Kýieudi jalgha alugha bola ma?
«Biyl qazan aiynda Almaty qalasynda erekshe qyzmet týri payda boldy» dep basylymdar jar saldy. Ol qyzmetting týri - «kýieudi jalgha alu» dep atalady. IYdeya avtorlarynyng aituynsha, búl qyzmet týri әielder arasynda ýlken súranysqa iye. Sebebi qazir naghyz erkekter joghalyp bara jatqan tirshilik iyesi retinde Qyzyl kitapqa engizilgen. Sondyqtan almatylyq arular jalgha bolsa da joldas alyp, ol ýshin qarjylaryn ayamaytyn kórinedi. Naryqta qanday qyzmetting súranysqa ie bolatynyn zerttegen kәsipkerler arnayy sayt ta ashyp ýlgergen. Qyzmet baghasy da arzan emes, jalghyzbasty әielder uaqytsha bireuding jary atanu ýshin saghatyna bes myng tenge tóleydi. Búl qyzmetti oilap tabushylardyng sózine qaraghanda, әielder múnday «kýieulerdi» kóbinese qonaqqa barar kezde jaldaydy eken...
Biz osylaysha bolmaytyn qyzmet týrlerine basymyzdy qatyryp jýrgende, ózge memleketter úrpaq tәrbiyesine alandaushylyq tanytyp, búdan million ese artyq sheshim qabyldap jatyr. Naqtyraq aitsaq, jaqynda Norvegiya ýkimeti jas әkelerge dekretke shyghugha rúqsat berdi. Olar kezekti enbek demalysyndaghyday bir ay emes, ýsh jarym aigha deyin bala kýtimimen ainalysa alady. Áyelder bolsa, toghyz ay ýide otyryp, bala baghady. Jәne erler de әielder siyaqty demalystary ýshin aqsha alady. Búl elding basshylary múnday amaldaryn әkelerdi óz balalaryn tәrbiyeleuge qatystyru maqsatynda engizgen.
IYә, óte oryndy sheshim. Áytpese toghyz ay boyy qúrsaghynda balasyn kótergen ana ony bosanghany bylay túrsyn, jalghyz ózi jasqa tolghansha baghyp, mektep jasynda oqytyp, eseyse ýilendirip, keyin nemeresin tәrbiyelep ómirin ótkizedi. Balaly bolghan otbasy toyyn jasap, әsirese qazaq analary auruhanadan shyghar-shyqpas qonaghyn kýtip әure bolatyny taghy da bar. Qúddy otbasyndaghy әkege tek aqsha tabu men bala-shaghasyn ash-jalanash qaldyrmaudyng amalyn izdeu mindeti ghana jýktelgendey. Búghan deyin jer-jahannyng tek az bóligi erkekterding qoghamdaghy orny men otbasyndaghy róli jayynda sóz qozghap, mәsele retinde qarastyrghan eken. Al songhy kezderi búl problema býkilәlemdik dengeyge jetip, jiti nazargha alynyp otyr. Sondyqtan bolar, Europa men TMD-nyng birneshe elderinde jogharyda aitylghan zangha qol qoyylyp, birtindep beku ýstinde. Qarap túrsanyz, nәreste dýnie esigin ashqan sәtte anasynyng qúshaghynan tabylyp, kózin ashqannan anasyn ghana kórip ósetin bala mektepting ózinde qúlap, jylap qalsa, «mamama aitam»-gha salyp baqyratynyn qaytersiz?! Balabaqshadaghy tәrbiyeshi de - әiel, mekteptegi ústaz da - әiel, uniyversiytette de sol - әiel. Kezinde kóshpeli qazaq mynghyrghan malyn aidap, jerden-jerge ýiin tigip jýrgende úl balasyn atqa mingizip, mal baqqanda qasyna birge ertip jýrgen. Oqugha da әkelerding «eti seniki, sýiegi meniki» dep bergen balalaryna moldalar dýre soghyp oqytqan. Myna zamanghy bala tәrbiyesinde ol dýrening «biylik» etpesi anyq, desek te, bala tәrbiyesine әkening qatysqanyna ne jetsin ?!
Mәselening qanshalyqty kýrdeli ekenin angharu ýshin mamandardyng saraptamalyq júmystarynyng nәtiyjesine kóz jýgirteyik.
Biyl qazaqstandyq sarapshylar da biraz oigha kelip, zertteu jasady. Jyldyng ortasynda respublika boyynsha saualnama jýrgizgen otbasy mәselelerine qatysty zertteu institutynyng qyzmetkerleri elimizde erkek kriziysining bar ekenin anyqtaghan bolatyn.
Psiholog mamandardyng saraptama qorytyndylaryna sensek, otbasynda әkesin ýlgi tútatyndardyng sany bar bolghany - 10 %. Sonday-aq 2300 er adam jauap bergen saualnamadaghy er-azamattyng otbasyndaghy jәne bala tәrbiyesindegi rólining songhy 10 jylda qalay ózgergeni jayyndaghy súraqqa 43,2% er adam - «mýldem ózgergen joq», 31,3%-y - «artty», 17,1 %-y «tómendedi» dep jauap bergen. Al otanasy men balalargha qoyylghan «Áke degen kim?» degen saualgha 53,6 %-y - «asyraushy, otbasynyng qarjylyq kirisining kózi», 36,3%-y - «kóshbasshy, otbasynyng qorghaushysy jәne qamqorshysy», 4,4% - «jauap bere almaymyn», 3,6%-y - «ýy qojayyny, bala tәrbiyeleushi», 2,1%-y «jalqau, júmys istemeydi» dep jauap bergen. Qarap túrsanyz, eki mynnan asa otbasy qatysqan saualnamada birde-bir otbasynan «әke - ýlgili jan» degen jauap bolmaghan. Ne degen masqara?! Sonda qazaq otbasylary otaghasyn ýlgi tútpaytyn kýy keshetindey ne kýn tudy?
Reseylik ghalymdar da búl mәselege qatysty birshama zertteu jasap ýlgergen. Aytularynsha, әkening bala tәrbiyesindegi ereksheligi - ananyng bala boyyna sinire almaytyn qasiyetterinde. Ol degeniniz - nәreste tuyla sala sәbiyining qasynda anasymen birge әkesining de boluy balanyng sanaly, bauyrmal, fizikalyq qabileti damyghan túlgha bolyp ósuine әser etedi. Sebebi analar sәbiyin jórgekke orap, shomyldyryp, tamaqtandyrumen ghana ainalysady. Ákeler nәresteleri jana tughan bolsa da, olarmen oinap, fizikalyq damuyna yqpal jasaydy. Sonday-aq әkelerding bala tәrbiyesine qatysuy olardyng bolashaqta minez-qúlqynyng qalyptasuynda da manyzdy ról atqaratyn kórinedi. Psihologterding aituynsha, tuyla sala әkesining janynda bolghan bala ata-anasyna qamqor, sezimtal bolyp jetiledi. Analar nәziktikti jaqsy kórgendikten úl bala tәrbiyesinde múnday júmsaqtyq teris әser etedi eken. Al qyz bala tәrbiyesinde әkening róli tipti erekshe. Mamandardyng sózine sensek, әke qyz bala ýshin er adam etalony retinde qalyptasady. Ýlkendi syilaugha ýirenu bylay túrsyn, boyjetken shaqta da әkesine úqsas jigitti izdey bastaytyn kórinedi.
Qazaqta әkening bala tәrbiyesinde, onyng ishinde jana tughan sәbiyding janynda boluy ersi kórinetini ras. Jasyratyny joq, shaqalaqty qolyna alyp, qyrqynan shyqqangha deyin qasynda boludy úyat sanaytyndar da joq emes. Biraq býkil әlemde búl mәselege qatysty zertteuler jýrgizilip, barlyghy da birauyzdan «әkening jana tuylghan sәbiyding qasynda bolghany dúrys» degen jauap alynghan. Qazaqta da «Bala tәrbiyesi - besikten» degen sóz bar emes pe?! Bәlkim, otbasy qamy ýshin jantalasatyn bizding qazaq aqshasy tólenip, demalysy berilip jatsa, nәrestelerining qasynan tabylar ma edi?!
Maman kózqarasy:
Marianna GURINA, «Úlaghatty otbasy» qoghamdyq úiymynyng tórayymy:
- Baltyq elderinde erkekke dekret beru arqyly bala tәrbiyesindegi әkening jauapkershiligi anasynikimen tenestirilgen. Demek, búl - talap. Al bizding qoldan shyghys elimiz, mentaliytetimizge sәikes kelmeydi degen syltaudy aitu ghana keledi. Óz balasyn tәrbiyeleuge úyalatyn әkeler, jalpy, ýilenuding ózin qajettilik dep qana týsinedi. Ókinishke qaray, Qazaqstannyng erkekteri,tipti qogham búl mәseleni sheshuge dayyn emes. Salt-dәstýrding de úmyt bolyp bara jatqany jalghyzbasty analardyng sanyn arttyryp otyr. Qazirgi qyzdarda «jauapsyz erkekten bala tuyp, basymdy qatyrghansha, «ózim ýshin» tuyp alghan balamdy auyldaghy ata-anama jiberemin, asyray beredi» degen pikir qalyptasqan. Sondyqtan «erkek daghdarysy, әke daghdarysy» degen problema әlemdik qarjy daghdarysynyng dәrejesimen teng qaraluy kerek.
P.S.
Qazaq halqy qashanda otbasyndaghy әkening rólin erekshe dep tanyghan. Kýieudi «satpay-aq», erkekke «dekret» bermey-aq tәrbiyening «sharuashylyghyn» dóngeletken ata-babanyng aqyl-ósiyeti býgingi úrpaqtyng sanasyna jetpey jatqan synayly... Ákelerdi ardaqtayyq!
Avtor: Sandughash ÁLIMJANOVA
"Alash ainasy" gazeti