SEGIZINShI  TARAU: «ZAMANYNYN  SÚRQYLTAYY»

(Ábdirahman Baydildiyn)

1.

«Alashorda isinde» tergeuge әri tosyn, әri oryndy tartylghan bir týsiniksiz túlgha, dәlirek aitsaq, týsiniksiz taghdyr iyesi bar. Ombyda S.Seyfullinmen, M.Júmabaevpen, S.Sәduaqasovpen, J.Sәduaqasovpen, D.Ádilevpen qatar oqyghan. Ómir jolyn últ taghdyryna aralasqan alash úrandy jas qazaqtardyng sapynda bastaghan. Tipti, «Alashorda» ýkimetin qúru jolynda Á.Bókeyhanovqa kómekshi de bolghan. Zamandastarynyng estelikteri men Ghalym Ahmedov degdardyng sypattauyna qaraghanda: minezi qyzba, әlipting artyn baqpay sóilep, sonynan ókinip jýretin adam eken. Ol - tergeu barysynda erekshe belsendilik kórsetken jәne qiynnan qiysyp kelip «súrandy» bolghan adam - Ábdirahman Baydildiyn.

Anketalyq anyqtama: «32 jasta, qazaq, Petropavl uezining "arghyn" ruynan shyqqan, ýilengen, orta bilimi bar, BK(b)P qatarynan shygharylghan, búrynghy  «alashordashy». Ony kenes qyzmetine tartqan Ombyda birge oqyghan sabaqtasy Smaghúl Sәduaqasov.

SEGIZINShI  TARAU: «ZAMANYNYN  SÚRQYLTAYY»

(Ábdirahman Baydildiyn)

1.

«Alashorda isinde» tergeuge әri tosyn, әri oryndy tartylghan bir týsiniksiz túlgha, dәlirek aitsaq, týsiniksiz taghdyr iyesi bar. Ombyda S.Seyfullinmen, M.Júmabaevpen, S.Sәduaqasovpen, J.Sәduaqasovpen, D.Ádilevpen qatar oqyghan. Ómir jolyn últ taghdyryna aralasqan alash úrandy jas qazaqtardyng sapynda bastaghan. Tipti, «Alashorda» ýkimetin qúru jolynda Á.Bókeyhanovqa kómekshi de bolghan. Zamandastarynyng estelikteri men Ghalym Ahmedov degdardyng sypattauyna qaraghanda: minezi qyzba, әlipting artyn baqpay sóilep, sonynan ókinip jýretin adam eken. Ol - tergeu barysynda erekshe belsendilik kórsetken jәne qiynnan qiysyp kelip «súrandy» bolghan adam - Ábdirahman Baydildiyn.

Anketalyq anyqtama: «32 jasta, qazaq, Petropavl uezining "arghyn" ruynan shyqqan, ýilengen, orta bilimi bar, BK(b)P qatarynan shygharylghan, búrynghy  «alashordashy». Ony kenes qyzmetine tartqan Ombyda birge oqyghan sabaqtasy Smaghúl Sәduaqasov.

Qanshama týsinuge tyrysqanymyzben osynau adamnyng is-әreketin aqtaytynday uәj tappadyq. Erkindikte jýrgende jәne partiyalyq tazalau kezinde ózi turaly: «Alashorda» jasaghynyng qaruyn vagonmen tasydym, Kolchaktyng barlaushysy boldym»,- dep kópshilik arasyndaghy әngimede kýlki ýshin aityp jýredi eken. Sonday-aq: Múhtar men Smaghúl Kolchakqa qyzmet etti - dep baspasóz arqyly ashyq jariyalap, jazbasha kuәlik te bergen.

Sonda Ábdirahman Baydildin qanday maqsat kózdedi? Sauatty, asa namysqoy, biraq... «yrghasugha, bopsagha dәrmensiz» Baydildinning týsiniksiz, tipti keyde alanghasarlyqqa beyim әreketterin zamandastary onyng әsire minezimen baylanystyrghan. Múny GPU tergeushileri útymdy paydalanyp, oghan:

«Bolishevikterge qarsy qaruly kýres jýrgizu ýshin student kezinde últshyl jastardan qúralghan aqgvardiyashylardyng jasaghyna óz erkimen kirgeni, sonymen qatar Kolchaktyng 3-armiyasynyng qarsy barlau bólimining jasyryn agenti bolghany ýshin aiyp taghyp», jauapqa tarttty.

Basynda barlyghy da búghan "Barlaushy!" dep keketip kýle qarasa kerek, aqyrynda ol «kýlki» tez tiylyp, atu jazasyna alyp keldi.

Qisyndy-qisynsyz sóilep, әr nәrsege úrynyp, әr kimge aiyp taghyp, «solaqay synshy» atanghan Á.Baydildindi erekshe mekemening tergeushileri de jaqtyrmapty. Ol turaly tergeushiler OGPU-ding bastyghy Mironovqa:

«Osynday minkilshilderding qataryna baspasóz betinde Baytúrsynov pen Dulatovty jii synap jazatyn synshy Baydildindi qosugha bolady. Astyrtyn kontrrevolusiyalyq úiymnyng jetekshilerining biri búl adam turaly: «...Baydildin kýndiz Baytúrsynovty synaydy, al keshke qaray  Baytúrsynovtyng jәne taghy basqa da alashordashylardyng qúpiya jinalysyna qatysady» - dep kórsetti»,- dep kekete maghlúmat bergen.

Búl da taghdyrdyng mazaghy shyghar. Áueli kórsetindilerin erkindikte jýrip jazghandyqtan da «syrttan» atanghan Á.Baydildiyn, endi «ishke kirip, ishten shalatyn» súqsyr boldy. Ózining qalay arbalghanyn Á.Baydildiyn:

«Hattama. 1929 jyl, 6-shilde. Almaty. Men, Baydildiyn, Logachev joldasqa jauap beruge eshqanday qúlqym soqpay túr. Sebebi, keshe ol maghan joldastyqqa jatpaytyn minez kórsetip, mening namysyma tiydi. Ol maghan: sening qamaqqa alynuyn  ózindi-ózing әshkerelegen asa qomaqty qújattardy qolgha týsiruge mýmkindik berdi, sening partiyalyghynnyng týkke de keregi bolmay qaldy, men GPU-da istep jýrgende senen de biyik samghap jýrgen  "qyrandardy" torgha týsirgemin,- dep kijindedi. Osydan ýsh-tórt kýn búryn meni tergeuge alghandaghy júmsaqtyghyn úmytyp, keshe ózining maghan degen qas-qabaghyn mýldem ózgertti. Aldynghy joldary ol adam aitqysyz kishipeyildilik tanytqan edi. Sóitsem búl tergeushi baryp túrghan kózboyaushy eken әri meni jek kóretin bolyp shyqty. Mine, sondyqtan da men oghan qanday da bolmasyn jauap beruden bas tartamyn»,- dep bayandap, batyl mәlimdeme de jasady.

Ókinishke oray, búl kezde «jasyrynbaq oiyn» ayaqtalyp, «barlau oiyny» osylghan bolatyn.

Sóitip, Á.Baydildin «ózin-ózi jau retinde әshkerelegenin» kesh bilip, endi ózin-ózi aqtaugha barynsha jantalasa kiristi. Tergeuge qyzmet etken adamdy tiyisti derek jinap bolghan son, qúpiya mekemening dәstýri boyynsha, ony týrmeden shygharmay kózin qúrtugha tyrysatynyn qaydan bilsin. Tergeushiler «Qalam» degen laqap at bergen Ábdirahmannyng da taghdyry sonyng kerin qúshty.

Múnyng ózindik mәnisi mynada. Tergeu isine Ábdirahman Baydildinning 15-ten astam kórsetindisi tirkelgen, onyng keybireuining kólemi mashinkamen basylghanda 45 paraqtan (90 betten) asady. Múndaghy әr pikir partiyalyq ýrdiske tәn «ótkir, ústamdy, ashyq» jәne әr sózi shegelene jazylghan. Jazuy retti, úqypty, jýieli. Oqigha kýn-kýnimen, saghat-saghatymen hatqa týsirilgen. Ár sózin qújatpen rastap otyrghan. Ásirese Smaghúl Sәduaqasov pen Múhtar Áuezovke kelgende qalamyn batyra, aiyzyn qandyra bayandaydy. Kórsetindiler birden mashinkagha jazyldy ma, joq, qoljazbadan mashinkagha kóshirildi me, ol jaghy bizge belgisiz. Avtorlyq jóndeuler jýrgizilgen. Sonyna ala osy baghytta jariyalanghan maqalalarynyng úzaq tizimi berilgen. Ózining Butyrika týrmesining №90 kamerasynda jatqanyn da úmyt qaldyrmapty. «IYdeologiyalyq qisyndardy» qyrnap, basyn qosyp, tiyisti ghylymy týsinikteme berip jariyalasa, júrttyng yqylasyn audaratyn shejirelik jylnama sypatyndaghy qomaqty kitap bolatynyna biz kepildik beremiz.

Sonyng ishinde, ÝI tomnyng 133-189-betteri aralyghyn qamtityn «Mening Alashordashylargha qarsy kýresim jәne kommunistermen jýrgizgen júmysym» atty joldary tyghyzdalyp, paraqtyng eki jaghyna birdey mashinkagha basylghan 90 bettik úzaq kórsetindisining mazmúny erekshe qúnarly. Búl úzaq kórsetindi 1929 jyldyng 26-qazan kýni bastalyp alghashqy aptada 133-149 betteri hatqa týsken. Al qalghan 150-160 betteri 2-qarashagha deyin, 176-189 betteri 20-qarashagha deyin tasqa basylghan. Onda barlyq alash azamattaryna jeke-jeke toqtalyp, olardyng bәrine sayasy túrghydan minezdeme berip shyqqan. Butyrkanyng №90 kamerasynda jazylghan búl minezdemelerding ereksheligi sol, ony oqyp otyryp alash azamattarynyng boyynan eshqanday adamgershilik qasiyet tabu mýmkin emes.

Úzaq bayandaular men minezdemelerding ynghayyna qaraghanda tergeushiler Smaghúl Sәduaqasovqa qarsy «Qalamnyn» qalamyn qaqpaylap, oiyn baghyttap otyrghan. «Alashordanyn» mýshesi bolmasa da S.Sәduaqasov, S.Qojanov, T.Rysqúlov, N.Tóreqúlov turaly mindetti týrde qosymsha súraq qoyyp, jauaptaryn úqyptylyqpen hattaghan.

Á.Bókeyhanov pen Á.Ermekov Leninning qabyldauynda bolyp, Soltýstik oblystar Qazaqstangha qosylghannan keyin, Semeyge qazaq ókimetining atynan Orynbordan arnayy ókil bop kelgen Smaghúl Sәduaqasov Sibir revolusiyalyq komiytetining Semeydegi qúramyn taratyp jibergen bolatyn. Al sol jyldary Ejov Semeyding guberniyalyq revolusiyalyq komiytetining sekretary edi. Semeylikter «Kene», «Býrge» dep ataghan boyy bir qarys Ejovtyng qolyna OGPU-ding tegeurindi tizginining úshy tiyisimen «semeylikterdi», sonyng ishinde ózine ýirenshikti jәne 1925 jyly qyrkýiek aiynda V.V.Molotov maqúldap bergen «qazaq ziyalylaryn ózara qyrqystyru» (raskol) tәsilin paydalanyp, astyrtyn arandatumen boldy. Jýsipbek pen Haleldi qandy shengeline týsirgen song Smaghúl men Múhtardyng arasyna  «Qalamdy» - Ábdirahman Baydildindi syna etip qaqqan siyaqty.

S.Sәduaqasovty qalayda týrmege týsiru baghytyndaghy Goloshekin men Ejovtyng tapsyrmasyn oryndau ýshin tergeushiler Á.Baydildindi basynda aldarqatyp qolgha týsirgen. Keyinnen arbau, arandatu, qorqytu bastalghan. Oghan jogharydaghy qújat kuә.

Sonday-aq, búghan qosymsha retinde taghy da «Alashorda әdebiyetshilerining iydeologiyalyq yqpaly» turaly 12 paraq (24 bet) syny pikir bildirgen. Egerde aiyptalu baghytyndaghy qyjyldardy qyrnasa kәdimgi kórkem payym, syny taldau bolyp shyghar edi. Biz ýzindi keltirumen shektelemiz:

«...1922 jyldan bastap «Alashordashylar» kórkem әdebiyetke erekshe kónil bóldi, eski әdebiyetting ýlgileri, piesalar, ólender, әngimeler, felietondar t.t. olardyng kózqarastaryn kópshilikke taratudyng taptyrmaytyn tәsili boldy (búl turaly tolyghyraq aitylghan 25/ÝII - 1/ÝIII - 29 aralyghyndaghy jәne 23.H. 29 j kýngi kórsetindimdi qaranyz). Ahmet Baytúrsynov jazushylardy búl maydangha belsene qatysugha shaqyryp: «Qazaq jazushylary ózining shygharmalarynda qazaq últynyng mýddesin qorghau kerek»,- dep ýndeu tastady («Partiya» (- ?) jurnalynyng 1920 jylghy №5-6 sanynda jariyalanghan «Lojka degtya v bochke» atty maqaladan alynghan qiyndyny qaranyz). Sol ýndeuge qosylghan M.Áuezov pen D.Ysqaqov ózderining 1923 jylghy maqalalarynda («Sholpan» men «Sana» jurnaldarynyng 1923 jylghy sandaryndaghy olardyng syn maqalalaryn qaranyz) әdebiyet mәselelerin últshyldyq túrghysynan týsindirdi. Aymauytov, Kemengerov, Sәrsenbin de 1924-1925 jyldary jazghan maqalalarynda («Aqjol» gazetining 1924-1925 jj. tigindisin qaranyz) tura sol joldy ústandy. Alashordashyl búl jazushylar ózderining osy maqalalarynda әdebiyet mәselelerin últshyldyq túrghydan taldap qana qoymay,  kommunist jazushylardy (Seyfullindi, Múqanovty) ýnemi múqatyp otyrdy...», - dep iydeologiyalyq túrghydan aiyptady.

Áriyne, múnda taza әdeby ýrdis mәselesi qamtylghan. Biraq týrmening kórsetindisine ilikken maghlúmat «qylmystyq aighaqqa» jatady. Sol kórsetindining 178-betinde M.Áuezovke::

«...Sol kezdegi pikir talasynyng ýlken bir taqyryby M.Áuezovting «Qazaq әdebiyetining tarihy» kitabi boldy. Kitap Oqu-aghartu halyq komissariatynyng baspasynan basylyp shyghyp, taratylugha dayyn túrdy. Ólkelik Komiytetting tapsyruy boyynsha men oghan pikir jazdym. Mazmúny onyng atyna say emes edi, onda qazaq әdebiyetining tarihy emes, últshyldyq baghyttaghy týsiniktemeler berilgen eski saryndaghy әdebiyet núsqalarynyng jinaghy. Men múny kitaptyng ózinen siltemeler ala otyryp dәleldep shyghyp, dәl osy qalpynda ony taratudyng eshqandayda qajettigi joq ekendigi jóninde qorytyndy jasap berdim. Mening pikirim qazaq aktivterining arnayy mәjilisinde talqylandy, onda Toqjigitov, Orynbaev, Núrmaqov jәne Jandosov mening Áuezovting últshyldyq saryndaghy kitabin taratpau turaly jasaghan qorytyndyma mýldem qarsy sóiledi, alayda mәjiliske qatysqandardyng kópshiligi: Yusupbekov, K.Toqtybaev, Núrjanov, Bekenov, Ormanbaev jәne basqalary mening pikirimdi qostap shyqty (Áuezovting «Qazaq әdebiyetining tarihy» turaly kitabyna jazghan pikirim men mәjiliste aitylghan sózderdin  kóshirmesin sol kezde OGPU-ding shyghys bólimining mengerushisi Juravlev joldasqa berip, shara qoldanuyn ótingemin). Sóitip mening úsynysymnyng nәtiyjesinde Áuezovting últshyl kitabi taralymnan alynyp tastaldy»,- dep erekshe toqtalady.

IYә, múnday «erlikter» ol uaqytta jii jasaldy. Ókinishke oray onday «bastamany» úiymdastyrghan S.Seyfulliyn, I.Qabylov, S.Múqanov siyaqty últtyng ruhany qayratkerleri edi. Olar M.Áuezovting «Ádebiyet tarihyn» synay otyryp, ózderi tura sonyng ýrdisimen «qazaq handyghy men biyler әdebiyetining ýlgileri tarihyn» jazyp shyqty. Basty taqyrybymyz týrme tarihy turaly bolghandyqtan da, búl arada oghan toqtalyp jatpaymyz. A.Baydildin osy kórsetindisinde:

«S.Sәduaqasov ózining Mәskeudegi «Ogonek» baspasynan shyqqan «Jas Qazaqstan» atty jinaghynda Abaygha, Aqmollagha, Baytúrsynovqa, Áuezovke eskertkish ornatu kerektigin úsynady»,- dep jazghyrdy.

Abay men Áuezovke eskertkish bar, al Baytúrsynov pen Aqmolla turaly úsynys әli de kýshinde qalghanyn eske sala ketemiz.

Sonymen, Ábdirahman Baydildin әskery barlaushy ma, joq pa? Kolchak armiyasyna qyzmet etti me, joq, múnyng barlyghy alanghasar adamnyng anghaldyqtan tughan anyzy ma? «Ayyptau qorytyndysyna»:

«Baydildin student kezinde últshyl jastardan qúralghan aqgvardiyashylardyng jasaghyna óz erkimen kirgen, sonymen qatar Kolchaktyng 3-armiyasynyng qarsy barlau bólimining jasyryn agenti bolghan»,- dep jazu ýshin de tútqynda otyrghandardyng bireuining kórsetindisine sýienui tiyis bolatyn.

Bizding joramaldauymyzsha, oghan qylmysty isti qozghaugha iliktesken suretke baylanysty týsinik bergen D.Ádilevtin:

«Baydildin men Birimjanovtyng jәne (?)...ning Tashkentte týsken suretterin kórdim. Men Ombyda Kolchaktan tyghylyp jýrgenimde Baydildin men Janaydar Sәduaqasov kelip túrdy. Janaydar ekeumiz Kolchakqa qarsy kóterilis úiymdastyrugha dayyndalyp jatqamyz. Kóterilisti basyp tastady. Ombydan jasyryn ketuge Baydildin kómektesti. Onyng aldynda ol Bókeyhanovpen birge Samar qalasyndaghy keneske qatysyp kelgen»,- degen maghlúmaty sebepker bolghan.

Ózge derekti bylay qoyghanda: "Ol Bókeyhanovpen birge Samar qalasyndaghy keneske qatysyp keldi»,- degen bir sóilemning ózi tútqyndaugha jetip jatyr edi. Alayda Ábdirahman Baydildinnin  "partizan, bolisheviyk, mekteptes dosy" Dinshe - Dinmúhamed Ádilev múnymen de shektelmeydi, GPU-ding tergeushisine odan әri:

"Men Baydildinmen patshanyng túsynda Ombydaghy oqushy kezimde tanystym. Ózge de oqyghan qazaqtar siyaqty ol da últshyl bolatyn. 1918 jyldyng basynda, men halyqaralyq proletarlyq 2-Omby partizan otryadyna erikti jauynger bop jazylghan kezimde ózge de últshyldar siyaqty Baydildin de mening búl әreketime qarsy boldy, meni maydangha attanudan bas tartugha ýgittedi. 18-jyldyng kýzinde Omby qalasyna jettim, onda úzaq uaqyt jasyrynyp jýrdim, Sәduaqasov Janaydar maghan ýnemi qatynap túrdy. Birde maghan Baydildin de keldi. Janaydar Baydildinge senimsizdikpen qaraytyn, alayda odan qanday da bir qastandyqty kýtpeytin. Ol uaqytta Baydildinning belgili bir sayasy bet-baghdary qalyptaspap edi. Ol eki oily bolyp jýretin, kәdimgi úsaq burjuaziyanyng ókili ghana qalpyn saqtady. 1918 jyldyng sonyna ala Ombyda Kolchakqa qarsy bolishevikterding kóterilisi úiymdastyryldy, oghan qazaqtardyng arasynan men jәne Janaydar qatysty. Kóterilis janyshtaldy da maghan Ombyda qalugha mýldem bolmaytyn boldy. 19-jyldyng qantar aiynda auylyna demalysqa ketip bara jatqan Baydildinge ilesip Petropavl arqyly men sonyng auylyna jýrip kettim. Janaydar Sәduaqasovtyng kuәligimen Petorpavlovski qalasyna bardyq. Arada biraz kýn ótken song Baydildinning auylyna da keldik. Kazaktar onda da tynyshtyq bermey, meni izdey berdi. Sodan Jetisugha (?) kettim. Baydildin de keyin sonda keldi. Biz onymen bir bólmede túrdyq. Smaghúl Sәduaqasovpen, Áshim Omarovpen Baydildin jaqsy tanys bolatyn. 1922 jyly men qyrda jýrgende ol Dosmúhamedov pen Rysúlovtyng úsynysy boyynsha  Orynborgha qyzmetke auysty»,- dep qayyra týsinikteme berdi.

Búdan keyin Ábdirahman Baydildinning Tashkentte týsken suretke qatysy bayandalady.

Osy mәlimetke qayyrghan jauabynda «Qalam» әdettegisindey:

Á.Baydildin (jalghasy): «1921 jyly qarasha ne jeltoqsan aiynda Qazatkomnyng sessiyasyna qatysu ýshin Orynborgha keldim. Áueli Sәduaqasovtyn, sodan keyin Ádilevting pәterinde túrdym. Sәduaqasov maghan jastardy últshyldyqqa ýgitteytin kitapshasymen tanystyrdy. Kitapshany taratugha kómkektesudi ótindi. Ádilev pen Áshim Omarov Sәduaqasovpen birge isteytin. Smaghúl Moskvagha ketken kezde men Ádilevpen birge túrdym. Sonda men Ádilevting búrynghydan ózgergenin, teris jaqqa bet alyp bara jatqanyn bayqadym. Bókeyhanov onyng bólmesine kýnde keletin, anekdottar aitatyn, shyghys halyqtarynyng tarihynan mysaldar keltiretin, kórkem shygharmalar oqyp beretin, sóitip ony tәrbiyeleudi qolyna aldy. Sәrsenov te anda-sanda kirip ketetin. Meni Mendeshevke qarsy aidap saldy, men kelesi kýni fraksiya qúrudy talap ettim, Mendeshevti búrynghydan da beter aiyptadym»,- dep sayasy minezdeme beruden bastaydy.

Ári qaray «sayasy pikirin» tek qana ózine tәn qazymyrlyqpen jalghastyryp, Orynbor men Tashkenttegi astyrtyn úiymnyng arasyndaghy baylanysshy bolghanyn:

Á.Baydildiyn: «Áli esimde, 1922 jyly men Tashkentke komsomol siezine bardym. Baytúrsynov maghan: Birimjanovqa tapsyr,- dep jabyq hat berdi, ony oqymastan men Birimjanovqa aparyp berdim. Men Birimjanovtyng pәterinde túrghanymda ol Qazaqstandaghy jaghdaydyng qanday ekenin súrastyra otyryp, olardyng Zaky Validovpen jәne Ánuar pashamen astyrtyn baylanysynyng bar ekenin, olarmen baylanys ornatu ýshin Birimjanov pen sol kezde Tashkentte túratyn Bolghambaevting baryp qaytqanyn aitty. Olarmen qosa Ádilev te barypty. Búl turaly Qojanov jaqsy habardar bolypty. Aytpaqshy Qojanov meni Qojanovtyng ózine qarsy bop jýrgen komsomol hatshysy Múratbaevpen tatulastyrudy ótindi. Múratbaev ekeumizding qarym-qatynasymyz jaqsy edi. Aqyr sonynda men ekeuin tabystyrdym, isting mýddesi ýshin olar birge júmys isteuge tiyis edi.

Men Qojanovpen әngimelesken kezde, ol maghan qyzyq bir jaydy aitty, men odan ózimning jaqsy tanysym Ádilev turaly súradym. Qojanov: Ádilev Tashkentke 1920-1921 jyldary keldi, Qojanovpen, Bolghambaevpen birge qyzmet istedi. Ádilev óte qyzu minezdi jigit, ol birneshe ret onyng әptigin basugha tyrysypty, orynsyz bir nәrsege úrynyp qaludan saqtandyrypty. Sóitip jýrgende ol basmashylar jaghyna shyghyp ketipti, songhy kezde qyzyldardyng qolyna týsip, qashyp shyghypty, tauda jasyrynyp jýrip, joghalyp kete jazdapty, dertke shaldyghyp, densaulyghyn joghaltyp alyp, azapqa týsipti, әbden tityghy shyghyp baryp osynda oralypty. Qojanov ony ózining pәterinde jasyryp ústapty, densaulyghy týzelip, jazylghan song 1922 jyldyng tamyz ne qyrkýiek aiynda shygharyp salypty. Múnyng barlyghy meni «Alashorda» jaghynan әldebir kontrrevolusiyalyq әreket jýrip jatqandyghyna sendirdi, osy bir landy iske sanasyz týrde bolsa da men de, yaghny myna Baydildin de qatysty»,- dep (sonda, 3-tom, 2-kitap, 67-68 better) bayandap, ózine de, Ádilevke de sayasy qylmysker retinde bagha bergen.

Áriyne, tergeu hattamasy: «Osy bir landy iske sanasyz týrde bolsa da men de, yaghny myna Baydildin de qatysty»,- dep erkinsigen astarly mәnerdi, stilidik kórkemdik tәsildi kótermeytin. Sonyng arasynan: «Lankestik әreketke qatysty»,- degen sóz ghana kәdege jaratylatyn.

Solay boldy da.

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»