JANA JYL MEN KÝNTIZBE. BÁYTEREK PEN YOL.

ROJDESTVO  MEN NARTUGhAN

Jana jyl merekesi kerek pe?

«Qayyrly bolghyr» kenes zamany bizge Jana jyl merekesin múragha qaldyrdy. Onymen birge birshama merekelik atributtardy ghana emes, qaptaghan súraqtardy da tastap ketti. Nauryzymyz túrghanda osy jana jyl merekesi kerek pe? Yolkasy nesi? T.t.

Kenes ókimetimen birge bizding halyq birneshe qoghamdyq formasiyany ghana auystyrghan joq, ózining qúndylyqtaryn tolyqtyrdy, bayytty, birtalayynan ajyrady. Óshkenin de qayta janghyrtqan jaqtary bar...

Qazaq halqy kóshpeli ómir saltynda ejelgi myndaghan jyldar búrynghy mýsheldik uaqyt ólshemin tastamay,sonymen ómirdi de, tarihty da ólshep keldi. Tughan kýndi emes, jyl sayyn jasqa jas qosatyn mýshel merekesi - Nauryzdy atap, sonymen dәuenderdi ólshedi,kezenderdi qorytty, bolashaqty jorytty. Jyldy on eki mikromýshege jiktep, músheldik dәuirdi onekijyldyq jýiege syighyzdy jәne Uaqytty  syzyq boyymen emes,shenber boyymen elestetti. Ózine shaqtap jasaghan mikroghalamy - orda ýy boldy da, oghan ómir aghashynyng júrnaghynday әri ghalamdyq Temirqazyq keypindey baqandy tireu etti...

JANA JYL MEN KÝNTIZBE. BÁYTEREK PEN YOL.

ROJDESTVO  MEN NARTUGhAN

Jana jyl merekesi kerek pe?

«Qayyrly bolghyr» kenes zamany bizge Jana jyl merekesin múragha qaldyrdy. Onymen birge birshama merekelik atributtardy ghana emes, qaptaghan súraqtardy da tastap ketti. Nauryzymyz túrghanda osy jana jyl merekesi kerek pe? Yolkasy nesi? T.t.

Kenes ókimetimen birge bizding halyq birneshe qoghamdyq formasiyany ghana auystyrghan joq, ózining qúndylyqtaryn tolyqtyrdy, bayytty, birtalayynan ajyrady. Óshkenin de qayta janghyrtqan jaqtary bar...

Qazaq halqy kóshpeli ómir saltynda ejelgi myndaghan jyldar búrynghy mýsheldik uaqyt ólshemin tastamay,sonymen ómirdi de, tarihty da ólshep keldi. Tughan kýndi emes, jyl sayyn jasqa jas qosatyn mýshel merekesi - Nauryzdy atap, sonymen dәuenderdi ólshedi,kezenderdi qorytty, bolashaqty jorytty. Jyldy on eki mikromýshege jiktep, músheldik dәuirdi onekijyldyq jýiege syighyzdy jәne Uaqytty  syzyq boyymen emes,shenber boyymen elestetti. Ózine shaqtap jasaghan mikroghalamy - orda ýy boldy da, oghan ómir aghashynyng júrnaghynday әri ghalamdyq Temirqazyq keypindey baqandy tireu etti...

HH ghasyrdaghy kenes zamany qazaqqa Uaqytty basqasha sanaudy úsyndy, onekijyldyq mýshel ólshemi syzyqtyq syipattaghy jyl sanaugha úlasty. Ony Batys әlemine erip, Isa payghambardyng «tuylghan jylynan» bastady. Dóngelek poshymdy orda ýidi búryshtalghan tam almastyrdy.Biraq búrynghyday Kók syghalaghan shanyraghy joq baspananyng tóbesine qaraudan mәn ketti,Jaratqandy jar etu dogharyldy, sodan bastap ýiding jaryna qarap, «qabyrghamen kenesu» bastaldy, demokratiyalyq keniske kirdi...

Sóitip, jyl yaghny mikromýshel búrynghyday nauryz aiynda emes, qazaq úghymynda ólara retinde tanylghan, barlyq is pen tirshilik qantarylatyn aidyng alghashqy kýninen bastaldy. Búrynghy qazaq tanymyndaghy uaqyttyng eskirui men janaruy bolmaytyn-dy, endi «jana jyl», «eski jyl» úghymdary payda boldy. «Jana jyl» dep batyssha aitqanda, barlyq tirshilikting qayta bastalatyn kýni ekenin anghardyq. Sóitip, ata-babasynyng Uaqyt pen Kenistegi qyimyldy qantaryp qoyatyn aiynda qazeken, kerisinshe bәrin qayta bastaudy ýirendi,iygerdi.

Eng bastysy, halqymyz otyryqtandy, sonymen birge kóshpeli ómir saltyna tәn tanymdar men qúndylyqtar salqyn tarta bastady, otyryq kenistikke syimasa da,soghan beyimdelu ýderisi bastaldy.Sóitip, biz de jyl sanaudy «ýirendik». Endi «qyryq kisi bir jaq, qynyr kisi bir jaq» bolatynday ersilikke oryn qalmady. Búl - bizding otyryqtanghan ómir saltymyzdyng bir oljasy. Sonymen býginde «Jana jyl» kerek bolmasa, otyryq ómirden de bas tartu kerek bolatynday jaghdaydamyz.

Desek te, talay dәuirlerding tanymyn sinirip, ózin joghaltpay, beyimdele alghan ata-babamyzdan osy joly da ýlgi alugha tura keledi. Býgingi Ómirding úsynyp otyrghan әuselesin ózimizshe qorytudy mengeretin kez taghy keldi. Aytqymyz kelgeni - «Jana jyldan» jaydan jay qútyla almaytynymyz. Biraq tanymymyzgha qayshy kelmeytindey, «jana jyl» emes, «kýntizbelik jyl basy» sekildi barynsha syipatyn ashar maghynamen ataghan dúrys bolar edi.

Al, Jyl merekesi kerek pe? Odan da bas tarta almaymyz, bala-shaghamyz ben ýrim-bútaghymyz Tәuelsizdik merekesinen keyin osyny kýtip otyrady. Ákimderimiz últtyq meyramymyzgha atýsti qarasa da, kósheni 1-2  ay búryn jyl merekesi ýshin bezendiruge kóshedi. Qysqasy, «it ýredi, keruen kóshedi». Búl da әlgi «oljamyzdyn» jalghasy men kórinisi.

Yolkasy nesi?

Sanamyzdy sansyratar búl súraqqa jauap tabu ýshin kýntizbemizding bastalu merekesine qatysty atributtardy qarastyrmasaq taghy bolmaydy. Oghan da qatysty kóptegen saual tuyndap jýr. Odan búryn jalpy jyl merekesining kenestik әlemdegi mazmúny men ebropalyq mәnining aiyrmasy baryn aita ketu kerek. Kenes ókimeti merekeni jyldyng basy men sharuashylyqtyn,tirshilikting esebin bastaumen qatysty engizse, Ebropa múny eng әueli Isa payghambardyng tuylghan kýnimen baylanystyrady. Soghan sәikes «yolka» atty atributtyng da mәni eki týrli: sovetterde ol «janajyldyq yolka» delinse, batysta «tuylymdyq (rojdestvenskiy) yolka» atalady.

Bizge búl merekening qarabayyr da kóshirmelik syipaty bar kenestik ýlgisinen góri ebropalyq tarihy biraz mәn-jaygha qanyqtyrady da, últtyq ústanymymyzdy aiqyndaugha mýmkindik beredi.

Ádette kәzirgi jana jyl merekesi Grigorian kýntizbesining saltanat qúruymen ghana emes, onyng barlyq atributtary men joralghylary «Rojdestvo» atalyp jýrgen hristiandyq merekeden bastau alyp jýrgeni ras. Alayda, Isa payghambar tuylghannan keyin keminde  4 ghasyr ótkesin es jyighan Ebropa katolik dinin 5-ghasyrgha qaray qalyptastyryp, Rim imperiyasynyng bas dini etip, soghan negizdelgen bas iydeologiyasy qalyptasqanyn eskeru kerek.

Dinning týzilui sayasattan tysqary bola qoymaghan, sonyng tarihy ýderisi esebinde týziletinin bәribir joqqa shyghara almaymyz. Sonymen Ebropa Isa payghambardyng tughan kýnin nege birneshe ghasyrdan song esterine týsirip, ony úly mereke etken? Mәsele birneshe ghasyrgha sozylghan kóshegen týrkilerding Úly kóshkinining ebropalyq sayasiy-diny yqpal etu kózine ainalghandyghynda, ebropalyq imperiyanyng sol aduyn dalalyq ruhany kýshti óz paydasyna beyimdeumen birneshe ghasyrdy sarp etuinde, jәne de týrkitekti altaylyq órkeniyet tútushylarynan (nosiyteli) ebropalanghan aldynghy tolqynnyng qalyptasa bastaghan aqualynan tuyndaghan sayasiy-diny iydeologiyalyq súranysta bolsa kerek.

Sonymen «rojdestvogha» keleyik, búl úghym qaydan shyqty? Isa payghambardyng tughan kýni shynymen de 25 jeltoqsan ba? Ol ýshin G.N.Potaninning Mongholiyada jýrip, 1879 jyly N.M.Yadrinsevke jazghan hatyndaghy «... teperi ya bolee, chem prejde, sklonen dumati, chto hristianstvo poluchilo nachalo v Yujnoy Sibiry u finskih plemen, chto nestorianstvo - naymanskoe, kotorye nazyvayt Hrista - Erke (iymenem, blizkim e Djerku y k iymenam predkov y pokoleniy v Aziy v rode Djerke, Erke) esti ne sekta, zanesennaya s zapada, a nachalo hristianstva...» (G.N.Potanin haty, t.3). Búl hat shynynda da hristiandyq atributtargha negiz bolghan týrkilik tanymdar men uaqyt ólshemi de ebropagha kóshkenin bayqatady.

Búghan qosa, búrynghy hristiandar 25 nauryzda Blagovesheniya merekesin meyramdap, sol kýnge  9 ay merzimdi qosyp, Tuylys kýnin alghandyghy jazylyp jýr.  Al, basqa bir núsqa boyynsha, ejelgi dinsizderding Kýntәnirge tabynu merekesi atalyp ótetin qysqy kýndiz-týn taytalas tәuligining basty hristian meyramy etilgendigi de jasyrylmaydy. Atalghan núsqanyng ekeui de tәnirlik tanymdargha manday tireydi: 9 ay qosu, tәnirlik qasiyetti 9 sanyn kie tútudan shyghyp túr, al ekinshi núsqadaghy mazmúnnyng tipti, týrkilik iyisi anqyidy: býginge deyin shubashtarda merekelenip jýrgen Nartughan meyramy dәl osy Tuylys kýnderine sәikes keledi! Bayqaghan adamgha týrkilik aghyl-tegil mol múra men qúndylyq parshalanyp, әrkimning qolymen tәbәriktey tarap ketkenge úqsaydy.

Kónildi kýpti etpeu ýshin búrynyraqta jariyalaghan uәjimizdi qayta keltirip óteyik. «Jyl sayyn 21 jeltoqsannyng 22-ne qaraghan týni eng úzaq týn ótip, sol kýni Kýndiz barynsha qysqarady, demek bir jyl búrynghy tuylghan Kýn bir jyl jasap «óledi». Sebebi, Kýn jandygha tәn barlyq ghúmyrlyq ýderisti bastan keshedi: qys boyy sәbiylik shaqtan ótip baryp, kóktemde Týnmen tenesedi, odan ary «boyy» úzara kelip, mausymnyng 21-nen 22-ne qaraghanda eng «úzyn» Kýndiz (eng qysqa týn) ótedi de, 22 qyrkýiekte Týnmen taghy tenesip, arbasady; odan әri Kýn «qartangha» bet búrady - «Mizam shuaq» (orystardyng «babie leto» deytini) qazaqsha «kempir shuaq» retinde úghylyp, Kýn jyl boyghy shuaghynyng songhy qyzuyn berip ýlgeruge múrsat alady. Aqyry birjyldyq Kýn-erke ózining bir ghúmyryn 22 jeltoqsangha qaray ayaqtaydy...

... Alayda, ol ylghy da qughyn kóredi - ony ókshelep Týnek te ghúmyr keshedi. Ýsh kýnnen song kәzirgi kýntizbe boyynsha 25 jeltoqsanda Kýn-Erke qayta tuylady! Búl - týrki-myngholdar tanyghan Úly Tuylys bolatyn...

...Tarihshy Múrad Adjidyn («Kipchaki» kitaby, «Prazdnik eliy») dәiegi óz aldyna: «Prazdnik ely nastupal v samyy razgar zimy - 25 dekabrya. Togda deni pobejdal nochi. Y solnse chuti dolishe prejnego ostavalosi nad zemley. Ludy molilisi Uligenu, blagodarily ego za vozvrashennoe solnse. A chtoby molitva byla uslyshana, ukrashaly eli - lubimoe derevo Uligenya. Ee prinosily v dom, k vetvyam privyazyvaly yarkie lentochki, ryadom skladyvaly podarkiy.
Vsu nochi veselilisi po sluchai pobedy solnsa nad timoy. Vsu nochi prigovarivali: «Korachun, Korachun». Prazdnik tak y nazyvalsya Korachun - na drevneturkskom yazyke eto slovo oznachalo «pusti ubyvaet» (qúrysyn - S.E.)...» (http://old.abai.kz/content/serik-ergali-zhana-zhyl-kaidan-shykkan-mereke). Korachun merekesi týrkilerding aqyrzamangha baybalam salumen emes, onymen qalay alysa bilgendigin de әigilep túrghanday.

Ne deymiz? Búdan arghy sózimiz «hristiandyq» yolka men Tuylysty dәripteu sekildi kóringenimen, maqsatymyz mýldem basqa: Býgingi qazaqtyng jas úrpaghy jaqandyq aqparat joyqynyn bylay qoyghanda, qazaqy qúndylyqtardyng birneshe qabatyn bir mezette iygeru kezenine tap kelip, daghdaruda; sayyp kelgende, jastarymyzgha eski qúndylyqty anghartu men jana qúndylyqqa abay bolugha menzeu - agha úrpaqtyng tikeley mindeti.Tarihy tanymdarymyzdy parshalamay, jana kezende bir birine qarsy qoymay tútyna biludi tandaytyn jol qaldyru ghana emes, ata-babamyzdyng adamzatqa sinirgen tanymdary men tanbalaryn mansúq etpey ýiretu - Tәrbie men Tarihtyng ghana mindeti emes, barlyq gumanitarlyq salanyng býgingi missiyasy deuge bolady.

Tolghana qarasaq, kóshpeli babamyz Kenisti ghana sharlamaghan, Uaqytty da ondy-soldy kezgendigine ózimizdi ózgeden izdey otyryp, babamyz qaldyrghan sol izding ýstinen shyqqanda qayran qalatyn jaghdaygha tap bolyp otyrmyz. Tarihtyng tang qaldyrar tabyndylaryna ainalghan babamúranyng iyesi bolghan ata-babamyzdy osaldyq pen qauqarsyzdyqqa qalay qyiarmyz?! Álemning әr búryshy men adamzattyng әr bóligine qaldyrghan olardyng ruhany múrasyn ózgege qalay bere salamyz?!

Qoryta aitsaq, jana jyldy «kýntizbening basy» dep, «yolkany» bәiteregimizding býgingi bir tútymy retinde úrpaghymyzgha janasha sinirsek, últymyzdyng ústanymy da, tarihymyzdyng tanymy da kókeyimizden (kókirektegi Kók ýii emes pe?!) shyghyp, jaqandanghan әlemdegi tórden qyisapsyz qyitúrqylyqqa qaramastan týrkilerge oryn tiymey me?!

«Abai.kz»