EKSPO - ÚLTQA JÚGhA MA, ÁLDE DANGhYRA JOBA MA?
20 jyldyng ishinde ezilgen halyqtan erikti últqa ainalghanymyzgha ókinbeymiz. Allagha shýkir, qazaq degen halyqtyng baryn әlemge tanytuda toydan toy bolyp jatyr. Alayda, elding egemen boluy - әlemge tanylu emes, últtyng mýddesi úryn týrde emes, ashyq maqsatqa jetu jolymen jýzege asqanyna ne jetsin! Kónildi kýpti eterlik bir jayt - әlemning aldyna týsip alyp, bizdi tanyndar degen kókezu sózding últtyq iydeyagha ainalyp ketkendigi. Osyny qoysaq qaytedi? Álde as batpay ma? Álde ózimizdi ózimiz danghyra danqpen asyraugha kóshtik pe?
IYә, biz ne kórgen halyqpyz? Ótken ghasyrdyng basynda mashinany alghash kórip, shaytan arba atap, atqa qonyp túra quyppyz. Onymyz býginde anekdotqa ainaldy. Mәsele onda da emes, talay halyqtyng kembaghaldyghy bar, әrkimde de jetip jatyr...
Alayda, biz ne kórmegen halyqpyz? Bir ghasyrda qaymaghymyz sylynyp, jartymyz qyrylyp, bala-shaghadan qalpyna kelgen júrtpyz. Sondyghymyzdan últtyq kodymyzdy әli janghyrta almay, mәngirip, ózara tútastyghymyzdy sezine almay, birimizdi birimiz baqtalas kóretin balalyghymyz qalmay keledi.
Allagha shýkir, jaqsylyqty da kórip kelemiz. Árige barmay, 20 jyldy alsaq ta, әlemdik ýrdiske tatyityn toy-tomalaqtyng talayyn istedik. Tipti, egemendigi elu jyldan әrige ketetin elder atqarmaghan jaqandyq janalyqtardy jasap jatyrmyz!
Mine, endi Alla-taghala jar bolyp, EKSPO degen úly jәrmenkening tayqazanyn ornatpaqpyz. Tәnir jarylqady!
20 jyldyng ishinde ezilgen halyqtan erikti últqa ainalghanymyzgha ókinbeymiz. Allagha shýkir, qazaq degen halyqtyng baryn әlemge tanytuda toydan toy bolyp jatyr. Alayda, elding egemen boluy - әlemge tanylu emes, últtyng mýddesi úryn týrde emes, ashyq maqsatqa jetu jolymen jýzege asqanyna ne jetsin! Kónildi kýpti eterlik bir jayt - әlemning aldyna týsip alyp, bizdi tanyndar degen kókezu sózding últtyq iydeyagha ainalyp ketkendigi. Osyny qoysaq qaytedi? Álde as batpay ma? Álde ózimizdi ózimiz danghyra danqpen asyraugha kóshtik pe?
IYә, biz ne kórgen halyqpyz? Ótken ghasyrdyng basynda mashinany alghash kórip, shaytan arba atap, atqa qonyp túra quyppyz. Onymyz býginde anekdotqa ainaldy. Mәsele onda da emes, talay halyqtyng kembaghaldyghy bar, әrkimde de jetip jatyr...
Alayda, biz ne kórmegen halyqpyz? Bir ghasyrda qaymaghymyz sylynyp, jartymyz qyrylyp, bala-shaghadan qalpyna kelgen júrtpyz. Sondyghymyzdan últtyq kodymyzdy әli janghyrta almay, mәngirip, ózara tútastyghymyzdy sezine almay, birimizdi birimiz baqtalas kóretin balalyghymyz qalmay keledi.
Allagha shýkir, jaqsylyqty da kórip kelemiz. Árige barmay, 20 jyldy alsaq ta, әlemdik ýrdiske tatyityn toy-tomalaqtyng talayyn istedik. Tipti, egemendigi elu jyldan әrige ketetin elder atqarmaghan jaqandyq janalyqtardy jasap jatyrmyz!
Mine, endi Alla-taghala jar bolyp, EKSPO degen úly jәrmenkening tayqazanyn ornatpaqpyz. Tәnir jarylqady!
Desek te, osy biz - nege útqyshbyz, júrt - útylghysh? Mәsele, kýlsheli bala ekendigimizde. Mәsele, ata-baba qanymen qorghalghan qyruar baylyq kómilgen apaytós dalamyzdyng arqasynda! Bәlkim, sony saudalaudy da ýirengenimizde bolar... Áytpese, auyzymen oraq oratyn ebrokindikshil ebrojúrtshylyq neghyp bizge tayqazandy ústata salady? Mәsele - olardyng qazangha salarynyng joqtyghynda jәne bizding qazy-qartamyzdyng olargha onay olja bolatynyna әbden syralghy bolghandyqtarynda.
Jә, jaraydy. «Baydyng boghyn bayghús qyzghanady». Halyq bolghasyn jaqsyny da, jamandy da kóru - Jaratqannyng isi. Desek te, jaqsylyqqa da janymyz mezi bolatyn týri joq pa? Joq! El bolyp quanyp-aq jatyrmyz. Alayda, bir jylda 150 milliard tengeni iygere almay otyrghan biyligimizge senimnen góri kýdik kóp. «Kirgen iz bar da, shyqqan iz joq» degendey, birneshe besjyldyqqa azyq bolar talay qyruar qarjy talanyp jatyr,jyrtyq shelekting týbinen sorghalaghanday shetelge aghuda...
Jaraydy, kórmening arqasynda astanamyz taghy bir qúlpyrar,tipti, әlemdik megopoliske ainalar. Biraq ol últqa ne beredi? Álemdik dengeyde as berip, toy jasaghan halyqtyn, 4-5 million kelginshilerge jayylyp jastyq, tóselip tósek boluynan ne útamyz? 10 million qazaqqa 5 million jatbauyr jat tilimen kelip japyryp ketpey me? Auyz su men jylugha әupirimdep, baspanasyz býrsendep, aidalagha shashylghan halqymyzdyng әleumettik dengeyi men mengergen tehnologiyasy keshegi ata-babamyz iship-jegen qymyz-shúbattan, qazy-qartadan, ata-babamyz istegen torsyq pen shanyraqtan, arbadan qanshalyqty ozbaq? Álde búl kórme qazaqty әlemge tóseletin syrmaq etuding bir joly ma?
Halyq ýshin EKSPOnyng manyzy Astanagha kelip-ketetin milliondaghan adamdardyng iship-jep, kekirip ketiretin danghoy maqtannyng jýzege asuynda emes, odan әri әlemge ústaz bolarlyq әleuetke jeterlik alghyshart bolu-bolmauynda!
Mine, sol ýshinde Astanagha salynatyn, jaqandyq qonaqtargha soyylatyn maldyng esebi emes, halyqqa júghatyn, memleketke keletin tikeley sayasi-ekonomikalyq-әleumettik paydanyng tiyimin jariyalau - jobanyng basty mәiegi bolu kerek! Búl joba últtyq qújat retinde móldir suday kórnekti týrde jariya bolyp, onyng iske asuyn shendilermen birge halyqtyng kózi týsetindey, әlemge әkki úry sekildenbey, ózimizge ózimiz sypayy syralghyday betimiz ashyq bolghany jón.
Syrym Dat
«Abai.kz»