Kemeldik pen kendik dep jatamyz. Maqsat pen mindet kýlki emes, kórkem boluy shart dep jatamyz. Mine, osy bir sharafaty mol týsinikterdi keyde men últyma da tenegim keledi. Últ degenimiz – halyqtyng jetilgen, parasaty jetikken týri. Ózin-ózi saqtaugha, damytugha, qorghaugha, qorlamaugha airyqsha den qoya alatyn qabiletting týri.

Dostaevskiy aitqan eken: «Qúdaylar últqa bólingende, olar óledi»,- deydi. Demek, últty úiystyratyn – dýniyetanym. Al ony azdyratyn, tozdyratyn – alauyzdyq.  Ayaghy ýzengiden shyqsa da, tizesi jerge tiymegen alash júrty azapty ghúmyrynda úzyna tarihynda basynda nebir dәuir ótkizdi. Ashysyn da, túshysyn da sarqa tatty. Ashysy túsynda jasqanyp, túshysy túsynda mastanyp kórgen emes. Jenip te kórdi, jenilip te kórdi. Biraq osyny sezinu – sayasy ómirding eng bir qiyn sәtterinde bizge bir berik ruhany medet bolghanday.

Býgingi aq ordaly Qazaqstan keshegi altyn ordalardyng  tikeley múrageri. Tәuelsizdik – yrys, damudyng kepili. Al tiregi – birlik. Biraq býgin zaman basqa. Qarudyng ornyna qalam, qalamnyng ornyna kompiuter kelgen zaman. Tehnologiyanyng ózi kýnde ózgerip, ósip bara jatyr. Tolqyndy tolqyn quady, tolqynnan tolqyn tuady. Álem asyghysta. Ómirding ózi kýnde ózgerip bara jatyr. Sondyqtan, ne ilgeri basasyn, keyin ketesin. Basqa jol joq.

Mynau sayasat degen termindi bizding dәuirimizge deyingi tórtinshi ghasyrda Aristoteli engizgen eken. Ol ony memleketti basqarudyng óneri dep atapty. Mine, osy jerde bizding ainalamyzdaghy halyqaralyq sayasy ahualdy, ishki sayasy ahualdy nemese últynyng ýnimen júrtynyng múnyn tamyrshyday tap basyp otyrghan memleket basshysy Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev últynyng ýnine ýn qosa, oy tastady.

2019 jyl... «Syndarly qoghamdyq dialog Qazaqstannyng túraqtylyghy men órkendeuining negizi»,- dep oiyn bastady. 2020 jyl... «Jana jaghdaydaghy Qazaqstan – is pen qimyldyng kezeni» dep úran tastady. 2021 jyly «Halyq birligi jәne jýieli reformalar – el órkendeuining berik negizi», - dep oiyn jalghastyrdy. Al 2022 jyldyng nauryzynda «Jana Qazaqstan – janaru men janghyru joly»,- dep qadap kórsetti. Osydan birneshe kýn búryn, 2022 jyly qyrkýiekte «Ádiletti memleket – birtútas últ, berekeli qogham», - dep ýsh taghandyq qaghidatty algha tartyp, halqyn úshpaqqa shaqyrdy. Tújyrym – bes joldauy kuә memleket basshysy halyq jaghynda, memleket jaghynda ekendigin kórsetti.

Tipti, kýni keshe elimizde ótip jatqan әlemdik jәne dәstýrli dinder basshylarynyng jetinshi sezinde osy teziysin kóterip, әdiletti әlem mәselesin qozghady. Rim papasyn qarsy alghan kezde memleket basshysy «Siz bizding elge adamzattyq betbúrys kezinde keldiniz»,- dep parasatty oiyn jalghady. Bes joldaudyng ishinde halqynyng býkil mún-múqtajy atqaryldy. Biraq sonyng ishinde eng songhy joldaudyng atauynyng ózi kónilge ýlken senim úyalatady. «Ádiletti memleket – birtútas últ, berekeli qogham». Yaki, әdiletti memlekette túratyn birtútas últ berekeli qoghamgha kepil. Áriyne, joldaudyng ishinde shoqtyghy biyik nebir sheshimder bar. Sonyng ishinde – halyq qorynan keleshek úrpaqtarymyzgha ashylatyn esepshot. Keshegi alpauyttar pyshaq ýstinen ýlestirgen milliondaghan gektar jer telimi memleketke qaytaryldy. Qantar oqighasy kezinde asa auyr qylmys jasamaghandargha keshirim.

Sonday-aq, aldaghy jarty jyl ishinde biylikting bar tarmaghy – Preziydent, Parlament, Ýkimet týgeldey saylaudyng sýzgisinen ótetin boldy. Eng ghajaby – memleket basshysy әli preziydenttik ókili bar biyligin saylaugha salghaly otyr. Bir qarasan, ataly nar tәuekel. Ekinshi jaghynan, qauipti qadam. Sheshimi – memleket basshysy memleket Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev astyndaghy taghyn emes, halqynyng bayandy baghyn oilaghandyghy dep bilemin. Kýni keshe qolyndaghy biyligin sýtti siyrday qattap saughan zamanmen salystyrghanda. Shәkәrim qajy aitpaqshy, búl әn búrynghy әnnen ózgerek bop shyqpay ma?! Dәl solay! Bәrekeldi!

Preziydentimizding josparlary san salaly. Arman-múrattaryn sapaly baspaldaqtarmen әkele jatyr. Áriyne, múnyng bәrine uaqyt kerek. Oilanugha uaqyt kerek. Dey túrghanmen, pysyqtalghan, qorytyndalghan dýniyelerding barlyghyn jýzege asyrughabiz mýmkindik beruimiz kerek. Bizding mindemiz – birtútas sanaly últ bolyp, berekeli qogham bolyp, sózinde pәtua, isinde tiyanaq bar el basshysyna Qasym-Jomart Kemelúly Toqaevqa eng iygilikti reformalaryn jýzege asyruyna mandat beruimiz kerek.

Bizding Preziydent bilimdi de, bilikti, baysaldy basshy. Osynyng barlyghyn oilay kele,  salystyra kele, sol Preziydent biyligining ghúmyryn jeti jylgha әkelgeni. Birinshiden, jeti jyl, negizi, búl qazaqta jaqsy san.

Qazaq aitady, «Jetige kelgenshe, jerden tayaq jiysin». Búl – býldirshinning ayaq basyp ketu kezeni. Al esti, sanaly pendege jeti jyl aqyl toltyru, bar tәjiriybeni ortagha salu, halyqtyng býkil mún-múqtajyna tәrk etu, sodan nәtiyje shygharu. Mine, osy oidyng barlyghy memleket basshysynyng qaperinde dep oilaymyn. Sondyqtan, osy sheshimdi halyq bolyp barlyghy qoldauda. Sondyqtan, búl sheshim týbegeyli aqiqat sheshim dep oilaymyn. Sheshimning erteni - halqymyzdyng rizyghy.

Joghymyzdy barday etu, barymyzdy darday etu – elimizge syn dep oilaymyn. Nayzanyng úshyn tat basar, shoqparlar shoqqa tastalar, tolayym zamangha da jetermiz. Tәuelsizdigimiz bayandy, eldigimiz mәngilik bolghay! Tarihtyng tar ótkelinen sýrindirmey ótkizgen babalar shapaghaty bizge de tiygey! Elimiz aman, júrtymyz tynysh bolsyn, aghayyn!

Dosqan Joljaqsynov

Abai.kz