Qymbatshylyq qyspaqqa alatyn týri bar
Bir apta boyy jana jyldy merekelep, asta-tók dastarqannyng әserinen aryla almay, esimizdi endi jiya bastaghanda, kommunaldyq qyzmet kórsetuler taghy da qymbattaydy degen janalyq aldymyzdan qarsy shyqty. Yaghny Jylan jyly ózining qymbatshylyghymen erekshelengeli túrghan synayly. Zeynetkerlerding zeynetaqymyzgha 9 payyz qosylady dep ótken jyl sonynda mәz-meyram bolyp qalghanyn qayteyik, toghyz payyzdyq ósimning toghyz tiyndyq paydasy bolmaytyn týri bar. Bәri kommunaldyq qyzmet tólemine ketpek. Tabysymyz ósken sayyn, shyghynymyz da óse bermek. «Men sanap ekeu jasaymyn, Qúday sanap bireu jasaydy» degenning naq ózi bolghaly túr.
Bir apta boyy jana jyldy merekelep, asta-tók dastarqannyng әserinen aryla almay, esimizdi endi jiya bastaghanda, kommunaldyq qyzmet kórsetuler taghy da qymbattaydy degen janalyq aldymyzdan qarsy shyqty. Yaghny Jylan jyly ózining qymbatshylyghymen erekshelengeli túrghan synayly. Zeynetkerlerding zeynetaqymyzgha 9 payyz qosylady dep ótken jyl sonynda mәz-meyram bolyp qalghanyn qayteyik, toghyz payyzdyq ósimning toghyz tiyndyq paydasy bolmaytyn týri bar. Bәri kommunaldyq qyzmet tólemine ketpek. Tabysymyz ósken sayyn, shyghynymyz da óse bermek. «Men sanap ekeu jasaymyn, Qúday sanap bireu jasaydy» degenning naq ózi bolghaly túr.
Sonymen, endi sugha da, jaryqqa da, jylugha da kóp tóleuge tura kelude. Qymbatshylyq múnymen shektelse jaqsy ghoy, ókinishke qaray, múnyng toqtamaytyn týri bar. Qazaqstandyq ekonomister 2013 jylgha kónil kónshiterlik boljam jasay almauda. Bagha ósimi eshteneni tandamaytyn kórinedi, iship-jem de, kiyim-keshek te qymbattamaqshy. Keler jyly biylghyday jana jylda kekirik atyp toyatyn mol dastarqandy qarapayym otbasylarynan kezdestiremiz be, joq pa, belgisiz. Al baquatty otbasyna bәribir ekeni belgili.
Jylan jyly tek kommunaldyq baghalardy ghana emes, sonymen birge poyyzdardyng biyleti de qymbattady. Ol birden 12 payyzgha sekiris jasady. Tuys-bauyry, qúda-jekjaty kóp qazaqtargha poyyz biyletining qymbattauy auyrlau tiide. Jana jyldyng alghashqy aiynyng ortasyna aldyn ala bron alayyn degen bir top tuystyng jartysy biylet aludan bas tartty. Aqtóbedegi qúdasynyng mereytoyyna barmaqshy bolyp jinalghan almatylyq bir top tuystyng jartysynyng qaltasy qymbattaghan biyletti kótere almady. Qazaq bauyrshyl, qúda-jekjatshyl halyq. Qorjynyn artyp alyp, ana tuysyma baryp keleyin dep edim dep jýrgen tanystarymyzdy vokzal basynan jii kezdestiretinimiz de sondyqtan bolar. Tuysshyl qanymyzgha singen salt-dәstýr, Qúdaygha shýkir, ony әli joghalta qoymappyz. Endi myna qymbatshylyq sol jaqsy ýrdisimizge de kesirin tiygizbey qoymaytynyn oilaghanda, sanany sharasyzdyq biyleydi.
«Almatyenergosbyt» JShS bas diyrektory Mihail Gamburgerding basylymdargha bergen jauaby boyynsha olar ekonomikalyq negizdelgen elektr tariyfin alghan. Byltyrghymen salystyrghanda, bar bolghany 5,9 payyzgha ghana ósipti.
Al temir jol poyyzy biyletining birden 12 payyzgha qymbattauyn da temir jol basshylary qalypty jaghday dep eseptese kerek. «Búl qymbattau jolaushylar tasymalynyng shyghynyn tómendetu ýshin jasalyp otyr. 2013 jyly 208 jana jolaushy vagony satyp alynbaqshy» deydi temir jol basshylary.
Janartqan dúrys qoy, әitse de, bәri ainalyp kelgende, qarapayym halyqtyng qaltasyna salmaghyn salatyny qinaydy.
- Kóp úzamay azyq-týlikting keybir týrlerining baghasy da ósedi. Birden bolmasa da, birte-birte. Ásirese, kýndelikti tútynatyn azyq-týlik baghasynyng qymbattauy әbden mýmkin. Mysaly, et, ósimdik mayy. Ótken jyl tek astyq salasyn ghana emes, mayly daqyldardy da kýidirip jiberdi. Soghan qaray maylar da qymbattamaq. Et kýnnen-kýnge qymbattauda. Nege? Ótken quanshylyq jemshópke әser etti. Nangha keletin bolsaq, memleket onyng baghasyn basqa azyq-týlikterding baghasynyng qymbattauyna baylanysty ústap otyrugha tyrysady dep oilaymyn, - deydi ekonomika ghylymdarynyng doktory Beysenbek Ziyabekov.
Jalpy, ekonomisterding Jylan jylyna jasap otyrghan boljamy quantarlyqtay emes. Olar Ýkimetting halyqtyq tútynu tauarlarynyng baghasyna barynsha túsau salamyz degenine de senim arta almaytynyn sezdirude. «Ministrler kabiyneti qosymsha subsidiya bólmey-aq naryqtyq ekonomikagha yqpal ete alamyz dese, qatelesedi. Búl tútynushylardyng qaltasyna týsetin salmaqty azdap jenildetkenimen, esesine tauarlardyng sapasy aitarlyqtay tómendeydi» dep bildiredi pikirin ekonomist-sarapshy Qanat Berentaev.
Alma MÚHAMEDJANOVA
"Ayqyn" gazeti