Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 3211 0 pikir 10 Qantar, 2013 saghat 07:53

RESEY MONGhOLIYaNY BODAN EL ETPEK

Aua rayy sekildi qúbylyp túratyn sayasat sahnasynda týrli qoyylymdar kórinis tauyp jatady. Anyq-qanyghyn kim bilgen, әiteuir ótken jyly Reseyding Syrtqy ister ministri Sergey  Lavrovtyng sensasiyalyq mәlimdemesi tyng janalyq bolghany ras. Qalyng oidyng qúshaghynda qaldyrghan mәlimdeme Mongholiyanyng aldaghy uaqytta Reseyding qúramyna kiretindigi turaly әngimening shetin shygharghan edi.

Aua rayy sekildi qúbylyp túratyn sayasat sahnasynda týrli qoyylymdar kórinis tauyp jatady. Anyq-qanyghyn kim bilgen, әiteuir ótken jyly Reseyding Syrtqy ister ministri Sergey  Lavrovtyng sensasiyalyq mәlimdemesi tyng janalyq bolghany ras. Qalyng oidyng qúshaghynda qaldyrghan mәlimdeme Mongholiyanyng aldaghy uaqytta Reseyding qúramyna kiretindigi turaly әngimening shetin shygharghan edi.

Ministr Sergey Lavrovtyng sózin tarqatsaq, Mongholiya 2014 jyldan bastap Reseyding qúramyna kirui tiyis. Odan әri tәuelsiz el monghol eli avtonomiyalyq respublikagha ainalyp, federasiyaly memleket sanalatyn Reseyding qol astynda janasha ghúmyr keshpek. Tosyn sheshimning as-taryna ýnilsek, múnday qadamgha baru eki el arasyndaghy vizalyq jýieni joyyp, Resey-Mongholiya arasyndaghy ekonomikalyq baylanysty jaqyndastyra týsedi-mys. Qazirding ózinde Mongholiya múnay ónimderining 95 payyzyn Reseyden satyp alyp otyrghanyn eskersek, mongholdardyng ormandy elding yqpalynan shetkeri jatpaghandyghyn angharu qiyn emes. Jalpy, múnday kelisim Dmitriy Medvedev Resey preziydenti bolghan tústa, Mongholiya preziydenti Sahiagiyn Elbegdorj ekeuining arasynda 2012 jyldyng 12 sәuirinde jasalghan. Búdan bólek, ol sheshimdi federasiyalyq kenes, artynsha qazirgi jana preziydent Vladimir Putin de rastaghanyn aita ketu kerek. «Resey ýshin búl birigu tiyimdi bolady», - deydi Syrtqy ister ministri Sergey Lavrov. Negizinen Kenestik kezende Mongholiya KSRO ýshin dotasiyalyq aimaq sanalghan bolatyn. Býginde ol jaghday tolyq ózgergeni belgili.

«Sinihua» agenttigining dereginshe, býginde Mongholiyanyng ishki jalpy ónimining ósimi 17,3 payyzgha jetken. Búl olardyng ekonomika-lyq jaghynan әlem boyynsha aldynghy oryngha jyljuyna mýmkindik beredi deydi mamandar. Salystyrmaly týrde aitsaq, Qytaydyng IJÓ kólemi 2011 jyly 9,8 payyz, al Reseyde 4,3 payyzdy kórsetti. Áriyne Qytay men Reseyding qasynda Mongholiyanyng búl kórsetkishi aitarlyqtay joghary emes. Búdan bólek Mongholiyanyng 1997 jyldan beri Dýniyejýzilik sauda úiymynyna kirgeni taghy bar. Jәne eldegi kóshi-qon sayasatyna arnalghan baghdarlama  Resey ýshin óte tiyimdi.

Qazirding ózinde Resey tarapy Mongholiyanyng demografiyalyq jaghdayyn úlghaytu kerek dep sanaydy. Múhiytqa shygha almaytyn memlekette 2 million 755 myng adam ghana túrady. Yaghny әrbir sharshy shaqyrymgha 1,8 adamnan keledi. Búl kórsetkish Reseymen salystyrghanda segiz esege az. Sonymen qatar, Mongholiya Reseyge túraqty týrde molibden, biday, kartop jәne eshki jýnderin eksporttaytyny taghy bar. S.Lavrov aitqan mәlimdeme kýshin joymay keler jyly oryndalyp jatsa, Mongholiyanyng memlekettik tili monghol tili sol kýiinde qala beredi. Kiril jazuyn paydalanatyn monghol mektepterine orys tilin mindetti pәnder qataryna qosu nazardan tys qalyp otyrghan joq. Ári Mongholiyada túraqty atap ótiletin meyramdardyng sany bireuge artatyny aitpasa da týsinikti. Ol 2014 jyldyng mamyr aiynda Shynghys han elining Reseyge qosylghan kýni. Qazirding ózinde sol ýshin 10 myng adamgha arnalghan pavilion qúrylysy jýrip jatqangha úqsaydy.

Osy orayda Mongholiyanyng Bilim ministrligi Reseyge óz baghdarlamasyn úsynyp otyr. Eger ol úsynys qoldau tauyp jatsa, Monghol mәdeniyetin nasihattau Reseyde qolgha alynuy bek mýmkin. Búl - turaly Mongholiyanyng úly memlekettik Huralynyng tóraghasy Damdiny Demberel: «Biz Resey eli monghol-tatar memleketining ezgisine týskennen beri ózara bauyrlasyp ketkenbiz. Bir sózben aitqanda búl qanau emes, eki iri mәdeniyetting ózara yntamaqtastyghy. Qazir bizge sol baylanysty qayta qalpyna keltiruding mýmkindigi tuyp otyr. Monghol men orys bauyrlas halyq, qanymyz da bir. Endi eski renishterdi úmytatyn uaqyt bayaghyda keldi jәne qaytadan birge bolamyz. Búl dúrys sheshim», - dep sanaydy.

Mongholiya men Reseyding biriguine eng aldymen orys biyligining yntaly bolyp otyrghany aitpasa da týsinikti. Otarlaudyng mәdeniyetti ýlgisi ispetti kelisimdi Reseyding qúr jibermesi anyq. Al Mongholiyanyng tәuelsiz el bola túra, orystyng qúshaghyna kiruining naqty sebebi әli júmbaq kýiinde túr.

«Halyq sózi» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019