(tarihy sarap)

Tusa mynjyldyqtarda bir-aq ret tuatyn kemenger qaghan Shynghyshan turaly kýni býgingige deyin myndaghan shygharmalar jazyldy, kinolar qoyyldy. Biraq, biletin kisilerding aituynsha, sonyng bәri negizinen bas-ayaghy 20 shaqty derekkózge sýienip jasalghan. Solardyng ishinde әlemning tarihshylar qauymy týgel moyyndaghyn, ghylymy orta shynayylyghyna shәk keltirmegen sanauly týpnúsqanyng biri - «Djamy at-tauariyh» («Jylnamalar jinaghy»). Avtory belgili parsy tarihshysy jәne sayasy qayratkeri Rashid ad-Din Fazlallah ibn Imad ad-Daula Abu-l-Hayr Hamadany (1247-1318jj).

(tarihy sarap)

Tusa mynjyldyqtarda bir-aq ret tuatyn kemenger qaghan Shynghyshan turaly kýni býgingige deyin myndaghan shygharmalar jazyldy, kinolar qoyyldy. Biraq, biletin kisilerding aituynsha, sonyng bәri negizinen bas-ayaghy 20 shaqty derekkózge sýienip jasalghan. Solardyng ishinde әlemning tarihshylar qauymy týgel moyyndaghyn, ghylymy orta shynayylyghyna shәk keltirmegen sanauly týpnúsqanyng biri - «Djamy at-tauariyh» («Jylnamalar jinaghy»). Avtory belgili parsy tarihshysy jәne sayasy qayratkeri Rashid ad-Din Fazlallah ibn Imad ad-Daula Abu-l-Hayr Hamadany (1247-1318jj).

Rashid ad-Din atalmysh enbekti Gazan hannyng tapsyrysy boyynsha 1300 jyly bastap, tek 1310-11 jyldary ghana ayaqtaghan. «Djamy at-tauarihtyn» manyzdylyghy sol - ol Shynghyshan qaytys bolghan song 67 jyldan keyin, jylnamada bayandalghan tarihy oqighalar ótken jerler men oghan qatysty adamdardyng kózi tirisinde, kuәgerlerding aituy boyynsha, kýni keshe ghana ótken tarihy oqighalar úmytylmay túrghan kezde jazylghandyghynda. Atalmysh enbek Rashid ad-Din handar ordasynda saqtalatyn mongholdyng resmy jylnamasyna, sonday-aq halyq anyzdaryna sýienip jazghan. Qazaq ýshin búl kitap XIII-XIV ghasyrlarda ómir sýrgen týrki-monghol taypalarynyng qoghamdyq qúrylysy, olardyng túrmysy, diny senimi, jekelegen taypalardyng sayasy tarihy turaly asa qúndy mәlimetter berilgen. V.V. Bartolid Rashid ad-Dinning enbegin asa joghary baghalay kelip: «Múnday tarihy ensiklopediya orta ghasyrlarda әlemning eshbir halyqtarynda, Aziyada da, Europada da bolghan joq» dep bir sózden týiindep berdi. Al, IY.P. Petrushevskiy: ««kóshpendilerding etnikalyq baylanystaryn, әleumettik ómirin, túrmysyn, qúqyqtary men anyzdaryn Rashid ad-dinning keremettey tolyqqandy jәne dәldikpen surettegeni sonday, biz múnday qoljazbalardy mongholdyng da, qytaydyng da, әitpese basqa bir halyqtardyng da eshbir derekózderinen taba almaymyz» [Rashid ad-Din Fazlallah Hamadani. Sbornik letopiysey. T.1,  Kn. 1, Perevod s persidskogo A. Hetagurova, Redaksiya y priymechaniya A.A. Semenova, M.-L., 1952, 27],- dey kelip oiyn әri qaray bylay dep órbitedi: «Shynghyshan derjavasynyng qúryluy jәne monghol halqynyng qalyptasu tarihyn zertteu ýshin «Altan depter»(«Altyn dәpter») derekkózi jәne qytay tarihy men mongholdyng eskilikti әngimelerine sýiene otyryp jazylghan «Djamy at-tauariyh» jylnamasy «Qúpiya anyzdan» («Sokrovennoe skazaniye») da qúndy, әri negizgi týpnúsqalyq bolyp tabylady» deydi. (Rashid ad-Din 1952: 30).

Endi sonau Saqtar dәuirinen bastap kýni keshegi Altyn Orda zamanyna deyingi aralyqta at túyaghy jetken jerge týgel biyligin jýrgizgen týrki babalarymyzdyng qalay «monghol» atanyp ketkendigine keleyik. «Djamy at-tauarihtyn» birinshi tomynyng 2-shi bóliminde týrki dep jalayyr, kereyt, nayman, bekirin, qyrghyz, qarlyq, qypshaq, bekrit, sýnit, oirat, tatar, merkit, kúrlauyt, targhyt, oirat,barghyt, kóri , tulas, túmat, búlaghashyn , keremshyn, úrasút, tólengit , kýshtemi, orman úranqat, qúrqan,saqaiyt taypalaryn ataghan. Parsylyq tarihshy týrki taypalarynyng «jekeley alghanda óz kósemi, óz handary boldy» deydi (Rashid ad-Din 1952: 126-151). Rashid ad-Din ol taypalardy qazir monghol dep ataydy dep jazady. Oqynyz: «olardyng (mongholdardyn) kýsh-quatynyng әserinen búl aumaqtaghy basqa taypalar da solardyng atauymen atalady, sondyqtan týrkilerding kópshiligi ózderin monghol dep ataydy. Óitkeni, múnyng aldynda tatar taypasynyng kýshi basym bolyp edi, barlyq taypalar tatar atandy, búl sol siyaqty» dep naqty kórsetedi (Rashid ad-Din 1952: 77).

«Djamy at-tauarihtyn» birinshi tomnyng 4-shi bóliminde Rashid ad-Din týbi týrkilik nirun taypasy turaly qyzyqty derek keltiredi. Tarihshy «nirun» dep Shynghyshanmen bir atadan tughan, Alanqúbanyng úldarynyng úrpaqtarynan taraghan, qany taza bir qauym týrki taypalaryn ataydy. Olar - qataghan, saljuyt, tayjuyt, hartaqan ,sijuyt, chinas, nuyakiyn, ýrit , manghyt, durban, baariyn, barulas, hadarqyn, júrat, budat, duklat, yisut, sukan, kýnqiyat.(Rashid ad-Din 1952: 152-197).

...Barshagha mәlim «Altyn Orda» memleketi Úly Týrik qaghanaty qúlaghannan keyin onyng atajúrtyna ornaghany belgili. Reseyding ataqty tarihshysy Múrad Adjy Shynghyshan óz týrkilerin jaulasyp jýrgen batys týrikterinen aiyru ýshin «monghol» atady dese, qaraghandylyq tarihshy Myrzabek Qarghabaevtyng joramaly odan da dәleldirek shyghady. Ol Shynghyshannyng «myng qoldyq» jeke jasaghy bolghanyn, oghan tek biy-súltandardyn, ataqty adamdardyng balalary, әitpese úrysta erekshe erlik kórsetken sarbazdar ghana iriktelip alynatyndyghyn aitty. Áriyne, әlem әmirshisining jeke jasaghynda bolu kim-kimge de mәrtebe. Sondyqtan, Shynghyshannyng týrkileri maqtan ýshin ózderin «myng qol» atap ketken, ol bara-bara «monghol», «moghol» atauyna ainalghan degen tújyrym jasaydy. Aytpaqshy, ataqty týrkitanushy Lev Gumiylevting de «týrkiler ózderin maqtan ýshin «monghol» atandyrghan degen» pikiri bar. Qalay degenmende, jogharydaghy ghalymdardyng qay-qaysy da «mongholdardyn» o basta týrkilikter bolghanyn rastap túr. Sondyqtan, Kenester zamanynda orystyng iydeologiyasymen «monghol» atanyp ketken Shynghyshangha endi ózining týrkilik tegin qaytaratyn kez keldi.

Sóz sonynda oqyrmangha týsinikti bolu ýshin mynany aitsaq ta jetkilikti: býgingi týrikter keshegi kóshpendilerding jalpygha ortaq «týrkiler», «kók týrikter» degen atauyn iyelenip Týrkiya memleketi atanghany siyaqty, býgingi Mongholiya da bir kezderdegi «Altyn Orda» imperiyasynyng atajúrtynda, Shynghyshan ólgennen keyin tek 2 ghasyr ótken song ghana «monghol» atauyn alyp qúrylghan memleket ekenin eske salamyz. Al, osynau Úly Dalada sonau Saq zamandarynan beri býginge deyin úrpaqtar sabaqtastyghy, babalar jalghastyghy ýzilmegen, ata tek tumysy ajyramaghan qazaqtar, orys tarihshylaryn tyndasan, mongholgha da, týrkige de qatysy joq, tek 15 ghasyrda ayaghy kókten salbyrap týsken «júmbaq halyq» bolady da shygha keledi...

Sóz sony

Jalpy derekter boyynsha «Djamy at-tauarihtyn» 3 tomdyghy bolghan eken, sonyng bizding kýnderge jetkeni - 2 tomy. «Djamy at-tauarihtyn» ýsh týpnúsqalyq kóshirmesi Ózbekstan GhA Shyghystanu institutynyng qoljazbalar qorynda saqtalghan: 1) № 1620 tizim, 263 bet, birinshi tom (tolyq emes). XV gh qoljazba; 2. № 1643 tizim, 39 bet, birinshi tomnyng ýzindisi. XVI gh qoljazba; 3. № 1 tizim, 369 bet. XVIII gh qoljazba, 2-shi tomnyng 2-shi bólimi.

«Abai.kz»