Kýishi turaly sóz órbitip otyrghan son, kýishi turaly anyzdan bastayyq. Áshim kýishining segiz jasar kezi eken. Dombyranyng qúlaghyn ústap, birer kýiding yrghaghyn keltire bastaghan shaghy bolsa kerek. Auyl moldasynan kiyiz ýide dәris alyp jýripti.

Bir kýni auylgha qonaq keledi. Qonaq bolghanda Ile men Tarbaghatay arasyn kýimen әldiylegen Qonqay kýishi. Auyl ortasyndaghy Raqym zәngining ýiinen dombyra ýni shygha bastaghanda-aq Áshim de taghat qalmapty. Aqyry, sytylyp shyghyp, aq boz ýiding ishin toltyryp otyrghan alqaly júrttyng ishine sinip ketedi. Tórde Qonqay dombyra tartyp otyrady. Bir kýiden bir kýige ótedi. Kýy arasynda anyzgha bergisiz hikayalar órbiydi. Uaqyttyng qalay ótkenin júrt ta, Qonqay da sezbey qaranghy týsedi. Kýishige demalys, júrtqa jan baghys kerek. El taray bastaghanda Dýnshi úlyn kóredi. Áldenege úiyp qalghan. Es-týssiz qúnyghyp otyrypty. Ornynan túrghyzyp, ýiine qaytady. Áshim esin jiyp, sózge kelgenimen qyzyp auyra bastaydy. Týnimen sandyraqtap, shekesi solqyldap,  Dýnshining zәresi úshady. Emshi soqpa bolghanyn aitady. Neden bolghanyn ol da aiyra  almaydy. Ertesi Áshim túiyqsyz esin jiyp, ornynan qarghyp túryp, keregede qystyruly túrghan qyzyl dombyrany alyp, shatyp-bútyp bir kýy tartady da, qayta sylq etip qúlaydy. Kózderi baqyrayyp túrghan júrt sonda baryp, balany ne soqqanyn biledi. Kýi! Qonqaydyng kýii. Sonymen, ne ulasa, sol jazady degen uәjben Qonqaydyng aldyna aparady. Qonqay da attanghaly túrghan jerinen tizgin irkip, Áshimdi úshyqtap beredi. Áshim shynymen esin jiyp, ózin tabady. Qonqay oghan kýy tartqyzyp kóredi. Tartysyna riza keyip kórsetedi. Áshimning әkesi Dýnshi ózi dombyra jasaudyng sheberi bolghan. Dombyranyng tiline beyimi bar kisi. Áshimge alghashqy әser әkesinen edi. Dýnshi Qonqaydan úlyn shәkirttikke aludy ótinedi. Janyp túrghan balany bauludan Qonqay da sheginshektemeydi. Tek, bir synaghy baryn aitady.

– Balany keshke qaray toghyz joldyng torabyna aparyp,  úiyqtatyp ketesin. Oyanghanda kórgen týsin eshkimge aitpay maghan kelsin. Maghan aitsyn. Qalghanyn sonan song kóreyik, – deydi.

Maqúl desip, balany toghyz joldyng torabyna aparady. Jol týiisken túsqa jaqyn jalghyz aghash bar eken. Sonyng týbine Áshimdi aldausyratyp, úiyqtatyp tastaydy. Eresekter kezektesip alystan qarauyldap jýredi. Áshim tang saz bere bastaghanda jýzine qan jýgirip, kózinen úshqyn atyp oyanypty. Qonqay týsinde ne kórgenin súraydy. Bala kýy tartyp otyrghanyn kórgenin aitady. Sol kýidi qazir tarta alasyng ba dese, tartam dep tartyp beredi. Qonqay qatty riza bolyp, batasyn berip, Áshimdi shakirttikke alady. Sodan Qonqay qaytys bolghansha Áshim odan eki eli qalmay kýy ýirenip, ózi de dәulesker kýishi bolyp jetilipti desedi.

Búl ózi derekti anyz, biraq, mifke ailanyp ta ýlgirgen. Júrtshylyq ózi búghan imanday senedi. Mifting astarynda ne jatqanyn býgingi ghylym taldap, jiliktep ashqanymen, óz zamanynda júrt ózining týpsanasyndaghy arhetiptik aqparattardyng jeteginde Áshimning toghyz joldyng torabynda týsinde kýy tartyp oyanghanyna shýbә keltirmeydi. Al, men búndaghy miftik boyaudyng mәnine ýnilmes búryn, búghan qalay senetinimdi dәleldemes búryn: «Qonqay kim, Áshim kim», – degen saualdargha ózim iyelegen mәlimetter boyynsha jauap bergim kelip otyr.

Qonqay turaly men aitpas búryn, belgili kýishi, zertteushi Múrat Ábughazynyn  Qonqay turaly maqalasy bar ekenin, onda jetkilikti derekter, kýishige dәl bagha bergenin aitqym keledi. «Qonqay – Ile kýy mektebining tu ústaushysy» deydi. Búdan ótip bagha beru bizge qiyn. Sol dәulesker kýishi Qonqay Shoqyraqúly 1838 jyly QHR ShÚAR Tarbaghatay aimaghynda dýnie esigin ashqan. Ruy jaghynan naymannyng matay bútaghynan taraytyn qyzay taypasy. Qonqaydyng әkesi Shoqyraq ta dombyra jasaytyn sheber bolghan. Qonqaydyng dombyra tartudaghy alghashqy sauaty   óz shanyraghynda ashylghan. Núrbek degen moldadan dinni  sauatyn ashyp, ilim-bilimi kóterilgen son, ózi de molda atanghan.    Alghashqy ústazy óz túsyndaghy dansaly kýishi Berdike by bolghan. Onan keyin Mýsirbay men Tekebay әuliyelerden kýy ýirengen. Qyzayda «qyzaydyng tórt әuliyesi» dep atalghan tórt әulie bolghan. Sonyng ekeui osy Mýsirbay men Tekebay. Tekebay әigili kýishi Bayjigitting tól shәkirtterining biri. Bayjigitting ónerdegi mórin ústap qalghan jәne bir shәkirti qyzyl moyyn Quandyqpen syilas bolghan adam. Al Bayjigitting bir әpekesi qyzaydyng Qojanazaryna úzatylghan. Qojanazar býgin de «qyzaydyng noqta aghasy» sanalady.

Qyzyl moyyn Quandyqtyng úly qaytys bolghanda Tekebay baryp, kýimen kónil aitqan. Kýiding aty «Quandyqqa» dep aitylady. Quandyq oghan kýimen jauap bergen. Qazaqta jyrmen kónil aitu, jyrmen kónil súrau bar bolghany sekildi kýimen kónil aityp, kónil súraudyng da esh tandanys tudyrmas dәstýr   bolghanyn, eki dostyng arasyndaghy osy jauaptasudan bayqau qiyn  bolmasa  kerek. Ózi alghyr jas dombyrashy, ózi Tekebay әuliyening shәkirti bolghan Qonqaydyng da Quandyqqa sәlem berui, kýy izdegen kókiregi tynshymay Quandyqtan da qaghys ýirenip qaytuy jayly joramal jasau osy arada qyisyngha da shet emes, kýishilik dәstýr de búl joramaldy negizdey týsedi dep oilaymyn. Al, Tәttimbetting qyzyl moyyn Quandyqtyng shәkirti ekenin eskersek,  kýy anyzy Quandyq búl arada eki kýishilik mektepting asqarynda túrghan eki qyrangha bata bergen bolyp esepteledi.

Sonymen qatar, Qonqay Tarbaghatay kýy bútaghynyng basynda túrghan әigili kýishi, sybyzghyshy Shәlekenúly Qayraqbay biyding de bauluyn kórgen shәkirt.

Qonqay segiz qyrly, bir syrly bolyp erjetedi. Aghashtan týiin týigen sheberligi, atbegiligi, qúsbegiligi, baluandyghy jayynda anyzdardy men búl arada tizip otyrudy jón kórmedim. Bastysy onyng ghúmyr keshken túsy ýrkin men qorqyngha toly edi. Mamyrajay kýnder az bolghan. Sonau Abylaydyng túsynda, Abylaydyng jarlyghymen Ábilpeyiz tóre men Qabanbay batyrdyng bastauynda, bir jaghynan shyghys shekarany qorghap, bir jaghynan Jonghardan bosaghanymen, Sin imperiyasy basyp qalghan ólkelerdi birtindep qaytaru ýshin jasalghan kóshi men joryqtarynyng sony Qonqay zamanynda da jalghasyp jatyr edi. Sin ýkimetining deregi boyynsha, Esengeldi batyr men Dәuletbay batyrdyng 1757 jyly Qytay shekarysyn mal otarlatu syltauymen túnghysh búzyp ótkeni hattalypty. Arty barshamyzgha maghlúm. Qazirgi Qytay qazaqtarynyng negizgi bóligi sol tústan tartyp, iyen jatqan sol ólkelerge qonys tebe bastapty. Biraq, elding aralasuy jiyrmasynshy ghasyrdyng basqy shiyregine deyin kedergisiz bolghan. Oghan dәlel nayman Taneke batyrdyng Kenesarynyng qyrghyzben soghysyna kómekke attanghan qosynyna, qyzaydan jýz jigit ertip Sarayt batyr men Qarayt batyrdyng qosyluy, keyingi Qaramolda, Kóktúma sezderinde Qyzay Bayeke biyding ýsh tóbe biyding biri bolyp, el ortasyndaghy dau-sharlargha biylik aitugha qatysuy (Kóktúma sezinde Bayeke by qasyna Qonqaydy ertip barghan), Qyzay eli Ilege aughannan keyin, Jetisu kýishilik mektebining iri ókili, Qojeke batyr arqyly alban júrtymen syilasuy, t.b. Qonqay búl aralyqta әbden eseyip, qyzaydyng iygi-jaqsylarymen etene aralasyp, joryqqa da, jortuylgha da, aghalyqqa da jaraghan mezeti edi. Erlik qylyp shynjyr balaq batyrlardyng da senimine kirgen. Sol batyrlardyng da birazy myqty kýishi edi. Mәselen, Qarayt batyrdyng býginge «Qarayttyng qyz úzatuy» degen ghajap kýii jetken. Jýrekti eljiretip, auyr da ayauly sezimmen tyndarmanyn әli de emirentedi. Sosyn, Qojeke kýishige inilik qylyp, tatulyghy jarasyp, Qojeke arqyly jetisu kýilerining yrghaghyna da boylaghan, birde jaulasyp jylqy alysyp, birde berekelesip, qúdandaly bolghan qyrghyz aghayynnyng kýishilerimen de úghysqan. Anyz boyynsha, Qonqay bir jortuylda qapyda qyrghyz qolyna tútqyn bolady. Qyrghyzdyng bir qomyzshysymen kýy tartysqa týsip, jengeni ýshin bosatylady. Sonda shygharghan kýii dep aitylatyn  bir kýiining aty – «Jaraly búghy»

Sol Qonqay, Shyghystyng shynyrau kýilerimen shólin qandyryp, Jetisudyng jaysang da jaraly әuenderimen órisin keneytken, ghúmyr boyynda tynymsyz óner izdep, kýy saughan sol Qonqay qazaqqa Áshimdey alyp kýishini dayyndap berip ketken.

1914 jyly Ilening Kýnesinde ómirden ozghan.

Áshim Dýnshiúly 1896 jyly tuyp, 1962 jyly qaytys bolghan. Ile kýy mektebining negizin Qonqay salsa, Áshim kemeline keltirgen. Áshimde ústaz kóp boldy. Qonqay eng negizgisi bolghanymen, jalpy, qyzay ruynyng basqa rularmen ózgesheleu keletin bir jeri – qyzayda biylik tizginin ústaghan biy-batyr, tәiji-zәngining mýlde kóp sandysy kýy saughandar bolyp keledi. Qojekening qyzaydy “kýy saughan el” dep bagha berip, ómirining sonynda “Qyzaylarmen qoshtasu” degen sýiinish pen qyimastyqqa toly kýy qaltyruynyng da bir sebebi sol. Áshimning jastyq dәureni de sol Qojeke baghalaghan kýishilerding ortasynda ótti. Tóresi Qúdaymendeden tartyp, men biletin kýii qalghan kýishilerden Tergeusiz tәiji( Áset aqynmen des-jar bolyp syilasqan, Tergeusizding múragerlerinen Ásetting “Án” degen kýii tabylyp otyr.) Darubay aqalaqshy, ózi kýishi, ózi Iledegi eng ýlken, dansaly óner ordasyn úiystyrghan óner qamqorshysy. Alpysbay aqalaqshy, aqyn Tanjaryqtyng qoldaushy qormaly bolghan túlgha. Tanjaryq Jәiirbek baydyng túlpary setikkókti úrlap sәbetke qashyp ketken kezde, Jәiirbekke setikkókting qúnyn tólegen de osy Alpysbay kýishi. Mazaq aqalaqshy, Tilemis mampang siyaqtylar bar. Jalpy, búlardyng ózi ainalasyna әnshi-kýishini kóp jyighan. Jora-joldastyq jasaghan. Onyng ýstine 1916-nyng dýrbeleni, onan keyingi asharshylyqtan Ilege barghan óner adamdary da az bolmapty. Solardyng biri albannan shyqqan Eginbay degen kýishi. Qyzaydyng Darubay aqalaqshysy ózi ónerge qatty әues kisi eken. Qasyna óner adamdaryn kóp jyighan, bir jerde jana kýy shyghypty degen habardy estise qasyndaghy kýishi, dombyrashylardyng birin sol kýidi ýirenip keluge “kýy aqysyn” berip attandyratyn bolghan. Sol Darubay, Eginbaydyng ónerin qatty baghalap, jiyn-toylarda qaltyrmay ertip, serik qylyp jýredi eken. Eginbay kýishining býginge jetken eki kýii bar. Biri “Qymyz duman”, biri “Qyzaydyng qymyz dumany”. Osynday qalyng ónerpazdar shoghyrynyng arasynda, Qonqaydyng ýmitti shәkirti bolyp jýrgen Áshim tez jetilgen. Kýy ónerine erteden-aq tereng boylaghan. Kýishi, ónertanushy Ardaby Mәuletting zertteuimen Abaydyng “Abaydyng aq tolqyny” degen kýii osy Ile kýishilerining qorjynynan, onyng ishinde kýishi Tergeusiz tәiji múragerleri men Áshim shәkirtterining qorynan tabylypty. Osy arada qystyra keterlik bir derek bar.  Kýishi Qarayt batyr Ileni basyp alghan orys jasaqtarymen jaulasyp,  artynan qolgha týsip itjekkenge aidalghan. Itjekkennen qaytqanda Qúnanbay auylyna úzaq ayaldaghan. Eger Abay “Aq tolqyn” kýiin otyzgha jetpegen shaghynda shygharsa, onda kýidi qyzay arasyna әkelushi Qarayt batyr bolu mýmkinshiligi tipti de kýshti, tipti de senimdi boluy kerek. Jalpy, qyzay ortasynda kýy men kýishi tym erteden elmen etene. Janaghy kórneu tizim bertingisi.  Bayjigit kýishining aldyn kórip, tәlim alghan Tekebay men Altay kýishiden tartyp, onyng aldynda, Jonghar dәuirinde jasaghan Tileuberdi kýishining de kýileri tabylyp otyr. Jalpy, túghyry erteden qalanyp, topyraghy kýy dәstýrimen ýzilissiz jәne terendep suarylmasa, sonshama kóp kýishining buyn sayyn shalqyp otyruy óte qiyn edi. Áshimning el kózine erte týsip, erte moyyndaluy tegin de emes. Sol orta, sol kýy singen aua Áshimdi Áshim etti. “ Ýsh jýz alpys kýy shertken Áshim kýishi” degen laqap júrt auzynda tegin aitylmaghan.

Qazaq arasyndaghy simfoniyalyq orkestrding alghashqy ýlgisi de Áshimning qolymen jasalsa kerek. Qazaq kýii әlmisaqtan jeke túlghanyng oryndauyna arnalghan. Meninshe, Áshim osy dәstýrdi túnghysh búzushy bolsa kerek. Onyng “Seksen jigit parlama” degen kýii osy sózimizge dәlel. Kýishi Túrarbek Yasynbekúlynyng jetkizui boyynsha búl kýy – Áshimning shәkirtteri ýshin shygharghan kýii. Qalyng shәkirti birge, iyqtasyp, qatar shertetin kýi. Búl endi janalyq edi.

1923 jyly Kýneste tughan “Batpaqty uaqighasy” júrtty qatty dýrliktiredi. Kýreden (sol tústaghy Sin ýkimetining Ileni basqaratyn ortalyghy)  Shanbaqshy degen qaruly әsker bastap baryp, salyqty keshiktirding degen syltaumen bir auyldy qan jaylatyp, ruly elding malyn aidap ketedi. Soghan oray qyzaydyng el aghalary Kýnesting Almaly degen jerinde kenes ótkizedi. Keneske jas kýishi Áshim de qatysady. Kenesting ayaghy kek qayyryp, soghys saludy emes, júrtty qyryp alamyz desip, Kýredegi bas úlyqqa tike kezdesip, kelisim jasaudy, qalghan sheshimdi sonan song shygharudy quattap bitedi. Arshyndap, alaman saylaugha niyet etip túrghan jas kýishi búl sheshimge riza bolmaydy. Sodan “Almaly kenes” dep kýy shygharyp, óz pikirin jetkizip, ókpesin bildirgen. Búl kýiding múratyn tura jiyrma jyldan song Ákbar batyr oryndap edi. Óner qay-qashanda qarsylyqty aldymen jasap, júrttyng jigerin somdaytyny osydan da. Ákbar batyr bastaghan qyzay kóterilisshilerining tynymsyz jenisti soghys jýrgizip, Qúljany da tez әri aqkóz erlikpen basyp aluy, Ileni jyldam azat etuining de bir sebebi sol júrt namysynyng úzaq qayraluynan bolsa kerek. Keyin de búl kýidi Áshim kýy mektebining qazirgi eng myqty múragerining biri Ardaby Mәuletúly Bayjigit kýilerin tiriltushi, kemenger kýishi Talasbek Ásemqúlovqa tyndatqanda Talasbekting “Kýiding ishinen dýrkirey jelkildegen tudy kórdim” deui jaydan jay emes.

Áshim turaly sóz shúbyrtudyng qajeti bizge shamaly. Beytanys emes dep oilaymyz. Sózimizdi maqalanyng basyndaghy anyzgha qayta búra otyryp, osy arada týsinde kýy kóru arhetiypi turaly azdap toqtaludy jón bolar dep otyrmyn. Qazaqta sýiekke sinu, sýiekke bitu degen sózder bar. Bolmysyna sinu, bolmysyna ainalu degen sóz bolsa kerek. Biraq, múndaghy sýiek degen sózdi júrt tanymyndaghy mәninen góri terendey qauzau kerek. Yaghni, pisihologiyalyq túrghyda múndaghy sýiek sózi nege menzeui mýmkin. Meninshe, beysanagha. Áriyne, múnda týpsanalyq elementter de bar. Ony joqqa shygharmaymyn. Bastysy tarazy bәribir beysanagha auady. Freydting “aqyn bolu barlyq adamnyng qolynan keledi, biraq, ol adamnyng sәby shaghynda erekshelenedi, damuynyng negizi sәby shaqta qúrylady” deytin sózi bar. Mine, búl jalpy óner adamy turaly, jәne olardyng beysanasy turaly sóz. Beysanagha singen dýnie ózine ailanady, ózindikine emes, bolmysyna, tabighatyna. Jәne, ol kezi kelgende, orayy tabylghanda ózin kórsetedi. Oyanady, miynda janghyrady. Al, beysanadaghy aqparattardyng kóbinese adamnyng týsine enetinin eskersek, Áshim sekildi kýige bala jasynan “soghylghan” túlghanyng bala jasynda-aq týsinde kýy tartuy eshqanday tanghalarlyq qúbylys emes. Kýy sýiegine sinip ýlgergen. Bar bolghany sol. Sózding jóni kelgende aita ketelik. Bayjigit kýilerin týsinde kórip, oyanghan song kózine jas alyp otyryp tartyp, júrtqa jetkizgen Talasbek Ásemqúlovtyng da júmbaghy osylay ashylugha tiyis. Naghashy atasy ony jórgektegi kezinde alyp ketken. Qysqasy, Talasbek nәreste kýninen tartyp kýy emip ósken jan. Al atasy – Bayjigit kýilerining múrageri. Bala kezinde atasynan ýirenip tartqan kýilerin eseye kele úmytyp qaluy jәy ghana ýzilis. Ol kýilerding Talasbek ýirenip tartqany bar, tartpay-aq sәby kýninen estip, sana týkpirine shókkenderi bar, bәribir, Talasbek sol kýilermen bite qaynasyp ketken. Beysanasynda qalghyp ketken qanshama kýy boldy, ony biz bilmeymiz. Oyanghan kýiler ózi Talasbekti mazalady. Týsine endi. Al, Talasbek ózining missiyasyn oryndap, kýidi kópke úsyndy. Jalpy, Talasbek ruhani, tanymdyq túrghyda Jýnisbay Stambay kýishinin, sol dәuirdin, jәne onan arghy dәuirding biyik ruhyn, alaghay da búlaghay tanym baylyghyn bizding dәuirge jetkizgen altyn kópir edi. Onyng beysanasy da osy sózimizdi dәleldedi.

Sóz basynda aitylghan anyzgha oralayyq. Múnda mifologiyadaghy eng ghajayyp eki detali bar. Biri – toghyz joldyng toraby. Toghyz joldyng toraby jayly eng dәiekti sózdi mifolog, ghalym Serikbol Qondybaydyng payymymen jetkizsem, “toghyz joldyng toraby, toqsan joldyng toraby – kiyeli oqighalar tuylatyn nýkte” depti. Al jalghyz aghash turaly men aitpasam da ózderiniz baghamdap otyrsyzdar. Jalghyz aghash – bәiterekting simvoly. Myqan aghashy, ruh aghashy, ghalamdyq bәiterek. Atauy kóp bolghanymen, barlyghynyng kórsetetini bir úghym. Ol ýsh әlemdi tútastyryp túratyn ótkel, baspaldaq. Mifologiyadaghy barynsha birilikke kelgen, bayyptalghan mәni osylay.

Eki birdey kiyeli nýktening toghysqan jerinde Áshimning týsinde kýy tartpauy mýmkin emes. Óitkeni, kýy tartu da minәjattyn, qúdaymen jalghasudyng bir simvoly. Mahmúd Qashqarida “Týrkiler kýidi tәnirmen jalghaydy dep úghady” degen sóz bar. Qorqyt ta sóitken. Baqsylar da sol josyndy jalghaghan. Aytpaqshy, ol da sonynda jerding kindigine (toghyz joldyng toraby) qaytyp, Syrdyng suyna kilemin jayyp, ózi sonyng ýstinde jýz jyl tynbay kýy tartqan-mys. Qonqaygha sol shartty qoyghyzyp synatqan Qonqaydyng týpsanasy bolatyn. Týpsana әleumettik beysanamen tikeley qatysty. Tarihy jәne әleumettik jadtyng әbden syghymdalyp, әbden sýzgilenip baryp jatqan túsy. Arhetipter qoymasy.

Maqala kýishiler turaly. Endeshe, maqala basyn anyzben, mifpen bastaghanymday, maqala sonyn da anyzben ayaqtaugha tura kelip túr.

Ertede bir hannyng ay men kýndey súlu qyzy bolypty. Qyz óz tumysynyng mәrtebesine qaramay hannyng bir jarly jylqyshysyna ghashyq eken. Jigitting de jalghyz mini kedeyligi ghana bolsa kerek. Ol da qyzgha jýregin arnapty. Kýnderding bir kýni tabyspasyna kózderi jetken ghashyqtar uaghdalasypty da, bir týnde ghayyp bolypty. Bir iyen ólkege jetip sol jerdi meken tútypty. Oinapty, kýlipti, súlu kýndermen mas bolypty. Qyz óz uaghy jetkende bosanyp, bir qyz ben bir úl dýniyege әkelipti. Egiz. Dәl sol kezde han qughynshylary da jer dýniyeni tintip jýrip búlardy da tauypty. Tapqan song ekeuining qol-ayaghyn baylap hannyng aldyna aparghan eken. Han әbden qanyna qarayghan. Sol mezette-aq jigitting basyn shapqyzypty da, qyzdy qamap tastapty. Al, egiz balany iyenge aparyp laqtyrtypty.

Ghashyq bolyp qosylghan jigiti, sol jigitten tapqan qos jauhary qyzdy tynysh qaldyrsyn ba?! Qayghydan esin joghaltyp, bir kýni esikten sytylyp shyghypty da aidalagha menireye bet týzepti. Kýn jýrip, týn jýrip әbden talyqsyghan kezinde bir aghashtyng týbinde úiyqtap ketipti. Álden uaqytta oyansa qúlaghyna birde zarlaghan, birde kýnirengen ýn yzyndap kele beripti. Zer salyp qarasa, ózi úiqtaghan aghash nayzaghay týsip ýnireyip, qaqtalyp qalghan eken. Sol aghashqa qúdiretshe eki ishekti qolmen taqqanday jel týiip ketse kerek. Janaghy zar ýn men kýnirengen ýn solardan jel qaqqanda shyghady eken. Sýitse, iyenge tastalghan egiz sәbiyding sýiegin qargha-qúzghyn jep, ekeuinen bir-birden ishekti qatty jel aghashqa asyp ketipti.

Qasiretten qan jútqan qyz oiyna әldene týsip, maldyng ishegin quys aghashqa taghyp ózi shertken eken. Dombyranyng múnlyq, zarlyq atalghan qos ishegi sodan qalyp, dombyrany túnghysh sol sorly qyz, sol keyuana jasaghan eken-mys.

Múnda da sol jalghyz aghash, múnda da sol qanghyghan jel men esi ketken keyuana, esi ketken ghashyq, jelge úshqan qos ishek tabysqan jol toraby.

Arman Ádilbek

Abai.kz