Resey Preziydenti Vladimir Putin kýni keshe Irangha bardy. Búl Ukrainadaghy soghys bastalghannan keyingi ekinshi ret shetelge sapargha shyghuy.

Putin Iran preziydenti Ibrahim Raisiymen jәne Týrkiya preziydenti Rejep Tayyp Erdoghanmen, Irannyng ruhany kóshbasshysy Ayatolla Hameneiymen kezdesti.

Sonday-aq ol kóshbasshylardyng әrqaysysymen ekijaqty kelissózder jýrgizdi. Osy jiynda Putin shetel jurnalisterining súraqtaryna jauap berdi.

Býgingi Siriya jaghdayyna qanday jana bagha beresiz? Osy kezdesude kóshbasshylar arasynda qanday kelispeushilikter boldy? degen súraqqa, Resey Preziydenti : «Bәrimiz Siriya Arab Respublikasynyng aumaqtyq tútastyghyn saqtaugha kepildik beru jәne ony lankesterden qútqaru kerek ekenin bilemiz. Búl eng bastysy jәne búl birlesken mәlimdemede taghy bir ret rastaldy. Mening oiymsha, búl óte manyzdy. IYә, keybir jerde kelispeushilikter boldy. Biraq bәrimiz Konstitusiyalyq prosesti qoldaymyz. Biz osy uaqytqa deyingi talay taytalasqa týsken әrtýrli taraptardyng mәselesin kelissózder alanynda sheshtik. Olardyng ishinde oppozisiya, Siriya Arab Respublikasynyng resmy biyligi, sarapshylar, qoghamdyq qúrylymdar, Birikken Últtar Úiymy ókilderi de bar. Mening oiymsha, búl óte manyzdy. Búl birinshisi.

Ekinshiden, Siriyagha gumanitarlyq kómek kórsetu jalghasuda. Siriya halqyna engizilgen sanksiyalardyng arty qayghyly jaghdaygha apardy. Siriyada qazir kedeylik sheginen shyqqan 90 payyzgha juyq halyq ómir sýrip jatyr. Siriyanyng ahualy óte kýrdeli. Áriyne, gumanitarlyq kómekti sayasilandyryp, keybir toptardy bólip kórsetu әdiletsiz dep oilaymyn.

Ýshinshiden, gumanitarlyq kómekti úiymdastyrudyng әrtýrli tәsilderi bar. Biz әrqashan onyng halyqaralyq gumanitarlyq qúqyqqa tolyq sәikes keletindey etip úiymdastyryluy kerek ekenine den qoyamyz. Olay deytinimiz, barlyq gumanitarlyq kómek Siriyanyng resmy biyligi ornalasqan Damask qalasy arqyly ótui kerek. Biraq biz pozisiyalardy kelisuge qosymsha uaqyt alu ýshin qoldanystaghy erejeni jarty jylgha úzartugha kelistik», -dedi Putiyn.
Ol sonday-aq Zaevfratiya jaghdayy boyynsha memleket basshylarynyng oiy bir jerden shyqqanyn aitty.

«Amerikalyq әskerler búl aumaqty jayyna qaldyryp, Siriya memleketin, Siriya halqyn tonaudy toqtatyp, Siriyadan múnaydy zansyz tasudy toqtatuy kerek degen ortaq ústanymdarymyz bar. Alayda aimaqtaghy jaghdaydy túraqtandyrugha qatysty kelispeushilikter bar. Ónirde Resey-Týrik baqylau konvoylary birlesip júmys isteytini belgili. Bizding oiymyzsha, aimaqta úzaq merzimdi, túraqty jaghdaydy qamtamasyz etu ýshin býkil aumaqty Damask resmy biyligining baqylauyna, yaghni, Siriya Arab Respublikasy Qaruly kýshterining baqylauyna beru kerek. Osydan keyin ghana Siriyanyng resmy biyligimen dialog jýrgizuge bolady. Mening oiymsha, búl jaghdaydy túraqtandyratyn sheshim.

Jalpy júmys jalghasuda. Mening búryn da aitqanymday, Resey, Týrkiya, Iran ýshtigining birlesken júmysynyng arqasynda qazir Siriya aumaghynyng 90 payyzdan astamyn resmy biylik baqylap otyr jәne halyqaralyq lankestikke toqtau salyndy. Búl birlesken júmystyng jemisi», - dedi Putiyn.
Resey Preziydentinen «Europa energetikalyq daghdarysty bastan keshuge tayau. Olar "Gazpromnyn" jaqyn arada gazdy óshiretinin de aitty. Aytynyzshy, Resey osy energetikalyq daghdarysqa kinәli me jәne "Gazprom" óz mindetterin odan әri jalghastyra ma?» dep súraldy.

Birinshiden, "Gazprom" әrqashan ózining barlyq mindettemelerin oryndady jәne oryndaugha niyetti. Bizding seriktesterimiz óz qatelikterin esh sebepsiz Reseyge, "Gazprom" – nyng moynyna ile salugha tyrysady.

Biraq energiya kózin tasymaldau salasynda ne bolyp jatyr? Qaranyz, ótken jyldyng birinshi jartysynda Europadaghy gazdyng 1000 tekshe metri 100 euro boldy. Ótken jyldyng birinshi jartysynda – 250 euro, býginde 1000 tekshe metri 1700 evrogha jetti.

Men búl turaly birneshe ret aitqan bolatynmyn. Energiyanyng dәstýrli týrlerining manyzyn elemeytin jәne dәstýrli emes energiyagha sýiengen Europa elderining energetikalyq sayasaty turaly taghy da aitqanym dúrys pa?

Dәstýrli emes qatynastar salasyna әbden mamandanghan olar energetika salasynda da energiyanyng dәstýrli emes týrlerine: kýn, jel energiyasyna sýienudi qalady. Qys úzaqqa sozyldy, jel túrmady - bitti. Al dәstýrli energetikadaghy negizgi kapitalgha investisiyalar búryn qabyldanghan sayasy sheshimderge baylanysty týsip ketti: bankter qarjylandyrmaydy, saqtandyru kompaniyalary saqtandyrmaydy, al jergilikti biylik uchaskelerdi jana әzirlemege say bólmeydi, qúbyr jelisi jәne basqa kólik damymaydy. Mine, ótken jyldardaghy, ótken onjyldyqtaghy sayasattyng nәtiyjesi. Osydan bәri bastalghan. Resey men Gazpromnyng qanday-da bir әreketterining qatysy joq»,- dep jauap berdi Putiyn.

«Preziydent Erdoghan Vladimir Zelenskiy ekeuinizge kelissóz úiymdastyryp bere alatynyn birneshe ret aitty. Ukraina Preziydentimen kezdesuge dayynsyz ba?» degen súraqqa Putin jauap berdi: «IYә, Preziydent Erdoghan jaghdaydy qalypqa keltiruge qajetti jaghday jasau ýshin kóp júmys atqardy. Stambuldaghy kelissózder úiymdastyryldy. Biz kelisimge kelu ýshin әskerlerdi Ukrainanyng ortalyghynan, Kiyevten shyghardyq. Biraq Kiyev biyligi kelisimderdi oryndaudan bas tartty. Kelissózge qol jetkizuge az qalghan edi. Sondyqtan týpkilikti nәtiyje, әriyne, ara aghayyndyq qylghandargha emes, uaghdalasushy taraptardyng qol jetkizilgen kelisimderdi oryndaugha degen niyetine baylanysty. Biz býgin Kiyev biyligining múnday niyeti joq ekenin kórip otyrmyz»,-dedi Putiyn.

Abai.kz