Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3106 0 pikir 8 Jeltoqsan, 2012 saghat 12:30

KÓSh QAYTSE JANDANADY?

 

 

4 jeltoqsanda Almaty qalasynda «Ruhaniyat. Tәuelsizdik. Modernizasiya» atty forumnyng ekinshi otyrysy ótti. Forumnyng júmysyna elimizding ziyaly qauymynyng tanymal ókilderi, sarapshylar, sayasattanushylar, qúqyqqorghaushylar, BAQ jәne memlekettik emes úiymdardyng ókilderi qatysty.

Forumnyng búl jolghy nysanasy - Qazaq kóshining býgingi jay-kýii, onyng túralap qalu sebepterine qatysty qoghamdyq-sayasy jaghdaydy zerdeleu jәne taldau boldy. Jiyndy ashyp sóz sóilegen halyq jazushysy, Memlekettik syilyqtyng iyegeri Qabdesh Júmәdilov qazaq kóshining qantarylghanyna jyl tolghanyn aita otyryp, kóshti jandandyrudyng bir tetigi retinde, qazaq ziyalylary Elbasyna ýndeu joldauy qajet degendi aitty.
Qabdesh Júmәdilovten keyin sóz alghan jazushy Smaghúl Elubay qazaq kóshining toqtauyna Janaózen oqighasynyng sebepker bolyp otyrghanyn aitady. Esterinizde bolsa, byltyr Mәsimov ýkimetining arnayy qaulysymen qazaq etnikalyq kóshine bólingen memlekettik kóshi-qon kvotasy toqtatylyp, búl mәseleni sheshuding joldary izdelinip jatqanyn jәne jaqyn arada arnayy sheshim qabyldanatynyn mәlimdegen bolatyn. Mәsimov ýkimeti otstavkagha ketkennen keyin, jana Ýkimetting aldynda túrghan manyzdy problemalardyng biri retinde osy kóshi-qon atalghanymen, qazaq kóshin jandandyrugha qatysty is-әreket әzir bayqalmaydy. Qabdesh Júmәdilov pen Smaghúl Elubaydyng býgingi kóshi-qon prosesining toqtauyna kinәlilerdi izdep otyrghany sodan.
Búdan keyin sóz alghan oralmandardyng «Jebeu» qoghamdyq birlestigining atqarushy diyrektory Rahym Ayyp kóshi-qonnyng toqtauy songhy bir jyldyng ýderisindegi is emes ekendigin aityp ótti.
- Áueli, - dedi ol, - Qytaydan keletin qazaqtardy osyndaghy tuysqandarynyng jeke kepildigi arqyly shaqyrtudy Qazaq­stannyng Syrtqy ister ministrligi tarapynan toqtatqanyn, ekinshiden, kóship-kelu vizasyn toqtatyp, tek qana tuysshylau vizasyn ashuy sebep boldy. Búryn Qytaydan keletin qazaqtardyng vizasyn 1-2 jylgha deyin ashyp, osynda kelgende vizasynyng uaqyty ayaqtalsa, sozyp berushi edi, qazir olargha tek ýsh aigha bir mәrtege viza ashylady jәne uaqyty sozylmaydy.
Ekinshiden, azamattyq alu mәselesindegi qiyndyqtardy joydyq degenimizben, qazir olardy azamattyqqa qabyldau ýshin, kelgen memleketinde sottalmaghany turaly anyqtama súratady. Basqa memleketti qaydam, Qytay óz elinde sottalghan adamdargha shetelge shyghatyn rúqsatty da, pasportty da bermeydi. Sol sebepti de, búl orynsyz talap dep oilaymyn. Sonday-aq, túraqty tirkeusiz azamattyqqa qabyldamau, studentterdi oqyp jatqan oqu ornynyng jataqhanasyna túraqty tirkemeu mәseleleri de kóshi-qonnyng toqyrauyna týrtki bolyp túr.
Búdan keyin sóz alghan tarih ghylym­darynyng doktory, professor Nәbijan Múhamedhanúly:
- Etnikalyq qazaqtardy oraltudyng bir joly - shettegi aghayyndardy Qazaqstanda oqytu. Songhy jiyrma jylda qazaq diasporasynyng balalary ýshin 2 payyz bilim kvotasy bólinip keledi. Búl shamamen - 1400 oryn. Qazir әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetindegi dayyndyq fakulitetinde arnayy 1400 oryn bólingen. Alayda jyl ótken sayyn búghan oqugha kelushilerding sany azayyp barady. Búghan basty sebep vizanyng uaqytynda berilmeui jәne onyng qajetti jaghdayda sozylmauy. Dayyndyq fakulitetterine qújat 30 tamyzgha deyin qabyldanady. Oghan oqugha týsken studentterden oqu vizasyn alyp kelu talap etiledi. Balalar oqu oqudyng ornyna Qytaygha qayta oralyp, oqu vizasyn alugha kóp uaqytyn sarp etedi. Ári ony beruding mashaqaty óte kóp eken. Mәselen, Syrtqy ister ministrligi arqyly olargha arnayy shaqyrtu jiberip, oqu vizasyn súrap hat jazghanymyzgha qaramastan, kýzde oqugha týsken on studentting vizasy әli dayyn emes. Sebebi, Qytay tarapy endi olardyng QazÚU studenti ekendigin aighaqtaytyn anyqtama súratyp jatqan kórinedi. Sol sebepti de, dayyndyq fakulitetinde oqugha kelgen balalar arnayy memlekettik baghdarlama arqyly oqityndyqtan, olardan oqu vizasyn talap etudi toqtatsa, ekinshiden, olardyng shetelde oqyp kelgen diplomdaryn Bilim jәne ghylym ministrliginde nostrifikasiyadan, yaghny arnayy saraptan ótkizu dәstýri qalyptasty. Búl da biraz uaqytty shyghyndaytyn, orynsyz talaptardyng birine ainaldy. Eger, qújattyng jalghan, jalghan emes ekendigin tekseru qajet bolsa, ony osyndaghy sol memleketterding elshilikteri arqyly anyqtaugha bolady ghoy. Keybir balalardan belgili bir uniyversiytette oqyghanyn rastaytyn anyqtama súratypty, al ol uniyversiytetter bizding diplomymyz anyqtama retinde berilgen, odan artyq qanday qújat kerek dep bermepti. Sol sekildi Qazaqstanda joghary oqu ornynan keyingi bilimdi jalghastyru mәselesine kelgende de tyghyryqqa tireytin mәseleler kóp. Kóbinde olardan túraqty tirkeu jәne azamattyqqa qújat ótkizdi degen anyqtama talap etedi. Eger ol anyqtama bolmasa, qújattaryn qabyldamaydy. Qazir qalada tirkeu tәrtibining kýsheytilui saldarynan, tirkeuge túru qiyndady. Al túraqty tirkeui joqtardy azamattyqqa qabyldamaydy. Yaghny búl qújattyng da oqugha kedergi keltirip túrghany aidan anyq. Taghy bir mәsele, búryn joghary oqu oryndarynyng jataqhanasynda túraqty tirkeuge alyp, sol tirkeumen azamattyqqa qújat tapsyrugha rúqsat bar edi. Qazir sol jaqsy tәjiriybe kelmeske ketken. Býginde jataqhanalar oqu vizasy bolmasa, uaqytsha tirkeuge de túrghyzbaytyn boldy, - dedi ol.
2010 jyldyng 6 jeltoqsanynda sol kezdegi Ishki ister ministri Serik Baymaghambetovting eks-deputat Bekbolat Tileuhannyng deputattyq saualyna oray jazghan resmy hatyna sýiensek, 1991-2008 jyldar aralyghynda shetten kelgen 775 myng 206 qazaq Qazaqstan azamattyghyna qol jetkizgen. Búl Qazaqstangha oralghan 800 myng adamnyng birazy óli jandar eken degen mәlimetti joqqa shygharatyn derek. Al olardyng 20 jyldaghy ósimimen 1 millionnan astam qazaqtyng bizding demografiyamyzdyng kemdigin toltyrghany mәlim. Ókinishtisi, sol kóshting qantaryluy. Onyng qashan, qanday jaghdayda jolgha qoyylatyny әzirge beymәlim.

Esengýl Kәpqyzy

"Týrkistan" gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5347