1 - Suret - jazushy, tarihshy Zeynolla Sәnik, 2 - Suret - tarihshy Álimghazy Dәulethan

1. ...jer týzilisine baylanysty aitylatyn Salmau degen sóz bar. Qazirgiler bile me sony. Bilmeydi.

Bizding qarsy súraghymyz: «Salmau» sózin qazirgilerding biletin, bilmeytinin qaydan bildiniz aqsaqal: qanday tekseruler, súrau salaular jýrgizip ediniz?

Kópke topyraq shashu 78 jasar aqsaqalgha jaraspas.

2. ... Tórde qúrylghan túskizdi júlyp alghanda, ar jaghynda jasyrynyp túrghan auyr ayaq әiel talyp, jerge qúlaydy»

Bizding uәjimiz: túskiyiz-shymyldyq degender kiyiz ýiding sol jaq bosaghasynda, kelinmen úldyng jatyn bólmesi sipetti auashalanu ýshin qúrylmaytyn ba edi? Qúttybaydan aibarly biyding tórine shyghyp taltayyp túrghan ol qay beybastyq kelin boldy eken, aqsaqal?

3. «... Abylay hannyng asynan keyin ýsh jýzge sauyn aitqan ataqty as-Sýleymennning asy... osy asta 12-13 jasqa kelgen, qazaqtyng dýldýl aqyny Iliyas Jansýgirov atqa shabady... qazaqta osydan keyin (1908-jyldary bolghan) múnday as bolghan joq. Songhy as dep otyrghanym sol».

Bizding súraghymyz: Abylay hannyng asynan bergi uaqytta úshy-qiyry joq qazaq dalasynda bolghan astardyng mәlimetin qaydan aldynyz? Óstip te kóite beruge bolama eken?

1 - Suret - jazushy, tarihshy Zeynolla Sәnik, 2 - Suret - tarihshy Álimghazy Dәulethan

1. ...jer týzilisine baylanysty aitylatyn Salmau degen sóz bar. Qazirgiler bile me sony. Bilmeydi.

Bizding qarsy súraghymyz: «Salmau» sózin qazirgilerding biletin, bilmeytinin qaydan bildiniz aqsaqal: qanday tekseruler, súrau salaular jýrgizip ediniz?

Kópke topyraq shashu 78 jasar aqsaqalgha jaraspas.

2. ... Tórde qúrylghan túskizdi júlyp alghanda, ar jaghynda jasyrynyp túrghan auyr ayaq әiel talyp, jerge qúlaydy»

Bizding uәjimiz: túskiyiz-shymyldyq degender kiyiz ýiding sol jaq bosaghasynda, kelinmen úldyng jatyn bólmesi sipetti auashalanu ýshin qúrylmaytyn ba edi? Qúttybaydan aibarly biyding tórine shyghyp taltayyp túrghan ol qay beybastyq kelin boldy eken, aqsaqal?

3. «... Abylay hannyng asynan keyin ýsh jýzge sauyn aitqan ataqty as-Sýleymennning asy... osy asta 12-13 jasqa kelgen, qazaqtyng dýldýl aqyny Iliyas Jansýgirov atqa shabady... qazaqta osydan keyin (1908-jyldary bolghan) múnday as bolghan joq. Songhy as dep otyrghanym sol».

Bizding súraghymyz: Abylay hannyng asynan bergi uaqytta úshy-qiyry joq qazaq dalasynda bolghan astardyng mәlimetin qaydan aldynyz? Óstip te kóite beruge bolama eken?

Al qazaqtyng dýldýl aqyny Iliyas 1894-jyly tuylghandyghyn bastauyshtyng balalary da bidedi. 1908-jyl Ilekeng otau iyesi jastan ótip 14 jasqa kelgen soqtalday jigit bolatyn. Ári Iliyas oghan deyin de, keyin de talay dýbirli bәigelerge qatysyp jýiirk attardyng syr-syipatyna qanyq bolghanyna shýbalanbaymyz.

1908 - jyldan keyin de onday astardyng qanshasy ótkenin qazaqtyng ken-baytaq dalasynan kóptep kezdestiruge bolady.

Zeynollasha dolbar ókim shygharu ghylymgha, tariyhqa qiyanat.

4. «... qarap otyrsanyz, iri últtar adamzat alyptaryn ózine telip alady. Biz sekldi úsaq últtar odan qashady. Mәselen, «Libay týrkilerding úrpaghy emes, oibay pәlesinen aulaq» degendey.

Bizding aitarymyz: iri últtar degenimiz, adam sany kóp, quatty, otarshyl imperiyalardyng tirekti últtary, olar «adamzat alyptaryn ózine telip almaydy. Basqany bylay qoyyp, orys pen qytay derjavalarynyng bógde halyqtardy otarlap, adamdaryn zorlyqpen assimilyasiyalap ózine sinirip alghanyna býkil tarih kuә. Al Zeynolladay seksenge selkildep jetken qazaq aqsaqalynyng óz namysyn ózi jerge úra «Biz sekildi úsaq últtar odan qashady» dep mingirleui jirkenish tudyrady eken. «Úsaq últ» qytaylar ózine baghynyshty últtardy qorashsynyp, boymen basyp jelkeleu ýshin әdeyi oilap tapqan astam derjavalyq anyqtamasy bolatyn. «Úsaq últ» - týkke túrmaytyn beyshara últ, bodan halyq degenning bir balamasy ghana. Ózi týkke túrmaytyn «úsaq últ» adamzat alyptaryn ózine telip almaq týgili, tarih sahnasynan týsip qalmau ýshin jantalasyp kelgenin kórmey - bilmey otyrmyz ba?

Al, «Ly Baydy týrkilerding úrpaghy emes» degendi qaydaghy bir joq «pәleden aulaq» bolu ýshin baybalamdap otyrghan kim bar?

Ly Baydyng osydan 1310 jyl búryn, keminde 3000 jyldyng ata shejiresi bar Ly familiyaly qytay otbasynda tuylghanyn naqty tarihy jazbalar, men zertteuler negizinde dәleldengen siyaqty edi. 1300 jyldyng aldynda sýiegi qurap qalghan bir qytay ýshin osynsha úsaqtap, osynsha qúldyq úra azghyndap janyn jaldaghandargha ayaushylyq sezimi me, әlde jerkenish sezimim әiteuir bir әri-sәri kýige týsedi ekensin.

«Biz pәlesinen aulaq» dep emes, pәlening aldyn alu ýshin sol pәleni tóndirip, tarihtyn astan-kesten etkisi kelgen jalghan, jaldamaly tarihshylardyng jolyn kesu ýshin kýresemiz.

5. Qytay tarihshysy Myng Shviyding «...tarihy kitaptardaghy suretteulerge qaraghanda, onyng syrtqy túlghasynan týrki tekti ekendigi menmúndalap túrady» degen sózin kóldeneng tartqan Zeynolla qytaydyng ertedegi jәne býgingi tasqa basylghan eskertkishterimen syzba suretterining qaysysynan týrkilik syipat, belgi-beder kórdi eken? 528 bettik  «Ly Bay - Ly Bo - Elibay» atty kitapqa engizilgen ondaghan Ly Bay beynesinen jyrtyq kóz shúnaq qúlaq qara qytaydan basqa qay týrkining elesin kórip elirip jýrsinder?

6. Zeynolla qytay iyerogliyfin qazaqshalap oqudyng sheberi eken. Ol Senator Ómirbek Bәigeldige jazghan «Kim qangha qyzbaydy» deytin jaghympaz hatynda: «... Elibay aqyn turaly, onyng dala tabighaty jóninde qytaydyng basqa aqyndaryna úqsamaytyn erekshilikterine airyqsha toqtalyp, onyng Tay - Bay atty taghy bir esimin qazaqtyng Búzaubay, Qozybay, Aqbota siyaqty   esimderimen salystyryp, Kәduilgi qazaq aqyny siyaqty sezimmen qalam terbegen jayym bar» dep kýpinedi.

Ou, aghayyndar, sizderge qytay iyerogliyfi qazaqsha oqylmaydy, tek qytaysha oqylady dep anyqtama berip jatudyng ózi kýlkili bolsa da qytay familiyalaryn basqa tilge audaryp, odan últtyq mәn-maghyna izdep sandyraqtaghandy Qytay razvedkasynyng polkovniygi Kәrim Ákrami, Zeynolla Sәnik, Múqtarhan Orazbaylardan basqa esi dúrys adam qúptay almaydy.

Eger   Tәibaydy óz maghynasy boyynsha qazaqshalar bolsaq, ol «Aq sholpan, óte aq, appaq» degendi bildiredi. Onyng tórt týlik malgha esh qatysy joq. Ly Baydyng anasy eki qabat kezinde týsinde aqsholpandy kórgendikten әkesi Ly Ke jaqsygha joryp «Tәy Bәi» Ly Tәn Bay - Ly Bay degen nyspy bergen.

7. Zeynolla Sәnik ózin Qytay tarihyn, onyng әdebiyeti men mәdeniyetin jetik biletin bilgir adam sanaytyn kórinedi.

Ol «Anyz adam» jurnalynyng osy jylghy №9 (45) sanynda Kýnzy jóninde  «tolghanyp» bylay dep jazady:

Qytaydaghy úighyr, qazaq tilderinde «Mynzy» («Kúng fudzynyng ústazy» «Kúnzy» («Kúng fudzy» atty Kúng fudzy taghylymdarynyng tәrbiyelik rólin úlyqtaytyn kitaptar bar».

Zekene bәri bir, auzyna ne týsse sony laqyldata beredi. Qytay tarihynan qarapayym sauaty bar adamdar  Qytaydyng әigili oishyly Qúnyzdan (b.j.s.d. - 551-479) Mynzynyng (b.j.s.d. 372-289) 190 jas kishi adam ekenin, sondyqtan  ózin Kýnzining ilimin jalghastyrushy shәkirti dep esepteytinin biletin siyaqty edi.

Áy, biraq, bizding Zekene bәri bir emes pe?!

Mineki, qadirli qazaq oqyrmandary, Zeynolla Sәnikting «danyshpandyq» oilary men tarih bilim-biligining qanday dengeyde ekeninen habardar bolsyn dep jogharydaghy sózderdi jazyp otyrmyn.

«Abai.kz»