Qazaqstan qaltasyna qaray kósile bastady. Biz búl sәtti úzaq kýtken edik. Sebebi, biyl aqyryndap aqsha jinay bastadyq. Qaryz aludy da azaytu mýmkindigi bar.

2022 jyldyng jarty jyly artta qaldy. Kredit pen debetti soghyp, qansha taptyq, qansha qúrttyq dep esep beretin uaqyt keldi.

Osy orayda, ótken 6 aidyng basty eki janalyghy bar jәne olar Qazaqstannyng ekonomikalyq rasionalizm jolyna týskendigin aighaqtaydy.

Birinshisi. Últtyq qorgha týsken aqsha byltyrghy kólemmen salystyrghanda 2 ese kóbeydi. Áriyne, ol joghary múnay baghasyna qatysty ekeni týsinikti. Biraq, salyqtyq dissiplinanyng jaqsarghany bayqalady. Endi ony jalpy budjettik dissiplinagha úlastyru kerek. Sebebi, osy jarty jylda budjetting shyghys bóligi taghy 20 payyzgha artyp otyr. Qarjygerler qauymdastyghy bergen mәlimet ishindegi shoghyrlandyrylghan budjet kórsetkishterine qarasaq, biz alty aida 10,2 trillion tenge salyq jinadyq.

Ekinshisi. Shoghyrlanghan budjet profisitti jәne syrtqy qaryz kólemin qysqartugha mýmkindik ashady. Biyl Ýkimetting qaryz alu jospary 4,6 trillion tenge bolatyn. Qazir osy kólemnen 1,7 trillion tenge qaryz alyndy. Syrtqy jaghday qolayly bolsa, Ýkimet qaryz alu qarqynyn bәsendete alady. Taghy 2 trillion alyp, 3,7 trillion tenge qaryzben toqtauy mýmkin.

Shoghyrlanghan budjet biraz jyldan beri defisitti bolyp kelip edi. Biyl 1,4 trillion tenge profisit bayqalyp otyr.

Biraq Últtyq qorgha qol salu mәselesining әli de sheshilmegenin moyyndau kerek. Biylghy transfert kólemi 2,4 trillion tenge. Ol byltyrghy jartyjyldyqtan 15 payyzgha kóp. Endi 2023 jyldan bastap, osy transfert kólemi azayady dep ýmittenemiz. Sebebi, eger tarta jesek, әri Altyn Orda, baraholka, Qorghas, Qorday kedeni syndy kólenkeli ekonomika oshaqtarynda tәrtip ornatsaq, Últtyq Qorsyz aq jinalghan salyqqa ómir sýruge bolady.
Últtyq qor aktivterining kólemi tek kiris pen shyghysqa baylanysty emes. Mysaly, qazir oghan týsken aqsha eki esege artsa da, onyng ósimi tek 6% bolyp otyr. Sebebi, kurs aiyrmashylyghyn, aksiyalar qúnyn qaytadan baghalau/esepteuden aktivter osylaysha sekirip túrady.

Taghy bir niuansty aita ketpeske bolmaydy. Últtyq Qordy tengemen esepteuden ketu qajet dep oilaymyn. Ol bәribir dollarmen tolyghatyn, sonyng ekvivalentinde esepteletin aqsha. Ony tengege shaghu (kurs auysyp túratyndyqtan) nebir statistikalyq manipulyasiyalargha alyp kelip jýr. Mysaly, dollardaghy aktiyvi 50 milliardtan ózgermese, biraq alty aida tenge baghamy qúlap qalsa, Últtyq qordyng tengege shaqqandaghy kólemi bәlenbay trilliongha ósti dep maqtana salu qiyn emes. Biraq ol óz-ózindi aldau bolyp shyghady.

Taghy bir bayqaghanym, endi bizding budjettik shyghystarda Ekspo, olimpiada, uniyversiada, sammiyt, sezd degen ghalamdyq, týsiniksiz shyghyndar joq. Qazaqstannyng imidjin, bedelin de onsyz da jasaugha bolatynyn endi ghana týsinip jatyrmyz.

Aybar Oljaev

Abai.kz