Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi Asqar Myrzahmetovtyng bastamasymen Alashorda últtyq ýkimetining 95 jyldyghyna arnalghan «ALASh TUY ASTYNDA: ALAShORDA. JELTOQSAN. TÁUELSIZDIK» atty respublikalyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya ótedi. 13 jeltoqsan kýni Shymkent qalasynda ótkeli otyrghan konferensiyagha esimi elimizge keninen tanymal ghalymdar qatyspaq.Olardyng arasynda QR ÚGhA akademiygi, tarih ghylymynyng doktory, professor Mәlik Asylbekov, tarih ghylymdarynyng doktory, professor Mәmbet Qoygeldi, «Núr Otan» HDP hatshysy, Sayasattanu ghylymdarynyng kandidaty Erlan Qariyn, Aqtóbe memlekettik pedagogikalyq ins­titu­tynyng professory, filosofiya ghy­lym­darynyng doktory Amangeldi Aytaly, «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamynyng preziy­denti, jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty Beybit Qoyshybay syndy taghy da basqa azamattar bar.

Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi Asqar Myrzahmetovtyng bastamasymen Alashorda últtyq ýkimetining 95 jyldyghyna arnalghan «ALASh TUY ASTYNDA: ALAShORDA. JELTOQSAN. TÁUELSIZDIK» atty respublikalyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya ótedi. 13 jeltoqsan kýni Shymkent qalasynda ótkeli otyrghan konferensiyagha esimi elimizge keninen tanymal ghalymdar qatyspaq.Olardyng arasynda QR ÚGhA akademiygi, tarih ghylymynyng doktory, professor Mәlik Asylbekov, tarih ghylymdarynyng doktory, professor Mәmbet Qoygeldi, «Núr Otan» HDP hatshysy, Sayasattanu ghylymdarynyng kandidaty Erlan Qariyn, Aqtóbe memlekettik pedagogikalyq ins­titu­tynyng professory, filosofiya ghy­lym­darynyng doktory Amangeldi Aytaly, «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamynyng preziy­denti, jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty Beybit Qoyshybay syndy taghy da basqa azamattar bar.
Jalpy, búl konferensiyanyng 13- jeltoqsan kýni josparlanuy tegin emes. Óitkeni 1917 jyldyng 5 men 13- jeltoqsan aralyghynda Orynbor qalasynda jalpy qazaq-qyrghyz qúryltayy ótti. Atalghan qúryltayda túnghysh ret zamanauy baghytta memleket qúrylyp, ol «Alashorda» dep ataldy. Búl turaly «Saryarqa» gazetinde Álimhan Ermekov «Dekabriding 12-si kýni, týs aua, saghat 3-te dýniyege Alash avtonomiya­sy kelip, azan shaqyrylyp at qoyyldy. Al­ty alashtyng balasynyng basyna aq orda tigilip, Alash tuy kóterildi. Ýlken auyl­dar­gha qonsy qonyp, shashylyp jýrgen qyr­ghyz-qazaq júrty óz aldyna auyl boldy. Otansyz júrt Otandy boldy» dep jazghan edi. Ókinishke qaray biz osydan 95 jyl búryn qúrylghan Alashordany mem­leket dep moyyndamay otyrmyz. Al Mir­jaqyp Dulatúly «Avtonomiya alu - mem­leket boldy degenmen birdey. Biz endi óz aldymyzgha memleket bolamyz dep túrmyz» degen bolatyn. Alash arysynyng osy sózi­nen asyp ne aitugha bolady? Eshtene. Óki­nish­tisi sol basqa júrttar ózinde joqty ózgeden tartyp alyp, óz qúndylyqtaryn bayytyp jatyr. Al biz bolsaq, bardy baghalamay kerisinshe kejegemizden keyin ketudemiz.
Áytse de auyzdy qúr shóppen sýrtuge bolmaydy. Ár әr jerde Alashordanyng 95 jyldyghyna arnalghan is-sharalar atqa­ry­lyp jatyr. Mәselen, kýni keshe «Aq jol» partiyasy amalsyz bolsa da Alashtyng mereytoyyn atap ótti. 6 - 8 jeltoqsan kýnderi Almaty jәne Qaraghandy qalasyn­da da Alashordanyng 95 jyldyghyna arnal­ghan konferensiya ótedi. Atalghan is-shara­lardy úiymdastyrushy «Abai.kz» aq­­pa­rat­tyq portaly men Qaraghandy qa­lasyndaghy «Bolashaq» uniyversiyteti bolyp otyr.
Mine osynday iygi bastamalardyng sony ontýstik ónirding ortalyghy Shymkent qalasynda jalghasyn tappaq. Búl turaly Ontýstik Qazaqstan oblysy әkimi appara­ty basshysynyng orynbasary - baspasóz qyzmetining basshysy Berik Uәly bylay deydi: «Alashtyng ardaqty úly, Últ kósemi Álihan Bókeyhan: «Ózining tarihyn jo­ghalt­qan júrt, ózining tarihyn úmytqan el qayda jýrip, qayda túrghandyghyn, ne istep, ne qoyghandyghyn bilmeydi, keleshekte basyna qanday kýn tuatyndyghyna kózi jetpeydi» degen eken. Tarihtan ghibrat alu әrbir azamattyng basty mindeti. Áytse de tarihtan tek ghibrat alyp qana qoymay, ony jas úrpaqqa nasihattay bilu kerek. Osyny eskergen oblys әkimi Asqar Isabekúly «ALASh TUY ASTYNDA: ALASh­ORDA. JELTOQSAN. TÁUEL­SIZDIK» atty respublikalyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya ótkizgendi jón kórdi. Alashordanyng 95 jyldyghy ayasynda múnday auqymdy isting bizding ontýstikte ótkeni ýlken maqtanysh әri abyroy. Sebebi qiyn-qystau kezende Alash ardaqtylary­nyng keybiri osy Shymkentti pana tútqan bolatyn. Jalpy, bizding búl jasap jatqan isimiz Alash arystarynyng aldyndaghy kishkentay da bolsa qaryzymyzdyng óteui ghana. Búl әrbir azamattyng alash arys­­ta­rynyng aldyndaghy paryzy dep bilemin».
Endi 5 jyldan keyin, yaghny 2017 jyly Alashorda memleketining qúrylghanyna 100 jyl tolady. Osynau aituly datany biz qalay qarsy alamyz? Ony biz osydan bes jyl búrynghyday nemese qazirgi 95 jyl­dyqtay etip eskerusiz qaldyrsaq eldigimizge syn. Sondyqtan da «qystyng qamyn jaz oilap» qazirden 100 jyldyqqa qamdana beruimiz kerek. Óitkeni Azattyqtyng bas­tauynda Alashordashyl azamattardyng jasampaz iydeyasy túr.

Erkin QALDAN

"Ayqyn" gazeti