Senbi, 23 Qarasha 2024
Arasha 2216 4 pikir 9 Qyrkýiek, 2022 saghat 18:22

430 adam júmyssyz qalmaq: SQO-daghy kәsiporyn arasha súraydy

Soltýstik Qazaqstan oblysyndaghy Qazaqstandaghy iri Obuhov tau-ken bayytu kombinaty jabyludyng az-aq aldynda túr. Búl turaly býgin Núr-Súltan qalasynda ótken baspasóz jiynynda atalghan kәsiporyn basshylary mәlimdedi.

Olardyng aituynsha, qúryltayshylar bes jyldan beri kombinatty bólise almay keledi. Aradaghy dau-damay tolastar emes. Búlay jalghasa berse Qazaqstandaghy iri kәsiporyndardyng biri týbegeyli qúrdymgha ketui mýmkin.

Obuhov tau-ken bayytu kombinaty býginde titan-sirkony kenin óndeu salasyndaghy әlemdegi jiyrma iri kәsiporynnyng qataryna kiredi.

Múnda 430 júmysshy enbek etedi, olardyng jalaqysy 400 mynnan asady. Sonday-aq, kәsiporynda ana kapitaly tólenedi. Bir balagha - million tenge, eki balagha - eki million, ýsh balagha – ýsh million tenge beriledi. Kәsiporyn basshylyghy búdan basqa, birqatar auyl túrghyndaryn qoldap keledi. Elimizding Ontýstik ónirlerinen Soltýstik Qazaqstan oblysy joghary oqu oryndaryna bilim alugha kelgen studentterge granttar bóledi, balalar ýii men qarttar ýiine qarjylyq qoldau kórsetedi.

“Minekey Soltýsting Qazaqstannyng sheneunikteri osynday paydaly kәsiporynnyng kózin qúrtpaqshy. Polisiya ken bayytu kәsipornynyng ruda tiyegen jýk kólikterin toqtatyp tastaydy. Prokuratura men sot zauyt basshylyghynyng ýstinen sot isterin ashyp, tómpeshteydi. Múnda alayaqtyq pen jala jabushylyq qoldanylyp keledi”,- deydi baspasóz jiynyn ótkizushi top.

Qazir osy shytyrman oqighanyng ayasynda 19 is boyynsha sot prosesi jýrip jatyr eken. Búl jiyngha QR enbek sinirgen әrtisi Túnghyshbay Jamanqúlov ta qatysqan.

Jiyndy úiymdastyrushylar ken bayytu kombinatyna tiyesili jerdi әkimdikting sharua qojalyghyna bergenin aitady. Kombinat ókilderining mynaday talap-tilekteri bar: Ákimdikting júmys oryndaryn saqtaudy qamtamasyz etui jәne kәsiporyn júmys isteui ýshin oghan 9 gektar jer beru kerek.

Obuhov tau-ken bayytu kombinatynyng basshylyghy búl jaghdaydy elding últtyq mýddelerine opasyzdyq jasaudyng qasaqana jәne dәleldengen faktisi, Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng jýrgizgen reformalaryna jasalghan jasyryn sabotaj dep esepteydi.

"Tiolayn" JShS qúryltayshysy jәne atqarushy diyrektory Viktor Dolgalevting aituynsha, býgingi tanda 250 adam júmys ornynan aiyrylu aldynda túr, al 2 aidan keyin búl kórsetkish taghy 180 adamgha artady. "Tiolayn" JShS baspasóz qyzmeti habarlaghanday, paydaly qazbalardyng bay ken ornyn shetelge satu maqsatynda kәsiporyndy reyderlik basyp alu әreketi oryn alghan.

Al, әkimdik bolsa, ken bayytu kombinatyn Soltýstik Qazaqstan oblysy Tayynsha audany әkimshilik qyzmetkeri  A.N.Buragha 7 685 612 080 000 tenge somasyna tikeley zalal keltirdi dep aiyptaghan.

"Soltýstik Qazaqstan oblysynyng budjeti 22 jylgha 323 mlrd tengeni qúraydy. Búl býkil oblystyng budjeti. Qazaqstan budjeti shamamen 15 trillion bolsa, múnda 7 trillion. Bir jyl búryn enbek újymymen kelisimshartty saqtau ýshin biz Petropavl qalasyna bardyq, onda oblys әkimi Qúmar Ergibayúlyn bizben kezdesuge mәjbýr etti ... ol qatty paydaly qazbalargha әkimdikting eshqanday qatysy joq ekenin aitty. ", - deydi Dolgalev Daniyl.

Baspasóz konferensiyasynda oblys basshylyghy men sheteldik investorlardyng tau-ken bayytu kәsipornyna qyzyghushylyghy kәsiporyn titan-sirkoniy konsentratyn óndiru jәne qayta óndeu boyynsha әlemdik kóshbasshylardyng ýshtigine kirgennen keyin tuyndaghany aityldy.

Kәsiporyn qyzmetkerleri basshylyqtyng olargha nege júmys isteuge mýmkindik bermeytinin týsine almay dal boluda. Olar kezekten tys preziydenttik saylau qarsanynda Obuhov tau-ken bayytu ornynyng mәselesine, ondaghy zansyzdyqtargha nazar audarylady dep ýmittenedi.

Obuhov ken bayytu kombinaty Resey, Qytay, Ýndistan, Malayziya, BAÁ-ne eksporttaytyn sirkoniy konsentratyn óndiredi. Búl ónim úyaly telefondar, kompiuterler óndirisinde, atom ónerkәsibinde qoldanylady. Zauyt Soltýstik Qazaqstan oblysynda ornalasqan sirkoniyden konsentrat óndiretin әlemdegi eng iri kәsiporyndardyng biri bolyp tabylady.

 

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5480