy aldynghy qatardaghy әsker qol­­­­­basshysy bolghan dep dәripteu kerek. Ha­lyq­­tyng jýreginde batyr retinde oryn alghan, alugha da tiyisti. Ony Bógenbay, Qabanbay, Shaq­shaq Jә­nibek, Bayan, Jaughash, Jaryl­ghap, Tolybay, Bókenbay, Eset, t.b. batyr­lardyng kóshbasshysy bolghan edi deu oryndy.

Abylay han men Ábilqayyr hannyn, Ábil­mәmbet han jәne basqa túlghalardyng tarihtan ala­tyn oryndaryn tarih ózi belgil­e­gen. Ony en­di janartyp óz ynghayymyzgha búrugha bolmaydy.

Tarihy derekter Abylay han men Ábil­mәm­bet hannyng adamgershilikteri óte joghary jandar ekenin dәleldeydi. Abylay han Ábilqayyr handy әkesindey syilaghan. Tipti sol zamanda ol ekeui «han» degen dәrejege mәn bermey, tuys­qandyq jaghyna kóp moyyn búrghangha úqsaydy (1741 jyly Orynbordyng gubernatory Urusov­tyng osy eki alyptardy qabyldaghan esebi mening «Abylay han» atty kitabymnyng 3-tomynda ja­riyalanghan. Ábilqa­yyr handy Syrymbet batyr óltirgennen keyin (Baraq súltan emes) Aby­lay­dyng otbasyna jasaghan jaqsylyghy da úmytyl­maq emes. Bopay sheshe bylay depti (1748 jyl qyrkýiekting 13, qor 122 tizim 1 is 3: "...Ádeyilep bizdi óltiruge jibergen jansyzdaryn Abylay súltan estip, bizding araqaty­na­symyz jaqsy bolghandyqtan, ózining әskerimen alyp ketti. Abylay súltangha kóp rahmet. Balalarymdy ajaldan alyp qaldy...».

Bәrimizding mindetimiz halyqqa shyndyqty jetkizu. Osy salada adal bolayyq.

Bolatbek NÁSENOV,

tarih ghylymdarynyng doktory,

qúrmetti professor.

"Egemen Qazaqstan" gazeti