- Shaghyn qalalardyng býgingi ahualy júrt­shylyqty alandatatyny ras. 90-jyl­dardaghy toqyrau kezinde sharuasy algha bas­pay qalghan shaghyn qalalardyng týiini tomarday, sheshilmegen mәseleleri shash etek­ten. Bir sózben aitqanda, shaghyn qala­lar «sharshap-aq» túr. Osyghan oray Elbasy Ýkimetke osy ónirlerding әleumettik ahua­lyn arttyryp, kәsipkerlikti órkendetetin ar­nayy baghdarlama әzirleudi tapsyrghan edi. Býginde baghdarlamanyng jobasy dayyn. Biyl pilottyq negizde óz júmysyn bastap ketti.

Jasyratyny joq, qazirgi kezde elimizde tek qana bir salanyng ónimin óndiru arqyly payda kórip, kýnin kýneltip otyrghan birqa­tar qala bar. Búlardyng qatarynda kezinde oblys ortalyghy bolghandary da kezdesedi. Mәselen, Jezqazghan, Arqalyq sekildi dәu­reninde ataghy aigha jetken qalalardyng shar­uasy órge baspay túrghan edi. Qaysybir qala túrghyndary temirjol boyynan payda kórse, endi biri óndiris-ónerkәsipten nәpaqa kórip otyr. Múnyng barlyghynan shyghatyn qorytyndy bireu-aq: bir saladan ghana kiris kórip otyrghan shaghyn qalalardyng bolasha­ghy da búlynghyr bolmaq. Sondyqtan, eng әue­li, bir kәsiporyngha tәueldi bolghan mono­qa­la­lardyng ekonomikasyn әrtaraptan­dyru qajet. Ras, resmy derekterge sýien­sek, Qa­zaqstanda 100-ge tayau shaghyn qala bar. So­lardyng ishinen tynghylyqty zertteu­ding nә­tiyjesinde shamamen 1,5 mln adam túratyn 27 bir salaly monoqalany anyq­tap, bagh­dar­lamagha engizdik. 

Shaghyn qalalar kóp shoghyrlanghan ónir - Qaraghandy oblysy. Búl aimaqtan segiz monoqala baghdarlamagha endi. Olar - Te­mir­tau, Jezqazghan, Sәtbaev, Balqash, Abay, Saran, Shahtinsk, Qarajal. Pavlodar ob­ly­synan eki qala bar: Ekibastúz, Aqsu qa­la­lary. Sonday-aq Qostanay oblysynan Rud­nyi, Jetiqara, Lisakovsk, Arqalyq, al Shy­ghys Qazaqstan oblysynan Ridder, Se­re­bryansk, Zyryanovsk, Kurchatov qalala­ry atalghan baghdarlamagha endi. Jambyl ob­ly­synan - ekeu: Janatas pen Qaratau. Qalghan ob­lystardan bir shaghyn qaladan qaras­ty­rylghan. Olar: Batys Qazaqstan oblysynan - Aq­say, Atyrau oblysynan - Qúlsary, Man­ghystau oblysynan - Janaózen, Aqtóbe ob­lysynan - Hromtau, Aqmola oblysynan - Stepnogorsk, Ontýstik Qazaqstan obly­sy­nan - Kentau, Almaty oblysynan - Te­keli qalasy.

Tandaugha ilikken 27 monoqalanyng da tagh­dyry bir ghana qala qúraushy óndiriske ba­ghynyshty. Mәselen, monoqalalardyng 19-yn­da qala qúraushy kәsiporyndar túraqty júmys istese, beseuinde jartylay júmys istep túr, al qalghan ýsh qalada óndi­ris orny atymen joq. Osy qalalardaghy tuyn­dap otyrghan problemalardy stihiya­lyq jәne qútqarushylyq sipatta emes, jýieli jәne úzaq merzimdi sheshudi jospar­lap otyrmyz.

- Demek, qordalanghan týitkildi mә­selelerdi ret-retimen sheshuding jol­dary qarastyrylyp otyr ghoy... 

- IYә, baghdarlama ayasynda búlardy sheshuding tórt baghyty qarastyrylghan. Eng al­dymen, túraqty júmys isteytin kәsip­oryndardyng óndiristik syiymdylyghyna baylanysty monoqalalardy ontaylan­dy­rudy jýzege asyramyz. Ekinshi baghyt sha­ghyn qalanyng ekonomikasyn әrtaraptandyrudy kózdeydi. Búl degenimiz - monoqalalarda jú­myspen qamtylghandardyng ontayly qú­rylymyn jasaqtau ýshin shaghyn jәne orta bizneske jana dem beru. Búl ýshin mo­no­qalalardaghy kәsipkerlikti qol­daugha «Biyz­nesting jol kartasy - 2020», «Júmyspen qam­tu - 2020» baghdarlamalarynyng bar­lyq tetigi paydalanylady. Ýshinshi baghyt bo­yyn­sha monoqalalardyng enbek resurs­ta­ry­nyng útqyrlyghyn jogharylatu, yaghny joghary әleumettik-ekonomikalyq damu әle­ueti bar eldi mekenderge jәne ekono­miy­kalyq ósu ortalyqtaryna óz erkimen kóshu­ge yntalandyru júmystary jýrgiziledi. Songhysy monoqalalardyng әleumettik jәne injenerlik infraqúrylymyn damytugha baghyttalady.

Birden aita ketu kerek, jogharyda aty atal­ghan qalalardyng әleumettik-ekono­miy­kalyq damu dengeyi bәsen. Ayta­lyq, auyz­su, jaryq, jylu, gazben qamtamasyz etu, kә­riz jәne telekommunikasiya infraqúry­lymdarynyng jaghdayy syn kótermeydi. Bә­ri eskirgen, tozghan, keybirinde isten shyqqan. Al qala qúraushy kәsiporyndarynda júmys qarqyny bayau. Eng ózekti mәsele - júmys­syz­dyqtyng beleng aluy. Osy taqylettes mә­se­lelerden birjola arylu ýshin baghdar­lamanyng alghashqy kezenin iske qosyp kór­gen edik. Nәtiyje bar. Qazirgi kezde shaghyn qa­lalardaghy әleumettik manyzy bar ny­sandar jóndelip, birqatar is tyndyryldy. Atap aitqanda, 27 monoqalanyng barly­ghyn­da birdey jylumen qamtu jýiesin ja­nar­tu, jol sapasyn arttyru, kópirlerdi qal­pyna keltiru, qauipti jәne qanyrap qal­ghan ghimarattardyng qaldyqtaryn, sank­siyalanbaghan ýiindilerdi joi, kóshelerdi jaryqtandyru hәm abattandyru, avto­be­ket­ter, aulalar, sport alandaryn salu se­kil­di kýndelikti túrmysqa qajet nysandar qal­pyna keltirilude. 

Al endi baghdarlamany tútastay alyp qa­rastyrsaq, ony jýzege asyru eki kezenge bólingen. Bastapqy kezeng - 2013-2015 jyl­dardy, ekinshi kezeng 2020 jylgha de­yingi senimdi damu kezenin qamtidy. Býginde jergilikti әkimdik pen oblystyq mәslihat­tyng bekituimen 2013-2015 jyldargha ar­nal­ghan shaghyn qalalardy damytudyng ke­shendi jospary әzirlendi. Basty nazargha ili­netin mәsele - ekonomikany әrtarap­tan­dyru. Birte-birte shiykizattyq baghyttan ary­luymyz qajet. Búl ýshin qosalqy ón­diris oshaqtaryn ashu lәzim. Demek, әr qala­nyng әkimine kem degende bir zәkirli joba dayyndap úsynu mindetteldi. 

- Sózinizdi bóleyin, oqyrmanda­ry­myzgha týsinikti boluy ýshin zәkirli joba degenge anyqtama bere ketseniz...

- Búlar - investisiyalyq jobalar, jo­gha­ryda atap ótkendey, shiykizattyq baghyttan arylu ýshin jasalghan birden-bir qadam. So­nymen birge shaghyn qalanyng ekonomika­syn әrtaraptandyrugha jana serpin әkeledi. Zә­kir­li joba ayasynda eng az degende 100 oryn­dyq júmys oryndary ashylady. Búl - bir. Ekinshiden, ekonomikalyq әleueti әlsiz shaghyn qalalardaghy óndiristik ónimning kó­le­min 20 payyzgha arttyrugha mýmkindik be­redi. Mәselen, Jetiqara qalasyndaghy zә­kir­li joba - jalpy quaty jylyna 750 myng tonnagha jetetin sulifid rudasyn óndeytin, altyn shygharatyn zauyttyng qúry­lysy. Bo­lashaqta búl jerde 320-gha juyq jana jú­mys orny ashylady. Lisakov qalasyndaghy zәkirli joba - Lisakov kar­ton-qaghaz kesheni (gofrokarton jәne jú­myrt­qagha arnalghan úyashyq qaptama әzirleu óndirisi). Múnda da 100-den astam túraqty júmys orny payda bolady. 

Ekibastúz qalasyndaghy Bozshakól tau-ken bayytu kombinatyn alayyq, mys óndi­retin ken ornynda qúrylys júmystary qar­qyndy jýrip jatyr (búl júmystargha 1200 adam tartylghan). Naqty paydalanugha berilgen uaqytta 1500 adam túraqty jú­mys­pen qamtylady. 

- Kezinde oblys ortalyqtary bol­ghan Jezqazghan men Arqalyqtyng qazirgi kýii kórgen qazaqtyng qabyrghasyn qa­yystyrady. Eki qaladaghy enseru pro­sesi qashan nәtiyje beredi? Búl qalalar­da birinshi kezekte qanday sharualar qol­gha alynyp jatyr?

- 90-jyldardaghy toqyraudyng eki qa­la­daghy ekonomikalyq damudy túralatyp jibergeni ras. Qazir qos qalada da ahual óz­geshe. Mәselen, Arqalyqtyng әleuetin әleu­mettik túrghydan janghyrtugha biyl 110 mln tenge bólindi. Kelesi jyly qarastyrylatyn qar­jynyng kólemi búdan da qomaqty. Ázir­she búl qarjy qalanyng infraqúrylymdyq qúrylystaryna, abattandyrugha baghyttal­ghan. Arqalyqta ala jazday jylu-elektr or­talyghyn tolyghymen janartu júmystary jasaldy. Jogharyda aitqan zәkirli joba Arqalyqta da bar. Olar - qús fabrikasy, et kombinatynyng jana qúrylysy. 

Al Jezqazghan aimaghy boyynsha eki ke­shendi joba әzirlengeni belgili. Birinshisi - Ýkimetting Jezqazghan, Sәtbaev jәne Úlytau ónirin әleumettik-ekonomikalyq damy­tu­dyng 2012-2017 jyldargha arnalghan ke­shen­di jospary, ekinshisi - biz әngime etip ot­yrghan Monoqalalardy damytu baghdar­la­masynyng tandauyna iligui. Sonymen, Jez­qazghan-Úlytau ónirlerin damytudyng keshendi josparyna sәikes, búl ónirlerde ken óndiretin jana kәsiporyndar ashu, Jezqazghan - Sekseuil temirjol qúrylysy, Jez­qazghan - Qyzylorda, Jezqazghan - Ar­qalyq avtojoldaryn jóndep, qalpyna keltiru, qala túrghyndaryn sapaly auyzsu­men qamtamasyz etu ýshin Qojamseyit jer­asty su kózin iygeru, Ýitas-Aydos su qúby­ryn qayta janghyrtu, Jezqazghan jylu-elektr ortalyghyn qayta jaraqtandyru siyaqty auqymdy jobalar qamtylghan. 

- Al endi týrli kólik joldarynan shal­ghay, túiyqta ornalasqan monoqa­lalargha qatysty ne aitugha bolady?

- Onday qalalar da bar. Búlar - Ar­qa­lyq pen Stepnogorsk qalalary. Túiyqtal­ghan qala bolghandyqtan da múndaghy eko­nomikalyq damu tejeuli. Arqalyq ýshin tú­yyqtan shyghar jol - bireu-aq: Ar­qalyq-Shúbarkól temirjolynyng qúry­ly­sy. Eki jyldyng ishinde qúrylys tolyghymen iske assa, Arqalyqtyng tynysy keneyedi. Al Stepnogorsk qalasyn aitar bolsaq, Aqmola oblysyndaghy ónerkәsip óndirisining iri or­talyghy osy qala dese de bolady, jalpy ón­diristik ónim kólemi 2009 jyly 32,3 payyz bolsa, 2010 jyly - 27,5 payyz, 2011 jyly 28,9 payyzdy qúrap otyr.

- Baghdarlamada kәsipkerlerding róli anyqtalghan ba? 

- Álbette. Elding әleuetin arttyru ýshin shaghyn qalalardyn, shalghaydaghy eldi me­kenderding tirshiligin kәsipkerler arqyly tý­zeu әldeqayda manyzdy. Sebebi kәsipker - óz sharuasyn dóngeletip qana qoymay, manayyndaghy aghayyndargha júmys berushi. Sondyqtan monoqalalarda shaghyn jәne orta kәsipkerlikti qarjylay qoldau ýshin salalyq shekteulersiz nesiyeler boyynsha payyzdyq mólsherlemelerdi subsidiyalau mólsherin úlghaytyp otyrmyz. Al óndiristik (industriyalyq) infraqúrylymdy damy­tu, jana óndirister qúrugha niyet bildirgen kәsipkerlerge 1,5-3 mln tengege deyingi mól­sherde granttar beriledi. Sonymen bir­ge shaghyn kәsipkerlikti damytu boyynsha әleumettik әriptestik baghdarlamalaryn iske asyru kózdelgen. Búl baghytta mikro­kre­dittik úiymdary bar biznes-inkubatorlar qúru, kәsipkerlikti qoldau ortalyqtaryn qúru, ózin-ózi júmyspen qamtyghan, júmys­syz jәne az qamtamasyz etilgen túrghyn­dargha kәsipkerlikti damytugha jәrdemdesu sharalary oryndalatyn bolady. Mәselen, Janaózen qalasynda 2012-2014 jyl­dargha arnalghan kәsipkerlikti damytudyng arnayy jospary ayasynda janaózendik kә­sipkerlerding 13 jobasy 56,2 mln tengemen qarjylandyryldy. Sonday-aq osy qalada jyl basynan beri Kәsipkerlikti damytu or­ta­lyghy ashylyp, júmys istep túr. 

- Monoqalalardyng bәrining derlik bir salagha (óndiris oshaghyna) mamandan­ghany mәlim. Osy rette sol qalalardyng qay­sysynda búrynghy mamandandy­ryl­ghan baghytty qalpyna keltiru jos­parlanyp otyr?

- Myna mәseleni esten shygharmaghan jón. Elimizding negizgi óndiristik әleueti osy 27 monoqalanyng aumaghynda shoghyrlanghan. Mysalgha Hromtau qalasyn alayyqshy, búl aimaqta hrom rudasy óndiriledi. Respub­liy­ka kóleminde, qala berdi TMD-nyng hrom ón­diretin elderi boyynsha hrom rudasynyng 95 payyzyn Hromtau qalasy óndiredi. Qos­tanaydaghy Jetiqara qalasynda «Qostanay miyneraly» AQ asbest kombinaty júmys is­teydi. Búl - Qazaqstanda jalghyz kombiy­nat. Asbest tauarynyng negizinde óndiriletin hrizotiyl-asbest rudasyn óndirumen aina­lysady. 

Qostanay oblysy salyghynyng 62 pa­yyzyn Rudnyy qalasynyng ónerkәsip óndi­risinen týsetin qarajat qúraydy. Múnday әleueti joghary qalalar 2015 jylgha deyin ekonomikasy әbden nyghayghan song poliqala (kóp salaly) qataryna shygharylady. Mine, osy atalghan qalalarda mamandandyrylghan baghyt qayta qalpyna keltiriledi. Áytse de kórsetkishtermen kóp mәseleni sheshpey­ti­ni­miz anyq. Nege deseniz, biz tehnologiya da­my­ghan zamanda ómir sýrip jatyrmyz ghoy, damyghan elderde hrom men múnaygha ba­lama tabylsa, búl qalalardyng kýni qarang bolmasyna kim kepil?! Demek, qam-qa­re­ketsiz otyrugha әste bolmaydy. 

- Shaghyn qalalardaghy júmyssyz­dyq dengeyin tómendetuge, túrghyndar­dyng ortasha tabysyn ósiruge qatysty qanday sharalar qarastyryluda?

- Baghdarlamagha sәikes, 2015 jylgha de­yin monoqalalardaghy júmyssyzdyq den­geyin 5,5 payyzgha deyin tómendetu min­dettelgen. Jalpy, shaghyn qalalardaghy óz­in-ózi júmyspen qamtu kórsetkishi joghary payyzgha iye. Kóptegen qala ekonomikalyq belsendi halyqtyng ózin-ózi júmyspen qam­tuy kategoriyasyna kiredi. Mәselen, Qara­tau­da - 49,7 payyz, Arqalyqta -49,3 pa­yyz, Jetiqarada - 47 payyz, Janatasta - 37,1 payyz, Qúlsaryda 30,7 payyzdy qú­raydy. 

Mynaday qyzyq derek bar: respublika kóleminde júmyssyzdyq dengeyi 5-5,8 pa­yyz arasynda bolsa, ózin-ózi júmyspen qam­tu kórsetkishi 40-45 payyzdy qúraydy. Álbette, búl kórsetkishten әrkim ózinshe qorytyndy shygharuy mýmkin. Búl qazirgi kýn ýshin jaqsy kórsetkish bolghanymen, bolashaq ýshin qauipti boluy yqtimal. Sebe­bi búlar - әleumettik jaghynan qorghalmaghan azamattar. Enbekke jaramsyz bola qalghan jaghdayda bar shyghyndy memleket kóterui kerek bolady. Sondyqtan qazirden bastap memleket kómekke qol úshyn sozyp otyr. Búl kómek baghdarlamanyng ýshinshi baghytyn­da qamtylghan: júmyssyz jýrgen azamattar­dy qayta oqytu, jana mamandyqqa dayar­lau, yaghny baghdarlama ayasynda jana ma­man­dyq alyp, júmysqa ornalasugha mým­kin­dik bar. 

- Álbette, el ekonomikasyn әrta­rap­tandyru ýshin jýieli qúrastyryl­ghan keshendi jobanyng bolghany óz al­dy­na, bólingen qarajattyng bir tiyny jelge úshpay, sol baghytqa júmsalghanda ghana nәtiyje bolary anyq. Baghdarla­many jýzege asyru ýshin memleketten qansha qarjy bólinude?

- Baghdarlamagha engen shaghyn qalalar­daghy kәsipkerlerge joghyn týgendep, baryn asyrugha memleketten 18 mlrd tenge bóli­nedi. Al baghdarlamanyng pilottyq joba­syna 6 mlrd tenge bólingen bolatyn. Kelesi jyly búl somadan da qomaqty qarjy qa­rastyrylmaqshy, respublikalyq budjet­ten 2013 jyly - 34,1 mlrd tenge, 2014 jy­ly - 37,8 mlrd tenge, 2015 jyly 48,3 mlrd tenge bólu josparlanghan. 

Biyl monoqalalardaghy túrghyndardyng әleumettik-túrmystyq jaghdayyn jaqsar­tugha bólingen 6 mlrd tenge kommunaldyq týitkilderdi sheshuge, shaghyn qalalardy iye­siz qalghan bos ýilerden tazalaugha, abat­tan­dyru syndy 27 monoqaladaghy әleumettik ma­nyzy bar 171 jobagha baghyttaldy. 

Taghy bir aita ketetin derek, respublika kóleminde 520-dan asa qanyrap bos túrghan ýy tirkelgen eken. Aldymyzdaghy jyly bú­lardyng iske jaraghanyn qalypqa keltirip, halyqtyng iygiligine úsynyp, jaramaghanyn sýru ýshin memleket esebinen 750 mln tenge bólinbekshi. 

Baghdarlamanyng ayasynda birqatar iyn­ves­tiy­siyalyq jobany jeke investorlar­dyng qarajaty esebinen iske asyru kózdel­gen. Sol siyaqty monoqalalargha jaqyn or­na­las­qan perspektivaly paydaly ken or­yn­da­ryn, «Qazgeologiya» ÚK» AQ nemese kә­sip­oryndardyng shiykizat bazasyn úlghay­tugha mýddeli jeke investorlardyng qaty­suy­men olardy tolyghymen barlau shara­laryn aiqynday otyryp, anyqtau jýr­giziledi. 

Taghy bir mysal keltireyin, Reseyde de shaghyn qalalargha arnalghan baghdarlama bar. Olar búl baghytqa 1,5 mlrd rubli júm­saydy. Bizding tengege shaqqanda - ne­bә­ri 7 mlrd tenge. Al biz bir jylgha - 34 mlrd tenge, ýsh jylgha 120 mlrd tenge qarastyryp otyrmyz. Bizde 27 monoqala tirkelse, Re­sey­de olardyng sany - 300. Óziniz baghamday beriniz, sonda biz qarastyrghan qarajatqa mo­noqalalardyng barlyghy 90 payyzgha janaruy tiyis. 

- Osy kezekte taghy bir súraq tuyn­day­dy: baghdarlamagha enbey qalghan qa­lalardyng bolashaghy qalay bolmaq?

- Qazirgi uaqytta monoqalalardan bas­qa, elde 41 shaghyn qala tirkelip otyr. Onda 876,4 myng túrghyn bar, yaghny eldegi túrghyn­dardyng 5 payyzy shoghyrlanghan. Sonday-aq 6432 auyldyng ortalyghy bolyp otyrghan 504 iri kent bar, ondaghy halyq sany qazir 2 millionnan asyp jyghylady. Ónirlerdi damytu bagh­darlamasy shenberinde osy shaghyn qala­lar men iri tirekti auyldyq punktiler­degi kommunaldyq-injenerlik infraqú­ry­lymgha qosymsha qarjy bóline­di. 2013 jyly osy maqsattargha 23,5 mlrd tenge qa­rastyrylyp otyr. Biyl pilottyq jobagha 14 mlrd tenge bólindi.

- Baghdarlamanyng túsauy kesilgen Temirtau qalasyndaghy jiynda eli­miz­ding Premier-ministri Serik Ahmetov: «Monoqalalar baghdarlamasynyng әkim­der ýshin emes, halyqtyng qamy ýshin әzir­len­genin esten shygharmanyz­dar», - dep qatang eskertken bolatyn. Bagh­dar­la­many bastan-ayaq tiyanaqty týrde iske asyru ýshin jergilikti atqaru­shy biylik ókilderine qanday talaptar qoyyp otyrsyzdar?