«Úrpaghyna medet ber, Úly babam!» M.Maqataev
Rayymbek batyrdyng tarihtaghy orny bólek. Qazaqtyng býgingidey Tәuelsizdikke qol jetkizip, irgeli memleket boluynyng berik negizi batyrlyghy jauda synalghan Rayymbektey erlerding arqasynda qalandy. Qazaq degen elding mýlde joyylyp ketu qaupi tóngen qisapsyz shayqastargha túspa-tús ómir sýrgen úly túlghanyng batyrlyghy da arghy babasyna tartty. «Basyp alam jerindi, Syndyramyn belindi, Shauyp alam elindi, Jetim etip balandy, Kórsetemin kórindi. Qalyng sherik artymda, Jasaghym bar senimdi», - dep astamsy ókirektegen qalmaqtyng Qúba batyryna: «Jer iyesiz deding be? Mal iyesiz deding be? Jan iyesiz deding be? Tynysh jatqan elimnin, Tynyshyn búzghan kim edin? Qaghynghan qalmaq, jónindi ait, Attan týsip bas iyip, Ayybyndy tólep, jónine qayt! Kónbeytin bolsang aitqangha, Túrysatyn jerindi ait! Qaharyma tiyissen, qandy basyng beri tart!» - dep atoylap baryp, sol qalmaqtyn basyn alghan әigili Hangeldi batyrdyng nemeresi osy Rayymbek bolatyn. El basyna kýn tuyp, qazaq degen últtyng tarihta qalu-qalmauy syn tezine týsip túrghan tústa «Qarabet bolyp qashqannan, qayrat kórsetip ólgen artyq» ústanymymen ómirin eli men jerining amandyghy ýshin qúrbandyqqa baylaghan Rayymbek sekildi jaujýrek úldardyng enbegi men esimi býgingi úrpaq jadynan óshuge tiyis emes.
Rayymbek batyrdyng tarihtaghy orny bólek. Qazaqtyng býgingidey Tәuelsizdikke qol jetkizip, irgeli memleket boluynyng berik negizi batyrlyghy jauda synalghan Rayymbektey erlerding arqasynda qalandy. Qazaq degen elding mýlde joyylyp ketu qaupi tóngen qisapsyz shayqastargha túspa-tús ómir sýrgen úly túlghanyng batyrlyghy da arghy babasyna tartty. «Basyp alam jerindi, Syndyramyn belindi, Shauyp alam elindi, Jetim etip balandy, Kórsetemin kórindi. Qalyng sherik artymda, Jasaghym bar senimdi», - dep astamsy ókirektegen qalmaqtyng Qúba batyryna: «Jer iyesiz deding be? Mal iyesiz deding be? Jan iyesiz deding be? Tynysh jatqan elimnin, Tynyshyn búzghan kim edin? Qaghynghan qalmaq, jónindi ait, Attan týsip bas iyip, Ayybyndy tólep, jónine qayt! Kónbeytin bolsang aitqangha, Túrysatyn jerindi ait! Qaharyma tiyissen, qandy basyng beri tart!» - dep atoylap baryp, sol qalmaqtyn basyn alghan әigili Hangeldi batyrdyng nemeresi osy Rayymbek bolatyn. El basyna kýn tuyp, qazaq degen últtyng tarihta qalu-qalmauy syn tezine týsip túrghan tústa «Qarabet bolyp qashqannan, qayrat kórsetip ólgen artyq» ústanymymen ómirin eli men jerining amandyghy ýshin qúrbandyqqa baylaghan Rayymbek sekildi jaujýrek úldardyng enbegi men esimi býgingi úrpaq jadynan óshuge tiyis emes.
Biz Rayymbek babamyzdyng batyrlyghy men әuliyeligi, kóregendigi jayly aitylatyn әdemi anyzdargha tamsanyp óstik. Alayda kenes tarihy elin, jerin aman saqtap, úrpaghyna amanat etudi ómirlik múraty sanaghan múnday úly túlghalarymyzdy óz dәrejesinde úlyqtady, tarih pәnining oqulyqtaryna tolyqtay adal, shynayy kózqaraspen mәlimet engizdi dey almaymyz.
Biz ýshin Rayymbek babamyzdyng bolmysy әli bualdyr. El auzyndaghy әngimede Rayymbek batyr tónireginde tartys kóp. Tughan jyly men әrtýrli úrystary, tipti tughan jeri jayly aitylatyn, úsynylatyn derekterde bir-birine sәikes kelmeytin tústar da kezdesedi. Múnday talasty dýnie tek Rayymbek batyrymyzdyng tónireginde ghana emes, kez kelgen qazaq ýshin qadirli azamattarynyng tónireginde de tuyndap jatady. Búnyng bәri, әriyne, tәueldi tarihtyng «tartuy». Tәuelsizdik alghaly beri tarih salasy janasha kózqarasta qayta zerdelenip, jas úrpaq tәlimine shynayy sipatymen úsynyluda, desek te taza tariyhqa jýk bolarlyq talay tomdyq aqiyqattar әli aitylmay jatyr. Túlghalar tóniregindegi әngimening anyzy qaysy, aqiqaty qaysy ekenin ajyratu qiyn. Rayymbek batyr tónireginde aitylatyn anyz kóp. Onyng batyr, erjýrektiginen bólek, әuliye-kóripkel, arqaly adam bolghany jayly da az aitylmaydy. Tipti «Rayymbek kózge kórinbeydi eken. Ózi de, aty da úshyp jýredi eken. Batyr, әulie kele jatqanda qara su qaq aiyrylady eken» sekildi әdemi anyzdar jeldey esedi. Últynyng tútastyghyn saqtap, keleshek úrpaghyn bireuge kýn, bireuge qúl boludan aman alyp qalghan erler jayly aqiqatqa bergisiz múnday anyzdardyng aityluy zandy da. Eng bastysy, ol - qazaqtyng úly túlghalarynyng biri. Al onyng ózine, ómir tarihyna qatysty múnday talas-tartystar onyng halyq jýregine úyalaghan batyrlyq bolmysyna eshqanday núqsan keltire almaydy.
Anyzgha negiz aqiqat qaydan shyqty?
Beksúltan NÚRJEKEÚLY jogharyda aitylghan sózderding tórkinine bylaysha tújyrym jasaydy:
«...Qalmaq handary Qoryn da, Seker de, Aghanas pen Arys ta jәne olardyng batyrlary men jauyngerleri de - eshqaysysy búryn-sondy Rayymbekti betpe-bet kórmegen.Tek ol jayyndaghy birinen-biri ótken ýreyli әngimelerdi ghana estigen. Shapqanda qazaqtyng bәri «Rayymbek!» dep shabady, al onyng qaysysy Rayymbek ekenin eshkim bilmeydi. Býkil qazaq týgeldey Rayymbek bolyp ketken siyaqtanady. Eshkim bilmegen, eshkim kórmegen qazaq batyry turaly san týrli әngime tuyp, sonyng bәri Rayymbekting ózinen búryn qalmaq arasyna tarap ketedi. Al onday әngime qaydan tuady? Rayymbek óte jýrekti adam bolghan. Óitkeni ol ýnemi jaudyng ortasyna kýni búryn kirip alyp, solarmen aralasyp jýrip soghysady. Qasyna bir top qalmaqsha biletin batyrdy iriktep alady eken de, bәrin qalmaqsha kiyindirip, qalmaqsha qaru-jaraq asyndyryp, ózi de qalmaqsha kiyinip, jauynyng ortasyna qalmaq bop kirip ketedi eken. Al negizgi qolyn jaqyn manaygha jasyryp qoyyp, ishten ózi soghys ashqan kezde olar da syrttan «Rayymbektep» lap qoyady eken. Ishi de, syrty da - bәri Rayymbekshilep ketken kezde, qay jaqtan saqtanaryn da, qazaqtardyng qay jaqtan shygha kelgenin de bilmey, qalmaqtar qatty sasady eken. Sasqan qalmaq, sóz joq, bas saughalap qashady. Al qazaqtar qua jýrip, qyrady. Osydan baryp: «Oybay, Rayymbek degen kózge kórinbeydi eken, onyng qaydan shygha kelgenin eshkim kórmeydi de, bilmeydi de. Aty da kórinbeydi, úshady eken. Ayaq astynan shygha keledi eken» degendi birinen-biri estigen qalmaqtar «Rayymbek!» degen úran estilgennen-aq zәreleri úsha bastaytyn bolghan. Tipti olar «Rayymbek!» dep aiqaylaghan adam ólmey qalady eken degenge senip, qazaqtar lap qoyghanda, ózderi de «Rayymbek!» dep úrandap qoya beretin bolghan. Aqyrynda «Rayymbek!» dep úrandap jýrgenderding qaysysy qazaq, qaysysy qalmaq ekenin ajyrata da almaytyn zәrezap halge jetedi. Búl - ertegi de, anyz da emes, tarihy shyndyq. Jýrekti jauyngerlerding batyrlyghy men ailasynan tuyndaghan tanghajayyp jaghday. «Rayymbek әulie eken» dep taraghan sózding tórkini osy jaghdaydy jóndep týsine almauda jatyr. Alayda Rayymbek atamyzdyng kóripkeldigi, bolashaqty boljaghyshtyghy bolghan, ol erekshelik atasynan daryghan bolar dep oilaymyn. Óitkeni Hangeldi batyrdyng jauyryngha qarap ainaladaghy jaghdaydy boljaytynyn Qazybek bek jazghan ghoy. Azdaghan boljaghyshtyq qasiyet úrpaghy Múqaghalidan da bayqalatyn. Rayymbekting taghy bir júrtty ózine tabyndyrghan qasiyeti - әdildiginde, dýniyege qyzyqpaytyn tazalyghynda bolghan. Sol kezding dәstýri boyynsha, jaudy jengennen keyin odan týsken oljany bólisu kerek-ti. Sondayda Rayymbek batyr ózi eshtene almay, ózine tiyesi ýlesti kembaghaldargha týgeldey bólip berip otyrghan. Ol qalmaqtarmen tek soghysyp qana qoymay, san ret kelisim jasap, qazaq mýddesin ýnemi ýstem etip otyrghan. Kóregen mәmileger, óz zamanyna say sayasatker bolghany erligi men isterinen әrdayym kórinip túrady.
«...Rayymbek batyr keldi de, Almaday ýzdi moyyndy»
Jazushynyng búnday nanymdy uәjin tarihshy Mәmbet Qoygeldinin sózi de tolyqtyryp, babamyzgha qatysty aqiqatqa jeteley týsedi: «15 jastan asqansha, sadaq tartu, qylysh shabu, kýresu sekildi sarbazgha layyq dayarlyqtan ótip bitken Rayymbek jongharlargha qarsy joryqtargha qatysa bastaydy. Jolbarys jýrekti jas jigitting tapqyrlyghyn qarulastary birden bayqaghan. Onyng negizgi ústanymy az shyghynmen jeniske jetu eken. Búl maqsaty alghash Ile boyyndaghy shayqasta jýzege asady. Sodan song jas batyr Týrgendi jaudan azat etedi. Qalmaq qolyndaghy tútqyndar bosatylady. Kerisinshe, jaudyng kóp sarbazy tútqyngha týsedi. Osydan song Rayymbek jonghardan Sógeti men Oirantóbeni jәne Jalaghashty bosatady. Aldy-artyna qaramay qashqan qalmaqtardyng «Oyrantóbe oiyldy, Seker, Baraq joyyldy. Rayymbek keldi de, Almaday ýzdi moyyndy» dep zarlaytyny, mine, osy tús edi. Batyrdyng búdan keyingi joryghy Jinishkeni, Taushilikti, Qarabúlaqty, ýsh Merkini, Kensudy, Qarqarany azat etuge arnaldy. Rayymbek batyrdyng taghy bir ýlken joryghy retinde Orta jýz eline kómekke baruyn ataymyz. Qabanbay batyrdan oralghan shapqynshy Tarbaghatay men Shәueshek arasyn jauyp, jaudy ózara qatynasugha mýmkindik bermeu turaly úsynysyn әkelgennen keyin Rayymbek batyr birden atqa minedi. Sarytau, Ýigentasty azat etuge atsalysyp, Ileni boylaghan kýii Qorghaspen beri qaytady. Dәl osy derek Shynjandaghy Zeynolla Sәnik zertteuinde de bar».
Tapqyrlyqtyng bastauy
Nauryzbay batyr bastaghan qazaqtyng qoly Jetisudyng ontýstiginde qalmaqtargha songhy soqqysyn bergen shayqasta Rayymbekting atasy, Hangeldi batyr bastaghan kóptegen alban batyrlary qatysady. Osy jenisten keyin atasynyng ózin ertpey ketip qalghanyn bilip, sonynan quyp, Ilening boyyna jetedi. Qarasa, bir top әsker ózennen óte almay otyr eken. Rayymbek bala kezinen tabighatpen jaqyn ósken. Astyndaghy Kókmoynaq atymen әskery oiyndardy jetik mengerip, Jetisudyng talay jerin aralap, er jetedi. Atasynyng tәrbiyesinde ósken bala batyr bolugha dayyndalady. Álgi jerde, batyrlardy ózenning arghy jaghalauyna Iledegi seng ótkizbey jatyr eken. Kesek-kesek múz jýre bastaghan kezde, adamnyng atpen birge batyp ketu qaupi orasan zor. Óitkeni seng adamdy da, atty da soghyp, jýzuge mýmkindik bermeydi. Sol kezde Rayymbek: «Rúqsat bolsa, sizderdi myna jerden ótkizip bereyin...» - deydi. Jinalghandardyng bәri tanghalsa kerek. Rayymbek qyryq jigit, qamys oratyn oraq, úzyn qyl arqan súraydy. Jas balanyng súraghan kerek-jaraghyn olar beredi. Sóitip, jigitterge qamysty shapqyzyp, ony úzynnan-úzyn buyp, qamys beldeu jasaydy. Arqannyng bir úshyn qolyna alyp, Kókmoynaghyna minip: «Men arqandy әri qaray alyp ótkende, sizder qamysty jyljyta iyterip otyrynyzdar»,- deydi. Rayymbek qamysty tartyp otyrsa, olar jer jaghynan iytere otyryp, Ilening arghy betine shyghady. Ózenning jaghasyndaghy juan aghashqa aparyp, qamys beldeuding úshyn myqtap baylaydy. Qaytadan ótip, myna shetin baylaydy. Sóitip, qamys beldeu Ilening betinde kóldeneng jatady. Ony «kýzer» dep ataydy. Qamys beldeuge kelip tirelgen seng múzdar bir-birimen jabysyp, qabysyp, tútas múz qúray bastaydy. Týngi suyqtan qatqan múz, ertesine dayar ótkel bolyp shyghady. Hangeldi bastaghan batyrlar Ilening arghy betine sol múzben ótip ketedi.
Rayymbektin, Rayymbek jasaghynyng jasaghan erligi qazaq tarihyndaghy birde-bir batyrdyng erligine úqsamaytyny tariyhshylar tarapynan kóp aitylady. «Ol qazaqtyng Robin Gudy siyaqty. Jasaghyn ózi qúrady, ózi basqarady, tughan jerin jaudan azat etedi. Oghan han da, basqa da biylik bermeydi, ózining erligimen jau qolynda qalghan bauyrlarymdy azat etemin degen azamattyq namysymen erlik jasaydy» deydi taghy bir dereginde jazushy Beksúltan Núrjekeúly.
Jýreginde oty bar, últyn sýietin úrpaq ýshin babalar múraty - tәrbie bastauy. Últtyq iydeologiyany izdep alasúryp, bireuding qansyghyn tansyq qyla bastaghan qogham ýshin atalar amanatyn sezinu - paryz. Ol ýshin ýlken kýshting qajeti de joq, tek osynday ayauly erlerding aituly ómir tarihyna ýniluding ózi-aq jetip jatyr.
Hangeldi ÁBJANOV, tarih ghylymynyng doktory, professor:
- Rayymbek batyr - qazaq tariyhynda ózindik orny bar erekshe túlgha. Batyrdyng әskery soghys óneri, dúshpangha (jongharlargha) qarsy soghysta kórsetken erlikteri, shyqqan tegi halyq auyz әdebiyetinde, halyqtyng tarihy sanasynda naq saqtalghan keremet qúbylys. Áriyne, әzirge Rayymbek batyr turaly múraghat derekteri tabyla qoyghan joq, degenmen halyqtyng sanasynda kezdeysoq túlghagha oryn bolmaytyny aqiqat. Al Rayymbek batyrgha degen qúrmet pen halyqtyq mahabbattyng ýzilmey, ghasyrdan-ghasyrgha jetkeni búl túlghany úlyqtauymyzdyng joghary dәrejede boluyn talap etedi. Rayymbek batyrgha zertteuler de jazyldy, kezinde Múqaghaly da batyr beynesin somdaghany ayan. Yaghny Rayymbek batyr - HVIII ghasyrdaghy azattyghymyzdy qorghauda, qazaqtyng jer betinen joyylyp ketpeuin qamtamasyz etude zor qayrat qylghan jәne sonysymen ózining atyn mәngige qaldyrghan úly adam.
Rayymbek batyr túghyryna qondy
Keshe, 7 jeltoqsan - qasiyetti júma kýni, Almaty qalasynda halqymyzdyng danqty qolbasshylarynyng biri, aty anyzgha ainalyp, esimi elge úran bolghan, erlik joryqtary qazaq halqyna keng taraghan úly babamyz Rayymbek batyrgha arnalghan eskertkishting saltanatty ashylu rәsimi ótti.
Jana boy kótergen asqaq eskertkish qalanyng Rayymbek danghyly men Pushkin kóshelerining qiylysynda ornalasqan. Búl jerde osy uaqytqa deyin Kenes ókimetining negizin qalaghan Qazan tónkerisi qaharmandary - qyzyl revolusionerlerge arnalghan kompozisiyalyq mýsinder jiyntyghy túrghan bolatyn. Moralidyq túrghyda eskirgen múnday eskertkishterdi qazirgi zaman talabyna say mazmúndy da tәrbiyelik-taghylymdyq sipaty mol jana dýniyelermen almastyru - әlemdik tәjiriybede bar qúbylys. Endeshe, Rayymbek syndy әuliyelik dengeyge kóterilgen tarihy túlghamyzdyng erlikpen әspettelgen esimin úlyqtau - býgingi Tәuelsiz úrpaqtyng atqaryp jatqan sauapty isterining biri desek, artyq aitpaghandyghymyz.
17 jasynda-aq jonghar basqynshylaryna qarsy kýreste erlik kórsetip, batyr atanghan, óz esimin ózi úrandap, el ruhyn kótergen Rayymbek batyr qalmaqtyn Badam, Qoryn, Aghanas, Seker syndy han, noyan, batyrlaryn jekpe-jekte jenip, Qaratau óniri men Jetisudy jaudan azat etu jolynda janyn pida etken. Batyrlyghymen ghana emes, kóregendigimen, danalyghymen halqynyng esinde qalghan osy bir tarihy túlghanyng erekshe qasiyetteri de el ishinde anyzgha ainalyp ketken. Býginde sol taghdyr talayy anyzben kómkerilgen dara batyrdyng túlghasy aqiqatqa ainalyp, ainymas serigi Kókmoynaqqa minip, aq nayzasy men semser, qalqanyn ústap, zәulim túghyryna qondy.
Batyr babagha arnalghan eskertkishting ashylu saltanatynda Almaty oblysynyng әkimi Ansar Músahanov, Almaty qalasynyng әkimi Ahmetjan Esimov, Parlament Mәjilisining deputaty Serik Ýmbetov, Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasynyng tóraghasy Núrlan Orazalin syndy qayratkerler sóz alyp, belgili qalamger Seydәlim Tәnekeev jinalghan júrtqa aq batasyn berdi. Saltanatty jiyngha sonday-aq Almaty oblysynyng birqatar audandarynan kelgen arnayy delegasiya mýsheleri, belgili aqyn-jazushylar, tariyhshy ghalymdar jәne tanymal mәdeniyet pen óner tarlandary qatysty. Shara sonynan qaladaghy ýlken meyramhanalardyng birinde batyr baba ruhyna arnalyp ýlken as berilip, qúran baghyshtaldy.
Cerik ÝMBETOV, QR Parlament Mәjilisining deputaty:
- Memleketting qoldauymen, eline adal qyzmet etip jýrgen azamattardyng júmyluymen danqty qolbasshynyng enseli eskertkishi ózining esimimen atalatyn Almatydaghy Rayymbek danghylynda boy kóterui jas úrpaqqa ýlgi-ónege retinde jasalghan ýlken múra bolyp tabylady. Búl rette halqymyzdyng ensesin kóterip, ruhyn asqaqtatatyn osynday iygi sharualardy el Tәuelsizdigining arqasy jәne Elbasy bastamalarynyng jemisti nәtiyjeleri dep baghalaghanymyz jón. Qazaq jerining týkpir-týkpirinen halqymyzdyng qaharman úldarynyng eskertkishin túrghyzsaq, keleshek úrpaqqa ýlken bir jaqsy dәstýr qaldyramyz. Bizding tarihy múramyz búl eng aldymen últty tәrbiyeleu ýshin qajet qúndylyq bolyp sanalady.
Ansar MÚSAHANOV, Almaty oblysynyng әkimi:
- Búghan deyin Rayymbek baba eskertkishi Almaty oblysynyng Kegen ónirinde boy kóterip, úrpaghy tәu eter kiyeli oryngha ainalghan. Al býgin batyrdyng tas mýsini Almatyda ruhany qalanyng kórkine kórik, ajaryna ajar qosyp túr. Eskertkishter tek әsemdik ýshin ghana emes, ol eldigimizdi aighaqtau ýshin de asa qajet.
Osy enseli eskertkishting boy kóteruine múryndyq bolghan «Rayymbek» qoghamdyq qory men osy iygi isting basy-qasynda jýrgen azamattar taghylymy mol shara atqaryp otyr. Endigi rette «Úrandy elding úrpaghy qaysar keledi» degendey, qazaqtyng ójettigi men jasampazdyghyn pash etip túratyn búl tuyndynyng bolashaq úrpaqty eljandylyqqa tәrbiyeleudegi ýlesi zor bolmaq. Ol - erlik pen órlikting simvoly, asyldy ardaqtaudyn, batyrdy baghalaudyng ýlgisi, úrpaqtar sabaqtastyghynyng jarqyn kórinisi. El tútastyghy jolynda janyn pida etken babalargha taghzym etu - azamattyq borysh.
Almat IYSÁDIL
"Alash ainasy" gazeti