Qayyrbek Shaghyr. Ruhany bomba bayau jarylady
«Kitaptan basqanyng bәri dәrmensiz». Múny aitqan A.P. Chehov eken. Endeshe, kitaptyng ornyn teledidardyng tartyp alghany qalay? Birjola tartyp aldy ma? Kәne, ýiinizde teledidar joq dep elestetip kórinizshi. Jylannyng arbauynan qútylghan torghayday, jan-jaghynyzgha kóz sala bastaysyz. Sóredegi kitaptargha (eger ýide kitap bar bolsa) kóziniz týsedi. Barlyq danyshpandargha tәn qasiyetpen olar da esh renishin bayqatpay, «bizdi úmytyp kettin-au, amal ne» degendey ýnsiz túnjyraydy. Ishiniz pysqan son, qolynyzgha sol kitaptardyng birin alyp, paraqtay bastaysyz, yaghny kitap oqugha kóshesiz. Demek, kitaptyng basty jauy teledidar bolyp shyqty ghoy. Taghy da bir úly jazushynyng sózine jýgineyik. «Kitap ataulyny dos ete bastaghan shaqtan bylay ghana әrbir jan ózin intelliygent (ziyaly) bola bastadym dep sanauyna bolady» depti M.Áuezov. Teledidar olay emes, әitpese, auyldaghy teledidardyng aldynda otyryp, alystaghy da, gharyshtaghy da arnalardy týr-týrimen kóretin, serialdyng birde-bireuin jibermeytin ata-әje, agha-jengelerding doktorlyq qorghaytyn uaqyty boldy emes pe? Kitap pen teledidardyng aiyrmashylyghy osynda jatsa kerek. Teledidardan janalyqty, qyzyqtyny biluge bolar, shynayy bilim alugha bolady degenge senu qiyn. Biraq, kitaptyng da týr-týri bolady.
«Kitaptan basqanyng bәri dәrmensiz». Múny aitqan A.P. Chehov eken. Endeshe, kitaptyng ornyn teledidardyng tartyp alghany qalay? Birjola tartyp aldy ma? Kәne, ýiinizde teledidar joq dep elestetip kórinizshi. Jylannyng arbauynan qútylghan torghayday, jan-jaghynyzgha kóz sala bastaysyz. Sóredegi kitaptargha (eger ýide kitap bar bolsa) kóziniz týsedi. Barlyq danyshpandargha tәn qasiyetpen olar da esh renishin bayqatpay, «bizdi úmytyp kettin-au, amal ne» degendey ýnsiz túnjyraydy. Ishiniz pysqan son, qolynyzgha sol kitaptardyng birin alyp, paraqtay bastaysyz, yaghny kitap oqugha kóshesiz. Demek, kitaptyng basty jauy teledidar bolyp shyqty ghoy. Taghy da bir úly jazushynyng sózine jýgineyik. «Kitap ataulyny dos ete bastaghan shaqtan bylay ghana әrbir jan ózin intelliygent (ziyaly) bola bastadym dep sanauyna bolady» depti M.Áuezov. Teledidar olay emes, әitpese, auyldaghy teledidardyng aldynda otyryp, alystaghy da, gharyshtaghy da arnalardy týr-týrimen kóretin, serialdyng birde-bireuin jibermeytin ata-әje, agha-jengelerding doktorlyq qorghaytyn uaqyty boldy emes pe? Kitap pen teledidardyng aiyrmashylyghy osynda jatsa kerek. Teledidardan janalyqty, qyzyqtyny biluge bolar, shynayy bilim alugha bolady degenge senu qiyn. Biraq, kitaptyng da týr-týri bolady. aitalyq, ýiinizdegi kitap sórenizdi týriktin, kәristin, braziliyanyn, amerikanyng beymәlim jazushylarynyng kirpishtey-kirpishtey kóp tomdyqtary basyp ketti delik, barlyghy derlik orys tilinde. Qazaq jazushylarynyn, әlemdik klassikanyng asyl tuyndylary emge joq. sonda ne isteysiz? Álgilerdi oqyghan siz, sizding balanyz qazaq bolyp shygha ma, basqa bola ma? Qazirgi teledidardyng jay-kýii de osynday bolyp túr. Tipti, osydan on bes jyl búryn jazushy Sh.Múrtaza «Kamalgha hatynda»: «Jas sәbiyding boyyna últtyq qasiyet anasynyng sýtimen, tilimen kiredi. Al, onyng kýndiz-týni kórgeni batystyng bayaghyda jerigen tastandysy» dep jazghan bolatyn. Jaghdaydyng sodan beri ózgergeni shamaly. Sol on bes jylda, bayau jarylatyn ruhany bombanyng qauip-qateri úlghaya týsti. Ruhany bomba degenimiz, jas úrpaqqa teledidar arqyly syrttan tanylghan jat mәdeniyet, kórgensiz qylyqtar, oisyzdyqqa, últsyzdyqqa jeteleytin arzan habarlar. Keshegi Kenes Odaghy kapitalistik dýniyening sayasatyn elge jetkizbeu ýshin radio-efirge qalay baqylau ornatqanyn, qarjyny ayamay júmsaghanyn estushi edik. Dәl sonday tas qamal ornatpasaq ta, jaqsy men jamandy ajyratatyn shaqqa jetti emes pe elimiz. Aqparattyq soghysta oq atylmaghanymen, bәri de maydandaghyday. Jau saghan jýz myng әskermen kele jatsa, jýz elu myndy qarsy qoy. San jetpese, sapany kýsheyt. Sol siyaqty, shetelding serialyna últtyq serialmen, habaryna últtyq habarmen jauap berip, tarazy basyn ózimizge qisaytudan tanbasaq jaqsy bolar edi. Senderde Shrek bolsa, bizde Kóltauysar, senderde Órmekshi-adam bolsa, bizde Jelayaq, Avatar, Naruto bolsa, bizde Tazsha bala bar dep, sәbiylerdi últtyq sipattaghy jana filimdermen, mulitfilimdermen quantudan jalyqpayyq. Tayauda ashylghan «Balapan» arnasy osy mindetti atqara alsa, núr ýstine núr. Taghy da shetelding «tastandylaryn» audarudan kóz ashpay, әlәulәigha bassa, ókinishti bolmaq.
Qazaq tilindegi habarlar reytingi tómen degen bir jeleu bar. Aqtamaydy degeni bolar. Jýz payyz ziyandy ekeni belgili bolsa da, aqsha jaqsy týsedi dep araq pen temekini satu tyiylmay túrghany siyaqty, aqtaydy eken dep ziyandy habarlarmen úrpaq sanasyn ulau da tyiylmay túr. Aqtasa, aqsha týsse, ol jeke menshik iyesining ghana mýddesi. Tarazynyng ekinshi basynda últ, memleket mýddesi túr ghoy. Qazaq tilindegi habarlardyng ózining sapasy jeke bir әngimege arqau bolarlyqtay. Teledidardan kórsetiletin әzil-syqaq qoyylymdarynda әrtister nege oryssha-qazaqshany aralastyryp sóileydi? Belgili bir sózding qazaqsha balamasyn aitsam, kórermen týsinbey qalady, kýlmey qoyady dep oilaydy. Kóshede de solay. Búl óz aldyna bir fobiyagha ainalyp ketken. al eger әldebir habarda «júldyzben» súhbat bola qalsa, kóbi ózderining kitap oqymaytynyn, mektepte búzyq bolghanyn maqtan etip aitady. tildi de búzyp sóileydi. Sondaylardy shyn «júldyz» dep qabyldaytyn jas balalar qanday ónege almaq?
«Abai.kz»