2.

Osynau bir taghdyr tәlkegine úshyraghan azamattyng túrlauly, túrlausyz aighaqtaryn búdan әri qazbalaudyng retin tappadyq. Tek ózining barlyq minezi ashylatyn, ózining sózin absolutti shyndyq dengeyinde sezinetin jәne ózgelerding de solay qabyldauyn talap etetin, kenes ókimeti tarapynan da sonday bir astarsyz senim kýtken «Ábdirahman Baydildinning - ózining BKP (b) qatarynan shygharyluynyng negizsiz ekendigi turaly BKP (b) ortalyq baqylau komissiyasyna» 1929 jyly 20-mausym kýni jazghan ótinishin sәl qysqartyp berudi layyq sanadyq. Sebebi, osy «Ótinishte» ony ólim jazasyna alyp kelgen oqighanyng jay-japsary tolyq qamtylghan. Ol:

«Qazaqstannyng basshy partiya qyzmetkerlerin tekseru jónindegi qúramynda: Buliyn, Karimov jәne Bogdanov bar, BKP komissiyasy, meni partiya qatarynan shyghardy. Komissiyanyng sheshimi tómendegidey:

2.

Osynau bir taghdyr tәlkegine úshyraghan azamattyng túrlauly, túrlausyz aighaqtaryn búdan әri qazbalaudyng retin tappadyq. Tek ózining barlyq minezi ashylatyn, ózining sózin absolutti shyndyq dengeyinde sezinetin jәne ózgelerding de solay qabyldauyn talap etetin, kenes ókimeti tarapynan da sonday bir astarsyz senim kýtken «Ábdirahman Baydildinning - ózining BKP (b) qatarynan shygharyluynyng negizsiz ekendigi turaly BKP (b) ortalyq baqylau komissiyasyna» 1929 jyly 20-mausym kýni jazghan ótinishin sәl qysqartyp berudi layyq sanadyq. Sebebi, osy «Ótinishte» ony ólim jazasyna alyp kelgen oqighanyng jay-japsary tolyq qamtylghan. Ol:

«Qazaqstannyng basshy partiya qyzmetkerlerin tekseru jónindegi qúramynda: Buliyn, Karimov jәne Bogdanov bar, BKP komissiyasy, meni partiya qatarynan shyghardy. Komissiyanyng sheshimi tómendegidey:

Baydildin Ábdirahman, 1920 j. BK(B)P mýshesi. Partiyalyq biyleti № 09552, 1898 jyly tughan, baydyng balasy, intelliygent, orta bilimi bar, Ólkelik Komiytetting mýsheligine kandidat, QazMU-dyng oqytushysy. 1917 jylgha deyin oqyghan, «Birlik» alashordashyl jastar úiymyna qatysqan, Kolchakqa belsendi týrde kómektesken. Kolchak ýkimeti túsynda Bókeyhanovtyng (Alashordanyng kósemi) adiutanty retinde Ufa jәne Samara qalasyndaghy demokratiyalyq keneske qatysqan, alashordanyng jasaghy ýshin qaru men kiyim alugha barghan. 1919 jylghy Sibirdegi Kolchak ýkimeti túsynda Kolchakting ýshinshi armiyasy shtabynda qarsy barlaushy retinde esepte túrghan. Ol múny partiyagha ótken kezde jazghan ómirbayanynda jasyryp qalghan. Búl turaly tek úiymda ótken tekseru kezinde ghana aitty. Alayda ýshtiktting ol turaly mәlimeti búryn da bar bolatyn. Partiya qatarynda jýrse de 1924-jylgha deyin «Alashorda» qayratkerlerimen baylanysyn ýzgen joq. 1925 jylgha deyin sәduaqasovshylardyng últshyldyq tobynda belsendi qyzmet etti. 1925 jyldan bastap búl toptan qol ýzip, partiyanyng tura jolyna týsti. 1925 jyldan bastap Ólkelik Komiytetting mәdeni-aghartu nauqanyna belsendi týrde kómektesip keledi.

Qauly qabyldandy: Kolchak armiyasynyng qarsy barlau qyzmetining búrynghy qyzmetkeri retinde jәne ony partiyadan jasyrghany ýshin BKP (b) qatarynan shygharyldy».

Komissiyanyng búl sheshimi baryp túrghan әdiletsizdik dep esepteymin. Múnday shekten shyqqan qatal sheshim qabyldau ýshin komissiyanyng qolynda naqty dәlelmen anyqtalghan derekter boluy qajet. Komissiyada onday qújattar bolghan joq. Mәseleni sheshu barysynda, nege ekenin bilmeymin, komissiya birjaqty baghyt ústap, mening ótkendegi kinәlarymnyng boyauyn qonglatyp jiberdi. Mysaly, komissiyanyng qaulysynda:

«Birlik» alashordashyl jastar úiymyna qatysqan, Kolchakqa belsendi týrde kómektesken. Kolchak ýkimeti túsynda Bókeyhanovtyng (Alashordanyng kósemi) adiutanty retinde Ufa jәne Samara qalasyndaghy demokratiyalyq keneske qatysqan, alashordanyng jasaghy ýshin qaru men kiyim alugha barghan. 1919 jylghy Sibirdegi Kolchak ýkimeti túsynda Kolchakting ýshinshi armiyasy shtabynda qarsy barlaushy retinde esepte túrghan. Ol múny partiyagha ótken kezde jazghan ómirbayanynda jasyryp qalghan. Búl turaly tek úiymda ótken tekseru kezinde ghana aitty. Alayda ýshtikting ol turaly mәlimeti búryn da bar bolatyn. Partiya qatarynda bolghan kezde 1924 jylgha deyin «Alashordanyn» qayratkerlerimen baylanysyn ýzgen joq».

Komissiya qabyldaghan búl sheshim shyndyqqa barynsha janaspaydy jәne onyng (shyndyqtyn) tonyn ainaldyryp kórsetken. Shyndyghynda, oqigha qalay boldy, men kimmin? Búl súraqtargha mening ómirbayanymda negizinen jauap berilgen, ol BKK komissiyasynyng materialdarynyng ishinde bar. Alayda naqty shyndyqty qalpyna keltiru ýshin negizgi oqighalardy, sonyng ishinde mening partiyadan shyghuyma sebepker bolghan jaylargha toqtalyp ótkim keledi.

Men - Petropavl okrugining dәuletti bay-malshysynyng úlymyn. 1898 jyly tudym. Bilimim - ortadan tómen, Omby múghalimder seminariyasynyng eki klasyn bitirgemin. 1915-1918 jyly aralyghynda «Birlik» últtyq mәdeni-aghartu úiymynyng júmysyna belsene aralastym. Aqpan tónkerisin quana qarsy aldym. Tónkeristen keyin «Birlik» úiymynyng júmysy qatty jandandy, onyng beldi mýsheleri sol kezdegi birlesken mekemelerding basqaruymen bolyp jatqan tónkeristik oqighany týsindiru ýshin jәne jana ókimetti qúru maqsatynda jergilikti jerlerge attandy. Búl júmysqa men de aralastym. Ol kezde men eserlerge jәne jana qúrylghan «Alash» partiyasyna ish tartatynmyn. Búl partiyanyng yqpalymen Qazan tónkerisine bastapqyda qarsy boldym.

Kenes ókimeti Sibirde ornasymen «Birlik» úiymynda eki aghym payda boldy: ong qanattaghylar «Alashordanyn» baghytyn ústandy; al, sol qanattaghylar kenes ókimetin jaqtady. 1918 jyldyng mamyr aiyna deyin men ong qanatta boldym. «Birlik» úiymynyng úiymdastyruymen 1918 jyldyng mamyr aiynda shaqyrylghan Jalpyqazaq jastarynyng qúryltayynan keyin onshyldardan qol ýzip, solshyldardyng qataryna qosyldym.

1918 jyly mausym aiynda Sibirdegi kenes ókimeti qúlaghan song Omby qalasynda «Alashordanyn» guberniyalyq partiya jәne atqaru komiyteti qúryldy. Ol komiytetterdi Túrlybaev, Itbaev, Seitov, Abylayhanov basqardy. Jas belsendilerding ishinen oghan Samatov, Saydaliyn, Kemengerov, Sәduaqasov S. jәne men sol komiytetting qúramyna kirdim. Komiytette bir ay istegennen song olardyng jetekshilerimen til tabysa almaghandyqtan da, onyng qúramynan shyqtym, sóitip júmyssyz qaldym. Kózqaras alshaqtyghy eki mәsele boyynsha oryn aldy: salyq mәselesi jóninde jәne ash-jalanash qalghan gimnaziya shәkirti J.Sәduaqasovqa (qazirgi KSR-ding yustisiya halyq komissary) qyzmet beru jóninde. Men týtin basy sayyn salyq alugha, yaghny bay men kedeyden birdey salyq alugha qarsy boldym, sonday-aq J.Sәduaqasovqa qyzmet beriluin talap ettim, sol ýshin komiytet qúramynan shyqtym.

1918 jyldyng shilde aiynyng sonynda Semeyden Omby qalasyna Bókeyhanov keldi de, Ombydaghy úiymgha birneshe diyrektivalyq núsqaular berdi. Týrli mәjilisterde eki ret diyrektivaly bayandama jasaghany esimde. Sodan keyin ol Ufadaghy qúryltaygha qatysugha jinalyp, qaghaz júmystaryn retteytin qyzmetker tauyp berudi ótindi. Búl júmysty komiytet júmyssyz jýrgen maghan tapsyrdy. Men birden kelisim berdim, onyng basty sebebi: 1. Issaparda jer kórip qaytudy oiladym jәne 2. Últtyq qozghalys kósemimen jete tanysqym keldi. Sóitip jýrip kettim.

Búl issapardy baghalauda OBK (ortalyq baqylau komissiyasy - T.J.) komissiyasy ýlken qatelik jiberdi. Olardyng anyqtauynsha men Bókeyhanovtyng adiutanty bolyp shygha keldim. Búl óte jauapty júmys. Sonday-aq «Alashorda» jasaghy ýshin kiyim men qaru-jaraq alugha baryppyn. Búl mýldem qate. Men Bókeyhanovtyng adiutanty retinde de, qaru-jaraq pen kiyim alugha da (onday qúrmetke ie bolugha jetken joq edim) barghanym joq. Onyng jeke tapsyrmalaryn oryndaytyn tehnikalyq hatshy retinde bardym. Bókeyhanov Komuchten (komiytet uchrediytelinogo sobraniya) 3000 adamgha qaru-jaraq pen kiyim aldy, ony tapsyryp alu ýshin Orynbordan «Alashordanyn» Torghay bólimshesining tóraghasy Espolov keldi jәne zattardy Torghaygha alyp ketti.

Alayda Bókeyhanovpen birge sapargha shyghuym - búryn maghan belgisiz bolghan kóptegen nәrselerge kóz jetkizdi. Men «Alashorda» qozghalysynyng kórnekti qayratkerlerimen (Bókeyhanovpen, qazir shet elde jýrgen Shoqaevpen, Tanashevpen, Baytúrsynovpen, Ermekovpen, Álimbekovpen jәne basqalarmen) tanysugha mýmkindik aldym jәne olardy jaqynnan bildim. Búryn olardy tek syrtynan ghana bilgendikten: eng adal jәne qazaq halqynyng layyqty kýreskerleri - dep tanitynmyn. Men olardy әsirelep baghalappyn, al ómirde olar mýldem basqa jaghynan kórindi. Olar kenqoltyq ómir sýrdi, jiyi-jii ishimdik úiymdastyrdy, basshy oryn ýshin baqtalastyrdy, kenes ókimetin jaqtaytyn qazaqtargha ayausyz jala japty, qarajýzdilermen (Livovpen - qasiyetti sinodtyng mýshesi, ataman Dutovpen, Krasilinikovpen t.b.) auyz jalasty. Qoghamdyq isterge nemketti qarady. Múnyng barlyghy meni jiyirkendirdi. Búrynghy kósemderden kónilim qaldy.

Men jana jol, jana aqiqat, jana oy izdep kenes ókimetining baghytymen tanystym, sony jaqtaytyn adamdargha bet búrdym. Bókeyhanovpen birge Orynborgha qaytyp kelgen song men olardan qol ýzdim. «Birlik» úiymymen at kekilin kesisip, kenes ókimeti jaghyn qabyldaghan J.Sәduaqasovpen jaqyndastym. Partiya mýshesi Feoktist Berezovskiyding ýi-ishimen aralastym. Men 1918 jyly qyzyl armiyanyng qataryna óz erkimmen jazylyp, Semenovtyng jәne basqa da kenes ókimetining dúshpandarymen soghysu ýshin shyghys maydanyna attanghan D.Ádilevpen tanysudy armandadym. Ol turaly J.Sәduaqasovtan kóptegen mәlimetter bildim. Sóitsem ol maydannan qaytyp kelip Omby qalasynda jasyrynyp jýr eken. J.Sәduaqasov ekeumizdi tanystyrdy. Sodan bastap ekeuimiz jii aralasyp, pikir alysyp, manymyzgha pikirlesterdi jinadyq (Beysenov, Núrseyitov, Seyilov, Tanashov t.b.).

Bolishevikterding Kolchakqa qarsy kóterilisining qarsanynda (1918 j. 22 jeltoqsan) keshke jaqyn Ádilev, Sәduaqasov, Beysenov, S.Tanashov jәne men kóterilisshilerge kómek kórsetudi oilastyryp mening pәterime jinaldyq. J.Sәduaqasov baylanys jasap, núsqau alu ýshin Berezovskiyge ketti. Alayda eshqanday nәtiyje shyqpady. Kóterilis sәtsiz ayaqtaldy.

Kelesi kýni jappay timiskileu jýrip, kenes ókimetin jaqtaushylardy tútqynday bastady. Ádilevti de izdedi. Bizge de kýdikpen qarady. Ádilevti qalayda bir jerge jasyra túru kerek boldy. Onyng auyly Ombydan myng shaqyrym alys jerde, Aqmola uezdining Shu audanynda bolatyn. Oghan jete almaytyn bolghandyqtan, ony bizding auylda jasyrudy úsyndy. Men búghan kelisim berdim de, 1918 jyldyng jeltoqsanynyng ayaghynda Ádilev ekeumiz Petropavl uezdindegi mening auylyma bet aldyq. Ádilevke qysqy demalysqa kele jatqan gimnaziya shәkirti J.Sәduaqasovtyng bas qújaty berildi. Biz auylgha sәtti jetip, qauipsiz túra bastadyq. Ádilev bizding auylda alty ay túrdy. Kolchak tynshylarynyng timiskileuinen eriksiz óz auylyna ketuge mәjbýr boldy. Ádilev bizding auylda túrghan kezde ýsh ret Kolchak polisiyasy tintu jýrgizdi, eserlik baghyttaghy sayasy әdebiyetterdi, Lenin men Troskiyding keybir kitapshalaryn, sonday-aq Bókeyhanovpen birge barghan kezdegi birikken úiymdardyng mәjilisine qatysqan kuәlikterimdi qosa tәrgilep әketti. Búghan qaramastan Ádilev bizding auyldan aman-esen attanyp ketti.

Mine, osy aradan OBK-nyng meni partiya qatarynan shygharuyna sebepker bolghan oqigha bastalady. Mәsele bylay: Ádilev ketken song shamamen 20 kýnnen keyin audandyq polisiya bastyghynyng kómekshisi maghan «dostyq peyilmen»: mening kenes ókimetine azdap ish tartatynym turaly mәlimetting barlyghyn, eger búl ras bolsa, onda men siyaqty intelliygent adamgha jaraspaytynyn eskertti. Men onyng búl eskertui ýshin rahmet aityp, bolishevikterge eshqanday da janashyrlyghym joq ekenin bildirdim.

Sodan keyin birneshe kýnnen song maghan bir tatar kelip, ózin: Kolchaktyng 3-armiyasynyng shtabynyng qyzmetkerimin - dep tanystyrdy. Ol menimen úzaq әngimelesti: ómirbayanymdy súrady, sayasy kózqarasymdy bilgisi keldi, men siyaqty oqyghan adamnyng auylda júmyssyz nege jýrgenine tandanysty. Búdan әri ol ózining júmysy turaly aitty, Kolchak armiyasynda túrghyndar arasynda mәdeni-aghartu júmysyn jýrgizetindigin, shtabtyng gazetin taratatynyn aityp, shtabtyng júmysyn kýsheytu ýshin qyzmetker kerektigin, sol oryngha meni úsynghanyn aitty. Bastapqyda búl әngimening astary men tatardyng úsynysyn týsingemin joq. Mәdeni-aghartu júmysy bolghandyqtan da, múnda túrghan eshqanday oghashtyq joq dep oiladym. Sóitip, qyzmet isteuge kelisim bere jazdap, tez ainyp kettim. Maydandaghy kontrrevolusiyalyq armiya qalay túrghyndardy mәdeni-aghartumen ainalysady? Men múnda bir qiytúrqy pәle baryn týisindim de, úsynysynan bas tarttym. Álgi tatar taghy biraz ýgittedi de mening kónbegenime ókingensip ketip qaldy.

Osy oqighadan keyin men mazasyzdana bastadym. Maghan qarsy bir jamandyq jasalyp jatqan siyaqty kórindi. Polisiya bastyghy kómekshisinin: mening kenes ókimetine býiirim búratynyn eskertui jәne shtabta qyzmet isteudi úsynuy qalay?

Júmbaq. Búl kýdigim guberniyada ótken oqigha kezinde ýdey týsti. 1919 jyldyng mamyr aiynda Amantaydaghy sharualar jәne Atbasar uezindegi qazaq túrghyndary Kolchakqa qarsy kóterilis úiymdastyrdy. Búl kóterilisti Vanyagin degenning jazalau otryady sonday qatygezdikpen basty. Búl otryad kóterilisti basqannan keyin bizding auylgha kelip, Poltava, Astrahani selolaryn qan qaqsatty. Otryadtyng bizding auylgha keler aldyna: Atbasar qalasynda Ádilev qolgha týsipti, endi meni izdep jýr,- degen laqap tarady.

Mine, meni osynday ýrey biylep jýrgen kezde әlgi tatar taghy da keldi, qasynda bir әskery adamy bar, ózining búrynghy úsynysyn qaytalady. Áriyne, qarghys atqyr búl tatarmen sóileskende mening búrynghyday oilanatynday uaqytym bolghan joq, sonda da: eshqanday tәjiriybem joqtyghyn syltauratyp bas tarttym. Sol sәtte tatar ózining dauysyn ózgertip: endeshe shúghyl týrde shtabqa jýresin, qazaq tilindegi gazetting redaktory petropavldyq tatar Ghaziz Bolatovpen birge júmys isteysin,- dedi. Men shynymen qorqyp kettim. Ne jauap bererimdi bilmedim. Tyghyryqtan shyghudyng jolyn izdestirdim. Basyma eki oy keldi: 1. Shtabqa baryp kontrrevolusionerlerding basshylyghynda qyzmet etip, olardyng qolyndaghy qarugha ainalu, 2. Shartty kelisim beru, auylda qalu, olardyng tapsyrmalaryn oryndaugha tyrysu, búl alghashqysyna qaraghanda jenil týseri sózsiz. Songhy sheshimge kelip, ózimning kelisetinimdi, auylda jýrip qyzmetterin atqaratynymdy bildirdim. Odan basqa joldy taba almadym. Álgi tatar kýle túryp osyny qaghazgha jazyp beruimdi ótindi. Men jazyp berdim. Tatar maghan: shtab gazetin keninen taratu jóninde kenes berdi, auyldaghy oqighalardy shtabqa jiyi-jii habarlap túrudy ótindi. Birazdan keyin shtabtan kuәlik pen gazetterdi jiberdi, habar talap ete bastady.

Búl maghan óte auyr soqty. Auylda pikirindi bólisetin adam joq, maydan shebi alys. Qalayda alghashqy sheshimnen bas tartpaugha, shtabtyng eshqanday talabyn oryndamaugha bekindim. Solay istedim de: shtabqa eshqanday habar bergemin joq, gazetti de taratpadym. Saq jýrdim, shtabtyng ofiyserlerining kózine týspeuge tyrystym, keyde qalagha kelip jýrdim, kenes ókimetining keluin asygha kýttim. Sonday auyr kýnder azappen ótip jatty, sonda da, bos uәdeden basqa revolusiyagha qarsy birde-bir qylmys jasaghamyn joq, kenes ókimetining keluin kýttim.

Mine, bolghan jaghday osy. Endi ózderiniz talqygha salyp kórinizder, eriksizdikpen auyzsha bergen uәde - qarsy barlau qyzmetinde istegenge, sonday-aq keshirilmeytin qylmystyng qataryna jata ma, joq pa. Mening oiymsha jatpaydy. OBK osyny eskerui tiyis edi (Aytpaqshy, «kontrrazvedka» degen ýreyli sózdi men úiymdaghy tekseru kezinde OBK-nyng komissiyanyng tóraghasy Bulin joldastyng auyzynan túnghysh ret estidim. Men ózimning mindetimdi osy uaqytqa deyin anyq týsinbeppin:  men shtabtyng gazetinde júmys isteuge kelisim berdim be, joq qarsy barlau bóliminde isteuge uәde berdim be? Úiym jinalysynda ózim aityp bergen oqigha turaly Bulin joldas ózinshe asyghys qorytyndy jasady, «kontrrazvedka» degen sóz sahnagha shyqty. Meni osynday onbaghan qyzmetke tartqan әlgi tatardyng auyzynan múnday sóz shyqqan joq bolatyn, qújatta da onday sóz bolghan joq). 1919 jyly partiyagha óter aldynda men týsinispestik jaghdaymen Petropavlda birneshe kýn ChK-nyng (qazirgi GPU-din) týrmesine qamaqqa alyndym, sonda jazghan qysqasha ómirbayanymda osy oqigha jóninde de tolyq bayandap bergen bolatynmyn...»,- dep týsinik berdi.

Búdan keyin Á.Baydildin baqylau komissiyasynyng qateligin, olardyng әdiletsizdigin betterine basa jazyp, ózining «oqys oqighasyn» ózgelerding «qylmystarymen» salystyra bayandap, ózine-ózi advokat bolady. Qisyndy da dәleldi pikirler bar. Partiya qataryn tazalau túsyndaghy osy derek Á.Baydildinge aiyp retinde taghylyp, tergeuge tartylghandyqtan da úzaq, biraq úzaq ta bolsa, kóp jaydan maghlúmat beretin shaghym hatty tolyq berudi jón kórdik.

Á.Baydildin (jalghasy): «Eger men janylysyp qalmasam, Kolchaktyng 3-armiyasynyng shtaby meni qalay ózderining qyzmetkeri etpek bolghany jónindegi búl oqigha turaly ózimning alghashqy qysqasha ómirbayanymda kórsetken bolatynmyn. Búl eki jaghday meni partiya qataryna óter kezde ony jasyrmaghanymdy dәleledeydi. Alayda osy uaqytqa deyin búl mәseleni partiya úiymyna mәlimdep, tiyisti shara qoldanuyn kýtpegenim, mening ýlken qateligim boldy. Múny moyyndaymyn. Tәjiriybesizdikten ketken búl qateligimdi, tónkeristing mýddesin qorghaytyn qúzyrly mekeme - GPU-degiler týsinedi, mening arymnyng taza ekenine senedi dep oilaymyn. Búdan ózge búl oqighany jasyryp qalatynday mende bóten oy bolghan joq. Sondyqtan da komissiyanyng ekinshi aiybyn da negizsiz dep esepteymin.

Komissiyanyng múnday әdiletsiz sheshimi songhy kýnderi meni qatty kýizeltti, oisha: jekelegen partiya mýshelerining de kinәlary esime týsti. Ózimdi aqtau ýshin emes, mening basymnan keshken oqighany salystyra baghalau ýshin de ol turaly OBK-gha habarlaghym keledi. Men bylay oilaymyn:

1. Men jibergen qatelik, yaghni, Kolchaktyng 3-armiyasyna qyzmet etuge kelisim bergenim - 1917 jyly patshanyng inisi Mihail Romanovqa qúttyqtau jedelhatyn joldaghan jold. Kamenevting kinәsinen auyr ma? Salystyrynyz: Kamenev kәnigi revolusioner, partiyanyng asa kórnekti qayratkerining biri, al men bolsam - partiyada joq, jas, anghal adammyn.

2. Men jibergen qatelik, partiyagha ótkenge deyin patshalyq polisiyada istegen, guberniya men uezderdegi joghary lauazymdylarmen birge istegen Áytiyevting (partiya mýshesi) qylyghynan las pa? Taghy da salystyrynyzdar: Áytiyev - eresek, sanaly adam, al men bolsam - jaspyn, alanghasarmyn.

3. Men jibergen qatelik Kolchaktyng tergeu komissiyasynda istegen, Torghaydaghy Alashorda bólimshesining qúramynda kenes ókimetine qarsy kýresken Toqtabaevting (partiya mýshesi, Jer jónindegi halyq komissary) qylmysynan auyr ma?

4. Mening qateligim - alashordanyng qaruly kóterilisin basqarghan, qyzyl armiyamen soghysqan, beybit túrghyndardyng arasynda zobalang ornatqan Qaratileuovtyn, Jetpisovting jәne Siysekenovting (ýsheui de partiya mýshesi) satqyndyghynan da ótip ketken be?

5. Mening qateligim - 1922, 1923, 1924 jyldary Týrkistan partiya úiymy men kenes ókimetining kórnekti basshysy bola túryp alashordashylardyng kontrrevolusiyalyq әreketterine keng jol ashqan, kenestik baspasózdi («Aq jol», «Sholpan», «Sana» t.b.) solardyng qolyna bergen, tipti kontrrevolusionerlermen (Ánuar pashamen, Zaky Validiymen, basmashylarmen) baylanys ornatqan jold. S.Qojanovtyng (partiya mýshesi, BK(b)P-nyng Orta Aziya burosynyng bólim mengerushisining orynbasary) qateliginen de zor ma?

Múnday mysaldardy kóptep keltiruge bolady. Mening oiymsha, osynyng bәrimen salystyrghanda, mening qateligim barynsha zalalsyz jәne keshirimdi siyaqty kórinedi. Jogharydaghy aty atalghan adamdardyng barlyghy da partiya qatarynda qaldy, ózderining kinәlaryn ispen juuda. Múnday qúqyqtan men nege aiyryluym kerek - degen oryndy súraq tuady. OBK múny da eskermegen.

Mening ótkendegi ómirimdegi jaghymdy jaqtarymdy eskermeuining ózi komissiyanyng synarjaq sheshim qabyldaghanyn kórsetedi. Mysaly, myna jaghdaydy, erikti qyzyl armiya jauyngeri, jasyrynyp jýrgen D.Ádilevti Kolchak ýkimetining qughynynan jasyryp qalghanym eskeruge túrmaytyn oqigha ma? Kolchak jazalaushylarynyng jappay jazalauy kezinde kenes ókimetine jan ashyr bolu ýshin de ýlken tәuekel men erlik qajet emes pe. Men sol ýshin oquymdy tastap, basymdy bәigege tiktim. Búl turaly komissiya nege ýndemeydi?

Kenes ókimetining basyna kýn tughan alasapyran shaqtaghy (1919, 1920, 1921 j.j.) mening jaqsylyqtarym turaly komissiya bir auyz sóz nege aitpaydy?  Petropavl uezindegi qazaq jastary arasynda alghash partiya qataryna kirgen adam men edim, qazaq arasynda partiya jәne komsomol úiymdaryn qúrugha aralasqan túnghysh adam men edim. 1919 jyly qazaq jastarynyng atynan kenes ókimetin qoldap, kontrrevolusionerlermen kýresuge ýndep qazaq júrtyna ashyq hat jazghan da men edim. Qazaq tilinde jazylghan búl ýndeu qazaq túrghyndarynyng arasynda taratyldy. «Mir truda» (Petropavl uezining organy) gazetine jariyalandy»,- dep ózining bolisheviktik jolgha týsu kezenderindegi kýresin bayandaydy.

Shyndyghynda da, Á.Baydildinning belsendiligi eshkimge kýmәn tughyzbasa kerek. Tek búl belsendilikke qosa bayypty minez bergende, týrmege týspes te edi. Ózining úzaq shaghym-aryzyn:

«...Jogharydaghy jaylardy komissiya eskerui tiyisti edi. Ókinishke oray, bayandalghan sebep-saldardyng barlyghy nazargha alynbady, onyng esesine negizsiz, qatal ýkim shygharyldy. Múny mýldem әdiletsiz sheshim dep esepteymin. Jogharyda bayandaghan jaylardy eskere kelip, OBK-nyng sheshimin ózgertip, maghan negizsiz taghylghan aiypty alyp tastap, partiya qataryna qaytadan aludy ótinemin. Mening 9 jyl boyghy ýzdiksiz enbegim, әsirese, keyingi jyldarghy auyr da belsendi qyzmetimdi eskerip OBK-nyng mening ótinishime týsinistikpen qaraydy, meni sýiikti BK(b)P partiyasynyng qataryna oraluyma mýmkindik beredi dep senemin»,- dep ayaqtady.

Á.Baydildinning senimi aqtalmady. Partbiyletting ornyna bir aptadan keyin tútqyndau orderi berildi. Sóitip, osy shaghymnyng negizinde onyng ózin de tútqyndady. Búl qamaqtan ózining endi qaytyp jaryq dýniyege aman shyqpaytynyn, ol, әriyne, bilgen joq. Eng birinshi bop atu jazasyna kesildi jәne ýkim oryndaldy.

«Qauly. 1929 jyldyng 20-shilde kýni. Almaty.

Azamat Ábdirahman Baydildin student kezinde bolishevikterge qarsy qaruly kýres jýrgizu ýshin últshyl jastardan úiymdastyrylghan aqgvardiyanyng jasaghyna óz erkimen kirgen, sonymen qatar ol Kolchaktyng 3-armiyasynyng qarsy barlau tobynyng qúpiya tynshysy mindetin qosa atqarghan, yaghni, azamat Baydildin Qylmys Erejesining 58-7, 58-11, 58-13, jәne 59-3 baptarynyng tiyisti tarmaqtaryna sәikes qylmys jasaghan, sondyqtan da Qylmysty Ister jónindegi Erejening 128 jәne 147 baptaryna sәikes mynaday Qauly qabyldadym:

Azamat Baydildin Ábdirahman, 32 jasta, qazaq, Petropavl uezining "arghyn" ruynan shyqqan, ýilengen, orta bilimi bar, VKP /b/ qatarynan shygharylghan, búrynghy "alashordashy", qazir esh jerde júmys istemeydi - jogharyda kórsetilgen qylmystardy jasaghany ýshin aiypker retinde jauapqa tartylsyn.

Baydildinge aldyn-ala saqtandyru sharasy qoldanylyp, ony PP OGPU-ding QSR boyynsha komendaturasynnyng janyndaghy týrmege otyrghyzu ýshin tútqyndalsyn.

Shyghys bólimining bastyghynyng kómekshisi - Saenko.

"Bekitemin" PP OGPU-ding QSSR boyynsha ókili - Alishanskiy.

Qauly maghan oqyldy, ózimdi kinәlimin dep sanamaymyn. Á.Baydildiyn».

IYә, ol ózin kinәlimin dep sanamaydy. Biraq ta ózgelerdi "kinәli" deuge qanday qaqysy bar edi? Tergeu isine qaraghanda tergeushiler: partiyalyq baqylau komissiyasynyng bergen qorytyndysy men Á.Baydildinning shaghymyndaghy derekterge sýiene otyryp ony syrttay jauapqa tartqan. Sol «syrttay berilgen» kórsetindilerinde astyrtyn últshyl úiymnyng mýshelerin әshkereleuge bet búrghan. Mysaly, 1929 jylghy 1 shilde kýngi kórsetindisinde birden:

«Qazaq últshyldarynyng astyrtyn úiymy jónindegi iske baylanysty Ábdirahman Baydildin mynany kórsetti:

1922 jyldyng basynda, men qazaq ólkelik «Enbekshi qazaq» gazetining redaktory bolyp jýrgen kezimde, maghan alashordashyl últshyl Baytúrsynovtyng naghyz kontrrevolusiyalyq baghyttaghy birneshe maqalasyn jariyalaugha tura keldi. Biz ol kezde últshyldardyng yqpalynda jýr edik. Múhtar Áuezov pen Smaghúl Sәduaqasovtyng yqpalymen men kóptegen últshyldarmen baylanysta boldym. Áli esimde, 1922 jyly Orynbor qalasynda últshyldardyng kenesi ótti. Ol keneske: Ahmet Baytúrsynov, Smaghúl Sәduaqasov, Eldes Omarov jәne men, Baydildin qatystym. Keneste otarshyldargha qarsy kýresu ýshin últshyldardyng úiymshyldyghy men birligi kerek ekeni aityldy. Osy keneste Baytúrsynov bizge jaqsy adam retinde «Alashordanyn» búrynghy jazalaushysy Rahmetolla Qarjaubaevti qyzmetke aludy úsynghany da esimde. Mening alghan әserim boyynsha, últshyldar әlde bir kontrrevolusiyalyq, qúpiya mәselesi bar siyaqty kórindi»,- dep әshkereley jóneledi.

Osy kórsetindi boyynsha ondaghan adam jauapqa tartylyp, olargha aiyp retinde taghyldy. Biz ol ýzikterdi qajet tústarda keltirgendikten de, búl arada qysqarta paydalandyq. Anyq bayqalatyny: Smaghúl Sәduqasovty qylmysty etip shygharugha tyrysqan tergeushiler «Qalamdy» solay qaray qaqpaylay beripti.

Á.Baydildin (jalghasy): «1925 jyly Ý partiya konferensiyasynyng qarsanynda Moskva qalasyndaghy Smaghúl Sәduaqasovtan hat aldym, ol hatty partiya konferensiyasy kezinde portfelimnen bireu úrlap әketti. Oghan qosa Goloshekinning atyna dayyndalghan baspasóz jónindegi bayandamamdy da úrlap ketti. Hattyng mazmúny mynaday: jer mәselesi jóninde ol kezde biraz týsinispestikter oryn alghan bolatyn, soghan oray júmys jasauymdy ótinipti, qalghanyn kelgen song týsindiremin - depti. Maghan hatty Álimhan Ermekov әkep berdi. Men ol kezde partiyanyng platformasy jaghynda bolatynmyn, sondyqtan da olar menen seskenetin. Men Ermekovke qarsy sóiledim. Keyin ol Toqtabaevqa: «Baydildindi Semeyge әdeby qyzmetke jiberu kerek»,- depti. Sәduaqasov Moskvadan kelgennen keyin ekeuara pikirlestik. Ol maghan: «Jer mәselesi jóninde neshe týrli beybastaqtyq oryn alyp otyr, bel sheship kýresu kerek, Qojanov otarshyldarmen tabandap kýresti, alayda qazaqy tәsilmen kýresti, al múnda Shynghyshannyng tәsili kerek»,- dedi. Sonymen qatar ol maghan: mening kónil-kýiim 1921 jylghydan tómen, ne isterimdi bilmey jýrmin. Búl jóninde Qojanovtyng aitqany dúrys, alayda men tabandap kýrese almadym,- dedi. Biz ol kýni úzaq daulastyq, pikir talasy tangha deyin sozyldy. Men oghan: partiyanyng otarshyldyqty sanaly týrde qoldauy mýmkin emestigin aittym, ekeumiz úrsysyp qaldyq ta, men onyng pәterinen ketip qaldym. Sodan keyin onyng minezi jóninde «Enbekshi qazaq» gazetine maqala jazdym. Sәduaqasov: «Alashordashylarmen» birigip, úiymdasu qajet, otarshylyqqa qarsy kýresti jalghastyru ýshin topshyldyqty qoyyp, Qojanovpen birigu kerek,- dedi. Sonymen qatar: Smirnovtyn, Kalininning otarshyl baghyty ýstemdik alyp ketui mýmkin, sondyqtan da barlyq qazaq kommunisteri men últshyldary topshyldyqty tastap, basyn biriktirip, júmyla júmys isteu kerek,- dedi. Ol jer mәselesi jóninde baghdarlama jasaudy úsyndy».

Búl da anghaldyq pa, alanghasarlyq pa? Áyteuir parasatty, ómirding shyndyghyn baghalay biletin adamnyng sózi emes. Ózin atu jazasyna búiyryp otyrghan tergeushiden qanday dostyq kýtpek? Janyn saqtap qalamyn dep janyn suyryp berip otyrghanyn shynymenen de angharmaghany ma? Ókinishke oray, ol múnymen de toqtalmaghan, ekpinin ýdetip, «taghy da aitarym», «ótken jolghy jauabyma qosarym» dep qoyyp, otyz-qyryq betten túratyn «jauaptaryn» jaza beripti.

Á.Baydildin (jalghasy): «Az uaqyt ótkennen keyin qonaqjay dastarhany degen jeleumen Sәduaqasovtyng ótinishi boyynsha Aldongharovtyng ýiinde ótken bas qosu esimde qalypty. Ol bas qosugha: men, Toghjanov, Aldongharov, Nahimjanov jәne Sәduaqasov qatysty. Sol arada Sәduaqasov Toghjanovtyn, Aldongharovtyn, Nahimjanovtyng qoldauyna sýienip taghy da úiym qúru turaly mәseleni kóterdi, maghan tiyise sóiledi. Biz taghy da kerisip qaldyq. Tek men jәne Toghjanov qana olargha qarsy shyqtyq. Petropavl uezining bir studenti, atyn úmytyp qaldym, ózine Oral uezinen kelgen bir studentting Joldybaevting pәterinde jinalghan alashordashylardyng kenesindegi sózderdi, ishinde Baytúrsynov, Dulatov, Ermekov, Qadyrbaev, Joldybaev jәne basqalary bar, estigenin jetkizipti. Onda sayasat mәselesi talqylanypty, sonyng ishinde men turaly da aitylypty. Olar meni: naghyz satqyn bolyp shyqty, búdan arghy iske kesirin tiygizui mýmkin, sondyqtan da meni ortalyqtan - Ólkelik Komiytetten alystatugha qol jetkizu kerek - desipti. Men әlgi studentke estigeninning bәrin GPU-ge jetkiz,- dedim, ol uәdesin berdi.

Ý partiya konferensiyasyna arnalghan jer mәselesi jónindegi tezisterdi Jandosovtyng jeke ózi dayyndady... Ý partiya konferensiyasy qarsanynda últshyldar Jandosovtyng ýiinde birneshe kenes ótkizdi. Onda Sәduaqasov pen Qojanovtyng toptary jer mәselesine baylanysty bas qosty, oghan Núrmaqov pen Jandosov belsene aralasty. Jer jónindegi jәne Ý partiya konferensiyasyna qatysty ekinshi mәjilis Sәduaqasovtyng ýiinde ótti, oghan: Súltanbekov, Smaghúl Sәduaqasov, Mústambaev, Kadalenko qatysty. Múhtar Múrzin de qatysty-au deymin. Ol kezde Tashkentten Qabylov pen Jýrgenov kelgen bolatyn. Mәjilis turaly men Aldongharovtan estidim. Men atyn ataghandardan basqa, búl mәjiliske Semeyden kelgen Múhamedjan Beysenov qatysty. Búl keneste jer mәselesi, tezisterding baptary, Ólkelik Komiytetting qúramy talqylandy. Búdan basqa da kenesuler ótti, oghan kimderding qatysqanyn anyq bilmeymin. Súltanbekovting ýiinde ótken keneske Qojanov, Mynbaev, Sәduaqasov, Núrmaqov, Jandosov qatysty, anyghyn bilmeymin, biraq Qúlymbetov te ishterinde bolghan siyaqty. Onda qazaq belsendilerining barlyghy da boldy. «Alashordashylardan» kimning qatysqanyn bilmeymin, biraq, solardyng ishterinde bolghany anyq. Keneste Jandosov jer mәselesi jóninde bayandama jasady, sodan keyin Qojanov, Sәduaqasov jәne Mynbaev sóiledi. Ý partiya konferensiyasynyng qarsanynda Qojanov Qyzylordagha keldi».

Onyng 1929-jyly shildening 25-kýngi bergen, tasqa basylghanda 45 bettik kәdimgi kishi-girim kitapshanyng kólemine para-par kórsetindisi - eng basty aiyptaushy aighaqtyng biri boldy. Sondyqtan da onyng bәrin qamtu mýmkin emes.

Oyymyz shashyrap ketpes ýshin әkimshilik pen partiyalyq jikteluge qatysty keybir tústaryn yqshamdap paydalanugha tyrystyq. Kýnderding kýninde búl kórsetindi tolyq jariyalana qalsa, ondaghy oqighalar arqyly kóptegen pikirlerdi qaytadan saraptap, keybir jaqsy atty bop jýrgen qayratkerlerding halqyna, ne jeke adamgha jasaghan qiyanatyna kóz jetkizer edik.

Baydildinning jauaby: «25/ÝII-I/ÝII №-1929 jyl. Men ózimning bir jolghy kórsetindim arqyly sәduaqasovshylardyng býkil tarihyn tolyq aityp shygha almaymyn. Oghan qazir qajetti jaghday jasalmay túr, eng bastysy, kerekti qújattar qolymyzda joq. Men búl arada osy aghymnyng búrynghy jaqtaushysy esebinde onyng jalpy damu satysynyng nobayyn týsiremin jәne ózimning esimde qalghan keybir derekterdi aityp beremin. Sonymen qatar, kezinde dos-jarandarymnan estigen derekterdi de paydalanamyn, әriyne, ol derekterding dәldigine kepildik bere almaymyn. Sәduaqasovshyldyq aghymy partiyagha qarsy baghyt retinde QASR-ning qúrylghan kýninen bastap úiymdasusyz-aq qalyptasa bastady».

Á.Baydildinning jauabynyng «tynghylyqty» ekeni jәne «taqyrypty iygeru» ýshin barynsha kýsh salghany osy sózderden-aq bayqalady:

«1920-jyly I Qazaq sezi ótti. Onyng negizi sonda anyqtala týsti. Ártýrli kózqarastardyng ózara ýilespeui jikshildikke negiz qalady»,- degen pikirdi sabaqtap keledi de ony rushyldyqqa әkep teliydi.

Bizding oiymyzsha, ol kózqarastardyng astarynda últtyq mýdde jatty. Tek qazaq qayratkerlerining arasyndaghy sayasy kýresting tәjiriybesi jetpegendikten de, olardyng ózara pikir talasy jeke bastarynyng ymyrasyzdyghyna jol ashty. Ókinishtisi sol, múnyng barlyghyn hattap, qaghazgha týsirip otyrghan bolishevikter de, keyinnen «qujaqshyl» golshekinshil tergeushiler de óte sheberlikpen paydalana bildi. Búdan әri Á.Baydildin ózining sayasy bayanyn:

«...Ol sezde, úmytpasam, Ádilev Bayseiyit pen Mynbaev (Aqmolalyq) jәne basqalar sóiledi. Árbir jaq ózinshe siezding sheshimine әser etuge, әsirese, ýkimetting qúramyna yqpal jasaugha tyrysty. Árbir top ózining kósemin jetekshilikke úsyndy, yaghni, KSIYK-ting tóraghalyghyna Baytúrsynov pen Jangeldindi úsyndy»,- dep jalghastyrady.

Osy arada eskerte keterimiz, birinshi kitaptyng «Jer jegisi», «Jan jegisi» atty taraularynda Á.Baydildinning kórsetindileri taqyrypqa oray barynsha tiyanaqty qamtylyp, taldanghan bolatyn. Endi tura sol jauaptarynyng ishindegi jeke óz basyna qatysty tústardy iriktep alyp, oghan qarsy dәlelderdi keltirip, qysqasha ghana týsinikteme jasap, qaytalap beruge amalsyz mәjbýr bolyp otyrmyz. Óitkeni búl jauaptar «Alashorda» qayratkerlerin (jiyny 30 adam) týrmege qamaugha sebepkerlik etken jәne Á.Baydildinnin  jýike jýiesining qisyndyq jelisi de anyqtalady.

Á.Baydildin (jalghasy): «Biz Orynbordaghy ólkelik kenesting ekinshi sezine jinaldyq. Sәduaqasov bizden búryn ketip qalghan edi, qalghan ókilder kesh attandyq. Búl sezde jalpy sayasy jәne sharuashylyq mәselelerimen qosa, Sәduaqasovtyng jeke basy men onyng is-әreketterine qatysty talqylaulargha aitarlyqtay erekshe oryn berildi. Semey men Aqmola guberniyasynan kelgen europalyq últtardyng ókili ózining sózderinde Sәduaqasovtyng jeke basynyng namysyna tiyisip, onyng is-әreketin әshkerelep: últ arazdyghyn qozdyrdy, orys qyzmetkerlerin otarlaushy dep  jazghyrdy, t.s. - degen aiyp taqty. Al atalghan guberniyalyq qazaq ókilderi, kerisinshe, Sәduaqasovtyng istegen isin qostap, europalyq últ ókilderin kinәlady. Qazaqstan Ortalyq Atqaru komiytetining qúramyn saylau kezinde әlgi ózara aiyptaular men ishki esep ózining shegine jetti. Biz Sәduaqasovty Qazaqstan Ortalyq Atqaru komiytetining qúramyna úsyndyq, ony europalyq joldastar keri qayyryp tastady. Búl mәsele jiktelushi toptardyng kóp uaqytyn aldy. Sәduaqasovtyng ózi shyghyp úzaq qorytyndy sóz sóiledi. Ol ózin qazaq halqynyng naghyz kýreskeri әri sonyng mýddesi ýshin azap shegip jýrgen shermende retinde kórsetti: ol europalyq qyzmetkerlerdi partiyanyng últtyq sayasatyn jýzege asyrudy tejep otyrghan sanaly otarshyldyq pighyldary ýshin aiyptady. Ol búl pikirin últ mәselesi jóninde qabyldaghan partiyanyng 8 sezining qararlary men Stalin joldastyng maqalalarynan ýzindi keltire otyryp dәleldep, múnyng ústanghan baghyty keltirilgen ýzindilerge say keletinin, partiyanyng baghdarlamasyn jýzege asyrtpau ýshin orys otarlaushylarynyng ózining sonyna shyraq alyp týskendigin aitty. Sonymen qatar, Qazaqstannyng ótken tarihynan mysal keltirip, ony býgingi kýnmen salystyryp, ózining baghyt-baghdarynyng dúrystyghyn dәleldeytin tújyrymdar jasady».

Egerde, 1920 jyly Smaghúl Sәduaqasovtyng jiyrma jasta ghana ekenin eskersek, onyng óz qúrbylarynan qanshalyqty ilgerilep ketkenin jәne óresining olardan anaghúrlym joghary ekenin angharu qiyn emes. Ol elining mýddesi erte eseytken azamattyng biri boldy. Á.Baydildin búdan әri Smaghúl men ózining arasyndaghy qarym-qatynas pen qayshylyqtardy aita kelip, ózining 1920-1929 jyldar aralyghyndaghy ómirin jalyqpay sayasy astar bere hatqa týsirgen. Búdan angharylatyny: tergeushi de jәne jauap berushi de nysanagha Smaghúl Sәduaqasovty alghan. Ishinara Múhtar Áuezovti de shanshyp, ekeuin qosaqabattap "últshyl" etip shygharudy kózdegen. Biz Smaghúl men Múhtargha qatysty túsyn ghana iriktep aldyq.

Á.Baydildin (jalghasy): «Onyng sózin: birinshi jaqtan: «Joyylsyn últshyldar!», ekinshi jaqtan: «Sóilesin!», «Otarlaushylar, bóget jasamaularyndy ótinemiz!»,- degen aiqaylar jiyi-jiyi bólip ketip otyrdy. Ol sózin ayaqtaghan kezde, barlyq guberniyalardan kelgen qazaq ókilderining basym kópshiligi úzaq qol shapalaqtap, qoshamet kórsetti. Búdan keyin eki jaqtyng da u-shuy búrynghydan da kýsheye týsti. Qorghaushylardyng da, qaralaushylardyng da sózderi qatqyl-qatqyl shyghyp, ishinara әdepsiz qylyqtargha jol berildi. Mysaly, Sәduaqasovty qorghap sóilegen H.Núrmúhamedov (Atbasardan kelgen uәkil) birneshe ret qarsy toptyng tóralqasynyng stolyn júdyryqpen úrghylap, ayaghymen jer tepkiledi.

Isting aqyrynda dauysqa salghanda - dauys últtyq tegine qaray ekige bólindi. Ishinara keybireuleri bolmasa, qazaqtardyng barlyghy qostap dauys berdi, al, keybir qalys qalghan jeke adamdardy eseptemegende, orystardyng barlyghy qarsy boldy. Mәsele sol kýii sheshilmey qaldy. Biraq ta, keyinnen bәribir 3-4 dauys artyq alghan Sәduaqasov Qazaqstan Ortalyq Atqaru komiytetining qúramyna ótti».

Búl mәsele Smaghúl Sәduaqasovpen aldyn-ala kelisilip alynghan siyaqty. Isting bәri de sonyng yqpalymen jәne sonyng kýres jolynyng baghytymen qaqpaylanyp otyrghan. Búl óte bir auyr kezeng edi. Qazaqstannyng ýsh týrli ókimet biyliginde (Batys oblystar - Orynborgha, soltýstik oblystar - Batys Sibirge, ontýstik oblystar - Týrkistan ólkesinde) qaluy - ózara týsinispeushilikti tudyrdy jәne últtyq mýddening tútastyghyn saqtaugha kesirin tiygizdi. Ásirese, Sibir tónkeris komiytetine qaraghan Shyghys jәne Soltýstik guberniyalardyng ahualy óte nashar edi. Jana orystandyru men qonystandyru sayasaty jýrip jatqan. Tónkeris tek orystargha ghana qatysty siyaqty kórinip, qazaqtar qyzmetten shettetilip jatyr edi.

Á.Baydildinning «iske tigildi» dep atap kórsetken hattamasy jәne oghan bergen tiyanaqty týsiniktemeleri, derekteri kenes ókimetining qylmystaryn әshkereleytin «qúpiya qújat» bolyp tabylady. Úzaq ta asa manyzdy búl mәlimetter osy basylymnyng «Jegi» atty birinshi bóliminde arnayy taldanghandyqtan da jәne osydan keyingi Múhtar Áuezovting tergeuine qatysty tarauda taghy da paydalanatyn bolghandyqtan da, búl rette onyng jeke basyna qatysty týrme taghdyryn bayandaumen ghana shekteldik.

Ýkim tergeu isining ÝII tomynyng sonyna tirkelgen:

«OGPU (sot) kollegiyasynyng 1930 jylghy 4-kókek kýngi kenesining hattamasynan kóshirme.

Tyndaldy: №78754 is boyynsha aiyptalghan: Baytúrsynov Ahmet pen Mirjaqyp Dulatovty - QE 58/2,58/4,58/11,58/10 baptary boyynsha, ... Baydildin Ábdirahmandy - QE 58/1,58/13 jәne 58/10 baptary boyynsha ... (jiyny 42 adam - T.J.) aiypty dep tapty.

Qauly ettik: Baytúrsynov Ahmet, ... 13. Baydildin Ábdirahman - ATYLSYN.

Is arhivke tapsyrylsyn. OGPU-ding hatshysy - qoly".

Osymen OGPU-ding tergeui men soty ayaqtalghan. Yaghny Ábdirahman Baydildin on ýshinshi bop tizimge ilingen «asa qúpiya» hattama sizderding nazarlarynyzgha úsynylyp otyr.

Tarih búl adamdy ar-ojdan túrghysynan qalay aqtaydy? Onyng jolyn bilmeymiz. Múnday ýkimdi aitu - bizge de auyr. Biraq ol kisining әreketine jekjattary men ýrimderining eshqandayda kinәsi joq ekeni anyq. Sondyqtan da zamannyng diyirmenine týsken taghdyrdy tәlkek etuding ózi de qisynsyz. Ol ózining jazasyn ózi aldy, ózine ózi ólim jazasyn kesti. Búl da zaualdyng bir týri. Alash qayratkerlerining janyn kýidirgen jan iyesi turaly búdan artyq sóz qozghaudy layyq dep tappadyq.

Qalghan sóz kelesi Múhtar Áuezov turaly «Talqy» atty bólimde qamtylady.

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»