Búdan útarymyz ne?

«Qazkosmos» tóraghasy Talghat Músabaevtyng 10 jeltoqsandaghy QR Parlamenti Mәjilisindegi Bayqonyr qalasy jәne gharysh ailaghyna baylanysty mәlimdemesi býginde biraz әngimening kórigin qyzdyruda. Sonyng eng bastylarynyng biri - Bayqonyr qalasynyng Qazaqstan biyligine qayta ótui jәne gharysh ailaghyn paydalanuda qazaqtardyng óz ýlesining boluy. Búl aralyqta jariyalanghan maqalalargha kóz jýgirtseniz, Resey tarapy - «Bayqonyrdan Reseyding ketui - onyng qúlauyna әkep soghady» degen baybalamdy kóbirek kóldeneng tartsa, Qazaqstan tarapy gharysh salasyn Reseysiz de iygeruding basqa joldaryn tabugha senimdi ekendikterin aitady.

Búdan útarymyz ne?

«Qazkosmos» tóraghasy Talghat Músabaevtyng 10 jeltoqsandaghy QR Parlamenti Mәjilisindegi Bayqonyr qalasy jәne gharysh ailaghyna baylanysty mәlimdemesi býginde biraz әngimening kórigin qyzdyruda. Sonyng eng bastylarynyng biri - Bayqonyr qalasynyng Qazaqstan biyligine qayta ótui jәne gharysh ailaghyn paydalanuda qazaqtardyng óz ýlesining boluy. Búl aralyqta jariyalanghan maqalalargha kóz jýgirtseniz, Resey tarapy - «Bayqonyrdan Reseyding ketui - onyng qúlauyna әkep soghady» degen baybalamdy kóbirek kóldeneng tartsa, Qazaqstan tarapy gharysh salasyn Reseysiz de iygeruding basqa joldaryn tabugha senimdi ekendikterin aitady.

QAZAQSTAN GhARYShTY
ShYNDAP QOLGhA ALMAQ

«Qazkosmos» basshysy Talghat Músabaevtyng mәlimdemesi әueli Resey men Qazaqstan arasyndaghy Bayqonyrdy 2050 jylgha deyin jalgha beru jayly kelisimsharttyng búzyluy mýmkindigi jayynda bolyp otyr:
- Bizding memleket basshymyz bizge osynday mindet jýktep otyr. Búghan deyin búl mәsele boyynsha Bayqonyr kesheni jayynda jana jalpy kelisim-shartty jasau jóninde Resey preziydenti Putinmen kelisken bolatyn. Jana kelisimshart boyynsha Bayqonyrdy jaldau mәselesi qaralatyn bolady, - degen edi ol Mәjiliste ótken Ýkimet saghatynda. - Biz jalgha berudi birden toqtatamyz dep aita almaymyz. Ony birtindep, kezen-kezendermen jýzege asyratyn bolamyz. Birinshi kezeng - «Zeniyt» gharysh kemesin úshyratyn keshenge qatysty. Eger biz gharysh ailaghynyng ong qanatyn jalgha berudi toqtatyp, oghan tolyqqandy mýshe retinde kire alatyn bolsaq - búl Qazaqstan ýshin algha basqan iri bir qadam bolar edi.
Reseylik www.lenta.ru saytynda «GudBaykonur» atty maqala jariyalanghan. Talghat Músabaevtyng mәlimdemesin talqygha salghan maqala avtory: «Biyl jazda ghana Amur oblysynda «Vostochnyi» atty óz gharysh ailaghynyng qúrylysyn bastaghan Resey ýshin Bayqonyrda rólderdi teng bólisu artqa bir adym shegingenmen birdey», - dep jazady.
Talghat Músabaevtyng mәlimdemesine birden qitygha jauap bergen reseylik sayasy basylym «Kommersant» búl mәselening «Qazkosmos» tóraghasy dengeyinde sheshilmeytinin, ol jaqynda ghana qúrylghan eki elding viyse-premierleri basqaryp otyrghan memleketaralyq komissiyanyng isi ekendigin aita otyryp, búl mәlimdemesi arqyly Talghat Músabaev ózine úpay jinap otyr, Mәjilis deputattary aldynda óz abyroyyn biyiktetkisi keldi degen pikir aitady.
Degenmen, www.lenta.ru sayty Músabaevtyng mәlimdemesine sýiene otyryp, Qazaqstannyng Bayqonyrdy Reseyge jalgha beru isining toqtatyluy turaly mәsele sheshildi dep esepteydi. Tek onyng qanday kelisim-sharttar negizinde jýzege asyryluy ghana qaldy delingen onda.
­- Alayda, - deydi reseylik sarapshylar, - Qazaqstan óz betinshe gharyshty iygeruge qauqarsyz. Birinshiden, songhy jiyrma jyl ishinde Qazaqstanda gharysh salasyn jaqsy mengergen mamandar dayarlanbay otyr. Ekinshiden, eger Bayqonyr Qazaqstannyng iyeligine ótetin bolsa, ol jaqtan reseylik mamandardyng barlyghy ketip qalady, osy salada júmys isteytin injenerlik qúramnyng ózi qazirding ózinde tapshy. Ýshinshiden, Reseyding ornyn basugha AQSh ta, Europa da mýddeli bola qoymaydy. Óitkeni Bayqonyr gharysh ailaghyndaghy tehnikanyng kóbi eski, jana tehnologiyalardyng birazyn Resey tarapy engizgenimen onda әli kýnge qazaq dalasyn ulap jatqan uly otyndy paydalanatyn «Protondar» úshyrylady, sol sebepten de tehnologiyasy damyghan elder Bayqonyrdy iygerudi qolgha alsa, oghan salynatyn investisiya óte mol qarjyny talap etetin bolady, al gharyshty iygeru óte qymbatqa týspek.
Dәl osy pikirdi qazaqstandyq sayasattanushy Dosym Sәtbaev «Hedlayner» saytyna bergen súhbatynda da qaytalapty.
- Gharysh salasy aqsha ghana talap etpeydi, sonymen birge mol tәjiriybe men mamandardy da qajetsinedi. Ókinishtisi sol, bizde onyng ekeui de joq. Resey oqu oryndarynda gharysh tehnologiyalary mamandyghynda bizding bolashaq mamandarymyz bilim alghanymen, biz qajetti mamandar tobyn bәribir dayarlay almadyq, -degen eken ol.
Qazaqstandyq mamandar Reseyding Bayqonyrdy jalgha aluda moynyna alghan bir mindeti retinde - gharysh salasynyng bilgir mamandaryn dayarlau bolghandyghyn aitady. Alayda, búl mindet te óz dengeyinde oryndalmaghany bayqalady.
Al www.bnews.kz saytyna súhbat bergen «Qazkosmos» basshysy Talghat Músabaev Resey Bayqonyrdan ketkenimen, ondaghy gharyshty zertteu jәne iygeru isi jalghasyn tabatyndyghyn sóz etken. Ázirge «Qazaqkosmostyn» tyghyryqtan shyghu jayly josparlarynyng biri - Reseyding ornyna basqa jalgha alushy tarapty tabu bolyp otyrghan kórinedi.

«ROSKOSMOS» BIZDI
SAZGhA OTYRGhYZDY

Qiyr Shyghysta, Amur oblysynda «Vostochnyi» gharysh ailaghynyng júmysyn bastaghaly biraz uaqyt boldy. 2050 jylgha deyin Bayqonyrdy jalgha berip, arqany kenge salghan qazaq biyligi ýshin búl da etek-jenin jinaugha sebep bolyp otyr. 2004 jylghy kelisim boyyn­sha, Bayqonyrda «Bәiterek» kesheni salynuy tiyis edi. Ol ýshin Qazaqstan tarapynan 223 million tenge bólinu kózdelgen, qazir búl shyghynnyng kólemi - 1,7 milliard dollargha jetip otyr. Basynda búl keshendi Resey men Qazaqstan birlesip salu kózdelgen. Alayda, Resey keshenge ketetin shyghyndardyng 50 pa-yyzyn tóleuden bas tartqan. «Eger, Resey óz gharysh ailaghyn salatyn bolsa, Qazaqstanda «Bәiterek» keshenin túrghyzudyng manyzy da qalmaq emes», - deydi reseylik sarapshylar.
- «Bәiterek» keshenine qatysty joba týu bastan-aq jóndi bolmady. Onyng keshiktiriluine Resey ghana emes, sonymen birge Qazaqstan da kinәli. Qazaqstan tarapynan búl mәseleni gharysh zymyran keshenin az biletin adamdar jasady. Keshendi paydagha beruding uaqyty da, onyng baghasy da kelisilmedi. Resey tarapy eshqanday tәuekeldilikti moynyna almady, barlyq tәuekel - Qazaqstan moynyna jýkteldi. Ol kezdegi joba qúny - 223 million bolsa, qazir ol - 1,7 milliard dollargha deyin jetti, - dedi T. Músabaev búl jóninde.
Resey mamandary 2030 jylgha qaray gharyshqa úshyratyn zymyrandardyng 90 payyzyn ózining - Plesesk jәne Vostochnyy gharysh ailaqtarynan úshyrady degen senimde. Búdan búryn «Roskosmos» Resey men Qazaqstannyng gharysh zymyran kesheni «Bәiterektin» 2013 jyldyng jaz ailarynda synau kózdelgen reseylik «Angara-5» zymyran tasyghyshyn úshyrghannan keyin salynady dep mәlimdegen bolatyn. «Qazkosmos» «Bәiterek» keshenin 2015 jyly paydagha berudi maqsat etken.
Degenmen, biyl jyl basynda Qazaqstan men RF arasynda «Bәiterek» gharysh keshenin salugha baylanysty, onyng ishinde qarjylandyrugha oray kelispeushilikter boldy.

- «Bәiterek» gharysh keshenin qarjylandyrugha Resey tarapy qatyspasa jәne «Angara» zymyranyn «Bayqonyrdan» úshyrugha kepil bermese, «Bәiterek» keshenin búdan bylay saludyng qajettiligi joq, - degen edi «Qazkosmos» basshysy biyl qantar aiynda.
Esengýl Kәpqyzy

"Týrkistan" gazeti