Aqiqatty tanu - óte qiyn, al ony aita bilu - odan da qiyn

Qasiyetti Hadisten.

 

Quarghan qu dalany shangha kómip, úzynnan-úzaq shúbatylghan kósh keledi. At mingen, týiege jýk artqan, jayau-jalpylaghan  adamdar kóshi.

Aldynghy jaqtaghy qatarynan segiz at parlay jegilgen altyn kýimede osy kóshting kóshbasshysy Malbúqa kósem qalghyp-mýlgip otyr. Qasyndaghy aiday súlu jas toqaly syrttaghy týr-túlghasy kelisken jas uәzirge sýzile qarap, terezege telmire týsedi. Sezikti sekirer degendey, qayta-qayta kýieuine kóz qiyghyn salyp qoyady. Aldarynda qasqaldaqtyng qany qúiylghan qúmyra men altyn tabaqqa salynghan qúljanyng basy túr.

Aqiqatty tanu - óte qiyn, al ony aita bilu - odan da qiyn

Qasiyetti Hadisten.

 

Quarghan qu dalany shangha kómip, úzynnan-úzaq shúbatylghan kósh keledi. At mingen, týiege jýk artqan, jayau-jalpylaghan  adamdar kóshi.

Aldynghy jaqtaghy qatarynan segiz at parlay jegilgen altyn kýimede osy kóshting kóshbasshysy Malbúqa kósem qalghyp-mýlgip otyr. Qasyndaghy aiday súlu jas toqaly syrttaghy týr-túlghasy kelisken jas uәzirge sýzile qarap, terezege telmire týsedi. Sezikti sekirer degendey, qayta-qayta kýieuine kóz qiyghyn salyp qoyady. Aldarynda qasqaldaqtyng qany qúiylghan qúmyra men altyn tabaqqa salynghan qúljanyng basy túr.

Odan keyingi alty at parlap jegilgen kýmis kýimede kósemning qalghan ýsh әieli ýsh jaqqa qarap, bir-birine lәm-mim dep til qatpastan tomsyraya tymyrayyp otyr.  Al tórt at parlay jegilgen qola kýimege jayghasqan balalary bir-birimen aitysyp-tartysyp, úlarday ulap-shulap barady. Olardy jaqsy at minip, oqaly kiyim kiyingen atqaminerler jaghalay qorshap, qoghaday japyryla qolpashtap, shashpaularyn kóterip keledi. Búl toptyng sәn-saltanaty da, týr-túrpattary da, kiyim kiyisteri de keyingilerden mýlde bólek. Ózderinshe mәz-meyram, qaghanaqtary qaryq, saghanaqtary saryq. Jympima mysyqtay jymiystarynan symsyma zymiyandyqtyng belgisi seziledi, qorqau qasqyrlarday alaq-júlaq etken kózderinen ayarlyq pen arsyzdyqtyng úshqyny menmúndalaydy. Jan-jaqtarynda sauyt kiyip, sayman asynghan qarauyldar qalbang qaghyp, dalbanday shapqylap jýr.

Ezuleri eki qúlaqtaryna jetip, dabyrlay qauqyldasqan osy toptyng sonyn ala qara nópir qalyng búqara keledi. Olardyng kózderinen mún, jýzderinen uayym, keskin-kelbetterinen sharshap-shaldyqqandary anyq angharylady. Qabaqtary salynqy tartyp, kirpikterin kireuke japqan. Bәri de jýdeu-jadau, ash-jalanash. Bastary salbyrap ketken, algha basqan ayaqtary artqa ketkendey, qúr sýldelerin sýiretip, әzer-pәzer qozghalady.

Kóshting bel ortasynda qúla biyege mingen dana qart pen kýreng taygha qonjighan on ýsh jasar bala keledi. Balanyng tandayy taqyldap, auyzy jabylar emes. Aq shashty aqsaqalgha súraqty qarsha boratady.

- Ata, biz osy qaydan shyqtyq? - deydi bala súrauly jýzben.

- Mening biluimshe, Baghzy jaqtan shyqqan siyaqtymyz! - deydi dana qart ta tartynbay.

- Ol qay jaqta?

- Art jaghymyzda.

- Qazir qay jerde kelemiz?

- Jeter jerimizding jelke túsynda kelemiz.

- Sonda biz osy qayda bara jatyrmyz?

- Biz qaydan shyqsaq, sol jaqqa qaytyp bara jatqan siyaqtymyz!

Bala qartqa ýrpie qarady. Týkke týsinbegeni sostighan súrynan-aq kórinip túr. Kenet, esine әldene týskendey, ezuine kýlki ýiirildi.

- Ata, siz týk bilmeydi ekensiz ghoy! Biz Júmaq -Jaygha bara jatyr emespiz be?! Ony basqa emes, kósemning ózi aitqan joq pa?!

- E, onyng sózine sensen, erten-aq Júmaq-Jaygha jetip baratyn siyaqtymyz.

- Siz ne sonda, kósemge de senbeysiz be?

- Men eshkimge senbeymin. Kerek desen, ózge týgil, ózime de senbeymin!

Bala miyghynan myrs etti.

- Qalaysha, ózinizge senbeysiz, ata?!

- Sebebi, shyndyqty bilsem de, aita almaymyn!

- Nelikten?

- Birtýrli qorqynyshty... Shyndyqty aityp, abyroy tappaysyn!

- Nege?

- Óitkeni, shyndyqty aitsan, kim-kimge bolsyn, únamay qaluyng mýmkin. Jekkórinishti bolasyn! Anaghan qarashy! - dedi qart esek minip, tependep bara jatqan kiyimi júpyny, týri jýdeu әldekimdi qolymen núsqay, - Qanday aqyldy adam. Bilmeytini joq. Qúday talant bergen. Ónerli-aq. Ózine, ónerine nyq senimdi. Sodan da eshkimdi kózine ilmeydi. Kerek desen, hangha da sәlem bermeydi. Aytqanynan qaytpaydy. Tek shyryldap shyndyqty ghana aitady. Ótirik sóiley almaydy. Sondyqtan da teperish kórip, tepkining astynda jýr!.. Al ana bireudi qarashy! - dedi qart aldynghy jaqta auyzdyghymen alysqan sәigýlik minip, zerli shapan jamylyp, qúndyz bórigin qisayta kiygen mesqaryn saryny kórsetip, - Basynda shymshymday my joq. Úyatsyzdyghymen úrty maylanghan daraqy bireu. Ótirikti susha sapyrady. Jaghympazdyghymen aty shyghyp, suayttyghymen esimi elge jayylghan saray aqyny. Kósem men onyng manayyndaghylar osynday aqymaqtardy jaqsy kóredi. Ýnemi qoldap, qolpashtap otyrady. Ýlde men býldege bólep, ataq-danqty bir bastaryna jeterliktey ýiip - tógip, keudelerin temir - tersekke toltyryp qoyady. Sóitip, olar ishken-jegenderine mәz. Arghy jaghyna  boylay da, oilay da almaydy. Esek siyaqty qúlaqtary qalqiyp túrsa da, baqay esepteri týgel.

Bala kýlip jiberdi.

-         Ata, búl ózi bir aqyldy adam boldy ghoy! Aqymaghyng anau ghoy! - dedi esek mingen aqyngha kózining astymen sýze qarap, - Shyndyqty aitudyng ózine jaqsylyq әkelmeytinin bile túra, kósemsip nesi bar, bayqústyn! Naghyz aqymaghyng sol ma deymin!..

Dana qart mandayy tasqa soghylghanday, ýn-týnsiz sústiyp túryp qaldy. Ózinen ózi qystygha bulyghyp, óni órt sóndirgendey qarasúrlanyp ketti. Balany bas salyp kinәlay qoy da qiyn. Aqyl aityp, mәselening mәnisin týsindiruding de retin tappady. Tek, bar bolghany:«Ishten oqyp tughan bәlelersinder ghoy!» dedi de qoydy. Basqasha tis jaryp, jaq ashpady. Tereng dem alyp, auyr kýrsindi.

Balanyng onymen sharuasy bolghan joq. Oy tenizine sýngip ketken. Anda-sanda kóz qiyghymen qotyr esek minip kele jatqan Naghyz aqyngha mýsirkey, auyzdyghymen alysqan sәigýlikte shirenip otyrghan Dәldýrish aqyngha qyzygha qarap qoyady:«Óskende men de saray aqyny bolamyn. Jaqsy at minip, zerli shapan jamylyp, qúndyz bórik kiyem! - deydi ishtey kýbirlep, - Esek minip, tependeu aqymaqtargha ghana jarasady. Mening aqymaq bolghym kelmeydi!..»

Osy kezde kýimesinen úiqyly-oyau esiney shyqqan Malbúqa kósem aqy kózin aqshita tekedey baqyryp qoya berdi. Dauysy jer jarady.

- Bizdi alda jarqyn bolashaq, núrly kýn kýtip túr! Ana bir qúz-jartasty biyik taudy kórdinder me? - dedi auzynan aq kóbik ata lepirip, - Sodan asyp týssek, ar jaghy jәnnәt baghy!.. Qúlpyrghan jasyl dala, jayqalghan mәueli jemis aghashy... Toyynyp, boylaryna shyr bitedi. Saumal búlaghy - zәmzәm suy siyaqty, ishkende kózdering shyraday janyp, betterine qyzyl jýgiredi. Úshqan qús, jýgirgen annyng neshe týri bar. Nesin aitasyzdar, baylyqqa belsheden batamyz, baqyttyng bal dәmin tatamyz!.. Ar jaghynda Júmaq -Jay da tiyip túr! Kóp keshikpey oghan da jetemiz! Endeshe, ua halayyq, únjyrghalaryndy týsirmender, keudelerindi tiktender, enselerindi kóterinder!..

Ómirden týnilip, tirshilikten baz keshe bastaghan qara halyq kósemning jalyndy sózine qúlaqtaryn týrip, eleng ete qalysty. Kózderinde úshqyn, keudelerinde ýmit oty jylt etti. Biraq kópshiligining kónilderi alan, jýrekteri kýpti. Bolashaqqa degen senimnen góri, kýdik - kýmәn basym.

- Ata, aittym ghoy, biz Baghzy jaqqa qaytyp bara jatqan joqpyz, Júmaq-Jaygha bettep kelemiz! - dedi bala qariyagha menmensy qarap. Men de birdene bilemin degendey, basyndaghy taz kepeshin qisayta kiyip, qoqilanyp qoyady.

- Júmaq-Jaydyng auyly alys, balam. Kýnaharlar bastap kele jatqan kósh eshuaqytta Júmaq-Jaygha jete almaydy. Aldap-sulaumen ailalaryn asyryp, qylmystaryn jasyryp, ótirikti suday aghyzyp, jol boyy jalghandyqtyng úryghyn seuip keledi. Sóite túryp Júmaq-Jaygha barudy armandaydy. Ol mýmkin emes. Biz aidyn-kýnning amanynda joldan adastyq, balam. Adastyrghan da kósh basyndaghylar. Biz aldygha bara jatqan joqpyz, artqa qaytyp baramyz.- dedi dana qart jýni jyghylghan keyip tanytyp.

- Ony nege kósemge aitpaysyz?

- E, balam, dәl qazir kósemning sóz tyndaytyn týri joq. Manayyndaghylardyng ótirik maqtauynan kózin shel basyp, qúlaghy bitelip qalghan. Eshtene kóre de, esty de almaydy, kórgisi de, estigisi de kelmeydi.

- Manayyndaghylar she!

- Áy, balam-au, olar onday sózdi kósemge jetkizbeydi, dәlirek aitsaq, jetkize almaydy. Qayta mening jelkemdi jetemnen ýzedi. Sebebi, shyndyqty aitu da, estu de qashanda auyr!.. Al kósem men onyng manayyndaghylargha jalghan sóilep, ótirik maqtasang ghana jaghasyn. Biraq, ótirikting qúiryghy bir-aq tútam ghoy, úzaqqa bara almaysyn. Uaqytsha jolyng boluy mýmkin, mәngilik kósegeng kógere qoymaydy. Osyny esinde ústa, balam.

- Oi, ata siz aqyl aitqannan basqa ne bilesiz! Biz Júmaq-Jaygha bara jatyrmyz! Kósemning ózi uәde berdi emes pe, óz qúlaghymmen estidim ghoy! - dedi bala betpaqtanyp.

- Sening sol kósemine men senbeymin. Kózindi baqyraytyp qoyyp, beti býlk etpey, ótirik aitady. Jol bastaushylarymyz kýnәharlar bolsa, Júmaq-Jaygha qalay baramyz. Qaytip barmaqpyz!.. - dedi qart qabaghy salbyrap.

Kóshting aldy kerilgen arqanday úzynnan-úzaq sozylyp jatqan qúz-jartasty biyik taulargha tayap keledi. Jaqyndaghan sayyn atqaminerlerden sabyr qashyp, maza ketti. Dyzyldap, dyzaq atyp, at ýstinde qopan-qopang etip, әrli-berli shapqylay bastady.

-  Kәne, jol berinder, kәne, bylay túryndar! - dep qoyady shekpendiler bir-birine, - Aldymen kósem ótsin!.. Bәrimiz jabylyp, kýn kósemdi arghy jaqqa aman-esen ótkizip alayyq! Kәne... kәne...

Shendilerding búiryghy boyynsha kósem otyrghan altyn kýimeni jayau jasaq ayaghyn jerge tiygizbey tik kóterip әketti. Qúlap ketpesin degendey, jan-jaghynan qaumalay qorshaghan atqaminerler júptaryn jazbastan jarqanatsha jarbandap, ólermendikpen enteley týsedi. Olardyng týpki oiy - osyndayda kósemning kózine týsip, tóbelerin kórsetip qalu. Sóitip, biylikting basqyshyna qol artyp, qazannyng bir tútqasyn ústau.

Jankeshtilerding jan alyp, jan berisuining arqasynda, kósemning kýimesi qúlama qúz-jartasty qara taudyng basyna shyqqanda artta kele jatqan qara halyqtyng aldy jotasyna endi ilindi. Sol sәt kók aspandy qaraqoshqyl búlttar torlap, teristikten salqan samal ese bastady.

Áne-mine degenshe, kósemning kýimesi taudyng ar jaghyna týsip, kórinbey ketti. Qara halyq  ókpeleri óship, tau basyna ólermendene órmelep keledi. Jýristeri shaban, qimyl-qozghalystary bayau. Qúlama qúz-jartasty jaghalap, qalqa-qalqany saghalap, bir basyp, eki basyp keledi.

Bir kezde tau-tastyng shanyn aspangha kóterip, qatty dauyl túrdy. Tónirek týnerip, kýngirt tarta bastady. Tabighat - Ana dýley minez tanytyp, týkirigin shasha ysqyryp-pysqyryp ala jóneldi.  Áupirimdep әreng kele jatqan qara halyq jan-jaqtaryna qaraugha da múrshalary kelmey, kózderin de asha almastan shan-tozangha kómilip qala berdi.

Dauyl barghan sayyn kýsheyip, tau basyndaghy tastardy domalata bastady. Talay adam at-matymen, týie-mýiesimen qúz-jartastan qúlap, mertikkeni mertigip, mert bolghany mert bolyp jatty. Kóptegen adamnyng basy jarylyp, milary shashyldy, ayaq-qoldary synyp, bet-auyzdary jyryldy.

At ýstinde aman qalmasyn sezgen dana qart pen bala da jayau týse sap, pana bolar jer izdep keledi. Bastary bos qalghan bie men tay jolyndaghylardy qagha-magha tómen qaray qúldilap shaba jóneldi.  Qart balany qos qolday qúshaqtap alghan. Bir jartastyng quysyna kirip, demderin basty. Manaydan aighaylaghan, ynyrsyghan, attandaghan, oibaylaghan ashy dauystar jamyray shyghady. Bireudi bireu tanyp, bireudi bireu biler emes. Bireuding bireuge qaraugha múrshasy joq. Bәri de óz bastarymen qayghy bop, әrkim ózinshe pana bolar jer izdep әure-sarsangha týsken.

Balanyng tisi-tisine tiymey saqyldap, denesi qalsh-qalsh etedi. Qarttyn  boyyn suyq ala bastasa da, shekpenin sheship, nemeresine japty. Ýsti-basyn qymtalap, bauyryna qysa týsedi.

- Ei, Alla, men asarymdy asadym, jasarymdy jasadym, myna bir jetim qalghan jetimegimdi pәle-jaladan saqtay gór! - dep qayta-qayta Jaratqangha jalbarynady.

Qansha otyrghandary belgisiz, bir kezde dauyl da sayabyrsydy. Halyq ta birtindep kózderin ashyp, bastaryn kótere bastady. Ár jerden ynyrsyghan, ynqyldaghan, baqyryp-shaqyrghan dauystar shyghady. Adamdardyng súqyttarynan kisi shoshyrlyq. Bet-auyzdary aighyz-ayghyz, kir-qojalaq. Kózderi ghana bolymsyz jyltyraydy. Keskin-kelbetterinen qajyghandyqtyng belgisi bayqalady. Bәri de oryndarynan sýiretilip әreng túryp, ýsti-bastaryn qaghyp-silke bastady. Jan-jaqtaryna qarasyp qoyady. Ár-әr jerde shashylghan dýniye-mýlik, bastary jarylyp, ayaq-qoldary synyp, domalap jatqan jaralylar.  Talay adamdy tas basyp qalghan. Anaday jerde jýk-mýgimen audarylyp týsken kәri atan ynyrana ynyrsyp, әlsiz ghana typyrshidy. Onyng janynda byt-shyty shyqqan aghash besik jatyr. Sәl әrirekte qara qazan tónkerilip qalghan.

- Oi, astapyralla! - dedi ony kórgen danyshpan qart kóniline kidi alyp, - El-júrt aman bolsa eken!..

Tiri qalghandar eng aldymen qúz-jartastan qúlap mert bolghan, tas basyp qalghan ólim-jitimder men ózdikterinen jýruge jaramaytyn jaralylardy jinay bastady. Qaza bolghandardyng mәiitterin tanyghan tughan-tuysqandary joqtau aityp, tónirek azan-qazan, uda-shu boldy da ketti.

- Ua, halayyq, - dedi dana qart dauysyn sozyp, - Qazir, jylap-syqtaytyn mezgil emes. Es jiyndar, odan da uaqyt ozdyrmay, arghy jaqqa ótip aludyng qamyn oilastyrayyq!.. Sheyit bolghandardy da ózimizben birge ala keteyik. Aman-esen ótken son, bәrin de Jer - Ananyng qoynyna tapsyryp, arulap jerlermiz! Ázirshe, bolghan iske bolattay berik bolyp,  jol qamyna kiriseyik!..

Kópshilik qarttyng sózine qúlaq asyp, jylap-syqtaularyn qoyyp, buynyp-týiinip, yrghala-jyrghala oryndarynan qozghaldy. Qajyp-qaljyraghan qalyng búqara boylaryndaghy bar kýshterin jiyp, ilbip-silbip, joghary qaray ónkendey jóneldi.

Atasy men nemeresi de kóshten qalmay, kóppen birge qúz-jartastardy jaghalap keledi. Balanyng eki-ýsh mәrte ayaghy tayyp, qúzdan qúlap týse jazdady. Kәrilik jene bastasa da qayraty qayta qoymaghan qaruly atasynyng arqasynda aman qaldy. Ókpeleri óship, keudeleri qabynyp, ýsti-bastarynan qan aralas ashy ter susha aqty. «Kóppen kórgen - úly toy!» degendey, kópshilik bir-birinen onsha alshaqtamay, ilgerindi-keyindi tasbaqasha tyrbandap jyljyp keledi.

Ólip-talyp, әren-pәreng taudan asyp, arghy jaqqa da ayaqtary ilindi-au. Bastary auyryp, baltyrlary syzdap, әupirimdep әzer jetse, shen-shekpendiler toy jasap jatyr.  Shetinen qyzara bórtip, qyzyp alghan. Úzynnan úzaq dastarhan jayylghan. Ýsti aluan týrli taghamdargha tolyp, araq-sharapqa syqasyp túr. Tabaq-tabaq et, qazy-qarta, jal-jaya. Qara halyqtyng qinalyp, asudan әreng ótkeni milaryna kirip te shyghar emes. Ony oilaugha múrshalary da joq. Qútyrghan itshe qyzylkózdenip, auyzdarynan aq kóbik ata jinigip alghan. Ánshilerge әn saldyryp, kýishilerge kýy tarttyryp qoyghan. Jandarynda jartylay jalanash biyshi qyzdar sylang qaghyp, myng búrala biylep jýr. Mәn-jaydy týsindirip, dastarhannan dәm tatpaqqa algha qaray úmsynghan qara halyqty qaruly qarauyldar ónmenderinen iyterip, manaylatar emes.

- Biz halyqty asu bermes asudan aman alyp óttik. Sol ýshin de toy toylap jatyrmyz! Kósemimimizding kóregendigining arqasynda dúrys jolmen jýrip kelemiz. Oghan eshkimning kýdik-kýmәni bolmasyn! Endi jolymyz onalyp, jaghdayymyz jaqsara bastaydy! - dedi bas uәzir baqasha baqyldap.

- Qúrbandyqtar bar ghoy!.. - dedi bireu múrynynan mingirlep.

Bas uәzir oghan ala kózimen atyp jibererdey kekjie qarap:

- Qúrbandyqsyz eshtene bolmaydy. Onsyz algha jylju joq. Eng bastysy, altyn basty kósemimizding deni sau, basy aman. Qúdaydan bәrimizdi Júmaq-Jaygha bastap apara jatqan basshymyzdyng amandyghyn tilender! Al baqyr bastylardyng bary ne, joghy ne, bәribir emes pe?!. - dedi shimirikpey.

Qaq tórde kósem qannen qapersiz bas mýjip otyr. Qolynda jalt-júlt etken altyn pyshaq. Eki ezuin kezek yrjityp, soyghan týlkidey yrjaqtay beredi. Oinaqshyghan oisyz janary jan-jaghyn tintine sholyp, manaydaghynyng bәrin qalt jibermey baqylap otyr.  Ishi bәrin bilip, kózi bәrin kórip otyrsa da, eshtene sezbegendey, týk bolmaghanday, jaybaraqat keyipte jaylana týsken. Kýl bolmasandar, pýl bolyndar, qarnym toysa boldy deytindey, jyly-júmsaqty auzyna qomaghaylana tyqqylaydy. Tym marghau. Aryp-ashyp, azyp-tozyp kele jatqan halyqpen mýlde sharuasy joqtay, basyn tómen salyp, olargha qaraghysy da kelmeydi. Dәl qasynda ong tizesin basa jayghasqan Dәldýrish aqyn syrly tostaghandaghy salqyn qymyzdan úrttap qoyyp, arnau jyr aityp otyr.  Anda-sanda dombyrasyn qaghyp-qaghyp jiberip, shabyt shaqyrghanday qiqugha basyp, qyshqyryp qoyady.

 

Jaqyn qaldy aramyz,

Júmaq-Jaygha baramyz,

Ol da sizding arqanyz!

Asu bermes qúz-shynnan,

Alyp ótting eldi aman,

Ol da sizding arqanyz!

Jer basyp tiri jýrgenimiz,

Adam bop ómir sýrgenimiz,

Búl da sizding arqanyz! -

 

dep ótirikti shynday, aqsaqty tynday ghyp, sandughashtay sayrap otyr. Qysylyp-qymsynatyn týri joq, aitqan sayyn arqalanyp, jynyn shaqyrghan baqsyday qútyryna týsken.

Mastana masattanghan kósemning jýzi bal-búl jaynap, kózi kýlim qaghady. Maqtaghan sayyn qopandap, qozghalaqtay beredi. Manghazdana keudesin kerip, shalqaya týsedi.

Bala jan-jaghyna jaltanday qarady. Qúlazyghan qu mediyen, qúla dýz. Shang basyp, tozang qonghan sayyn dala ajar-kórkinen aiyrylyp, jýdep-jaday týsken. Manaydyng bәri quraghan qara taqyr, qyltighan kók joq. Úshqan qús, jýgirgen ang da kóriner emes.

- Ata, - dedi eteginen tartyp, - Myna asudan asyp týssek, yrysqa kenelemiz, baylyqqa belsheden batamyz degeni qayda, kósemnin?!.

- E, balam-ay, men saghan aitpap pa edim. Dәl osylay bolaryn da bilgem.

- Onda nege aitpadynyz, nelikten eskertpediniz?!.

- Kimge?

- Kimge bolushy edi, kósemge. Búlay adaspaytyn edik qoy!

- E, balam-au, ol mening sózimdi ne qylsyn. Aytqandy tyndaydy ma keudesine nan pisken keudemsoqtar...

Kenet, jelke tústarynan bas uәzirding angday aqyrghan ashy aiqayy estildi:

- Myna jap - jasyl jazyqqa qarandarshy! - dedi ol qu taqyrgha kóz tigip.

- IYә, qanday jap - jasyl!.. - dep qostap qoya berdi kópshilik.

Týkke týsinbegen bala atasyna qaray moynyn búryp:

- Qaydaghy jap - jasyl jazyqty aityp túr? - dedi antaryla.

- Búl, atana nәlet, kózindi baqyraytyp qoyyp, jalghan sóilep túr. Onyng ótirik ekenin ózi de, myna qostap túrghan halyq ta jaqsy biledi. Biraq, amal ne, búlay ótirik sóileu bizding elde dәstýrge ainalghaly qashan. Endi ol dәstýrdi búzu qiyn-au, sirә! Búghan tang qaludyng qajeti joq. Áli-aq, sening de eting ólip, boyyng ýirenip ketedi. Biz bәrimiz de ótirik kýlip, jalghan sóileuge әbden daghdylanghanbyz!

- Ana synsyghan nu-ormandy kórip túrghan shygharsyndar! - dedi taghy bas uәzir tazdyng shashynday әr-әr jerde qarauytyp kóringen birli-jarym tal-terekti kórsetip, - Sonda úshqan qús pen jýgirgen annyng neshe týri bar!

- IYә, kórip túrmyz, baseke. Ne degen qalyng orman! Qústar men andaryn aitsanshy! - dedi bәri qosanjarlasyp, - Qanday ghajap!..

- Anau sarqyrap aghyp jatqan sarqyramany kórip túrsyndar ma?

- Qaysy, qaysy?.. - dep shulasyp qoya berdi tandaylary keuip, erinderi kezerip, shólirkep túrghan júrtshylyq shydamsyzdana qozghalaqtap.

-  Áne, ana...au jaqta! - dedi bas uәzir kónil jetse de, kóz kórmes alysty qolymen núsqay.

- IYә, kórdik! Kórip túrmyz! - dedi kópshilik qazday shulasyp.

Kenet, ortagha boyy bir-aq qarys jylmang qaqqan bir jyltyr qara suyrylyp shyghyp:

- Suynyng dәmi qanday keremet, bal tatidy ghoy! - dep edi, bas uәzir oghan kýlimsirey qarap:

- Sen ózi bolayyn dep túrghan bala ekensin, tobyrdyng arasynda neghyp jýrsin?!. Dastarhangha kel! - dedi myrza keyip tanytyp, - Sening ornyng myna jaqta! Búdan bylay sen bizben birge jýresin!..

Jyltyr qaranyng sonynan ayaghyn adymday basyp Naghyz aqyn da ónmendey ortagha shyqty. Jýzi qabaryp, qaraday týtigip ketken. Shoqtay janghan otty janary jay oghynday úshqyn atady.

- Áy, qyztalaqtar, ne kókip túrsyndar! Qaydaghy jasyl jazyq, qaydaghy nu orman, qaydaghy an-qús, qaydaghy sarqyramany kórip túrsyndar! Kózderindi ashyp qarasandarshy! Quarghan qu taqyrdan basqa týk joq qoy, nege ótirik aitasyndar! - dedi de, bas uәzirge qadalyp, - Qansyghan qara taqyrgha alyp kelgenderine úyalghannyng ornyna, úshpaqqa shygharghanday órekpiysinder! Onymen qoymay, kórer kózge ótirik aityp túrghandaryng qalay?!.

Bas uәzirding qabaghy salbyrap týsip ketti. Ayaq-qoly dir-dir etip, jyn soqqanday qalshylday bastady. Basy qaltyldap, erinderi jybyrlap, kózi shytynap:

- Aqymaq! - dedi aighay salyp, - Sózdi doghar! Áytpese, janyndy jahannamgha jiberemin!

- Áy, beyshara, - dedi kópshilik ýrpiyisip, - Bir pәlege úshyramasa jarar edi!.. Nesi bar-ey!..

Ashu qysqan ór túlghaly Naghyz aqyn tilin tartar emes. Qolyn siltep qoyyp, ekilene sóilep túr.

- El qayghy qúshyp, qan jútyp jatsa, senderding toy toylap jatqandaryng qalay? Qara halyqtyng qamyn kim oilaydy?!. Ash-jalanash, aryp-ashyp keledi. Bәrin de kórip-bilip otyrsyndar ghoy!..- dedi bas uәzirge kózining súghyn qaday.

- Ói, әkendi, saghan jal biteyin degen eken! Elding jaghdayy jaman emes! Senbesen, ózderinen súrayyqshy! - dedi de, halyqqa búrylyp, - O, halayyq, jaghdaylaryng qalay, shynymen ash-jalanash, aryp-ashyp kele jatyrsyndar ma?

- Joq, baseke, o ne degeniniz, jaghdayymyz óte jaqsy. Siz súraghannan keyin tipti jaqsaryp qaldy. - dedi bir qutynbay.

- Jegenimiz aldymyzda, jemegenimiz artymyzda! - dedi taghy bir qyrtynbay.

- Toyyp sekirip túrmyz! - dedi endi bir jyrtynbay.

- Mine, kórding be, - dedi bas uәzir Naghyz aqyngha sústiya qarap, - Sen nege ótirik ózeureysin! Bar shyndyqty mynalar aityp túr ghoy!..

- Shyndyqtan sadagha ketkirler, olar Qúday atqan su júqpas suayttar ghoy! Men bәrin de óz kózimmen kórip kele jatyrmyn!.. Shylghy ótirik. Senderding Júmaq-Jaygha bastap apara jatqandaryng da jalghan.

- Endi qayda bara jatyr ekenbiz?

- Sender halyqty tamúqqa apara jatyrsyndar!

- Ne dep túrsyn, itting balasy!.. - Bas uәzir qolyndaghy dyrau qamshymen Naghyz aqynnyng basynan tartyp-tartyp jiberdi.

Bet-auzyn qan juyp ketken Naghyz aqyn tenselip baryp, keudesin әreng tiktedi. Basy ainalyp, kózi qarauyta bastady.

- Kәne, endi esine týsken shyghar, biz halyqty qayda bastap bara jatyrmyz? - dedi bas uәzir dauysyn qataytyp.

- Tamúqqa... - Aqyn әzer til qatty.

- Júmaq-Jaygha, itting balasy...- Bas uәzir aqyndy taghy da bir-eki ret qamshymen qúlaq shekeden ala tartyp-tartyp jiberdi de, shydamsyzdana aighaylap qoya berdi, - Júmaq-Jaygha, itting balasy!... Júmaq-Jaygha...

- Júmaq-Jayda senderge oryn joq! Óitkeni, shetinnen ótirik aityp, jalghan sóileysinder! Bәring de kýnәharsyndar! Sender onbay adastyndar! Júmaq-Jaygha emes, tamúqqa barar jolgha týsip kettinder!

- Áy, mynau әbden qútyrayyn degen eken, ә! Men senin... qazir... ýnindi óshireyin!.. - Ábden yzagha bulyqqan bas uәzir belindegi qanjaryn suyryp aldy da, aqynnyng jýrek túsyna boylata súghyp jiberdi. - Janyndy jahanamnan izdersin, bәlem!

Naghyz aqyn tizerley berip, etpetinen qúlap týsti. Qanjardyng qyzyl qangha boyalghan úshy arqasynan biraq shyqty. Sonda da qynq etip, ýn shygharghan joq. Tek aqyryn «Men ghana Júmaq...» deuge shamasy әzer keldi. Sol jatqan boyy qimylsyz qaldy.

- Shyndyq óldi! - dedi atasy nemeresining basynan sipap. - Shyndyq barda, ótirik bayqap jýrushi edi, endi shayqap jýretin boldy. Ótirikting tany atyp, jalghandy jalpaghynan basatyn kýni tudy.

- Endi ne isteymiz? - dedi bala jautandap.

- Endi janymyz qalasa da, qalamasa da, ótirikpen auyzjalasyp ómir sýremiz! Óitkeni jan tәtti, eshkimning de Naghyz aqynnyng kebin kiygisi kelmeytini belgili!.. - dedi qart keudesi qars aiyrylarday auyr dem alyp.

- Al, ótirik aitqym kelmese she?

- Ótirik aitqyng kelmese, ýndeme. Ýndemeuding ózi de jetelikting belgisi!

- Ýndemey, qalay ómir sýremiz!

-  Ómir sýrging kelse, ýndemek týgil, ótirik sóileuge de ýirenesin, balam! Ómir saghan emes, sen ómirge beyimdelesin! Búl ózgermes ómir zany. Beyimdelging kelmese, kórding ghoy, ne bolaryn!..

Bala qarqyldap kýlip jiberdi. Bas uәzir qamshysyn ýiirip,  әkirendep jetip keldi.

- Áy, boqmúryn, kimdi mazaq qyp, yrjandap túrsyn! - dedi qaraqústay tóne týsip.

Balanyng zәresi zәr týbine jetip, qúty qashyp ketti. Sasqanynan:

- Toyynghannan mәz bop túrmyn! - dedi qarny shúryldap túrghanyna qaramay. Alghash ret ótirik aitty.

- A, solay ma?! - Jymysqylana jymighan bas uәzir keri búryldy.

Al qalyng kópshilik dybystaryn shygharmay ishterinen egilip jylap túrdy. Halyqtyng kóz jasynan qara topyraq my batpaqqa ainalyp bara jatty...

Osy kezde qaydan shyqqany, qay jaqtan kelgeni belgisiz, bir alyp qara qús kóshti manaylay jaryq jartasqa baryp qondy. Kózderi oinaqshyp, jan-jaghyna tintine qaraydy. Eshqanday qauip-qaterding joqtyghyn sezingen siyaqty. Úyalastaryn shaqyrghanday, bir-eki mәrte shanqyldap dauys shygharyp edi,  qúzghyndar qara qúrtsha qaptap ketti. Jemtikke ýimelegendey, top-tobymen topyrlap úshyp kelip, tónirekti toruylday bastady. Tap bir toy toylaugha jinalghanday, moyyn-bastary qyltyldap, shegir kózderi jyltyldap, býiirleri búltyldap, bótegeleri býlkildep, sekeng qaghyp, sekirip jýr.

«Abai.kz»