Elbasymyz ne ýshin shampannyng ornyna qymyzdy úsyndy?

Kedendik odaqqa kirgeli beri elimizde alkogolidi tútynu mólsheri kýrt artyp ketipti. 2011 jylgha deyin alkogolidi ishimdikterdi tútynu jylyna 3 payyzgha kemip otyrsa, 2011 jyldan bastap kerisinshe kóbeygen. Biylghy jyldyng qarasha aiyndaghy Salauatty ómir saltyn qúru últtyq ortalyghynyng mәlimeti boyynsha adam basyna shaqqanda jylyna 10-12 litr spirt ishedi ekenbiz. Al BÚÚnyng mәlimeti boyynsha tútynu 8 litr spirtten assa halyqtyng joyylugha bet búratyndyghyn eskertken.

Elbasymyz ne ýshin shampannyng ornyna qymyzdy úsyndy?

Kedendik odaqqa kirgeli beri elimizde alkogolidi tútynu mólsheri kýrt artyp ketipti. 2011 jylgha deyin alkogolidi ishimdikterdi tútynu jylyna 3 payyzgha kemip otyrsa, 2011 jyldan bastap kerisinshe kóbeygen. Biylghy jyldyng qarasha aiyndaghy Salauatty ómir saltyn qúru últtyq ortalyghynyng mәlimeti boyynsha adam basyna shaqqanda jylyna 10-12 litr spirt ishedi ekenbiz. Al BÚÚnyng mәlimeti boyynsha tútynu 8 litr spirtten assa halyqtyng joyylugha bet búratyndyghyn eskertken.

Osy jogharydaghy statistikanyn, yaghny alkogolidi tútynudyng kýrt artuyn mamandar Kedendik odaqtaghy aksizding eng tómengi baghasyn Qazaqstan qoyghandyghymen týsindiredi nemese Reseyding mýddesine qúrylghan alkogolidi sayasattyng jemisi deydi. Qalay bolghanda da Reseyden bizge qaray alkogolidi tauarlardyng tasqynyna tosqauyl qongdyng ornyna, kerisinshe jolyn ashyp beripti. Múnyng syryn da aita keteyin, Resey songhy uaqyttary alkogolige qarsy qyzu nauqan jýrgizuine baylanysty, alkogolidi biznes biraz bolsa da sayabyrsyp qalghan eken. Al Reseyding respublikalyq budjetining biraz bóligin alkogolidi biznes qúrap otyrghanyn eskersek, alkogolidi biznesining qúldyrauyna mýddeli emes. Sondyqtan alkogolidi biznesin Qazaqstannyng esebinen damytudy qolgha alypty. Bir jaghynan biznesin damytsa, budjetin toltyrsa, ekinshi jaghynan Qazaqstannyng ózine tәueldiligin odan sayyn kýsheyte týsedi. Osylaysha Resey «bir oqpen eki qoyandy atyp» otyr.

Resey alkogolidi biznes alpauyttarynyng Qazaqstangha yqpalynan bolar qazir auyr alkogolidi ishimdikterding ornyna syra, shampan siyaqty jenil alkogolidi ishimdikterdi keninen nasihattap jatyr. Alkogolisiz syranyng jarnamasy siyaqty. Nәtiyjesinde halqymyz auyr alkogoldi ishimdikpen qatar, jenilin tútynudy kóbeytken eken. Búghan resmy organdar halyqtyng auyr alkogoliden góri jenil týrine ótip jatqanyn aityp kónildi ornyna týsirgisi keletindey. Al búl jaghdaygha kerisinshe shyn mәninde jylau kerek. Búl týbi halyqty genosidke aparatyn qauipti jol. Sebebi adamdy alkogolige tәueldi etetin, alkogolizmdi jedel damytushy jenil alkogolidi ishimdikter ekenin әlem medisinasy dәleldegen. Oghan qosa songhy eki jylda elimizde alkogoli tútynudan әielder erkekterdi basyp ozghandyghy jóninde aqparat keninen tarady. Jenil alkogolidi kóbinese tútynushy әielder ekenin eskersek, osy arqyly jenil alkogoliding әielderdi tez alkogolizmge úshyratyp jatqanyn bayqaugha bolady.

Jalpy alkogoliding ziyany turaly aityp jatudyng ózi artyq. Ghalymdar alkogoliding adam sanasyn tereninen ulaytyn narkotikten de qauipti ekendigin dәleldegen. Sebebi sanadan tys әser etuinde eken. Sonday aq qúramynda adam aghzasyna óte qauipti etil spirti bar. Búrynghy kezderi medisinada keybir sәtterde narkozdyng ornyna spirt qoldanylypty. Biraq búnyng narkozdan da qauipti ziyany anyqtalyp, ornyna tek qana narkoz qoldanylatyn bolghan eken. Sonda alkogoliding narkotikten de qauipti ekenin bile túra qalay paydalanyp jýrgenimizdi kóz aldymyzgha elestetu qiyn. Ghalymdar narkotikting ishindegi uy degen bagha bergen eken. Onyng bir mysaly retinde alkogolimen denesi ulanghan adamnan tuylghan balalardyng mýgedek bolyp tuyluynda. Sebebi adamnyng genine alkogoli radiasiyanyng dengeyinde әser etedi eken. Alkogoliding biologiyalyq ziyandylyghynan da búryn adamnyng aqyl sanasyn birtindep joyyp jiberetindigi qauipti. Al alkogolding ziyandylyghyn ghylymy túrghydan ghana emes, qarapayym mysaldarmen de aitugha bolady. Mysalygha songhy jyldary qylmystardyng kóbeyip ketkenin Ishki isteri ministri Q.Qalmúhambetov Mәjiliste resmy mәlimdedi. Jol apattarynyn  kóbeni, týrli auru syrqaulardyng kóbengi, t.b. mysal bola alady. Sebebi osy kelensizdikterding barlyghynyng artynda alkogoli jasyrynyp jatqany shyndyq.

Bir qaraghangha kýlkili kórinedi. Al týbine ýnilip qaraghannyng jýzinen kýlki qashyp keteri sózsiz. Sebebi tajaldyng naq ózin kóredi. Aylanyng myqtylyghynan bolar osynday tajaldy kóre túryp ózi baratyny. Biz ýshin tajal bolatyn sebebi, qazaqtardyng aghzasy alkogolige beyim emes. Keyde bizdi europalyqtarmen salystyryp, solardan mysaldar keltirip jatady. Myndaghan jyldardan beri ishimdik iship kele jatqan europalyqtar joyylyp jatqan joq qoy degendey. Europalyqtardyng aghzasynda alkogolige qarsy immuniyeti bar, yaghny alkogolige qarsy alkogoligidroginaza degen ferment bólip shygharady eken. Al bizding qazaqtardyng aghzasynda alkogolige qarsy múnday alkogoligidroginaza degen ferment mýldem bólip shygharmaydy eken. Búl barlyq kóshpendi halyqtargha tәn qasiyet ekendigi medisina ghylymynda dәleldengen.

Kóshpendi bolghan týbi bir tuysqan sibir halyqtarynyng alkogoliding kesirinen joyylyp bara jatqandyghyn kózben kórip túrsaq ta selk etpeytinimiz tandandyrady. Endigi Sibir halyqtarynyng birqanshasy alkogolidi ishimdikterding sebebinen joyylyp ketkenin eshkim jasyra almaydy. Kenes odaghy túsynda qazaqtardyng alkogolige tәueldiligi sharyqtau shegine jetip, últ retinde azyp, tozyp ketuge sәl qalghan kezimizdi de esten shygharmayyq. Búl tariyh. Sondyqtan bolar halyq arasynda әzilde bolsa zili bar «orystar bizge ishimdik ishudi ýiretti, biraq ishu mólsherin ýiretpey ketipti» deydi. Tarih qaytalanyp otyratynyn eskergen jón. Resey tarih boyy alkogolige tәueldilik arqyly kóptegen últtardyng týbine jetti. Búl sayasatyn Resey әli de jalghastyryp kele jatqandyghyn ashyp aitqanymyz dúrys. Orystarmen alkogoli ishuden jarysu ózindi jargha iyterumen birdey. Búdan tek orystar ghana útyp kelgen jәne úta beredi. Búl Kedendik odaqtyng mynnan bir ghana ziyany.

Resey tauarlarynyng ornyn bir sәtte basqa elding tauarlarymen almastyryp tәueldilikti jonggha bolady. Biraq Reseyding alkogolidi tauarlaryna tәueldi bolatyn bolsaq, onda ol tәueldilikten shyghudyng joly qiyn. Sebepteri óte kóp. Jalpy alkogolizmge tәueldilikten qútyludyng qiyndyghynan bólek, Reseyding araghy әlemdik brendke ainalghan. Búrynnan beri orys araghyna eti ýirengen adamnyng basqa elding ishimdikterine bet búra bermeytini de bar. Odan qaldy baghasy da tiyimdi. Búl joldan biz ne qúl bolyp shyghamyz ne alqash bolyp shyghamyz. Ol da bylay túrsyn últ retinde júrnaghymyzda qalmaydy. Desek te osynau ashy shyndyqtargha qaramastan tútyna beruimiz sanamyzdy tereninen ulaghandyghyn kórsetedi.

Biz qylmystargha, barlyq jamanshylyqtargha sebepshi nómeri birinshi naghyz qylmysker alkogolimen kýrespeytinimiz qyzyq. Alkogolizmge qarsy kýres retinde mynaday úsynystarym bar: 1. Alkogolidi ishimdik iship kez kelgen qúqyq búzushylyq, qoghamdyq tәrtipti búzsa ony tek aiyppúlmen ghana emes júmys ornyna habar jiberip sol jerde de týrli joldarmen jazalasa. Júmys orny arqyly jazalau alkogolidi ishimdikterdi jón josyqsyz ishudi birden tyyady. Halyqtyng júmystan airylyp qalamyn degen ýreyi barlyghyna kóndiredi. 2. 20 gradustan joghary alkogolidi ishimdikterdi óndiruge, satugha tyiym salu kerek. Búl әlemdik tәjiriybede bar. Kóptegen damyghan elder osylay tyiym salghan. 3. Barlyq alkogolidi tauarlardyng baghasyn barynsha qymbattatu. 4. Adamnyng sanasyna qatty әser etip jatqan viydeoónimderdegi sanadan tys әser etip jatqan alkogolizmdi nasihattaytyn belgilerin alyp tastau ýshin saraptamadan ótkizip otyrsa. 5. Alkogolidi tútynu jasyn jogharylatsa, mysalygha adamnyng aghzasy 22-23 jasqa deyin damu ýstinde bolady desek, osy jasqa deyin alkogolidi tútynugha, yaghny satugha tyiym salsa. Tarih boyy alkogoli tútynushylar, alkogoli tútynbaytyndardyng qúqyn búzyp keledi eken. Bizde әli de bolsa alkogolidi tútynushylardyng qúqy turaly oilap tútynu jasyn úlghaytpay keledi ekenbiz. Al alkogolidi tútynbaytyndardyng qúqyn úmytyp kete beremiz. Yaghny biologiyalyq túrghydan jetilgenmen psihologiyalyq, sana sezimining jetilui túrghysynan qarastyrghanda alkogolidi tútynu jasyn úlghaytu eshkimning qúqyn búzbaydy. Áli psihologiyalyq túrghydan jetilip ýlgermegen jas úrpaqtyng alkogolizmning qarmaghyna onay týsetindigi belgili. Alkogolizmning bastauy, qaynar búlaghy osy jerde jatyr. Sebebi «ne ekseng sony orasyn». Jastayynan, әli aqyly kirip ýlgermegen aghza alkogolige boyyn jәimendep ýiretip alghan son, keyinnen qalypty jaghdaygha ainalady. Eger de aqyly kirgenge deyin alkogolidi bermey, zanmen tyiym salyp, ýgit nasihat jýrgizsek, sonda ghana eginimizding jemisin kóruge bolady. Alkogolizmning týbine balta shabylar edi. Alkogolizmge qarsy kýreste eng basty jemisin beretin әdis te osy. Al alkogolige aghzasy ulanghandargha, tәueldi bolghandargha eshqanday antialkogolidik ýgit nasihat ne tyiym, shekteuler, eshnәrse, eshqanday jaghdaylar әser etpeydi. Qanday manipulyasiya jasasanyz da, miyn «jusanyz» da. Sondyqtan da osy kýnge deyingi antialkogolidik әreketterden nәtiyje shyghar emes. Olardy tek qana kýshtep emdeuden basqa jol joq. 6. Alkogolidi ishimdikterdi tútynudyng shyrqau shynyna shyghatyn kezi jana jyl. Sonymen qatar auru, qylmystardyng da joghary kórsetkish kórsetetin kezi. Osy kýni aiyqtyrghyshtar men auruhanalar artyq adam qabyldaugha dayyndala bastaydy eken. Áriyne biylik Tәuelsizdik kýninen de jana jyldy artyq kórip, shekten tys nasihattap jatqan kezde, jat merekeni toylaudy toqtatu kerek dep úsynys aitu bekershilik. Biraq qúryghanda sol jana jyldy ishimdiksiz qarsy alu turaly ýgit nasihat keninen jýrgizilse biraz bolsa da nәtiyje bola ma degen ýmit. Merekeni tek alkogolimen toylau kerek dep manipulyasiyagha úshyraghan, ulanghan sanamyzdy  qayta emdep, barlyq jamandyqtardyng bastauy bolghan alkogolisiz jana jylymyzdy bastaudy әdetke ainaldyrsaq. Jaqynda ghana Elbasymyz N.Nazarbaev jana jyldyng kezinde shampannyng ornyna qymyz ishu bastamasyn kóterdi. Búl jay aityla salghan emes. Alkogolizm turaly qoghamdyq pikir tumasa da, halyqtyng qarsylyghy bilinbese de búl mәseleni túnghysh kóteruining sebebi, jogharyda aitqanymday songhy kezderi Qazaqstannyng alkogolige tәueldiligi kýrt artyp ketti. Sondyqtan da Elbasymyzdyng der kezinde kótergen osy óte oryndy, paydaly úsynysyn qoldap, birtindep alkogolige tәueldiligimizdi jәne Reseyge tәueldiligimizdi osylaysha azaytuymyz kerek. Tipti alkolgolidi eng kóp tútynady degen Reseyding ózi songhy eki jyldy jana jyl kezinde Mәskeuding ortalyghynda alkogolidi ishimdikter satugha tyiym salyp keledi. Búdan bólek týrli shekteulerdi kóbeytip jatyr. Soghan qaramastan osynau shekteulerge bas kóterip jatqan eshkim joq. Sebebi qansha jerden alkogolige tәueldi bolyp jatsa da mәdeniyet ataulydan habary bar halyq emes pe. Al bizding jaghdayymyz mýlde bólek. Alkogolige tez tәueldi bolatynymyzben qosa, qanynda qyzuy bar biz siyaqty halyqqa alkogoliding qyzuyn qosu kýidirip órtep jiberumen ten. Otarlanghan elding alkogolige tәueldiligi jabayy alkogolizmge úryndyryp tek joyylatyny aqiqat.

Tabighat resurstary azayyp, halyq kóbeyip, jer tarylyp jatqan zamanda, Qazaqtyng baylyqqa toly úlan baytaq jerin soghyssyz jaulap alugha bel buyp otyrghan syrtqy kýshterge, alkogolizmge qazir kýrespesek erteng tym kesh bolary anyq. Sebebi erteng kýresti kesh bastar bolsaq, sany kóbeygen alkogolige tәueldi azamattarymyz bizge boy bermey ketedi.

«Abai.kz»