Kazaktar Qazaqty qashanghy qorlaydy?!
Úrany Alash qazaq balasyna!
Barsha últtyq úiymdardyng nazaryna!
Úrany Alash qazaq balasyna!
Barsha últtyq úiymdardyng nazaryna!
Sibir kazaktarynyng әskery jasaghy 1582 jyly 6 jeltoqsanda qúrylghan kórinedi. Olay bolatyn sebebi IV Ioan Groznyy Ermakqa Sibirdi alghany ýshin alghys bildirip, «Patsha aghzamgha adal qyzmeti ýshin» ataghyn beripti. Tarihtan belgili, orys Sibirdi alghan song úly dalagha - dәshti qypshaq dalasyna, býgingi qazaq júrtyna qaray qadam basty. Ol kezde әigili Altyn Orda imperiyasynyng ataqonysynda Tәuekeldey bahadýr han otyrdy. Orys patshasy Tәukelmen ashyq ústasugha batpady, biraq mysyqtabandap jaqynday berdi, bekinister saldy. Sol bekinisting biri keyin Qyzyljar shaharyna kelip ornyqqan qazirgi Petropavl qalasy boldy. Mine, endi 2-nshi jeltoqsan kýni Soltýstik Qazaqstan oblysynyng ortalyghy Qyzyljar qalasynda Sibir kazak әskerining qúrylghanyna 430 jyl toluyn Qazaqstandaghy kazak úiymdary birigip, merekelik is-shara úiymdastyryp, atap ótti. Shyghu tegi kýmәndi, eshbir halyqtyng qúramyna kirmeytin, últ bolyp eseptelmeytin búrynghy Resey patshasynyng qúzyryndaghy qauym (sosloviye) dәrejesinde ómir sýrip kele jatqan kazaktar Memlekettik Tәuelsizdigine 21 jyl bolsa da sayasy jaltaqtyq pen qorqaqtyqtan aryla almay, balaqtaghy bitti basqa shygharghan býgingi biylikting osaldyghy men jalpaqshesheyligin jәne kópúlttymyz dep kólbekteytin sayasatyn paydalanyp, oiyna kelgenin istep jatyr. Sibir kazak әskerining qúrylghanyna 430 jyl toluyn toylauy sonyng taghy bir aiqyn dәleli. Búl az deseniz, kazaktardyng merekelik konsertin úiymdastyrushy әri ótkizushi Qyzyljar qalalyq әkimdigi eken. Al, endeshe!
Qyzyljar qalasynyng әkimi Bolat Júmabekov deytin azamat. Oblys әkimi Serik Bilәlov. Kazaktar tayrandap, toy toylap jýrgen ónirding eki lauazymdy sheneunigi osylar.
Oblys pen qala әkimi bilmese kerek, patshalyq Resey qazaqty qyryp, qazaq jerin otarlaudy tap osy kazaktardyng qolymen iske asyrghan. Qazaqstandaghy otarlyq bekinisterdi de kazaktargha salghyzyp, olargha qazaqtardy qalay qyrsang da, ne istesende óz erking dep erik bergen. So kazaktardyng qazaqty ayausyz qyrghanyn, tonaghanyn aighaqtaytyn tarihy derekter múraghattarda qayysyp túr. Demek, qazaqtyng qanyn arqalaghan kazaktargha Tәuelsizdikting 21 jyldyghynda toy toylatqan ortalyq jәne jergilikti biylikting Tәuelsiz Qazaqstan men onyng iyesi qazaqqa kózqarasy aiqyn kórinis tapqanday.
Biylikten qayyr joq! Oghan kózimiz әbden jetti! Mәskeude ótken sheruge 4-shi qarashada Almatyda jinalyp qoldau kórsetken kazaktar mәselesine qatysty maqala jazyp, Bas prokuraturanyng nazaryna joldaghanbyz. (http://www.russianskz.info/russians/4012-yubiley-sibirskomu-kazachemu-voysku-430-let.html) Sodan beri ay ótti. Zang boyynsha atalghan qúzyrly organ 15 kýnde jauap berui tiyis edi. Biraq, әli ýnsiz. Búl zandy qadaghalaytyn organnyng isi!
Ortalyq hәm jergilikti biylikten qayyr bolmaytyndyghyn bilgendikten, kazaktardyng bassyzdyghy men jýgensiz әreketine tyiym salyp, tәubesine týsiru, Qasiyetti Qazaq Shanyraghyn kórsetip qon - әrbir qazaq balasy men últtyq úiymdardyng paryzy dep sanap, qayyrylyp otyrmyz!
Memleketting Tәuelsizdigi men onyng týp iyesi Qazaqtyng arqa sýieri - әrbir Alash balasy ekenin esten shygharmayyq! Tәuelsizdikke niyeti haram, pighyly teris kazaktar sekildi toptardyng keudesin basyp, elding tútastyghyn saqtau - bәrimizding qasiyetti boryshymyz!
«Abai.kz»