Kýmәndi derektermen qoljetimdi baspanagha qol jetkize alamyz ba?
Baspana - qalyng qazaqtyng basym kópshiligining dilgir dýniyesine ainalghan qordaly mәsele. Ras, biylik te shamasynsha júrtshylyqtyng jaghdayyn jasaugha, ýi-jaydy jaylastyrugha úmtylysyp-aq jatyr. Alayda bar problema onymen bitpey túr. Degenmen biyl Elbasynyng tapsyrmasymen janadan «Qoljetimdi baspana-2020» baghdarlamasy qabyldandy. Baspanagha qoly jetpey jýrgen qalyng halyq odan zor ýmitti. Sondyqtan da mәselening mәnisin jete ashu ýshin keshe baspana problemasyn auqymdy talqylaugha arnalghan parlamenttik tyndau ótti.
Parlamenttik tyndaudy ashqan komiytet tórayymy Darigha Núrsúltanqyzy óz sózin qolda bar statistikanyng kónilge ýmit úyalatpaytynynan bastady. «Resmy derekter boyynsha 2011 jyly kezekte túrghan 147 myng adamnyng 4 myng 901-i ghana, yaghny olardyng 3 payyzy ghana oidaghy armanyna qol jetkizip, baspanaly bolghan. Múny sózben týsindirip jatudyng ózi artyq bolar. Qarqynymyz osy bolsa, biz qoljetimdi túrghyn ýy tapshylyghyn elu jylda da ensere almasymyz anyq», - dedi komiytet tórayymy. Búl rette deputat múnday qoljetimdi baspanadan azamattardyng tórt sanaty ghana ýmittene alatynyn, endeshe, keltirilgen mәlimetter qalyptasqan jaghdaydy tolyq surettey almaytynyn jetkizdi. Yaghny túrghyn ýige naqty múqtaj adamdardyng sany resmy mәlimetten eki-ýsh esege asyp týsedi. Sózining dәleli retinde deputat Nazarbaeva ónir әkimdikterinde baspana mәselesimen kezekte túrghandar turaly mәlimetterine de ýlken kýmәn keltirdi. «Áriyne, statistikalyq mәlimetter kóp. Alayda sonyng ishinde bizge eng kerekti, asa manyzdy әri asa qajetti kórsetkishterdi biz ala almadyq. Mәselen, barlyq oblystardan baspana kezegine qatysty naqty jaghdaydy kórsetetin mәlimetter berilmedi. Kelip týsken keybir sannyng ózi ýlken kýmәn tughyzady. Mәselen, halqy eng kóp qonystanghan Ontýstik Qazaqstan oblysynda baspanagha resmy kezekte bar-joghy 10 myng adam ghana túr. Al Shyghys Qazaqstandaghy kezekte túrghandar sany 15 myng 156 adamdy qúraydy. Osy kórsetkishterdi tekseru kerek dep sanaymyz», - deydi Darigha Nazarbaeva. Sondyqtan da komiytet tórayymy baspana salasynyng osynday olqy dýniyelerin talqylaytyn tyndauda «kónil kóterer sifrlar men qoldanysqa berilgen milliondaghan sharshylar turaly emes, kerisinshe qogham men memleket aldyndaghy problemalar turaly» barynsha qauzaudy súraghan bolatyn.
«Ýii joqtyng - kýii joq», - dep bastady keleside sóz alghan Premier-ministrding orynbasary Qyrymbek Kósherbaev. Búl problema әrqashan ózekti bolyp kelgen. Ózderinizge belgili, keybireuler búl mәseleni sayasilandyrghysy keledi. Sol arqyly manyzdy әleumettik problemalardy biylik pen qogham arasyndaghy barier retinde paydalanghysy keletinder de bayqalady. Shyn, naghyz patriottar olay jasaydy dep aita almaymyn. Kerisinshe, naghyz patriot - «nasharlaghan sayyn maghan jaqsy» degen qaghidatpen aitaqtaytyndar emes, әleumettik manyzdy mәselening sheshimin tabatyn tiyimdi tetik úsynatyndar dep bilemin», - dedi Premier orynbasary. Búdan bólek, Qyrymbek Eleuúly jogharyda aitylghan «kýmәndi derekterge» naqty jauap qatyp, jaghdaydy shynayy suretteuge tyrysty. «Ras, qolyna birshama qarajat jinay alghan bizding azamattar ýshin pәter satyp alu da, ýy salu da, eng aqyry ózining baspana problemasyn qalay bolsa da sheshu óte kýrdeli kýiinde qalyp otyrghanyn moyyndauymyz kerek. Býgingi kýni baspananyng resmy kezeginde 200 myng adam túr. Al ayaday bólmede tanys-tamyryn panalap, әitpese tapqanyna pәter jaldap túryp jatqandary qanshama?! Yaghny biz baspanagha múqtajdardyng sany resmy mәlimetten әldeqayda joghary, eng kemi eki ese joghary ekenin bilemiz», - deydi Qyrymbek Eleuúly. Basty bayandamany jasaghan Qúrylys jәne túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyq isteri agenttigining tóraghasy Serik Nokin halyqtyng satyp alu parametrlerine qatysty zertteuge nazar audartty. Álgi zertteu nysany retinde tórt adamnan túratyn, sonyng ekeui júmys isteytin jәne aiyna 106 myng tenge naqty tabys tabatyn ortasha statistikalyq otbasy qarastyrylghan. «Osy otbasynyng shyghystary 64 myng tenge somasynda - bir adamgha aiyna 16 myng tengeden tiyedi. Al pәter satyp alu ýshin bos limit 42 myng tenge (106 - 64 = 42). Alany 40 sharshy metr pәterge ay sayynghy tólem - ipotekalyq qaryz (15 jyl merzimge, 12% jyldyq stavka) boyynsha: jana ýide - 86 myng tenge, búl 42 myng tenge degen qoljetimdi limitten eki ese artyq. Osynday shartpen qaytalama naryqta 63 myng tenge qúrasa, búl limitten 1,5 ese artyq. Sonymen, aiyna naqty 100 myng tengege deyin tabysy bar otbasy ýshin óz betimen túrghyn ýy satyp alu ýlken problema bolyp otyr», - deydi Serik Kenesúly. Aytpaqshy, Qazaqstanda halyqtyng ekonomikalyq jaghynan belsendi bóligi 8 million adamdy qúrasa, sonyng 6 miyllionynyng ailyq tabysy 106 myngha jetpeydi eken. Endeshe, osynsha adam býgingi jaghdaymen baspanaly bola almaydy degen sóz. Áriyne, búl tek mysal ghana. Dese de, qalyptasqan jaghdaydy jaqsartu ýshin «Qoljetimdi baspana-2020» qabyldanghany anyq. Búl baghdarlamanyng jay-japsary baspasózde jan-jaqty jazyldy. Sondyqtan oghan búrylmay, basty jauapty túlgha Serik Nokinning úsynysyna toqtalsaq. «Baghdarlamagha sәikes, jalgha beriletin pәterler ýshin jas otbasylardyng tizimin qalyptastyrudy jergilikti atqarushy organdar jýrgizedi. Sosyn «Túrghyn-ýy qúrylys jinaq banki» ýmitkerlerding tólem qabiletin baghalaydy.
Avtor: Qanat QAZY
"Alash ainasy" gazeti