Iya! Iya! Estimegen elde kóp, qazaqtardyng da shirkeui bar eken. Astana qalasynyng Selinnyy shaghyn audanyndaghy búrynghy balabaqsha ghimaratynda oryn tepken «Rahym» shirkeui óz júmysyn istep jatyr. Búl shirkeuding qysqasha payda boluyna toqtalatyn bolsaq, Shirkeuding negizgi atauy «Greys», 1982 jyly

Iya! Iya! Estimegen elde kóp, qazaqtardyng da shirkeui bar eken. Astana qalasynyng Selinnyy shaghyn audanyndaghy búrynghy balabaqsha ghimaratynda oryn tepken «Rahym» shirkeui óz júmysyn istep jatyr. Búl shirkeuding qysqasha payda boluyna toqtalatyn bolsaq, Shirkeuding negizgi atauy «Greys», 1982 jyly

Amerika jerinde payda bolgan. Hristian dinining presviyteriandyq protestanttyq aghymdarynyng biri. Óte qarqyndy damyghandyghy sonshalyq, on jyldyng ishinde 35 memleketke taraghan bolatyn. TMD memleketterinde «Blagodati» degen atymen tanymal. Bizding elge eng alghash 1991 jyly 5 sәuirden bastapQaraghandy qalasyna «Greys» degen atpen kelip, Djozev Yu jәne Missiya preziydenti - Kim Gvan Shin esimdi pirәdar on adammen óz qúlshylyqtaryn ótkizgen bolatyn. Sodan bizding elde de qarqyndy júmys istep Almaty, Qaraghandy, Pavlodar, Taraz, Óskemen, Temirtau jәne Qaraghandy jaqtaghy Topar siyaqty audandarda da taralyp ýlgergen. Býgingi aitylayyn dep otyrghan mәsele - Astanadaghy qazaqtardyn  «Rahym»  shirkeui bolmaq. Nege qazaqtardyng shirkeui deysiz goy?! Sebebi, búl Astanadaghy shirkeuding basshysy yaghny pirәdary kәdimgi ózimizding qara domalaq qazaqtyng balasy - Baqytjan Qashqynbaev. Onymen qosa, búl shirkeude qazaq tilinde uaghyzdar aitylyp, qazaq tilinde әnder de shyrqalady. Rojdestvo merekesinde, tipti, Abay men Shәmshi әnderi de shyrqalady. Abay men Shәmshi atalarymyzdyng ólenderi Hristian dinining merekesinde shyrqalady dep kim oilaghan?! Qazaq tilindegi uaghyzdargha 100% qazaqtar jinalady. «Búl qanday shirkeu? Ata-babamyzdyng dinin tastap, ol dinge nege ótip jatyr? Bizding Islam dininen nesi artyq?» degen súraqtaryma jauap tabu maqsatynda osy «Rahym» shirkeuin zertteuge kiristim. Hristian dinining qasiyetti kýni jeksenbi kýni ekeni bәrimizge mәlim, sondyqtan, jeksenbi kýni osy shirkeuding aldyna keldim. Áriyne, basqa dinning aghymyna kirer kezinde ishte kishkene qobaljular bolady. Búl shirkeuge jay adamdar tekke kire almaydy, basqa kýnderi esik jabyq. «Qúdaydyng qasiyetti ýii barlyghyna ashyq bolu kerek» degen úghym búlargha tәn emes siyaqty. Sonymen, ne bolsa da kiruge bel bayladym. Ishimnen «pissimilәmdi» aityp  ishke kirdim. Aldymdaghy qazaq jigitterin kórip, jattalyp qalghan «assalaumagaleykumymdy» aityp qoya jazdap, ózimdi әreng toqtattym. Olar: «Birinshi ret kelip túrsyz ba?» - dep súrady. Men bolsam: «Jogha, búrynnan kelip jýrmin, tek orysshasyna birinshi ret kelip túrmyn» - dedim. «Onda kiriniz, kiriniz» dep, jyly qabaq tanytty. Joghary jaqqa kóterilip, dauystar shyqqan jaqqa bettedim. Barsam, bastalyp ketipti. Kirip, ortanghy jaqqa jayghastym. Janaghy syrtta túrghan qazaq jigitteri de kelip, qasyma otyrdy. Ol jigitter de maghan tesilip qarap otyrghanday kórindi. Sóitip, «Alla, ózing keshire kór» dep obrazgha kiruge tura keldi. Uaghyz aityp otyrghan kisi basqa jaqtan kelgen eken. Izrayli elinde 3 ret bolghan, Resey men taghy basqa elderde kóp bolghan, osy aghymdy taratushylardyng biri bolsa kerek. Sóz saptap sóileu mәneri bizding sheshenderden kem týspeydi. Naghyz orator. Halyqty ózine qarata biletin qasiyeti de barlshylyq. Týr әlpeti, mimika, akterlik sheberligi bizding talantty akterlerden de kem týspeydi. Ómirden mysaldar keltirip, kýldirgende, sirә, bir tamasha nemese KVN kórip otyrghanday sezinedi ekensiz. Solay kýldirip alyp, halyqty Hristian dinining qasiyetti kitaby Injilden sózder oqidy. Sosyn halyq jalyghyp bara jatsa, qaytadan túryp kýldire jóneledi. Odan әri «Aliluyya» dep óleng aityp, adamnyng psihologiyasyna әser etetin jaghymdy muzykalar shyrqalady. Dauystary da kәdimgi kәsiby әnshiler sekildi, bizding keybir әnshiler aita almaytyn  jandy dauysta jaqsy aityp, «Isa qúday» dep  úlyqtay jóneldi. Ol kezde halyq túryp, qoldaryn kóterip, keybireuleri sekirip jatyr. Analar tesilip qarap túrghasyn mende túryp qolymdy shapalaqtay bastadym. Sodan uaghyzyn ary qaray jalghastyrdy. Bizding mektepterde qoldanylmay tekke túrghan interaktivti taqtany da jetik mengergen olar sol taqtagha syzyp týsindire bastady. Sóitip, adam psihologiyasyn tolyq mengergen olar adamdy kýldiru nemese muzyka әserimen әser etip, migha shabuyl jasaydy eken. Sodan jan-jaghymdy qarap, qazaqtardy sanap otyrsam, sol jerdegi adamdardyng 70% ózimizding qazaqtar eken. Óleng shyrqalghanda sol qazaq qyzdarynyng qosylyp óleng aityp, jyn úrghanday túryp qoldaryn sermep terbelgende, adasyp jatqan qazaqtardy kórgeninde kózine jas ta keledi eken. Sodan qyzyl dorbalary bar jigitter shyghyp, otyrghandardan konvertter jinap aldy. Búl ne desem, aqsha eken. Árbir shirkeuge kelushiler jalaqysynyng 3/1 bóligin berip otyruy shart. Bermese Qúdaydyng qaharyna úshyraydy-mys. Sodan adamdar shyghyp, qinalyp jýrgen, oryssha aitqanda «problemalaryn» aityp, sol qúdaydan kómek súrap aighaylap jylap birdenelerdi aityp jatty. Sodan son, pirәdar shyghyp janadan kelgender  barma dep, janadan kelgenderding ortagha shyghuyn súrady. 4 adam ortagha shyqty, olargha ýsh syilyqtarynyng bar ekenin aitty. Birinshisi, óleng dep óleng aityp berdi. Ekinshisi, bibliya kitabyn syilyqqa berdi. Al, ýshinshisi, qazir barlyghy ketkesin qalynyzdar sosyn aitamyz dep alyp qaldy. Sóitip ýshinshi syilyghyn, ókinishke oray, kóre almadym. Sonynda bәri bir-birin qúshaqtap, «Shalun» dep aityp, qoshtasyp jatty. Shygharda esikting aldynda pirәdar túrady, sony qúshaqtap qolyn alu barlyghyna mindetti siyaqty barlyghy qúshaqtap qolyn alyp ketip jatty. Sóitip men de dalagha shyghyp basym auyrynqyrap ýige qaray bet aldym. Ýige jetkenshe «Aliluyya» degen óleng oiymnan ketpey ýige deyn әndetip bardym. Mening ózim eki saghat otyryp sonday kýy keshtim, al kýnde baratyndardy aitpasa da týsinikti. Din ister agenttigining biylghy statistikasyna sener bolsaq,  presviyterianttyq shirkeulerden eng qarqyndy damyp kele jatqan osy «greys», yaghni, «rahym» shirkeui eken. Búl aghym búqaralyq aqparat kózderinde de biraz shulap, qara piargha ilingen kórinedi. Naqtyraq aitatyn bolsaq, 34 jasar Astana qalasynyn

túrghyny kezekti ret diny ortagha barghannan keyin «ózine-ózi qol júmsau qaupi óte joghary paranoidalidi shizofreniya» degen diagnozben auruhanagha týsken. Osy jaghdaygha baylanysty Qylmystyq kodeksting 103-baby boyynsha qylmystyq is qozghaldy». Sonymen qosa, tekseris kezinde Astanalyq «Rahym» shirkeuinde zansyz kitaptar shygharylatyny anyqtalyp, ol kitpatarda dinaralyq alauyzdyq tudyratyn belgiler bar ekendigi anyqtaldy. Aldynghy jyldary Qaraghandy qalasyndaghy «Greys» shirkeuinde T.Makagonova esimdi azamatsha shirkeuding ishinde  asylyp ólgen bolatyn. «Blagodati» úiymynyng jetekshisi S.Soydyng memleketke tiygizgen ziyany ýshin 14 jylgha bas bostandyghynan aiyrylghan. 2011 jyldyng 27 qazan kýni Almaty әuejayynda «Blagodati» shirkeuining piradary, Koreya Respublikasynyng azamaty Kim Sam Son tәrtip saqshylarynyng qolyna týsken bolatyn. Tekseru kezinde odan zansyz 130 myng AQSh dollaryn әketpek bolghany anyqtaldy. Búl әriyne qazaqtardyng konvertpen aparyp beretin jalaqylarynan jinalghan aqshalar. Al, Astanadaghy psihologiyalyq kómek kórsetu «Senim» klubyna 8 adam kómek súrap jýgingen bolatyn. Barlyghynyng densaulyghy nasharlap jýike aurularyna shaldyqqan. Sonymen qosa, qanshama shaghymdar da osy shirkeuge qatysty týsip jatqandyghy bayqalady. Qazaqstan ýshin dәstýrli bolyp eseptelinetin pravoslav shirkeuining ókili Dmitriy Baydekting aituynsha, «Blagodati» degen shirkeu hristian dininde joq. Bir sózben aitqanda, olar dәstýrli emes diny aghym, yaghny sekta bolyp tabylady deydi. Osynday qanshama bylyqqa batyp jatqan aghym әli de jabylmay elimizde tayrandap óz júmysyn jasap jatyr. Astanadaghy shirkeuge kelushilerding 80%-yn qazaqtar qúraydy. Qazaqtyng shirkeui demegende, kimning shirkeui deymiz, eger qazaqtar basqaryp, baratyndardyng basym kópshiligi qazaqtar bolatyn bolsa? Bәrinen de alandaytynym, bolashaqta osy aghymdaghy adamdardy jerleu mәselesi. Ol kisilerdi músylmandardyng qasyna qalay jatqyzbaqpyz, eger moyyndarynda krest jýretin bolsa? Olardyng últy qazaq, ata-anasy músylman bolyp, ózderi hristian bolatyn bolsa. Eger olardy hristian ziratyna jatqyzatyn bolsaq, onyng músylman tuystary qarsy shyghatyny anyq. Álde, «hristian dinindegi qazaqtar ziraty» degen zirat ashu kerek shygharmyz, bәlkim. Sondyqtan, búl bolashaqta óte kýrdeli mәsele bolatyny anyq. Oilanayyq, qazaq bauyrlar, balalarymyzdyng qayda baryp jýrgenin dúrys qadaghalamasaq, sizding de balalarynyzdyng hristian shirkeuine barmay jýrgenine kim kepil?!

Qasqyr Qaliyev

«masa.kz»