Jaryq dýniyege kelip  kózin ashqany jana ghana siyaqty edi, bәri bir sәtte jalp etip sóndi. Óshti. Búl ýshin tang atpay, kýn shyqpay qaldy. Týn. Qoy qaranghylyq seyiler emes. Tórt jasar bala ne týsinedi. Qoldy - ayaqqa túrmaydy, oinaghysy, jýgirgisi keledi. Ýy ishinde tarsyl - gýrsil kóbeydi. Altyn asyqtay asyr salyp oinap jýrgen balalarynyng bir sәtte mýsәpir kýige týsip, bir uys bolyp qalghanyn kóru ata - anagha onay ma. Áke - sheshe esengirep qaldy. Shybyn jandaryn qoyargha jer tappay qinaldy. Sengileri kelmeydi. Qúlynshaqtary dәl qazir kózderin ashyp jýgirip ketetindey kórinedi. «Qyzylshamen kim auyrmay jatyr. Erteng - aq tәuir bolady.» Taghy da mandayyn kereuetting qyryna soghyp aldy Áriyne, jas sәby qúlynday shyrqyrap jylaydy. Oghan qosylyp anasy enireydi. Sәbiyin bauyryna basyp, Alladan kómek súraydy. Alghashynda, keshikpey tәuir bolyp ketetin shyghar dep ýmittengen.  Joq. Dәrigerler ýmit otyn birjola óshirdi.

Osylay kýn ótti, ay ótti...Ýiden bereke qashty. Otaghasynyng da qabaghy ashylmaydy. Jas kýninde balalardyng bәri derlik auyratyn qyzylsha osylay oilamaghan jerden Aqtóbe oblysynyng Shalqar audany aumaghyndaghy 71 razezde túratyn Jýrebekovter otbasyn esengiretip ketti. Kómegi tiyer dep, Almatygha, bir sheti Orynborgha deyin, dәrigerlerge shapqylady. Olardan da qayyr bolghan joq. Bәrining aitatyny bir aq sóz: «balanyng janaryn qaytaru mýmkin emes.»

Jaryq dýniyege kelip  kózin ashqany jana ghana siyaqty edi, bәri bir sәtte jalp etip sóndi. Óshti. Búl ýshin tang atpay, kýn shyqpay qaldy. Týn. Qoy qaranghylyq seyiler emes. Tórt jasar bala ne týsinedi. Qoldy - ayaqqa túrmaydy, oinaghysy, jýgirgisi keledi. Ýy ishinde tarsyl - gýrsil kóbeydi. Altyn asyqtay asyr salyp oinap jýrgen balalarynyng bir sәtte mýsәpir kýige týsip, bir uys bolyp qalghanyn kóru ata - anagha onay ma. Áke - sheshe esengirep qaldy. Shybyn jandaryn qoyargha jer tappay qinaldy. Sengileri kelmeydi. Qúlynshaqtary dәl qazir kózderin ashyp jýgirip ketetindey kórinedi. «Qyzylshamen kim auyrmay jatyr. Erteng - aq tәuir bolady.» Taghy da mandayyn kereuetting qyryna soghyp aldy Áriyne, jas sәby qúlynday shyrqyrap jylaydy. Oghan qosylyp anasy enireydi. Sәbiyin bauyryna basyp, Alladan kómek súraydy. Alghashynda, keshikpey tәuir bolyp ketetin shyghar dep ýmittengen.  Joq. Dәrigerler ýmit otyn birjola óshirdi.

Osylay kýn ótti, ay ótti...Ýiden bereke qashty. Otaghasynyng da qabaghy ashylmaydy. Jas kýninde balalardyng bәri derlik auyratyn qyzylsha osylay oilamaghan jerden Aqtóbe oblysynyng Shalqar audany aumaghyndaghy 71 razezde túratyn Jýrebekovter otbasyn esengiretip ketti. Kómegi tiyer dep, Almatygha, bir sheti Orynborgha deyin, dәrigerlerge shapqylady. Olardan da qayyr bolghan joq. Bәrining aitatyny bir aq sóz: «balanyng janaryn qaytaru mýmkin emes.»

Osylay kýnder ótip jatty. Qaratýnek túmshalaghan týnnen aiyrghysyz kýnder. Taghdyr basqa salghan son, ne amal, bәrine de kóndigesin. Ol kórmese de, sheshesining janary jasqa tolyp,  kemsendep otyrghanyn sezedi. «Apa nege jylaysyn?» «Qúday jylatyp qoysa, jylamaghanda ne isteymin, ózing siyaqty júrttyng balalary mektepke baryp jatyr.» Apasy odan sayyn egiledi. Alty jyl әjeptәuir uaqyt qoy, ongha ayaq basqan bala biraz nәrseni týsine bastady. Ákesi ýide bolghan kezinde ony aldynan týsirmeydi, bauyryna basyp: «Óle - ólgenshe qúlynymdy jylatpaymyn, eshkinmnen kemqylmaymyn, qor bolmaydy!»-deydi. «Sosyn...Sosyn búl beybaqtyng kýni ne bolady!?.» Sheshesinin  ýninde ýrey bar. Osynday sózderdi qúlaghy shalghan  múnyng da jýregi múzdap ketedi.

Áke men bala onasha qalghan bir sәtte Qúlanbay tútqiyldan súraq qoyghan. «Áke, men osylay jýre beremin be?»  Tosyn súraq әkesin túiyqqa tiregen siyaqty. Ol ýn-týnsiz kóp otyrdy. Ne desin, balasynyng jayyn oilamay jýrgen joq. Talay týndi kirpik ilmey ótkizgenin kimge aitady.Uaqyt bolsa zyryldap ótip barady. «On birge tolady. Erteng er jetip eseyedi. Sondaghy kýni ne bolmaq? Ózderi de mәngilik emes qoy, kózderi júmyla qalsa, Qúlanbaydy kim asyraydy, kim saqtaydy?!» Osylardy oilasa, jýregi ezilip, janyn qoyargha jer tappaydy.  Jan - jaqqa súrau salghan. Qaraghandyda osynday zaghip balalardy oqytyp, tәrbiyeleytin internat bar kórinedi. Biraq, kózin jәudiretip aparyp tastaugha qimaydy. Qorqady. Qansha degenmen, ýidegidey bolmaydy ghoy. Jay da taghdyrdyng tәlkegine týsken balasynyng moynyna tiri jetimning qamytyn óz qolymen qalay ilmek?! Ol osynday kóp saualdyng jauabyn taba almay qinalady. «Ózing qalay oilaysyn?» Qúlanbaydyng jauaby dayyn eken. «Oquym kerek»,- dedi birden. «Jaqyn jerde túrghan oqu joq qoy.» « Alysqa apar!» Balasynyng senimdi ýni әkening dúrys suarylmaghan pyshaqtyng jýzindey jasyp qalghan qayratyn bir janyp ótti. Sonyng ózinde  Qaraghandagha barmasaq degen ýni әzer shyqty.

Qúlanbay Qaraghandynyng qayda ekenin qaydan bilsin. Qúday sezdirdi me eken, әiteuir, sol kýnderi ol qayda bolsa da bәribir baruym kerek, bilim aluym kerek  degen oigha bekip,  әkesine «Meni Qaraghandygha apar», -dedi. Qazir aitugha jenil ghoy, әitpese, eki kózi kórmeytin balany bóten ortagha aparyp tastap ketu әke- sheshege onay ma. Bala bolsa da Qúlanbay ishtey taghdyryna moyyn úsynyp, beldi bekem bughan sekildi. Jol boyy әkesin kәdimgi ýlken kisidey әngimege tartyp,biraz jaydyng basyn shaldy. «Maghan alandamandar, oqyp, mamandyq alamyn,erteng senderge kómektesemin»,- dep qoyady. Osy sózderdi estigende әkesining kónili bosap, kózine jas ýiirildi. Ony Qúlanbaygha sezdirgisi kelmeydi, aqyryn ghana qaltasynan qol oramalyn ala bergeni sol edi, Qúlanbay: «Áke, jylama, bәri jaqsy bolady»,-dedi. «Tәuba, Alla balasynyng janaryn alsa da jýregine sәule qúighan sekildi. Osyghan deyin eshkimge mindetin artqan emes, bәrin biledi, bәrin týsinedi. «Ómir boyy meni jetelep jýrmeysinder» dep jalghyz jýrudi ýirendi. Sýrindi.Qúlady. Jylady... Biraq, alghan betinen qaytqan joq. Bir estigenin qaghyp alady. Ásirese, nәrsening týr-týsin qaytalaugha qúmar. Sonysymen ainalasyndargha ózinin  kózi kórmeytinin úmyttyryp jiberetini de bar...»

Qúlanbay qoshtasarda da jasyghan joq. «Apama sәlem ait, demalysta kelemin»,-dedi. Internatta ózi siyaqty balalar kóp eken, ózderi kelip tanysyp jatyr. Keybireui mýlde kórmese, keybireuleri taban astyn ajyrata alatyn siyaqty. Tәrbiyeshiler de jana qosylghan múny shet qaqqan joq. Áriyne, ol alghashqy kýnderi alystaghy auylyn, sonda qalghan anasyn, bauyrlaryn saghyndy. Saghynysh mendep, eshtenege kónili soqpay qinalghan kezderi de boldy. «Ýige qaytsam qaytedi?» degen oy da naq osy kezde qylang bergen. Joq deytin ol sәlden song óz oiynan ózi shoshyp. «Ýide ne bitiremin, qaytken kýnde de taghdyrdy jenuim, bilim aluym kerek. Alda ýlken ómir kýtip túr. Qiyndyqtardyng da attaghan sayyn ayaqtan shalary anyq. Sonda bilim ghana  kómekke keledi. Bilim ghana algha jeteleydi. Bilimnen qúralaqan qalsa,naghyz soqyrlyq sol. Basqa tandau, basqa jol joq.» Osylay ózin qayrap - qayrap alyp kitaphanagha jóneledi. Múndaghylyar kitapty sausaqpen sipalap otyryp oqidy eken, sol әdisti tez mengerip aldy. «Sau bolsa da, soqyr bolsa da balanyng aty bala ghoy, kópke deyin jana ortagha kóndige almadym, ne isterimdi bilmey  kóp qinaldym.Bar bitiretinim- toryqqanda , tamaq ishpey jatyp alamyn. Osynyng bәrinen meni qútqarghan kitap.Kitap oqy alatyn bolghannan keyin ómirim kýrt ózgerdi. Ásirese, Nikolay Ostrovskiy degen avtordyng «Qúrysh qalay shynyqty» degen kitaby qatty әser etti, ony múndaghylardyng bәri kezektesip oqidy eken. Men bir emes, birneshe ret oqyp shyqtym. Ýige ketip qoymaghanyma quandym. Kitaptan bas almaytyn boldym, ózimdi ózim ayamay bilimning sonyna týstim. Búl mindetti oidaghyday sheshtim ghoy deymin. Mektepti bitirgennen keyin kóppen birge uniyversiytetke týsuge úighardym. Ózime degen senimim sonday kýshti boldy»,- dep sol kýnderdi eske alady ol.

Qúlanbaydyng tandauy Qazaq memlekettik uniyversiytetining zang fakulitetine týskende, ony biletinder tandanghan joq. Auyzsha emtihandardan sýrinbey ótken ol kóppen birge  shygharma jazugha otyrdy. Ol ol ma, bólingen uaqyt ayaqtalmay jatyp - aq, «men boldym» dep shygharmasyn tekseruge úsynghan. Osy arada emtihan alyp otyrghan ústazdar antarylyp qaldy. Olardyng arasynda Qúlanbaydyng jazuyn oqy alatyn oqytushy joq bolyp shyqty. Qúlanbay sezip otyr. Qalay tekseremiz degendey olar birine-biri qaraydy. Onyng jolyn Qúlanbaydyng ózi aityp berdi. «Men jazghanymdy sizderge ýtir-nýktesin qaldyrmay oqyp bereyin, sizder kóshirip alynyzdar da oqyp shyghynyzdar», -dedi. Búl úsynysqa emtihan alushylar qarsy bolghan joq. Olar Qúlanbaydyng enbegine bes degen bagha qoydy. Keshikpey student kuәligin qaltasyna saldy, kóppen birge jataqhanagha ornalasty. Oqugha týsuin týskenmen qatardan qalmau onaygha soqpasyn ol alghashqy kýnderi - aq sezingen.Óitkeni, búghan deyin múnda eki kózi mýlde kórmeytin adam oqymaghan boluy kerek, Brayli tiline týsirilgen oqulyqtar joq bolyp shyqty. Jady myqty. Leksiyada auyzdan shyqqan sózding bәrin qaghyp alady. Biraq, jaqsy oqu, jan-jaqty bilim alu ýshin búl az. Ne isteu kerek? Osy arada oghan ózimen bir topta oqityn balalar kómekke keldi. Olar kitaphanagha barghanda Qúlanbaydy qaldyrmay sabaqqa birge dayyndaldy, oghan qajetti әdebiyetterdi oqyp berip otyrdy. Osynyng bәrin aitqyzbay istedi. Tipti ózderi búghan aitpay kezek te qúryp alypty.

-Mening baghyma qaray bizding topqa kileng sabaqty ýzdik oqyghan balalar iligipti. Bәri suyrylyp túr, birinen biri ótedi. Seminar sabaqtarynda bireui bir pikir aityp jatsa, ekinshisi túryp «men  pәlen degen ghalymnyng enbegin oqydym, ol kisi bylay deydi»- dep kurstasyna  qarsy uәj aitady. Men de olardan qalyspaugha úighardym,- deydi Qúlanbay.- Qatar jýrgen balalar qansha kómektesse de, olargha ghana qarap otyra almaytynymdy týsindim. Sosyn ózime kerek kitaptardy magnitofongha jazdyryp alatyn boldym. Solardy qayta-qayta tyndap, kópten qalmadym.

Uaqytta toqtau joq qoy. Ár kýni qarbalasqa, qiyndyqqa toly bolghany sonshalyq, ol tórt jyldyng qalay óte shyqqanyn angharmay da qaldy. Alda- praktika, diplomdyq júmys... Osylay óz ómirining taghy bir belesi jayly oilanyp - tolghanyp jýrgende ol kýtpegen jaygha tar boldy. Ótken jyly 8 - nauryz merekesi keshinde tanysqan qyz jataqhanagha keluin jiyiletip ketti. Jetelep anda da aparady, mynda da aparady,kereke kitaptaryn oqyp beredi. Áyteuir qasynan shyqpaydy. Dәl osy kezde ol jýrek týkpirinde bir sezimning tútanghanyn sezgen. Sol sәtte óz oiynan ózi shoshyp, tútanbaghan sezimdi túnshyqtyrugha tyrysqan. «Ol kim, men kimmin?» Meyirhannyng Qúlanbaygha jii keletinin balalar da bayqasa kerek, bәri de jaqsy qyz dep maqtaydy. Orta boyly, aqqúba óndi,dóngelek jýzdi qyz bәrine de únaghan. Ózi aqjarqyn, birde kórmesem saghynyp qalamyn dep Qúlanbaydyng jýregin taghy bir dir etkizgen. Qúlanbay tipti oilaugha qorqady. «Jay balalyq shyghar, bәri de uaqyt óte úmytylady. Alla taghala mandayyma ne jazsa sony kórermin» dep ishtey ózin ózi qayray týsedi. Osy kýnge deyin ol ózine ózi senip keldi. Alda ózin talay syn kýtip túrghanyn týsinedi.Solargha dayyn boluy kerek. Osynday oilar mendegen ol ózin eshqashan ayap kórgen emes. Sonyng arqasynda biraz nәtiyjelerge qol jetkizdi. Eng bastysy eshkimning kómeginsiz jalghyz ózi jýrip-túra alatyn boldy, eshkimge salmaq salmaq emes, bәrin ózi isteydi. Jasynan sportpen ainalysqanynyng da paydasyn kórip jýr. Denesi jenil, jýrisi shiraq. Jalghyzdyqqa da ýirenip keledi. Átten...әtten!!! Oghan moyyp jatqan búl joq. Alla saldy, búl kóndi. Tәube, býginge deyin biraz jerdi aralady. Zaghiptar arasynda velosiypetten Belorussiyada ótken halyqaralyq jarysta tórtinshi oryn aldy. Bishkekte shahmatshylar arasynda top jardy. Sporttyq gimnastikadan ekinshi razryadtyng normasyn oryndady.

Osylarmen ainalysa jýrip ol muzykagha erekshe den qoydy.Búl bayan men gitaragha qosylyp әn salghanda júrt úiyp tyndaydy. Songhy jyldary uniyversiytet qabyrghasyndaghy bir de bir konsert múnyng qatysuynsyz ótken emes. Ishi sezedi, qyzdyng jýregine shoq salyp jýrgen de osy óneri boluy kerek. Birde gitarada qalay jaqsy oinasyz dep Meyramhannyng ózi de sezdirip qoyghan.  Qúlanbay muzykagha  kezdeysoq kelgen joq. «Sugha ketken tal qarmaydy degendey, aldaghy ómir jayly jii oilanamyn ghoy, qalay nan tauyp jeymin, nemen ainalyssam júrttan kem bolmaymyn. Osynday saualdar jii mazalaytyn. Aqyry muzykamen shyndap ainalysugha úighardym.»  Osy iske shyndap kiristi, Bethoven, Bah, Glinka, Shopen, Chaykovskiy, Bekker syndy klassik kompozitorlardyng shygharmalaryn oryndaytyn dengeyge jetti. Tyndarman oghan Abaydyng әnderin de qayta-qayta aitqyzatyn. Almatygha kelgennen keyin Ámire Qashaubaev atyndaghy muzyka mektebine týsip, ony oidaghyday ayaqtap shyqty.

Birde olar Almatynyng kóshesinde qol ústasyp kele jatty. Ekeui de óte kónildi. Qúlanbay býgin ózin kópten mazalap jýrgen oidyng shetin shygharmaq. Bәrinen de sezim kýshti eken, aqyl da, sabyr da onyng aldynda bas iygen. Dәl qazir oghan Meyramhansyz ómir qyzyq emes. Bir oiy býgin ait, erteng kesh bolady deydi. Ýrkitip alamyn ba, bir jola aiyrylyp qalamyn ba dep te qorqady. «Joq, aitu kerek, býgin aitu kerek!»  «Meyramhan, birdene aitsam renjimeysing be?» «Aytsang aita bermeysing be, qashannan beri menen rúhsat súraytyn bolghansyn?! Ayt,ayt! Renjip qauymda mýmkin, әueli sózindi estiyik,sosyn kóre jatarmyz?!» Qyzdyng dausy synghyr- synghyr etedi. Ol ýndemey qaldy. Ishtegi arpalys auzyn buyp túr. Ony qyz qaydan bilsin. «Aytatyn bolsan, búldanbay aitsayshy»,- deydi nazdanyp. «Manayda oryndyq bar ma? Otyrayyqshy.» Jýr dep qyz múny jeteley jóneldi. Baqtyng ishi boluy kerek, qústar әn salady, gýlderding júpar iysi múrnyndy qytyqtaydy. Búlar jalghyz emes siyaqty. Ana jerden, myna jerden jastardyng jamyray kýlgen dauystary estiledi. Kýnning ystyghy ma, әlde ishki tolghanysy buyp bara ma, mandayy shyp-shyp terledi. Sirә da, ómirde búlay tolqymaghan shyghar, qazir aitady, bәri býlinedi. Taghy da jalghyz qalady. Ol bәrine ýirendi. Tek qorqatyny jalghyzdyq qana. Joldastary kóp.Múnyng kómegine zәruler az emes. Degenmen solardyng bәri Meyramhangha jetpeydi. Onymen tanysqaly ómiri ózgerdi.

- Qúlanbay ne aitayn dep edin?

-  Alla jazsa, oquym bitedi ghoy.

- IYә, sosyn auylgha tartyp ketpeksing be!? Qyz taghy da sylq-sylq kýldi.

- Auyldy da saghynamyn. Biraq ol jaqqa barghanda ne bitiremin. Áke- shesheme masyl bolyp ýide otyrghym kelmeydi. Nede bolsa osynda qalyp baghymdy synaghym keledi.

- Dúrys aitasyn.Syna, oghan kim bóget bolady?!

- Aytayyn degenim ol emes.

- Endi aitatyn bolsang aitsayshy, júmbaqtay bermey.

- Renjimeysing be?

- Renjimeymin dedim ghoy, neshe ret qaytalau kerek.

- Mening ózindi sýietinimdi bilesing ghoy...

- San ret aitqansyn! Mening jauabymdy da bilesin, san mәrte estigesin!

- Endeshe maghan túrmysqa shyqsang qaytedi?!

Qyz ýnsiz qaldy. Demin ishinen alyp búl otyr. Uaqyt óter emes, sekunttyng ózi úzaryp ketken siyaqty. Jýregi auzyna tyghylyp, dýrsili jiyilep barady.

- Meyramhan!

Qyz ýnsiz.

-Meyramhan!!!

- Ne boldy sonsha?

Dauysynda ózgeris joq siyaqty. Demek, renjigen joq. Oghan keregi osy.Qalghany manyzdy emes, Meyramhany renjimese bolghany.Iyghynan bir auyr jýk týskendey, boyy jenildep sala berdi. Enbastysy -aytylatyn sóz aityldy. Endi asyqtyrmaydy. Qansha kýt dese de kýtedi. Ózi qoyghan saualdyng jauaby onay sheshilmeytinin ol da týsinedi. Ózi de onyng tónireginde myng oilanyp, myng tolghanghan. Aytudyng retin taba almay qinalghan, biraq, jýregi qoyar da qoymady, aitqyzyp tyndy. Osyghan deyin sapyrylysyp, taytalasyp  maza bermegen san týrli oilar zym- ziya joq boldy. Búl jay aityla salghan sóz emes. Boyyna ózi de aityp týsindire almaytyn bir senim payda boldy.

-Jýr , kýn keshkirip barady, ýige qaytayyq ,- dedi Meyramhan onyng qolyn alyp. Alaqany kýiip túr eken. Búl sol sәtte alasúrghan qyz jýregining dýrsilin estigendey boldy. «Qazir...qazir óz sheshimin aitady. Meyramhan- ashyq qyz, kóniline qaramaydy, oiyndaghysyn býkpesiz aqtara salady...» Jataqhanagha jetkenshe Meyramhan tis jarghan joq. Tek qoshtasarda ghana:

-Oylanugha uaqyt beresing be? dedi. Ýni júmsaq.

- Áriyne, әriyne! dedi ol quanyshyn jasyra almay. Ýziluding az-aq aldynda túrghan ýmit jibi qayta jalghanghan siyaqty. Ol endi kóp bógelgen joq, basqa sózdi estigisi kelmegendey, tez - tez basyp bólmesine bet aldy.

Ol sol týndi úiqysyz ótkizdi. «Áriyne Meyramhan әke-sheshesimen, tuystarymen aqyldasady. Ózi de oilanady. Sheshim qabyldau oghan onay soqpasy anyq.» Búl da bir toqtamgha kele almay kóp qinalghan. Kózi kórmese de eshkimnen kem emes. Oquyn ýzdik baghamen tәmamdaghaly otyr. Qolynan bәri keledi. Osyghan deyin ózi oqyghan kitaptardan kónilge týigenderi kóp. Bala kýnining ózinde-aq basyna týsken auyrtpalyqty dúrys baghalap, bolghan iske bekemdik tanytty. Múnday jaghdaydy eshkimning basyna bermey - aq qoysyn. Qos janary bir sәtte sóngen, taban astyn kórmey qalghan  adamnyng qanday kýide bolatyny týsinikti. Boyyn ýrey biyleydi. Alasúryp, basyn taugha da, tasqa da úrady.Janúshyrady. Beymaza kýy keshedi. Ol múnyn  birin de istegen joq. Óitkeni, ol qos janarynan airylghanda әli ony men solyn tanyp ýlgermegen sәby edi. Ómirding tәtti dәmi tandayyna tatymaghan, ernindegi ana sýti keppegen ol eseye kele de sasqalaqtap bireuding eteginen ústaudy oilaghan joq, ózin alda kýtip túrghan qiyn ómirge dayyndady. Eki kózi kórmeydi demeseng qolynan bәri keledi, óz mindeti ózinde. Kiyimderin ózi juady, ótekteudi de ýirenip aldy. Negizinde ol jalghyzdyqtan qoryqsa da, ózin jalghyzdyqqa, qiyndyqtarmen jalghyz kýresuge dayyndady. Onyng bәri onaygha soqqan joq. Qúlady,sýrindi. Qayta túrdy. Qazir basqalar siyaqty bireuding jeteginde jýrmegeni- sonyng arqasy.Ol ózin mýgedekpin dep sezinbeydi. «Meyramhan! Meyramhan! Qazir qanday kýide eken?! Oghan da onay bolmady-au!?» Ol bir sәt osy men shekten shyghyp ketken joqpyn ba, dep ózin kinәlay bastady. «Men kimmin?! Ol kim? On eki de bir gýli ashylmaghan boyjetken taghdyryn múnymen nege baylanystyrugha tiyis, bireuding baghyn nege baylauym kerek?!» Osy sәtte ol ózin túnghiyqqa batyp bara jatqanday sezindi. Jan dәrmen basqa bir oidyng tizginine jarmasty. «Meyramhannan aiyrylu búl ýshin ólimmen ten. Meyli, kim ne dese, o desin ,Meyramhansyz búghan ómir joq!»

Osylay týni boyy óng men týsting arasynda jatqan ol tang aldynda ghana kóz ilgendey  edi. Dәlizdegi abyr- sabyr jýris oyatyp jiberdi. Degenmen, ol әdettegidey ornynan sergek kóterilip, dene jattyghularyn jasay bastady. Býgin sabaq joq, diplom júmysyn ayaqtauy kerek. Álgi әzirde Meyramhandy bir sәtke jayyna qaldyrghanday edi, qaytadan kóz aldyna kelip túra qaldy. «Qayda eken? Ne istep jýr?»

Tanysqannan beri kýnde kezdesip, bos uaqyttaryn birge ótkizetin Meyramhan bir jyldyng ishinde birinshi ret kelmey qaldy. Qúlanbaydyng kesheden beri órekpigen kónili sayabyr tapqanday. «Týsinikti boldy. Teng tenimen, tezek qabymen degendi úmytyp, aspandaghy aigha qolymdy sozghan ekenmin ghoy. Álde... Ata-anasy qarsy bolyp, ýiden shygharmay qoydy ma eken?!.» Ýmitin ýzgisi kelmeydi.  Uaqyt toqtap qalghan sekildi. Bәrine qoldy bir-aq siltep, kitaphanagha da barmay, tamaq ta ishpey jatyp alghysy keldi. «Joq, olay bolmaydy» deydi taghy bir oiy. «Búl alghashqy auyr soqqy. Áli talayyn kóresin. Alla taghala sening mandayyna osyny jazghan. Bosama! Belindi bu! Jigerindi jany, qayratyna min!!!»

Ol kitaphanada úzaq otyrdy. Qayda asyghady. Tamaqqa da zauqy joq. Bir kezde ol oqu zalynda jalghyz qalghanyn sezdi. Júmys ayaghy tayalghan boluy kerek. Búl da jaylap ornynan túryp, kitaptaryn jinastyra bastady. Kenet ... «IYә, ózi! Qatelesui mýmkin emes! Tyq -tyq basyp jaqyndap keledi...» Búl jýristi ol jýz adamnyn, tipti myng adamnyng arasynan ajyratugha bar. Jýregi dýrsildey jóneldi, keudesine syimay barady. «Jataqhanagha bardym, baqqa soqtym, esh jerde joqsyn! Ózim de oilap edim dәude bolsa kitaphanada ghoy dep, qatelespeppin! Jýr kettik!» Meyramhan әdettegidey betinen shóp etkizdi. Búl bireu qazyqqa baylap qoyghanday qozghala alar emes. «Jýr syrtqa shyghayyq, bәrin sosyn aitamyn!» Meyramhan býgin erekshe kónildi. Óni me, týsi me, týk týsine alar emes.

Ekeui qoltyqtasyp syrtqa shyqty. Kóshedegi abyr- sabyr birshama bәsendegen sekildi. Qúlanbay kýnde ózi jýretin kóshege bettey bergen edi, Meyramhan: «Mashinagha otyrayyq», -dedi. Búl bolsa, «Kólikting ne qajeti bar edi. Osy túrghan jer emes pe, jayau-aq barmaymyz ba, әlde sen bir jaqqa asyghyp túrsyng ba?» dep degbirsizdene bastady. «Jýr degen son, jýr, bәrin keyin aitamyn.»

Qúlanbaydyng jataqhanasy kitaphanadan alys emes, tiyip túr dese de bolady. Taksy tez-aq alyp keldi. Meyramhan: «Aghay, bizdi azyraq kýte túrynyz, qazir shyghamyz»,- dedi. «Týkke týsinse búiyrmasyn. Búl ne júmbaq?» Managhy uayymnyng bәri úmytyldy. Bir tylsym kýsh Qúlanbaydy ýiirip әketip bara jatqan siyaqty. Ol qarsylasqan joq, ayaghyn tez -tez basyp, Meyramhangha erdi.

Qúlanbaydyng bólmesi ekinshi qabatta. Bir kiltti men joqta kelip qalsang esik aldynda túrma dep Meyramhangha berip qoyghan. Esikti Meyramhan ashty. Tabaldyryqtan attaghan Qúlanbay tayaghymen aldynda túrghan chemodandy týrtip: «Mynau nege esik aldyna kelip qalghan?»- dedi. «Bireuin ústa, kettik, taksy kýtip qalady.» Meyramhan aldy-artyna qaratar emes,bir chemodandy búghan ústatty da, ekinshisin ózi alyp, syrtqa bettedi.

Qúlanbaydyng basy tipti qatty. Taksy iyrelen-iyreleng qala kóshelerimen zyryldap keledi. «Ne de bolsa ayaghyna deyin shydayyn, jas balasha qynqylday bergenim dúrys bolmas» dep oiy on saqqa jýgirip, ishi astan-kesten bolsa da,әlipting artyn baghyp, shydap otyr. Shamasy jarty saghattay jýrdi ghoy deymin, mashina bir ýiding aldyna kelip toqtady da, búlar týsip qaldy. Meyramhan chemodannyng birin búghan ústatyp jatyp: «Ekinshi qabatqa kóterilemiz»,- dedi. Búl ýn-týnsiz erip keledi. Jayshylyqta auzy jabylmaushy edi, dәl qazir tili baylanyp, Meyramhangha ergennen basqa amaly qalmaghanday. «Qayda keldi? Kimning ýii?..» Osy siyaqty saualdar mazalasa da, jauabyn tabugha asyqqan joq.Búl ýiding de esigin Meyramhannyng ózi ashty. «Ong ayaghynmen atta»,- dedi.

Ýige kirgennen keyin Meyramhan múnyng syrtqy kiyimderin sheshindirip, qolyndy ju dep bir bólmege bastady, sosyn stoldyng basyna әkelip otyrghyzdy. «Tamaq ishemiz»,- dedi. Qúlanbayda ýn joq. Ne bolghanyn týsine almay otyr. «Nede bolsa artyn kýteyin, Meyramhannyng bir bilgeni bar shyghar...» Sonda da myna jaydyng mәnisin bilgisi kelip ólip otyr. «Meyramhan, dýnie ne bolyp ketti ózi, qinay bermey týsindirseyshi?!.» Meyramhan sylq -sylq kýlsin kelip. «Qorqayyn deding be, osy әngimeni bastaghan ózing emessing be? Túrmys qúrayyq deding be, dedin! Men sol úsynysyndy qabyl aldym. Bar bolghany osy ghana. Ýreylenetin eshtene joq!» Meyramhan múny tu syrtynan kelip qúshaqtap, aimalay bastady.

Qúlanbay osylay baqyttyng bir sәtte óz basyna ýiirile ketkeninie sene almay otyr. «Aytsayshy, shynyng ba, oiynyng ba?! Ata -anang ne dedi?» Osydan keyin Meyramhan býgingi kýnning oqighalaryn ret -retimen aita bastady. «Tanerteng erte túryp pәter izdedim. Jayshylyqta bilmeydi ekenbiz, pәter tabu bir qiyn is eken. Sodan ýshke deyin jýrdim ghoy. Áyteuir tabyldy. Basqalargha qaraghanda arzandau. Sodan keyin kelip saghan aitayyn desem, ýide joqsyn. Zattaryndy jinastyryp, eki chemodangha saldym. Sosyn bazargha baryp tamaq aldym, ózing jaqsy kóretin kespe dayyndadym. Sóitkenshe kesh te boldy. Sosyn taksy alyp ózindi izdedim.» Osynyng bәri Qúlanbay ýshin týs siyaqty. Senerin de senbesin de bilmeydi. «Bәrimen aqyldasqan bolarsyn», dedi aqyryn ghana. «Aqyldastym, aqyldastym! Olardyng ne aitatyny belgili ghoy. «Asyqpandar»,- deydi. Biraq men endi seni bir kýn de jalghyz qaldyrghym kelmedi. Oghan qarsy emes shygharsyn?!» Meyramhannyng kýlkisi tiylar emes. Oqighanyng dәl osylay bolghany ras edi. Biraq ol jengesimen eki arada bolghan әngimeni býgip qaldy. Keshe keshkisin Qúlanbaydyng ne degenin jengesine jetkizgen. Ol birden shorshyp týsti. «Erkem -au, ne degenin, ne aityp túrghanyndy týsinesing be?! Eki kózi kórmeytin adamnyng eteginen ústaytynday saghan ne kórindi!? Ay dese auzyn, kýn dese kózing bar. Tipti túrmysqa shyghugha asyghatyn da kezing emes qoy. Onday sózdi aitpa! Bolashaghyndy oila. Aqyldy bol»,-  degen jengesine Meyramhan da óz sheshimin týiip aitty: «Jeneshe, óziniz jýrekke әmir jýrmeydi demeushi me ediniz. Qúlanbaydy tandadym. Baghym ba, sorym ba, ony aladghy ómir kórsetedi. Men búghan deyin de kóp oilanghanmyn. Qúlanbaydyng onday sózdi erte me, kesh pe bir aitatynyn jýregim sezetin. Men ony jauabymdy kýtkizip, saryltyp qoya almaymyn. Sóitip, taghdyrdyng oghan artqan jýgine býginnen bastap iyghymdy tosamyn. Siz de meni týsininiz. Ata - anama aitarsyz. Keyin ózim bәrin týsindiremin.»

Kózi kórmeytin adamnan shoshityn jalghyz jengesi ghana emes eken. Pәter izdep barmaghan jeri joq. Kelisip túrghan adam kýieuining eki kózi kórmeytinin estigennen keyin ainyp shygha keledi. Osylay birneshe ýiding esigin qaqty. Ony elegen Meyramhan joq. Jýregi alyp úshyp, týski tamaghyn ishpegenin de úmytyp, zyr jýgirdi, Endi Qúlanbayy qasynda, uh dep otyr. Qúlanbay sirә da mәsele osylay sheshiledi dep kýtpese kerek, bir týrli oilanyp qaldy. «Osynym qalay boldy? Meyramhandy sýietinim ras. Ol da sýietinin dәleldep otyr. Degenmen aldaghy kýnderding syndaryna shyday alar ma ekenbiz? Bireuding obalyna qalyp jýrmeymin be?» Ol osynday dýdamal oilardy quyp tastap, « Meyramhan, men eki kózim kórmese de eshkimge auyrtpalyghymdy salmaymyn. Men bala kezimnen basyma týsken jaydy dúrys baghalap, ózimdi tolyqqandy ómir sýruge dayyndaghan adammyn.Mening qolymnan bәri de keledi. Ony ózing de kórip jýrsin. Maghan sengenine, jetegine alghanyna aitar alghysym sheksiz. Qaryzdarmyn! Erteng oquymdy bitiremin, júmysqa ornalasamyn. Eshkimnen kem bolmaymyz, kór de túr»,- dedi nyq senimmen. «Antyndy qabyldaymyn. Tek, jetegine alghanyna deme, jetegime ergenine de,» Meyramhan taghy da sylq-sylq kýldi.

Shyny sol, Qúlanbay men Meyramhannyng ómirindegi osynday kýrt ózgeristi ózderi aralasyp jýrgen qúrby -qúrdastary dúrys baghalap, quanyshpen qabyldady. Búl qalay boldy degen biri joq. Olar búlardyng arasyndaghy dostyqtyng mahabbatqa úlasyp ketkenin kórip, sezip jýretin. Sodan da jastar emes pe, basqa júmystardyng bәrin syryp tastap, duyldasyp toy qamyna kirisip ketti. Aldymen ulap - shulap Qúlanbaydyng ata - anasyna, Shalqargha bardy. Búl ómirde óte siyrek kezdesetin jaghday ghoy, balalarynyng eki kózi kórmeytinin oilaghanda jýrekteri qayghydan qars aiyrylatyn ata - ananyng sondaghy quanyshyn tilmen aitqyzyp jetkizu qiyn. Qúlanbay qos janary móldiregen kiyikting laghynday súlu qyzdy ertip keledi dep kim oilaghan. Osy sәtte olar ózderin baqytty sezindi.Basyna týsken auyrtpalyqtargha moyymay ómir baspaldaqtarymen joghary órlep kele jatqan Qúlanbay ata - anasyna quanysh syilady, ótken kýnderding qayghysyn úmyttyrdy.

Olar tughan elding topyraghynda aunap - qunap biraz dem alghannan keyin Almatygha oraldy. Múnda da olardy quanysh kýtip túr edi. Jengesi Meyramhangha hat jazyp, ata - anasynyng múnyng sheshimine qarsy emes ekenderin, búlardy kýtip otyrghandaryn habarlapty. Jazghy demalystyng uaqyty bolsa da, Qúlanbay joldastaryn jinap endi Meyramhannyng auylyna tartty. Múnda da jaqsy qarsy aldy,toy boldy, jinalghandar eki jasqa baqyt tiledi. «Ata - anang qanday jaqsy adamdar edi!» dep Qúlanbay kópke deyin sýiinishin qaytalaumen boldy. Múndayda uaqyt tez ótedi ghoy. Qúlanbay men Meyramhan kýzding qalay kelgenin de angharmay qaldy. Uniyversiytette sabaq bastaldy. Ile Qúlanbay praktikagha shyghyp, diplom júmysyn jazugha kiristi. Qayda barsa da Meyramhan qasynan qalmaydy. Qúlanbaygha da qanat bitken siyaqty, úshyp jýr. Osylay baqyttan basy ainalyp jýrgende Meyramhan oghan taghy bir quanyshty habar jetkizdi, tayauda kishkentayly bolatyndaryn habarlady. Osydan keyin Qúlanbay «Alla taghala, sol kýnge tezirek jetkize gór», dep tileytin boldy.

Sóitip, 1977 jyl Jórebekovterding otbasyna qos quanysh ala keldi. Qúlanbay oquyn bitirip Almatydaghy Qazaq soqyrlar qoghamyna qarasty ýlken mekemege júmysqa ornalasty. Keshikpey túnghyshtary Marat ómirge keldi. Arada eki jyl ótkennen keyin Arman tudy. Búl kezde Qúlanbaydyng qyzmeti ósip, kәsiporynnyng zang bólimin basqaryp jýrgen-di. Biraz jyl pәter jaldaudyng beynetin tartqan olar jana ýige týskende tipti quandy.

Qúlanbaygha qogham basshylary kәsiporyndy basqarudy tapsyrghanda, ol kóp oilanbastan kelisimin bergen. Óitkeni, ol múndaghy jaghdaydy, ózimen qatar jýrgen adamdardy jaqsy biledi, bәrimen kópten beri qoyan - qoltyq aralasyp jýr. Jalpy, Qúlanbaygha adamdar ýiir. Internatta, uniyversiytette solay bolghan, keyin de olardyng qatary qalyndamasa, siyregen joq. Kóbi Qúlanbaygha qinalghanda kómek súrap keledi. Qúlanbay eshtenesin bólip bermese de, solardyng mәselesin sheship riza qylyp shygharyp salady. «Men jas kezimde adamnyng minez- qúlqyna qatysty әdebiyetterdi kóp oqydym, jurnaldardy Mәskeuden, Leningradtan jazdyryp alatynmyn. Kómek súrap kelgen adamdy jyly qabyldaymyn, aldymen onyng basyndaghy qiynshylyq basqalarda da bar ekenin, ony sheshuge bolatynyn, ol ýshin birinshi kezekte ózing kýresuing kerek ekenin aityp týsindiremin. Olar mening sózderime senedi. Al senim bar jerde júmys jaqsy jýredi»,-deydi ol.

Jalpy, Qúlanbay men Meyramhannyng ómiri, otbasy, ortasy, aralasyp jýrgen joldas-joralary jayly tom - tom roman jazugha bolar edi. Bizding qazirgi maqsatymyz basqa. Olardy jastargha ýlgi etu, solardyng ónegeli ómin sóz ete otyryp basqalargha oy salu. Qoghamda múnday qajettilik bar. Jasyratyny joq ,kóptegen jastarymyz bolmashy qiyndyqtargha shyday almay, qosylmay jatyp aiyrylysyp jatady. Óz basym osynday jaghdaydy- on ekide bir gýli ashylmaghan boyjetkenning eki kózi su qaranghy jigitke túrmysqa shyghyp, baqytty ómir sýrgenin, bala-shagha quanyshyna bólengenin búryn-sondy kezdestirmeppin, estigen de emespin. Búl naghyz erlik!

Qazir Jórebekovter Astanada túrady. Maraty men Armany erjetken, qyzmet isteydi.Nemereleri bar. Olar atasy men әjesine jan tengermeydi. Ata - ana ýshin búdan asqan qanday baqyt bar.

Osynday  jaylardy tilge tiyek ete otyryp, Qúlanbay men Meyramhannyng ómiri jenil boldy, olar eshqanday qiyndyq kórgen joq desek, qateleser edik. Bizding úghymyzda eki kózi kórmeytin adammen ómir sýruding ózi azap. Joq. Meyramhan búlay oilamaydy. «Bizding aralasatyn adamdarymyz, dostarymyz kóp. Solar keyde qalay túrasyndar dep tanghalyp súrap jatady. Qalay túramyz? Júrt siyaqty ómir sýrip jatyrmyz. Qúlanbay erekshe jaralghan adam. Alla taghala onyng janaryn alghanmen jýregindegi sәuleni óshirmegen. Onyng óneri bir basyna jetip jatyr. Men alghash onyng әnine, dausyna ghashyq boldym. Men ghana emes, ony tónirektegender kóp bolatyn, әiteuir maghan búiyrdy ghoy  (kýledi). Ol osy kýnge deyi sportpen ainalysyp keledi. Qysta shanghy tepse, jazda velosiypedten týspeydi. Ýide de ózining sporttyq jabdyqtary bar. Kóshede eshkimning kómeginsiz jalghyz jýre beredi. Ómirde bolyp jatqan barlyq oqighalardan habardar. Kompiuterdi de bir adamday mengerip aldy. Áriyne, qiyndyqtar da kezdesedi. Qiyndyq kimning ómirinde joq. Biz týgili sau adamnyng ózi keyde qinalyp, túiyqqa tirelip jatpay ma?!. »  Ol ras. ómir sýruding ózi qiyndyqtarmen kýresu ghoy. Osylar jayynda Qúlanbaydyng ózi ne oilaydy eken?

«Soqyr degende júrttyng bәri qara týnekte jýrgen adamdy elestetedi. Joq, olay emes.   Men kóshede jalghyz jýre beremin.Baratyn jerime ózim baramyn. Tipti shetelge de shyghyp jýrmin. Óitkeni men kezinde basyma qanday auyrpalyq týskenin týsinip, ózimdi kýrdeli jaghdayda ómir sýruge dayyndadym. Maqtanghanym emes, kebireuler siyaqty jylap -syqtap jenilding astymen,auyrdyng ýstimen jýruge tyrysqan joqpyn. Qinaldym bәrine shydadym. Sóitip, ómir daghdym qalyptasty. Shyny kerek, men ózimdi jalghyz túrugha dayyndadym. Es kirip eseygen kezde men siyaqty taban astyn kórmeytin janda basqa ómir boluy mýmkin emes siyaqty kórinetin. Qúday saldy, men kóndim dep memleketting kómegine ghana arqa sýiep, qonyrqay ómir keshuge de bolatyn edi. Men onday joldy qalamadym. Meni túiyqtan bilim ghana alyp shyghatynyn týsindim. Búl jolda da jenildik izdegen joqpyn. Jalghyzdyq kimge jarasqan. Baghyma qaray Meyramhangha kezdestim. Mening oilarymnyng jýzege asuyna jol ashqan sol. Jalpy, ómirde múnday adamdar kóp dep oilamaymyn. Sol sanaulylyrdyng bireuin allla maghan búiyrtsa, meni de ayaghany ghoy. Men sol baghymdy baghalay bildim.»

Aytsa aitqanday, Qúlanbaydyng qolynan bәri keledi eken. Óz kiyimin (әriyne qajet bolyp jatsa) ózi ótekteydi, tipti iyne de sabaqtaydy, ydys juady, kartop arshidy, dýkenge baru kerek bolsa , eshkimning kómeginsiz oghan da baryp keledi. Bizding kóz aldymyzda kompiuterdi ashyp jiberip, neshe týrli sayttargha engende tanghalghanymyzdy jasyra almadyq. Eng bastysy, ol- bolashaqqa ýmitpen qaraytyn adam. Jaqynda ghana Meyramhan ekeui  Ontýstik Koreyagha baryp keldi. «Dәrigerge kórindik, qazir ne nәrsening bolsyn, damyghan zamany ghoy, jýrek, bauyr ózimizde de auystyrylyp jatyr. Bir shipasy bola ma, ómirlik serigim- Meyramhanymnyng ay didaryn, balalarym men nemerelerimdi bir kórsem dep edim, mamandar onday mýmkindik joq ekenin aitty, -deydi ol. - Renjimeymin. Alla taghalagha, taghdyryma rizamyn!»

Ol mine, osynday jan!

«Abai.kz»