Aytpasa sózding atasy óledi
Amalsyz ótken jyldargha sho­lu jasaugha tura kelip túr. Óitkeni keshegi Kenes Odaghy kezinde SOKP Ortalyq Komiyteti barlyq respublikalardy ashsa alaqanyn­da, júmsa júdyryghynda ústady. Barlyq biylik tútqasy solardyng qolynda boldy.
Memlekettik til - orys tili bolghany da belgili. Sondyqtan az últtyng adymyn ashtyrmady. Búl, әsirese, soltýstik ónirdegi agha­yyn­dargha onay soqqan joq. Qan­sha­ma mektepter jabyldy.
Áli kýnge deyin esimde. Sonau biz Almatydaghy Qazaq memleket­tik uniyversiytetining jurnalistiy­ka fa­kulitetin jas maman retinde bi­tirip kelgende oblys ortalyghyn­da úl men qyzdardy ana tilinde oqy­­tatyn jalghyz bilim ordasy - Yby­ray Altynsarin atyndaghy mektep-internaty bolatyn. Mún­­­da audandar men auyldarda­ghy bauyrlarymyzdyng balalary ja­typ oqityn.
Qalada basqa birde-bir mektep joq-ty. Bәri de sol tәuelsizdikting arqasy ghoy. Bilim ordasy da kó­bey­di. Qazir birneshe oqu oryn­da­ry bar. Olargha Elbasymyz ónirge saparmen kelgende ózining jyly lebizin bildirdi.
Qostanay sekildi respubliy­ka­myzdaghy tabighaty kórkem, kәusar auasy taza aimaqqa sonau Nikita Hrushevtyng kezindegi tyng iygeruding belgili dәrejede keri yqpaly tiy­genin eshkim de joqqa shyghara al­mas. Sol uaqytta qyzdy-qyzdy­men qanshama artyq jerler jyr­tylyp, mal jayylatyn sha­byndyqtar azayyp qaldy.

Aytpasa sózding atasy óledi
Amalsyz ótken jyldargha sho­lu jasaugha tura kelip túr. Óitkeni keshegi Kenes Odaghy kezinde SOKP Ortalyq Komiyteti barlyq respublikalardy ashsa alaqanyn­da, júmsa júdyryghynda ústady. Barlyq biylik tútqasy solardyng qolynda boldy.
Memlekettik til - orys tili bolghany da belgili. Sondyqtan az últtyng adymyn ashtyrmady. Búl, әsirese, soltýstik ónirdegi agha­yyn­dargha onay soqqan joq. Qan­sha­ma mektepter jabyldy.
Áli kýnge deyin esimde. Sonau biz Almatydaghy Qazaq memleket­tik uniyversiytetining jurnalistiy­ka fa­kulitetin jas maman retinde bi­tirip kelgende oblys ortalyghyn­da úl men qyzdardy ana tilinde oqy­­tatyn jalghyz bilim ordasy - Yby­ray Altynsarin atyndaghy mektep-internaty bolatyn. Mún­­­da audandar men auyldarda­ghy bauyrlarymyzdyng balalary ja­typ oqityn.
Qalada basqa birde-bir mektep joq-ty. Bәri de sol tәuelsizdikting arqasy ghoy. Bilim ordasy da kó­bey­di. Qazir birneshe oqu oryn­da­ry bar. Olargha Elbasymyz ónirge saparmen kelgende ózining jyly lebizin bildirdi.
Qostanay sekildi respubliy­ka­myzdaghy tabighaty kórkem, kәusar auasy taza aimaqqa sonau Nikita Hrushevtyng kezindegi tyng iygeruding belgili dәrejede keri yqpaly tiy­genin eshkim de joqqa shyghara al­mas. Sol uaqytta qyzdy-qyzdy­men qanshama artyq jerler jyr­tylyp, mal jayylatyn sha­byndyqtar azayyp qaldy.
Sonyng zardabyn auyldyq jer­degi kýnin mal asyrap, baghu ar­qyly kórip otyrghan qandas­ta­rymyz aiqyn sezinip jatqany da aqiqat. Qoralaryndaghy maldyng basyn ósireyin dese jayylym tar.
Ózimiz ony eldi-mekenderge at basyn búrghan kezderimizde sóiles­ken kisilerimizding kónil-kýileri men sóz saptastarynan sezip jýr­miz.
Sol tyng iygeruding kesirinen jer­gilikti halyq azshylyqqa ai­naldy. Osy kommunistik partiya­nyng baqylauynda bolghan nauqan­da syrttan qisapsyz adamdar su­day aghylghany da belgili. Olar­dyng arasynda týrmeden shyqqan­dar, odan-búdan qashqandar kez­desken kórinedi.

Esimi belgisiz eldi mekender kóp
Álgi tyng iygeruding arqasynda ónir­de egistik alqaptary artqan­men, basqa jergilikti halyqqa asa qajetti tildik, ruhany qúndylyq­tarymyz aqsady. Mine, qazir sol jiberilgen qatelikterdi qaytadan ornyna keltiru ýshin kóptegen jyl­dar kerektigi men jýike jú­qar­tu qajettigin uaqyt kórsetip otyr.
Mәselen, sol tyng iygeru jyl­dary Ukraina sekildi elderden kelip túraqtap qalghan ózge últ ókilderi ózderi enbek etken eldi-mekender Kiyevskiy, Harikovs­kiy, Suvorovskiy siyaqty atau­lar­gha ie boldy. Tipti qaysybir auyldarda ertengi ýkili ýmitterimiz bolyp tabylatyn óskeleng úrpaq oqyp jatqan mektepter de solay atalady.
Qostanay ónirinde kóp jyl­dardan beri ghúmyr keship, qyzmet atqaryp kele jatqandyqtan ózim­ning kónilge týigenderim de jet­ki­likti.
Kez kelgen audangha issapargha shyghyp, ýlken jolgha týsseniz, kó­ziniz ózge tilde jazylghan ataular men jazulardan sýrinedi. Osy arada bos sózge salynbas ýshin naqty derekterge sýiene ketkenim oryndy bolar.
Mәselen, Qostanaydan kórshi­les Reseyge deyin jalghaytyn as­falit jolmen Mendiqara, Úzyn­kól sekildi audandargha baryp kó­ri­nizshi. Aldynyzdan men mún­dalap túrghan Sormovka, Molo­kanovka, Nechaevka jәne basqa da ataulardy kóresiz.
Oblys ortalyghymen irgeles jatqan Qostanay audanynyng or­talyghy Zatobol kentinde de bolyp túramyn. Sondaghy Leniyn, 40 let Oktyabrya, Voroshilov, Kaliniyn, Kirov, Komsomoliskaya, Sovets­kaya, Frunze, Chapaev, Morozov, Krasnoarmeyskaya kósheleri sol bayaghysha miz baqpay túr. Olardyng býgingi uaqyt talaptaryna say qashan ózgeretinin eshkim de tap basyp aita almaydy.
Ony aitasyz, Sarykól, Qa­mys­ty, Fedorov audandary men Rudnyy qalasynda Ordjo­niy­kiy­d­ze, Uliyanov, Kuybyshev, Sverdlov, Karl Marks, Proletarskaya, Dzer­jinskiy siyaqty kósheler de bar. Jalpy, ónirdegi Amangeldi, Jan­geldin sekildi qazaqy audandardy aitpaghanda, barlyq audandar men qalalarda qazaq eline ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn attar men ataular kimge bolsyn býgingi talap biyiginen qaraghanda kózge qorash kórinetini sózsiz.
Atalmysh maqalany jazbas bú­ryn Qostanay oblystyq til­derdi damytu basqarmasy basty­ghynyng orynbasary Qazymbek Ahmetovpen de tildestik.
Jalpy, memlekettik tilding mәr­te­besi ýshin shyryldap jýrgen azamat bylay dedi:
- Shynynda, búl kóterilip otyrghan mәsele óte oryndy. Qa­zaqstannyng tәuelsizdik alghanyna 20 jyldan asty. Osy kezeng ishinde bizding oblysymyzda da birqatar sharalar atqaryldy.
Jer-su, kóshe atta­ry tarihy­myz bolghandyqtan jas úrpaq olar­dan habardar bolghany jón. Úl men qyzdardyng boyynda eli­mizge óshpes iz qaldyrghan kórnekti túlghalardyng ómiri men qyzmet joldaryn oqyp, ýirenu arqyly patriottyq sezim úyalaydy.
Jalpy, kóshelerge at bergen kezde bәrin de aqylgha salghan dú­rys sekildi. Mәselen, Shoqan Uәlihanov, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov sekildi úly­lardy kim bilmeydi?
Áriyne, qazir uaqyt ta ózgerdi. Elimizding qay týkpirinde bolsyn kóshege esimderin beruge layyqty qayratkerler men azamattar bar ekendigi dau tudyrmasa kerek.
Odan alghan mәlimetterge sýie­ne­tin bolsaq, qazirgi uaqytta ob­lys boyynsha 19 Oktyabriskaya, 12 Leniyn, 7 Komsomoliskaya, Sovets­kaya, Kaliniyn, 6 Kirov, Prole­tarskaya, 3 Sovhoznaya, Dzerjins­kiy, Ordjonikidze kósheleri bar.
Mine, búl ataular óz elining ke­leshegi men úrpaghynyng bolashaghy tolghandyratyn әrbir sanaly jan­dy beyjay qaldyrmaydy.

Árbir elding óz Gogoli men Gerseni bar
Qostanay sóz joq, ósip, ór­ken­dep, jyldan-jylgha gýldenip kele jatqan kórikti qala. Keshegi Kenes Odaghy kezindegimen salys­tyrugha mýldem kelmeydi. Ayyr­mashylyqtar jer men kóktey. Súlu ghimarattar aspanmen tala­sady.
Osy shahardaghy kózi ashyq, kókiregi oyau kisilerding nazaryn eriksiz audaratyn jaghy 250 kó­shening nebәri 26-sy ghana qazaqsha ekendigi. Olar Budennyi, Voro­shilov, Dzerjinskiy, Komsomo­liskaya, Korchagiyn, Krasnyy kuz­nes, Krupskaya, Ordjonikidze, Ta­ran, Tuhachevskiy bolyp jal­ghasyp kete barady.
Sonday-aq Pushkiyn, Lermon­tov, Mayakovskiy sekildi orystyng úly aqyndarynyng esimderi beril­gen kósheler de úzynynan-úzaq sozylyp jatyr. Áriyne, olardyng shygharmashylyq tuyndylaryn bә­rimiz de qúrmetteymiz. Alayda osy shygharmashylyq adamdary ke­zinde qazaq eli men júrtyna, Qos­tanay ónirine enbek sinirdi dep eshkim de aita almaydy. Búl túl­ghalardy onsyz da reseylikter ar­daq tútady. Kenes ókimeti tú­synda olardyng esimderi beril­megen sha­harlar joq ta shyghar-au.
Osynau aqyndardyng ornyna últymyzdyng birtuar perzentteri Bauyrjan Momyshúly, Ghabit Mýsirepov, Sәbit Múqanov, Ha­kim­jan Nauryzbaev, Ómirzaq Súl­tanghazinderding esim­deri be­ril­se, núr ýstine núr emes pe.
Biraq kóshelerge tek qana qa­zaqtardyng esimderi berilsin degen pikirden de aulaqpyz. Óitkeni ara­myzda Qazaqstandy ekinshi Otanym dep eseptep, býkil jastyq shaghy men ómirin osy elge arnaghan ózge últtyng isker azamattary az ba? Shyndap qoyghymyz kelse, layyqtylardyng esimderi әbden tabylady.
Bizdinshe qalalar men audan ortalyqtary, ýlken kentterge kisi attaryn berer kezde kóptegen jyldardan beri bir shanyraqtyng adamdarynday tatu-tәtti ghúmyr keship kele jatqan orys tildi últ­tar da búl kókeykesti mәselege tý­sinistikpen qaraghandary jón se­kildi. Óitkeni soltýstik ónirdegi Qostanay sekildi shaharlardaghy mәslihattarda qazaqtyng atyna kóshe berilerde basqalardyng da­uy­sy basym týsip, ótpey qalulary da ghajap emes.
Mәselen, osy juyrda ghana Taran audany ortalyghynda ótken túrghyndar basqosuynda atalghan poselkedegi 13 kóshening atyn qay­ta atau jónindegi úsynysqa qar­sylyq bildirgender boldy. Búl qandastarymyzdy ýlken oida qaldyrghany sózsiz.
Osy atalghan audanda keybir de­rek kózderine sýiensek, búryn­ghy Qaratomar, Qarabasqan, Qara­qogha, Qojay, Qarymsaq, Kin­dik­say, Súpyly, Jaltyr, Shiyeli jәne basqa da bayyrghy ata-ba­balarymyz ómir sýrgen auyldar jer betinen joyylypty.
Basqa da bolashaghy joq degen syltaumen kóptegen tarihy eldi-mekender jabyldy. Solardy oi­laghanda qanyng basyna shapshidy. Sonda egemendigimiz qayda? Qa­shan­ghy óz elimiz ben júrtymyzda túryp, ózgelerge jaltaqtay bere­miz?
Osy orayda Qostanay ónirine esimi belgili azamat Núrghaly Bә­kir­dinovpen sóileskenimizde:
- Kenes Odaghy kezinde oblys aumaghyndaghy qalalar men audan­dargha qazaq eline mýldem qatysy joq kisilerding esimderi berilip ketkeni eshkimnen jasyryn emes.
Keshegi tyng iygerude Qostanay­dy astyqty ólkege ainaldyru da teginnen-tegin emes. Onyng asta­ryn­da jymysqy sayasat jatty. Tyndy jeleuletip, kelimsekterdi toghytty. Qazir zaman da, talap ta, tariyhqa degen kózqaras ta týbiri­men ózgerdi. Ony tek qazaqtar ghana emes, aramyzdaghy osynda bauyr basyp, ekinshi Otanym dep esepteytin ózge últtyng ókilderi de memleketti qúraushy últtyng maq­sat-mýddesi, arman-tilegimen sa­na­sulary asa qajet dep týsi­nemin.
Sebebi jergilikti halyqtyng basqa barar eli joq. Olardyng úrpaqtary da osynda ósip, ónedi. Kóshege úly túlghalarymyzdyng atyn berude de ýlken tәrbiyelik-taghylymdyq mәn bar. Ásirese, jas úrpaq solargha eliktep ósedi. Osy tústa oilanarlyq jaylar kóp.
Mysaly, últymyzdyng qayta­lan­bas úly, Kenes Odaghynyng Ba­tyry Bauyrjan Momyshúlyna ózge Úly Otan soghysyndaghy qan­dy maydandy bastan keshken aza­mattar sekildi oblys ortalyghynan bir kóshe berilse qanday jarasar edi.
Ózim sóilesken adamdardyng pikirinen týigenim, úlylardyng esimin ardaqtau, solardyng zanghar túlghalary, qayratkerlik, kýres­kerlik joldary arqyly tәuelsiz elding namysty, ór minezdi, zerdeli jastaryn tәrbiyeleu paryz da qaryz.
Múny aityp otyrghan sebebim, mektepte, kolledjderde әri jo­ghary oqu oryndarynda bilim alyp jatqan jigitter men qyzdar kýn­delikti kóshelerden ary-beri ótu arqyly birtuar túlghalardyng aty-jónderine qanyghady. Ózderi bo­la­shaqta sonday bolghylary ke­le­di. Býgingi әngimening bar mәni men mәnisi osynda jatqan joq pa?

Orazaly JAQSANOV

"Ayqyn" gazeti