Biz Islam dinin óz dengeyinde týsinip jýrmiz be? Nemese bәz bireulerding týsindirui men kórsetui boyynsha týsinip jýrmiz be? Mine, búl Alla Taghalanyng әr pendesining basynda bolugha tiyisti súraghy.  Úzaq uaqyt diny toqyraugha úshyraghan halyqtyng ansaghan Islam dini qazir adam nanghysyz mәselelermen qosa jetti. Tipti qarapayym halyq qay diny topqa qara tartaryn bilmey,  әri-sәri boluda. Senimderin joghaltyp, ýmitsizdenude. Keybireuleri әlde bir sayasi, diny toptyng zymiyan sayaasatynyng qúrbanyna ainaluda. Osynshama soraqylyqty kóre túryp, sebebin izdemeu mýmkin emes. Árkim әr týrli aitar. Bireuler mәseleni sol jymysqy sayasatpen týsindirse, bireuler múny  dýmshelikting saldary dep týsindirer. Al shyn mәninde dindi ghúlmalyqpen týsindiru әli kemeline kele almay jatyr. Nege?

Birinshiden, búghan Memleket biyliginde qoldau bolsada, eki betkeylik, nemqúraydy sayasat bar. Nemese «Maghan bәribir» deytin ataq pen aqshagha qúnyqqandargha bolashaqtyng qajeti shamaly.

Ekinshiden, әlde bir zymiyan kýshter memleket biyligine әser etude.

Ýshinshiden, halqtyng últtyq minezi ózgere bastaghan. Onsyzda it tirilikting itpeginde jýrgen jay halyqtyng múny oilaugha shamasy joq.

Biz Islam dinin óz dengeyinde týsinip jýrmiz be? Nemese bәz bireulerding týsindirui men kórsetui boyynsha týsinip jýrmiz be? Mine, búl Alla Taghalanyng әr pendesining basynda bolugha tiyisti súraghy.  Úzaq uaqyt diny toqyraugha úshyraghan halyqtyng ansaghan Islam dini qazir adam nanghysyz mәselelermen qosa jetti. Tipti qarapayym halyq qay diny topqa qara tartaryn bilmey,  әri-sәri boluda. Senimderin joghaltyp, ýmitsizdenude. Keybireuleri әlde bir sayasi, diny toptyng zymiyan sayaasatynyng qúrbanyna ainaluda. Osynshama soraqylyqty kóre túryp, sebebin izdemeu mýmkin emes. Árkim әr týrli aitar. Bireuler mәseleni sol jymysqy sayasatpen týsindirse, bireuler múny  dýmshelikting saldary dep týsindirer. Al shyn mәninde dindi ghúlmalyqpen týsindiru әli kemeline kele almay jatyr. Nege?

Birinshiden, búghan Memleket biyliginde qoldau bolsada, eki betkeylik, nemqúraydy sayasat bar. Nemese «Maghan bәribir» deytin ataq pen aqshagha qúnyqqandargha bolashaqtyng qajeti shamaly.

Ekinshiden, әlde bir zymiyan kýshter memleket biyligine әser etude.

Ýshinshiden, halqtyng últtyq minezi ózgere bastaghan. Onsyzda it tirilikting itpeginde jýrgen jay halyqtyng múny oilaugha shamasy joq.

Tórtinshiden, osyghan say dindi tarihi, ghylmi, dini, sayasy jaqtan zerttep, taldap týsindiretin ghúlamalar joq.  Esesine, osy tórt týrli jayttyn, atap aitqanda tek dinny jaghyn ghana qarap sheshim shygharatyn «Dýmshe moldalyq» Qazaqstanda keng etek jayghan.

Qazaq dindi qalay qabyldaghan?

Bizding qazaq dindi taza niyetpen, jýrekpen qabyldaghan. Búrynnan, anau Hún, Saq, týrkilerden jetken  ar-újdan, adamgershilik tәrbiyesimen ósken halyq  onsyzda dayyn músylman halyq bolatyn, tek Alla turaly týsikti osy senimderimen birlestirdi de taza dindi taza jýrekterine qúiyp aldy. Álde bir tylsym kýsh iyesi Tәnir turaly týsinigin úlyq Allagha almastyrdy. mine sodan «Álmisaqtan músúlmanbyz!» degen týsinik pen tanym qalyptasty.  Din týrkilerding kýlli salt-sanasy men yrym-jyrymyna, ghúryp-әdeti men tanymyna  balday batyp, suday sindi.  Al arab halyqtarynyng kóbi diny senimdi amalmen baylanystyryp, niyet pen amaldy tolyq ajyrata almay jýrgenin oilasaq, bizding Ábu Hanafiya mәzhaby naqyty synnan, zertteuden ótken taza dinny jol eken.

Qazaqtyng salt-sanasy men dәstýri, ghúryp-әdeti men yrymy, jol-joralghysy men josyny, dýnie tanymy  - әlmisaqtan qalyptasqan arqa tirek temir qazyghy. Kez kelgen qúndylyq búl temir qazyqtyng ainalasynda óz ornyn tabady әri osy temir qazyqqa baylanady. Din de solay. Bizding basqa diny týs alghan zymiyandyqtan saqtanuymyzdyng jalghyz joly osy:  ata-baba salt-dәstýrin kózimiding qarashyghynday qorghap, saqtaumyzda jatyr. Sebebi bizding búl temir qazyghymyz ar-újdan tәrbiyesi men obal-sauap tәrbiyesinen qúralghan Allanyng bergen altyn qazyghy bolatyn.  Tipti bizding auyz әdebiyetimizding ózi tәlim-tәrbie maqsatynda qúrylghan. Tarihymyz ben әdebiyetimiz osy dinning qúdyretin boylaryna sinirgenin,  hadisterding ornyna jýrgenin úmytpaghanymyz jón.

Dindi adamdar 4  týrde qabyldaydy:

Birinshisi - taza niyetpen qabyldaydy.

Ekinshisi -  ata-babasy músúlman bolghandyqtan, ata jolyn ústau ýshin qabyldaydy.

Ýshinshisi - dýrmekke ilesip qabyldaydy.

Tórtinshisi - sana-sezimining jaulanuy arqyly yryqsyz týrde qabyldaydy. Mәngýrttenedi, tipti diny zombigha ainalady.

Bizding Týrki halyqtary  ýshin Ábu Hanafiya mәzhaby eng abzal mәzhab. Búl tarih dәleldegen shyndyq. Sebebi, din birilikke shaqyrady. Al bizdegi basqa mәzhab jolyn ústap, qasynda namaz oqyp jýrgenderding kóniline saual tudyrghandar, últtyng birligine núqsan keltirgender meninshe ahida(senim) jaqtan qateleskender. Ony alda taldaymyz.

Diny sipat alghan basqynshylyq

Islam dinindegi qazir músúlman әleminde qalyptasqan vahabbistik jәne salafistik baghyttar men qúranittik baghyttardy qabylday bastaghan músylmandar ýshin eki týrli mәsele kem:

Biri, dindi jýrektegi niyetpen týsinbeu. Bylayda  tayaz sana-senimin aghymdardyng yrqyna berip, psihologiyalyq daghdarysqa úrynu.

Ekinshisi, amaldy niyeetten ajyrata almau. Búl kóbinese sana-sezimi oirandalyp, ómir men túrmysta qysym kórgenderding boyynan tabylatyn kórinis. Sharshaghandar. Tipti ataq pen aqshagha qúmartqandar sony bile túra satylyp ketedi, birtindep fanatqa ainalady. Alla Taghalanyng «Qatty berilmender!» degeni sodan bolsa kerek.

Qazir  shyndyghy dәleldi hadisterding qatarynda  jalghan hadister de bar. Mine búl Mason qauymy men Islamgha jau qauymdar ýshin óte kerekti taqyryp. Olar osy hadisterdi tipti Qúrannyng ayattaryn  ózderining sayasatynyng jelisi boyynsha búrmalap týsindiredi nemese týrli týsiniksiz úghymdy tudyryp shygharyp, psihologiyalyq túrghydan  sharshaghan halyqty tez әri onay tәsilmen óz aitqandaryna kóndiredi. Álsiz psihologiyaly adamdardy birden  óz degenderine kóndirip, adamdar arasynda arazdyq, talas-tartys tudyrady.  Al, búl dindi jeleu etken kýshterding adamdardy mәngýrttendiru ýshin qoldanatyn sayasatynyng qanshalyqty damyghandyghyn kórsetse kerek. Halyqty týrli tәsilder arqyly mәngýrttendiru onay.  Tipti aitqanynan shyqpaytyn zombiylerge ainaldyrghanyn óz kózimizben kórip jýrmiz.

Búghan mysal retinde myna eki dәiekti  keltiruge bolady:

Birinshy dәiek: Islam tarihyn ashyp oqysang osy "hidjab" mәselesi eshqashan da músylmandar ýshin ózekti problema bolghan emes, qashan sayasy diny aghymdar shyqty sonda ghana problemagha ainaldy.

Ár halyqtyng salt-dәstýri, ózining ómir sýretin ortasy, tabighaty bar. Kóptegen joralghylar sol tabighy ortagha, aua-rayyna, qolda bar materialdargha jәne ýstem bolghan әleumettik, mәdeni, diny yqpaldargha sәikes órbigen. Arabtardyng tek әielderi emes, erekekteri de býrkenip,  jasyrynyp jýrgen, qazirding ózinde solay. Payghambarymyz ómir sýrgen qoghamda da solay bolghan. Ol kezde pútqa tabynatyn arabtar qanday kiyim kiyse, músylmandar da solay kiyingen, mýshrikterding saqaly bolghany siyaqty músylmandardyng da saqaly bolghan. Tayau Shyghysty mekendegen evrey, hristian t.b. halyqtar da solay bolghan, erkin әielder býrkenip, jamylyp jýrgen, qúl (kýn) әielderding jamyluyna jol berilmegen. Kiyim kii ýlgisining dinge qatysy joq, dinimizding bir ghana talaby - әiel bolsyn, erkek bolsyn úyatty jerlerin jauyp jýrsin. Adamdar dinde joq kóp nәrseni qatang diny shartqa, sharighattyng talabyna ainaldyryp, dinge qosa bergen, qosa bergen. Sondyqtan, qay nәrsening dinge qatysty al qay nәrsening qatysty emes ekenin tek zergerding әdisimen ghana ajyratugha bolady, taldau jasau arqyly, eksheu arqyly, izdenu      arqyly.

Payghambarymyzdan 250-300 jyldan keyin osynday nәrselerding bәri dinge engizilip, dinning eng manyzdy mәselesine ainaldyrylghan. Mysaly, Qúranda altyn taghu erkekterge haram dep aitylmaghan, ol da qúddy osy hidjab siyaqty keyingi ghasyrlarda adamdar tarapynan dinge jasalghan tiymdardyng biri, onday jýzdegen tipti myndaghan qospalar bar dinge kirgizilgen. Qazir onday әngime qozghaytyn bolsang ózindi kәpir ghyp shygharatyn dogmashyl sholastikter men úrda jyq kertartpalar tap qasynnan tabylady. Sondyqtan, barlyq әlemderdi Jaratqan Allany әkep әielding basymen, shashymen, bir metr shýberekpen onyng imanyn ólsheytin jaghdaygha jetkizbeu kerek, eger Islam tarihyn ashyp oqysang osy "hidjab" mәselesi eshqashan da músylmandar ýshin ózekti problema bolghan emes, qashan sayasy diny aghymdar shyqty, sonda ghana problemagha ainaldy....

Ekinshi dәiek: Eng bastysy ghylymy kritisizm bolghany dúrys, aqiqattay sengen nәrsenning bos ekenin, negizsiz ekenin kórip, sonda da haq pen nahaqty ajyrata bilu qabiletinen aiyrylmau kerek. Mysaly, eki milliard hristian Isany Qúdaydyng úly dep senedi, búl olargha úrpaqtan úrpaqqa qúiylghan senim, qatyp qalghan dogma, ony qaysybir hristian anyqtap jatyr deysiz? Adamdar onday qatyp qalghan dogmalardy anyqtaudan qorqady, shirkeu qorqytady, «dinnen shyghasyn» dep qorqytady, «tozaqqa barasyn» dep qorqytady t.b. al onyng olay emes ekenin aita bastasang әlgi hristiangha sózdering auyr tiyedi, ol saghan  renjiydi, ózindi kәpir ghyp shygharady, shabuylgha shyghuy da mýmkin. Tek mynnang biri ghana aqylyn paydalanyp, esinen tanbay, shyndyqty moyyndauy mýmkin, әriyne,  búl óte qiyn mәsele, bir jaqta qatyp qalghan senimi bar, ekinshi jaqtan oghan jan týrshiktirer ersi pikir.... bizding músylmandar da onday negizsiz dogmalardan  qúr alaqan emes, payghambardan keyingi ghasyrlarda myndaghan qaghidany әkep olar dinge qosty, biri ony bilmestikpen jasasa, endi biri әdeyi jasady, sondyqtan ne nәrseni de anyq qanyghyna jetkenshe zerttegen jón.

Mysaly, Ýndistanda jarty milliardtan astam adam siyrgha qúday dep senedi, al týsindirip kórshi olargha siyrdyng qúday emes, jay sýtqorekti hayuan ekenin! Bylay qaraghan adamgha kýlkili jaghday bolyp kórinui mýmkin, biraq búl shyndyq. Adamdardyng jýz payyzgha juyghy sengen senimining dúrys-búrysyn anyqtamaydy, óitkeni ol dogma, ol kýnә! Erterektegi shirkeu kósemderi, ghúlamalar (!), oqymystylar (!) onyng bәrin anyqtap qoyghan, olar tek kór soqyr sony oryndasa bolghany!!! Darvin maymyldan adam shygharsa, búlar adamdy maymyldandyrumen әlek.

Din sayasattyng qúraly bolyp barady

Qazir arabtyng әielderine kiymeshek kiygize almaysyn.  Arabqa qymyz ishkize almaysyn, qazy jegize almaysyn. Ol dombyranyng kýiin de tyndamas, qobyzdy da bilmes.. Al sen Araviyada túryp qymyz ishken, qazy jep, dombyranyng kýiin tebirene tyndaghan arab turaly estip pe edin? Mening aitpaghym - bizding qyzdar men jigitter Araviyagha barmay jatyp-aq arabqa eliktep, arabsha kiyinip, balalaryna qazaqta búryn sondy bolmaghan arabsha esimder berip, músylmandanyp jatyrmyn dep arabilanuda. Mine búl janaghy dinny sektalardyng jemisti enbegining nәtiyjesi. Osy arqyly sana-sezimi shayqalghan últ erteng jerinen de elinen de aiyrylyp qaluy mýmkin. Mine búl bizding múnayly aimaqtarymyz Aqtóbe men Atyrauda, Manghystauda vahabister men salafitterdin, qúranitterding qaptauynyn, tolassyz jarylystardyng boluynyng sebebi.

Búl turaly әigili Afrika kósemi: Nelson Mandellanyn: «Evropalyqtar Afrikagha kelgende qoldarynda Injil ghana bar edi, jer afrikalyqtarda bolatyn. Keyin Injil afrikalyqtardyng qolyna ótti de Jer evropalyqtardyng qolyna ótti» - dep osy shyndyqtyng betin ashqan bolatyn. Qazir bizdede tura sonday prosess jýrip jatyr. Esimizdi jinap, aqyl-parasatymyzben Allany tanyp, sana men senimdi jaulay bastaghan Dinny ekstremiyzimdi, dinny týs alghan ZOMBIYLENDIRU jolyna tosqauyl qoymasaq erten-aq kýlimizdi kókke úshyruy mýmkin. Ásirese elimizde Arab elining dinny baghyty dep tanylghan, arabtardyng berekesizdigi men әlide baylyqtaryn Batys elderining oiynshyghyna ainalularyna sebep bolghan diny aghymdy kýshpen, zymiyandyqpen engizude. Tipti aty shuly aghalarymyzda osylardyng sonynan erip, óz elining kórin qazyp jýrgenine kýlli halyq kuә.

Qazirgi Qazaqstandaghy taralyp jýrgen vahabbister men salafitter, qúranitter eshqashan ózderining senimining qate-dúrystyghy turaly oilap ta qoymaydy. Tipti olarýshin oilau da kýnә. Olar janaghy zymiyan sayasattyng qúldary. Kez kelgen kezde din basshylary «Jaryndar, kóterilinder, senderding oilaghan Islam memleketin ornatamyz» dese, barlyghy qaptap shyghady, tipti el taghdyryn tragediyagha úlastyrady. Mine búlar naghyz dindi jeleu etip, dayyndalghan ZOMBILAR. Siz qazirgi Arab elderin zerttep kóriniz, túp-tura osylardyng jeniske jetip, elin kýiretip, baylyghyn basty elderine ýlestirip jatqanyn týsinesin.  Endi olar baylyghy mol Orta Aziyagha ayaq basty.  Qazaqtyng «últtyq salt-sanasy  Allagha serik qosady», «Ábu Hanafiya mәzhabynda qatelik bar» dep qazaqtyng arasyna jik salyp jýrgender tura sol sektalar. Olar shynyn aitqanda Islamnyng naghyz jauy.

Ádette múnday sektada jýrgenderde tómendegidey minez ben tanym bolady:

1. Áke-sheshesining aitqanyn oryndamaydy. Olar ýshin «Bratiyalary» manyzdy. Últ emes, sekta ýshin júmys jasaydy. Olar ýshin últ joq.
2. Qatygez. Búlar kez kelgen kezde әlde bir basshylarynyng búiryghymen ózderin ózderi jaryp jiberui mýmkin. Ózderining basqa sektada ekenin moyyndamaydy, tipti óshtesip óltirip jiberui mýmkin psihologiyalyq dertke shaldyqqan auyru adamdar. Tonmoyyn. Qazir qoghamdada adamdar búlar turaly aitudan qorqatyny sodan. Tipti memleket qayratkerleri de olar turaly jәishylyqta aitqanmen resmy týrde aitudan qorqady. Múny Resey  ghana óz dengeyinde aitty, әri shektedi.
3. Tek ózderin músúlman sanap, qalghandaryn ne Mýshirik, ne Kәpir sanaydy.
4. Ózderining toptaghy adamdardy qatty qúrmettep, sonyng aitqanyn naghyz dúrys dep týsinedi. Basqasha oilamaydy. Eger ol adam «Jaryl» dese jarylady. Bylaysha aitqanda Zombiyge ainalghan.
5. «Allagha serik qosu» nemese «Ahidasy dúys emes» degen sózderdi kóp aitady. Olar shyn mәninde amaldy niyetpen shatastyrghandar. Mysaly qazaqtar búryn otqa tabynghan dep sanap, besikti otpen alastaudy mysal etedi. Shyn mәninde ol kezde qazaqta projektor joq bolghan song ot arqyly týnde besikti qarap, ishinde jylan-shayan jatpasyn degen saqtanu ekenin, otpen alastaghanda qúran aiattaryn oqyp, Alladan balagha tilek tileytinin, ottan jaman nәrseler qashatynyn týsinbeydi.  Týsinuge tyryspaydy.  Tipti Úlyq payghambarymyz Múhammet(s.gh.s) jiyenderine taqqan túmardy da Allagha serik qosu sanaydy. Mine búl olardyng amal men niyetti ajyrata almaytyndyghynyng dәleli.
6. Últtyq salt-sanany negizsiz aiyptyp, «Allagha serik qosu»  retinde qaraydy. Qúran oqudy, sәlem jasaudy diny mәsele retinde kóterip, dindi kýrdelendiredi.
7. Tek bir jaqty diny kózqaraspen ghana ómir sýrudi dәripteydi. Ghylmi, tarihi, sayasy mәselelerding bәrin joqqa shygharady nemese ondaydy oilamaugha shaqyryp, adamdardy óz sektasyna tartugha әrekettenedi.

Qazir Resey búl jaghynan dúrys sayasatty  jolgha qoyda. Atap aitqanda «Islam dinining Ábu Hanafiya mәzhabyn el ishinde qoldap», basqa sektalardy shektedi. Osylaysha masondardyng din arqyly bólshekteu niyetin toytardy. Júrt ta kezinde «Sheshen soghysynyn»  vahabisterding zombiylerimen bolghan soghys ekenin týsine bastady.  Tipti keshe ghana sol vahabister osy sektalarmen nәtiyjeli kýres jýrgizgen   Tatarstan mýftiylerin jaryp jibergeni belgili. Ótken jyly Orys Ishki Ister Ministri Rashid Núrghaliyev osy diny sektalar atyp óltirgen әskery qyzymetkerlerding neshe myndaghan jesirlerin jinap, ýlken jinalys jasady, osylaysha  әlgi sektalardyng súmdyghyn әlemge pash etken bolatyn. Endi bizge búl jaghynan orystardan ýirenu kerek shyghar.

Saqaldary qaughaday, balaghy qasqa jandardyng sana-sezimi men aqyly da qysqa ekenin, diny ZOMBILARGhA ainala bastaghanyn  týsinetin kez jetti. Qazir Qazaqstandada osynday diny ZOMBIYLER men ZOMBIYGE ainaldyrudy maqsat etken sektalar tolyp jatyr. Atap aitqanda vahabister men salafitter, qúranitter solardyng mysaldary. Kýlli Arab júrtyn oirandap, baylyghyn talan-tarjygha týsiruge sebepker bolghan  diny ZOMBIYLER Reseyden shektelip  endi Orta Aziyada qonystanyp jatyr. Aqtóbe, Atyrau, Manghystau obylystarynda jauynnan keyingi  kóktey qaptaghan búl sektalardy ýkimet shektesede, әli de naqty qadamgha barmauda. Onyng ýstine el senetin key aghalarymyz ben kókelerimiz aqsha men ataq ýshin solardyng soyylyn soghyp jýrgeni de ashy shyndyq.

Alla Taghala niyeti jaman, din atyn jamylghan qaskóilerden saqtasyn. Ataq pen aqshagha qúnyghyp elin satqan satqyndardan saqtasyn, Mәngýrttengen din iyelerining soyqanynan saqtasyn, tórt jaghyn týgel ústamaghan dýmshelikten saqtasyn!

«Abai.kz»