Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4310 0 pikir 4 Qantar, 2013 saghat 10:39

AShYQ HAT: Qostanaydan Ontýstik aimaqtargha tikeley temirjol jolaushylar tasymaly qashan jýzege asady?

QR Premier-Ministri

Serik Ahmetovke

AShYQ HAT

Qúrmetti  Serik Nyghmetúly!

Mine, jana 2013 jyl da keldi. Búl altynshy jyl - Qostanay óniri júrtshylyghynyng  Ýkimetting úshar  basyna jәne  «Qazaqstan temir joly ÚK» ýmitpen qarap, sarghaya kýtip, sarylghan kezeni. Sebebi, ótken  jyldyng jeltoqsanynyng songhy kýnderinde Astanadan maghan taghy da  ótinishimizding әl - әzir oryndalmaytyndyghyn telefon arqyly jetkizdi. Ol ótinish qanday deseniz, ony qysqasha bayan etelik:

QR Premier-Ministri

Serik Ahmetovke

AShYQ HAT

Qúrmetti  Serik Nyghmetúly!

Mine, jana 2013 jyl da keldi. Búl altynshy jyl - Qostanay óniri júrtshylyghynyng  Ýkimetting úshar  basyna jәne  «Qazaqstan temir joly ÚK» ýmitpen qarap, sarghaya kýtip, sarylghan kezeni. Sebebi, ótken  jyldyng jeltoqsanynyng songhy kýnderinde Astanadan maghan taghy da  ótinishimizding әl - әzir oryndalmaytyndyghyn telefon arqyly jetkizdi. Ol ótinish qanday deseniz, ony qysqasha bayan etelik:

2007 jyly Qostanay ónirinin  ýsh myngha tarta túrghyndary men kelimdi - ketimdi  kәsipkerler men biznes, ziyaly qauym ókilderi ótinish jasaghan bolatyn. Onda  Qostanay qalasynan әli kýnge deyin elimizding  Ontýstik ónirine jolaushylardy auyspay tasityn  tikeley temir jol  kóligining bolmauynan   jol azabyn   qatty tartyp jýrgeni, atap aitqanda Qostanaydan Qazaqstannyng ýsh birdey oblysyn qamtityn   Taraz,  Shymkent, Saryaghash, Týrkistan, Qyzylordagha deyin jolaushylar týspey minip baratyn poyyz joq. Aty atalghan  el ónirlerine arqanyng alty ay qysynda, shildening shilingir aptabynda, kýzding qara suyghynda Qostanaydan  shyqqan jolaushylar Astana, Shu qalalarynan týsip  ontýstikke baratyn poyyzdardy kýtip, sharshap shaldyghyp, dinkesin qúrtyp baryp minuge   mәjbýr. Búl eng aldymen  asa baghaly qazyna  -  uaqytty  zaya jiberu, keshigu, jolaushylardyng densaulyghyna núqsan keltiru, oraylastyrghan iske, sәtti qyzmetke zalalyn tiygizu. t.s.s.  Sondyqtan da Qostanaydan minip elimizdin  Jambyl, Ontýstik Qazaqstan, Qyzylorda oblystary jәne   kórshiles  Ózbekstan memleketine deyin jolaushylary týspey  qatynaytyn  tym  bolmasa birneshe vagondar jasaqtau aitylghan edi.

Sodan búl aryz biylik tarapynan  eskerilgendey sol jyly Qostanay - Saryaghash baghytynda jolaushylar poyyzy jýretindigi turaly jergilikti gazetter habarlandyru berdi. Biraq  búl  jel sóz  bop shyqty.  Sol kezdegi Premier-Ministr Kәrim Mәsimovke joldanghan hat boyynsha  "Qazaqstan temir joly" ÚK" aksionerlik qoghamynan  Qostanay - Ontýstik baghyty - әleumettik baghyttar qataryna kirmeydi,  qosymsha tirkeme jәne toqtamay qatynaytyn vagondargha respublikalyq budjetten subsidiya bólinbeydi. Sondyqtan búl shyghyny shash etektegi sharua, sheshilui mýmkin emes degen jauap keldi. Alayda búl jәi  nemqúraydylyq, «jany ashymastyng qasynda basy auyrmas» jauap edi.  Sebebi, temirjol mamandary  Qostanaydan Astana baghytyndaghy kez - kelgen  poyyzgha ýsh- tórt vagon jasaqtap, Astanagha barghan son  ontýstikke aghylyp jatqan poyyzdargha tirkep jiberuding eshqanday tehnikalyq ta, úiymdastyrushylyq ta qiyndyghy joq. Aytalyq, Qostanaydan " Qostanay - Qaraghandy  " poyyzy Astanagha tanghy  04 saghat 40 minutta barady. Al «Astana - Saryaghash» poyyzy saghat tanghy 06-da jýredi. Qostanaydan  tirkelgen  «ontýstiktik» vagondardy    soghan jalghap jiberse bolar edi. Múnyng bәrining shyghynyn jolaushy biyleti men servistik qyzmetten týsken qarjy tolyghymen óteydi degendi әli kýnge deyin aityp otyr.

Mine, osy týitkil turaly «Egemen Qazaqstan» gazetinde (\04\27\2010) maqala  jariyalanuyna týrtki bolghanbyz.

Biraq biz búl baysaldy mәseleni  jóni- josyghyna qaray 2011 jyly 19 qantarda QR Kólik jәne kommunikasiya ministrligine  hat jazyp, qayta  kótergen edik.  Ol hatqa osy ministrlikting kólik jәne qatynas joldary komiytetining tóraghasy N. Qilybaydyng qolymen    kelgen jauabynda (№18-1-18\fl-s-12- i\ 04.02.2011.) jolaushylar tasymaly vagondary tapshy әri tozghan, sondyqtan onday poezdy úiymdastyru mýmkin bolmay otyr dey kele, 2011-2013 jyldary Respublikalyq budjet arqyly jana  157 joldaushylar tasymaly vagondaryn satyp alu qarastyrylghanyn jәne 2011 jyldyng sonynda Astana qalasynda jylyna  150 jolaushylar vagondaryn shygharatyn zavod iske qosylatynyn atap aitqan. Sonyng negizinde osy mәseleler sheshilgen son: «Qostanay -Saryaghash baghytyn әleumettik manyzy bar baghyttar tizbesine engizgennen keyin, ontýstikke qatynaytyn «Qostanay -Saryaghash»   jolda toqtamaytyn vagon úiymdastyru mәselesi 2012 jyldyng basynan josparlanuda» dep habarlaghan. Sóitip bir ýmit oty jylt etip edi. Osydan keyin jazghan hatymyzgha oray  "Qazaqstan temir joly" Últtyq kompaniyasy" Aksionerlik qoghamynan Marketing jónindegi basqarushy diyrektory E. Jәkishev qol qoyghan  (№ K\E-317,103.12. 2012.)  jauap hatta 2004 jylghy 11  qarashadaghy №1185 Qaulysymen bekitilgen respublikalyq budjetten tasymaldaushynyng shyghynyn  jabatyn tiyisti jәrdemaqy bólingen baghyttar tizbesinde taghy sol «Qostanay -Saryaghash»  jol qatynasy joq, «sol sebepti atalghan baghyt boyynsha poezdy belgileu mýmkin emes» dep kesip aitady. Degenmen búdan әri: «Kóptegen jolaushylardyng ótinishterin nazargha ala otyryp, «Jolaushylar tasymaly» aksionerlik qoghamy» 2013 jylghy qantar aiynan bastap №328\86\85\39 poyyzdarynyng qúramynda belgili kýnder boyynsha 4 kýnde 1 qatynaytyn «Qostanay -  Saryaghash» baghytynda jýretin jolda týspeytin vagondy úiymdastyru júmystaryn jýrgizude. Vagondardy belgileu Qazaqstan Respublikasy Kólik jәne kommunikasiya men  Qarjy ministrligining jәrdemaqy bólu mәselesin sheshkennen keyin belgili bolady» dep ayaqtaghan edi. Kónilge quanysh úyalatyp jyltyraghan ýmit otyn jaryq qyla týskendey bolghan osy jauaptyng sony aqyr ayaghy bolmaydygha kelip tireldi. Múny «Qazaqstan temir joly» AQ  jәne QR Kólik jәne kommunikasiya ministrligindegi jauapty qyzmetkerler telefon arqyly jetkizdi.Sondyqtan da Sizge   hat arqyly shyghugha mәjbýrmiz.

Qúrmetti  Serik Nyghmetúly! Búl jay ghana shygharyp salma jauap bere salatyn nemese   danghazalap baryp basylady dep  jyly jaba qoyatyn  týitkil emes.   Bizdinshe, múnyng strategiyalyq, ekonomikalyq әleumettik mәni zor problema. Eger mәselening mәnisine ýnilsek, aldymen, Elbasymyz el ishinde  shaghyn jәne orta bizneske basymdyq berip, ony qarqyndy damytugha airyqsha mýddeli. Endeshe elimizding Soltýstigi men Ontýstik  ónirindegi  kәsipkerlerding ózara birlesken,  ózara ortaq qúrghan kәsiporyn ónimderin ótkizu, satu nemese  jeke jobalaryn iske asyryp, damytu, tәjiriybe ýirenu, mýddelesterdin   sauda-sattyq baylanystaryn óristetu ýshin  barys - kelisi, alys - berisi jyldam, kedergisiz  bolu kerek. Búl jerde adam faktory: jýzbe -jýz, kózbe- kóz  qarym - qatynasynyn   róli zor.

Ekinshiden, "Barmasan, kelmeseng jat bolasyn, bermesen, almasang sart bolasyn", «El men el aralassa - bereke» dep tegin aitylmaghan.  Kýni keshegi  Elbasy Joldauynda aitqanday qazaqtyng ishki tútastyghy -  soltýstik pen  ontýstiktegi  aghayyndardyn    tonnyng ishki bauynday  tuystyq, tatulyq, qúdandaly - jekjattyq t.s.s   retimen jaqsylyq-jamandyqta der kezinde qaraylasyp, qajettilik tuyndaghanda, olargha qol ýshin  beruge  úmtylar, bas qosar, jýzdesip, didarlasar, mәslihat qúrar әleumettik birligi bar. Alayda keyde sol birlik tatulyqqa syzat  týsirer, ara suytar faktordyng biri - qashyqtyqty ensermeu. Sol qashyqtyqqa kerek kezinde, zәru sәtinde jete   almau. Qostanay ónirinen ontýstiktegi  әke - sheshesinin, tughan et- bauyrlarynyn  qazasyna jol azabynan  jete almay,  bir uys topyraq salugha ýlgermey ókinishten ishi órtengenderdi  kórgenimiz bar.   Sonau Ontýstik Qazaqstannyng bir týkpirdegi aulynan Qostanaydyng Jankeldin audanynyng qiyandaghy aulynda hal ýstinde jatqan jar degende jalghyz bauyryna  dәrigerlik te, qol kómegin de ýlgerte almay, el aman, júrt tynyshta   aiyrylyp qalghan azamattyng « әtten, kólikting kelensizdigi, birer kýn erte keluge múrsha bergen joq»,- dep barmaghyn shaynaghanyn da óz qúlaghymyzben estidik. Tosyn jaghdayda osylaysha  ayaq astynan biylet alyp mine qoyatyn  poyyzdyng joqtyghynan amaly tausylyp bara almay  púshayman kýy keship jýrgender az emes. Sau adam әreng shydaytyn saparda dimkәs, nauqas adamdargha tipti qiyn. Kóp jaghdayda kólik qatynasynyng (poyyz, mashina, úshaq) oralymsyzdyghy men tiyimsizdiginen , endi tek úyaly telefonmen ghana habar alysu dәstýrge ainalyp, tiridey jýzdesu qalyp barady.  «Birge tusaq ta, birimizden-birimiz alyspyz, qatynau qiyndap jatbauyr  bolatyn týrimiz bar,» - deydi, ashynghan aghayyn.

Qúran Kәrimde jaqyn-juyq, aghayyn-tuysqandarmen jaqsy qarym-qatynasty ýzbeu, ózara baylanysty nyghaytu -  qasiyetti paryz sanalady. Endeshe jana tehnologiya zamanynda ómir sýrip otyryp,   aldynghy qatardaghy elu memleketting qataryna ilesken Europa tórine,  múhittyng arghy betine  jortuyldap barghysh qazaq ýshin óz jerining bir púshpaghynan ekinshi púshpaghyna jetui mún, múqtaj  degendi aitugha úyatta bolsa mәjbýrmiz.

Búl jerde qalyptasqan jaghday  Qazaqstandaghy tek Qostanay oblysyna qatysty desek,  artyq ketkendik emes.  Qaranyzshy, Qazaqstannyng Soltýstik, Batys jәne Shyghysyndaghy oblys ortalyqtaryn -  Petropavl, Kókshetau, Aqtóbe, Oral, Pavlodar, Óskemennen biz aityp otyrghan Taraz, Shymkent, Saryaghash,  Týrkistan, Qyzylordagha deyin vagondary (keyde tirkemeli)  auyspay baratyn poyyzdar bar. Olardyng ishinde tura qatynaytyn nemese sol qalalar arqyly jýretin kórshiles elding poyyzdary , qalay bolghanda da jolaushylar auysyp minbey bir- aq jetedi.  Oqshau qalyp qoyghan Qostanay ghana. Osy aitylghannyng bәrin әue kólik qatynasyna  da qatysy bar Qostanaydan Astana men Almatydan ózge qalalarymyzgha úshaq úshpaydy. Oblysta jyldan jylgha halyqtyng sany azayyp keledi... Baru -kelu, qarym - qatynas qiynday týskesin júrt jangha jayly jerdi qalaydy.

Tәuelsizdikting ótken jiyrma bir jylynda  otanymyzdyng ontýstik  ónirinen soltýstik ónirine týrli  júmys, qyzmet baby, biznes, kәsipkerlik  sebepterimen qonys audarghan alash júrty , Ózbekstannan   kóship kelgen qandastarymyz  jetkilikti.  Qazaghy az aumaqta qarakózder qazyq qaghyp, shanyraq kóterip jatqan әleumettik faktorlar men qatar   ekonomikalyq tiyimdiligi de zor. Mysaly, tarihy teren  Torghay dalasy, әigili  Altynsarinnin, Amankeldi, Álibiydin  múrajay-keshenderi,  alash ardaqtylary Shoqan, Ahmet, Mirjaqyptyn   tabany tiygen,  qyzmet istegen tarihy eldi - mekender, Nauryzym qoryghy,  qayyn- qaraghayly  ormandy dalasy -  Preziydentimiz  qadap aitqan  otandyq turizmdy damyta týsuge sep bolary aidan anyq!

Sol sebepti de Sizden  Qostanaydan Qazaqstannyng ontýstik ónirlerine  tikeley temir jol kóligi qatynasyn ornatugha yqpal etip, mәseleni qayta qarap,  ong sheshim jasaytynday kómek súraymyz!

 

Bekqúl Sadyqov

Qazaqstan Respublikasy su sharuashylyghynyn

qúrmetti ardageri,

Bastamashyl toptyng tóraghasy,

Qostanay qalasynyng bayyrghy túrghyny.

Meken jayy: Qostanay qalasy,

Dosjanov kóshesi ,76 ýi, 64 pәter,

tel:  50  - 10 -  51

P.S. Qazir  búl ótinish boyynsha jinalghan qol  tórt myngha jaqyndady.

«Abai.kz»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371