Osy birer kýnning shamasynda Núr-Súltanda boy kótergen «Orta Aziyada joq, eng ýlken meshit» jayly búqaralyq aqparat qúraldarynda, әsirese әleumettik jelide alyp-qashty sózder kóbeyip ketti. Kópshilik júrt «Múnday meshit salghansha nege mektepter nemese zauyttar salmaydy?» dep shu kóterip jatsa, ekinshi jaq olardy Qúdaygha qarsy shyqqan dinsizder qataryna qosa saldy.

Múndayda mәselege asa baysaldylyqpen qaraghan jón. Búl jerde eshkim de meshitterding salynuyna qarsy emes. Ángime, olar dәl qazirgi sәtte, qalyng kópshilikting qymbatshylyq pen joqshylyqtyng qos ókpeden qysqan qúrsauynan shygha almay túrghan sәtte qanshalyqty qajetti, salsa, ne sebepti erekshe ýlken, Orta Aziyadaghy halyqtar tang qalyp, qúlap qalatynday etip salynady degen saualdargha jauap izdeu. Orta Aziyada joq meshit salatynday qazaqtar san jaghynan da, dinge berilui jaghynan da olardan birneshe ese basym týsip pe edik? Osynshama maqtanshaqtyq kimge kerek?

Sosyn, osynshama ýlken, osynshama әdemi meshit kimning aqshasyna salyndy? Búl nege ashyq aitylmaydy? Meshitting qabyrghasynda osynday «izgi» jandardyng esimderi nege jazylmaydy? Osy meshitti ashqan búrynghy preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng aituyna qaraghanda ol elimizdegi bir kezderi asa bayyp ketken birneshe oligarhtardan jәrdem súraghan kórinedi. Shynymen solay bolsa, ol «myrzalardyn» esimderi nege asa qúpiya ústalady? «Manday terimen» tapqan aqshasyn meshit salugha júmsasa, ol Qúdaygha da jaghatyn iygilikti de sauapty is emes pe? Búl ne degen úyalshaqtyq, búl ne degen biyazylyq? Tipti osylay bolghan kýnning ózinde әlgi oligarhtarymyzdyng qalay bayyghandyghyn dýiim júrt jaqsy biledi. Halyqtyng nesibesinen jyryp alghan, әrtýrli qulyq-súmdyqpen bayyghandardyng aqshasy qanshalyqty adal bolyp sanalady? Múnday úrlyqpen kelgen aqshany Qúdaydyng ýii sanalatyn qasiyetti meshit salugha júmsau qanshalyqty dúrys әri sauapty bolyp is eptelinedi? Búl jerde jauabyn kýtken súraqtar jetkilikti.

Taghy bir eskeretin mәsele mynada. Jalpy, kim aqsha berse, sonyng mýddesi aldymen eskeriletindigi belgili. Mәselen, oghan arab sheyhterining biri «myrzalyq» tanytsa, ol jerde arab elderindegi keng taraghan salafizm boy kórsetpesine kim kepil? Onsyz da din jaghynan san-salagha bólinip ketken elmiz. Demek, meshitterdi bas-kóz joq sala berudi de bayqauymyz kerek. Ásirese, halyqtyng nesibesin neshetýrli qulyqpen qaltagha basqan bayshykeshterding dinge eshbir qatysy bolmasa da әke-sheshesining atyn shygharu ýshin zәulim meshitter salu әreketin asyl dinimizge syzat týsiru dep oilaymyn.

Mәselen, bizding Qostanay oblysynyng Qarabalyq audanynda Ádilbek Jaqsybekov degen bir bayshykesh asa qymbat granitten ýlken meshit salyp, oghan sheshesining esimin berip, «Mashura» meshiti atandyrdy. Dinimizdi nasihattaghan belgili teologtardyng arasynan múnday ghúlamany kezdestire almadyq. Sirә, bar sinirgen enbegi Jaqsybekovtyng sheshesi bolghandyghynan shyghar. Múny az deseniz, shaghyn ghana Qostanay qalasynyng batys jaq bóligi jaghyndaghy shaghyn audanda әrqaysysy myng adamnan astam adam erkin siyatyn eki birdey ýlken meshit irgeles, qatar boy týzedi. Biri halyqtyng esebinen salynsa, ekinshisin osyndaghy asa bay kәsipkerding biri - Tólegen Jaylaubaev saldy. Búl da bizdegi baylardyng óz atyn shygharu әdisimen ózi salghan meshitke Jaylaubay atasynyng atyn berdi de saldy. Ne istey alasyn, bizdegi baylargha eshkimning de sózi ótpeydi. Ózderi jerdegi jarty Qúday. Onyng ýstine bizdegi Qazaqstan músylmandar diny basqarmasy tarapynan «búlaryng qalay?» degen súraq qoyylmasa.

Aytpaqshy, әlgi atasynyng atyn bergen Jaylaubaev degen bayymyz «búl meshitti ústap túra almaymyn» degen syltaumen ony qalalyq әkimdikke iytere salghan. Sodan qala әkimi qasyna bir kәsipkerdi ertip baryp, meshitting bir jylghy qaryzyn ótep qaytty. «Baylar da jylaydy» degen osy shyghar.

Meshitter jyry múnymen de bitpeydi. Eki meshitti bir jerge toptastyryp qoyghannyng saldarynan qalanyng ózge shyghys, ontýstik jәne soltýstik bóliginde túratyn júrtshylyq Qúran oqytugha nemese sadaqa beru ýshin birneshe avtobusqa auysyp minip, әlekke týsip jýrgeni. Búl jaqta qysynyng qatty әri alty aigha sozylatyndyghyn, ayazynyng 40 gradustan kem bolmaytyndyghyn eskersek, meshitterding asyghys-ýsigis, eshkimmen aqyldaspastan salynghandyghynyng nege әkelip soqqandyghyn sezinu qiyn emes. Aytpaqshy, bir kezderi ataqty kópes Múhamedjan Yaushev osydan 100 búryn salyp bergen, qalanyng dәl ortasyndaghy Maral ishan atyndaghy meshitting esigi tars jabylghaly birneshe jyldyng jýzi boldy. Kýrdeli jóndeuden ótkeli beri kimge qararyn bilmey, әli kýnge deyin әri-sәri kýide.

Minekey, Qostanaydaghy meshitterding jayy osy. Meshitter óz aldyna, jәmighat óz aldyna. Bas qalamyzdaghy jana meshit boy kótergendiginen tughan san týrli saualdardyng bir parasy osynday edi.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz